Head lapsed kasvavad vitsata? Aga mis saab siis, kui laste kasvatamisel ei olegi enam mingeid reegleid ja isegi lasteaiaealised jõmpsikad võivad teha ja öelda, mida ise tahavad? Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud. Nädalavahetuseti olin väga tihti ka vanaema juures. Ta viis mind igale poole ja ostsis head-paremat, õigupoolest lausa hellitas mu ära- seda muidugi mitte tänapäeva mõistes. Suviti olin tihti maal . Võin öelda,...
Head lapsed need kasvavad vitsata Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad, et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada. On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii...
Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägival...
kasvatamiseks, aga tean enda pealt, et vits ei tee lapsest paremat inimest. See võib olla küll hetkeline lahendus, aga see ei muuda midagi paremaks, võib teha just halvemaks. Ma nõustun väitega, et lapsi tuleb karistada, aga mitte füüsiliselt, alati saab asju lahendada teisiti. Kasutatud materjal: 1. Mari-Liis. (2017) HEAD LAPSED KASVAVAD VITSAGA VÕI VITSATA? Blogi. https://mammublogsite.wordpress.com/2017/04/24/head-lapsed-kasvavad-vitsaga-v oi-vitsata/ (loetud: 03.10.18). 2.Riigiteataja. (2016) LASTEKAITSESEADUS. https://www.riigiteataja.ee/akt/128112017019 (loetud: 03.10.18). Merlyn Sagaja 11.klass
Psüühilised probleemid inimeste elus Igat inimest on kujundanud tema lapsepõlv. See, kuidas ta täna mõtleb ja käitub on tulemus sellest, kuidas teda kasvatatud on. Ükskõik, kas ta kasvas emaga, kes ei hoolinud nii palju kui oleks pidanud või kui tal oli isa, kes uskus, et lapsed kasvavad iseenesest, pole kahtlust, et tema lapsepõlve kogemused avaldasid ta elule suurt mõju. Laps, kes veedab aega oma vanematega ja tunneb nende tähelepanu, on elus tõenäoliselt edukam ja õnnelikum kui need, kelle vanemad lapse jaoks olemas ei ole. Kui last on juba varasest east peale tunnustatud ja märgatud, siis ei tunne ta end üksikuna. Paljud noored, kelle suhted vanemate ja lähedastega on halvad, hakkavad otsima lohutust erinevatest sõltuvust tekitavatest ainetest. Nad võivad sattuda halbadesse seltskondadesse ja hakata mõtlema suitsiidlikke mõtteid. Paljudel inimestel tekivad mingis eluetapis suitsiidlikud mõtted. Nad ka...
Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta Laps on kodu peegel Ei ole olemas halbu lapsi! Sündides on laps süütu, on halvad eeskujud ja halvad mõjutused. Lapsel on vaja turvatunnet, kui seda kodus pole, siis otsib ta seda mujalt ja tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval. Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise sisestamist. Kui seda ei ole tehtud, siis on mõttetu ka teismeeas ha...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..............................................................
Turismi trendid Euroopas, European Travel Commission, September 2006 http://www.etc-corporate.org//DWL/ETC_Tourism_Trends_for_Europe_09-2006_ENG.pdf I VÄLISKESKKOND Pensioniealised on jätkuv trend: rohkem aega ja raha ning kõrgema vanuseni aktiivsed. Samas on trend pensionite kasvu peatumise suunas ja pensioniea pikenemise suunas. (Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. Arvukas sihtgrupp, vanemate poolt hästi doteeritud, ka endal tulud kasvavad, üksikute osakaal suur. Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg. Vaba aja kasv. Kasvab nende inimeste arv, kelle on piisavalt raha ja ka aega. Varem oli kaks tüüpi, kellel raha palju, sellel aega ...
,,Laps räägib siis, kui kana pissib." See väidab seda, et lapsed ei tohiks enda arvamust avaldada ning koguaeg rääkida, vaid võivad rääkida vaid siis, kui neile on selleks luba antud. Ilmselt on see mõeldud selleks, et lapsed vaiksemalt oleksid. Leian, et see on väär, sest siis lapse arvamust ei kuulata ning see jääbki teadmata. Kasutataksegi selleks, et laps vait oleks. ,,Virk ema - laisad tütred, laisk ema - virgad tütred." Et kui ema laste eest kõik ära teeb, siis lapsed muutuvad laiskadeks ning ise ei tee midagi ära. Ja kui ema on laisk, siis kasvaad virgad lapsed, sest siis peavad lapsed kõike ise tegema. Ma leian, et see on vastupidi. Kui on virk ema, siis see näitab ka lastele eeskuju ning kasvavad ka virgad lapsed. Ja kui on ema laisk, siis ega lapski kuskilt eeskuju ei näe ja kasvab ka ise laisaks. Kuigi kindlasti on ka erandeid. ,,Mida valusam vits, seda armsam laps." See tähendab seda, et kui last hästi karmilt ja vitsaga kas...
Koolivormi head ja halvad pooled Koolivormi kandmine on mõnes koolis kohustuslik, kuid mõnes mitte. Paljudel on koolivormi kohta omad arvamused ja kõigil on isiklikeks arvamusteks õigus. Kuid kas koolivormi kandmine on siiski kasulikum õpilastele või tekitab see just probleeme. Koolivormi kandmine näitab, et inimesed on viisakad. Kui kannad koolivormi siis on see ju puhas ja näeb välja hea. Kui aga koolivormi ei oleks , käiksid lapsed dressidega ja kuna kool on ameti asutus siis ei kõlba koolis käija dressidega. On tehtud katseid, kuidas inimesed suhtuvad teistesse inimestesse lähtuvalt nende riietest. Inimestesse kellel on puhtad ja viisakad riided suhtutakse austusega aga ned, kellel on määrdunud, katkised või vabaaja riided neid ei austata nii palju ja neid hinnatakse teisiti. Kuna kool on ameti asutus võiks seal kanda koolivormi, mis jätab inimestest hea esmamulje. Koolivormid on kallid ja jäävad vä...
Tartu Kasvamine referaat terviseõpetuses 2007/08 õppeaasta KASVAMINE Kasvamine on keha välimõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Kuni täiskasvanuks saamiseni on kasvamine aluseks igasugusele arengule. Seega on kasvamine füüsiliste muutuste järgnevus, mis esineb organisimi eostumise ja täiskasvanuks saamise vahel. Need muutused, nagu näiteks pikkuse ja kaalu suurenemine, on suures osas otseselt jälgitavad. Kasvamise puhul on seega tegemist kvantitatiivsete (st suuruse) muutusega. Inimese kasvamine algab juba enne sündi. Kõige kiiremini kasvavad väikelapsed. Teismeliseea lõpuks on kasvamine peaaegu lõppenud. Erinevad kehaosad kasvavad erineva kiirusega. Pea suurus (kolju mõõtmed) muutub elu jooksul küllaltki vähe. Keha kasvab palju rohkem, kuid kõige rohkem kasvavad jalad. Kasvamine ja seda mõjutavad tegurid: Kehakaal Meil on lapse keskmiseks sünnikaaluks 3500-3700 grammi....
Miks inimesed sooritavad kuritegusid? Kuritegevus on tänapäeval suur probleem. Inimesed panevad toime kuritegusid väga erinevatel põhjustel, kõige suuremaks ajendiks on raha. Ükski inimene pole sündinud kurjategijaks, nad kasvavad selleks ühiskonna süül. Lisaks ühiskonnale peituvad põhjused ka endas, kuid võib öelda, et ühiskond tekitabki inimeses endas probleeme. Kõik saab alguse lapsepõlvest. Õnnelikud lapsed saavad kasvada oma vanemate kõrval, vähem õnnelikud kasvavad üles lastekodus. Vanemad on oma lastele eeskujuks, sellepärast on hea kodune kasvatus väga tähtis. Paljudel vanematel on elu rööbastelt välja jooksnud ning nad ei saa enam tagasi rajale. See ajendab neid varastama ja petma ning lapsed näevad sellist tegutsemisviisi pealt ja neile kujuneb samasugune suhtumine. Sama lugu on lastekodulastega, kelle sõbrad pole just kõige seadusekuulelikumad. See pole muidugi reegel, et kelle elu kõige lille...
Peresaade nimega ''Pereelu'', teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine. Saates räägivad mitmed vanemad laste erinevast kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad? Sain saatest teada, et perekonda peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemateks saanud inimesed tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale käte vahele saavad. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada kurjategija või halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on armastust ja hoolivust ning halvad tulevad enamasti halbadest peredest, tegelikkuses see nii ei ole. Vanemad on alati lapsele eeskujuks, sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Kõik lapsevanemad soovivad, et nende lapsed oleksid kõikse tublimad, kuid ega sünnitus...
Kas kõik lapsed peaksid suureks sirguma koos isaga? Üks viiendik lastest sirguvad ülesse ilma isata. Põhjuseid, miks laps jääb ilma talle niivõrd vajalikust isa hoolest, on valdavalt kaks. Üks on olukord, kus lapse ema teeb takistusi teisel vanemal oma järeltulija kasvatamises osaleda. Teisel juhul on isal küll kõik võimalused oma lapsega suhelda, kuid ta jätab need kasutamata. Üks põhjustest, mis selleni viib, on kooselu ajal tekkimata jäänud side lapse ja vanema vahel. Isa puudumisel kannatab kõige rohkem laps. Isaga koos kasvanud lapsed on tervemad nii vaimselt kui füüsiliselt, oskavad sujuvamalt probleeme lahendada ning ennast kindlamalt kontrollida. Samuti on teismelistel poistel, kellel puudub isaeeskuju, suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele. Poeg vajab isa tähendust: vajab, et isa teda õpetaks, innustaks, piiraks ja suunaks, oleks eeskujuks ja samastumisobjektiks ning aitaks tal toime tulla mees-olemisega. ...
Tänapäeva noorteprobleemid Kiiresti arenevas ühiskonnas kasvavad ka lapsed kiiremini. Kui varem mängiti nukkudega, siis nüüd istuvad juba 5 aastased lapsed arvutis ja 14 aastane tütarlaps sünnitab lapse. See pole saladus, et probleeme tänapäeva noortel on hulganisti rohkem kui 100 aastat tagasi. Suitsetamine, alkohol ja muud droogid muutuvad aina loomulikumaks noorte hulgas. Taolised probleemid on olnud ka varem, kuid nüüd on need süvenenud. Selleks, et sulanduda mingisse teatud gruppi pead sa olema samasugune nagu inimene, keda sa pead oma sõbraks. Kui sõber suitsetab, siis teed seda ka sina. Selline suhtumine on üpris halb. Kui praegune generatsioon jätkab suitsetamis, alkoholi ja muude meelemürkide tarvitamist, siis peaaegi ei ole enam nii palju elundite toonoreid kui vaja. Ja keegi ei välista ka seda, et inimkonna arv tasakesi väheneb. Peaaegu igal algkoolis käival lapsel on oma arvuti ja teleofon, mis asendavad nukke ja autosid....
Isekas Hiiglane Kord elas Hiiglane, kes elas lossis. Tal oli väga suur ja ilus aed, kus õitses palju lilli, kasvas pehme rohi ja kus oli 12 virsikupuud. Seal laulsid ka paljud linnud ja kogu aeg päike säras. Kord läks Hiiglane oma sõbrale, Cornwalli Kollile külla. Kõik need 7 aastat, mis Hiiglane ära oli, mängisid lapsed peale kooli Hiiglase aias. Neile väga meeldis seal. Kui Hiiglane tagasi koju jõudis, oli ta väga kuri laste peale ja käskis neil kohe lahkuda. Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri. Ühel hommikul kuulis Hiiglane väga ilusat laulu, ta märkas, et see on kõigest väike lind. Ta vaatas õue ja nägi, et lapsed olid kuidagi läbi müüri aeda pääsenud ja puud jälle õitsevad ja lilled kasvavad. Kuid kaugel aia ääres oli üks puu, mis oli ikka veel härmas ja lumine. Seal all oli poiss, kes ei jõudnud puu otsa ronida ja nuttis seal all....
Karuohakastki võib mett leida Tänapäeva lapsed kasvavad arvuti maailmas, mis areneb imekiiresti. Veel paari aasta eest porises minu vanaisa pahaselt, et temal küll seda uue aja vigurit tarvis pole ja vaata, et ei julgenud hirmuäratava masina lähedalegi tulla. Aga näe - endine arvutipelgur on kardetud masinaga kenasti sinasõbraks saanud. Kui vanemad inimesed vajavad koolitust, siis lapsed saavad arvutiga tuttavaks nagu iseenesest. Minu vanaisa rääkis alati, et tema arvutab peast ja maksud maksab ka postkontorisse. Nüüd kui enam ei jaksa postkontri vahet jalutada ütleb ta alati minule ,et sinul ju arvutus ja arvuti selge ja ole hea ning maksa netis ära. Niisiis- kuidas peaksid vanemad suhtuma, kui nende võsukesed arvutimaailma sukelduvad? "Ära keelata!" arvavad kõige karmimad. "Natuke võiks ikka lubada!" on teised leebemad. Samas ei saa muidugi eitada arvuti kasulikkust. Sealt leiab palju huvitavat ja vajalikku ni...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 ...
Peresaade nimega ''Pereelu'' , teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem tuli kindel usk, et saab hakkama. Mitte keegi ei usu, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte üksi vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. Enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi ,kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed. Mõnikord ka sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Va...
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad. Õhku jäi küsimus ja jääb alati sellistel juhtudel - kes on süüdi ? Lapse turvatunne ja usaldus maailma vastu saavad alguse hetkest, mil ta siia ilma sünnib ja ema käte vahele võetakse. Kevinit ja tema ema lahutas sellest hetkest saadik, aga sügav kuristik, mille vahe...
Kaks õde kaks erinevat maailma Peredes on alati erinevate iseloomudega ja välimusega inimesi ning ka nende mõttemaailmad on erinevad, kuid enamasti on see tingitud erinevates vanustest. Kuid kas ka õdedel on alati erinev mõtlemine ja käitumine? Mina arvan, et see ei ole reegel kuid enamus õed on tegelikult väga sarnased ja mitte ainult välimuselt vaid ka käitumiselt kuna kõik inimese käitumisreeglid algavad kodust ja seal veedavad alaealised oma enamus aja. Kodust saavad ka oma mõtlemise aluse kuna vanemad on laste kõige esimesed eeskujud ja nende pealt õppivad lapsed absoluutselt kõike. Nii, et juhul kui lapsed erinevates peredes vms. ei kasva on nad suhteliselt sarnased. Viimasel ajal on aga levinud nö. trend, et õed on täiesti erinevad, kuid ma arvan, et see trend ongi tulnud sellistest filmidest ja raamatutest nagu näiteks ``Pisuhänd ``, kus õed Matilde ja Laura on tehtud nii erinevateks kui või...
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus Inimesed pole loodud siia maailma üksinda olemiseks. Igaüks meist vajab enda kõrvale kedagi ning otsingud oma Õige leidmiseks algavad juba varases eas. Samamoodi on inimesed ka väga valivad. Me eelistame enda kõrvale leida kedagi töökat ja tragi. Päeval, mil Andres esimest korda Vargemäele läks, oli ta hing täidetud unistuste ja lootustega. Ta uskus, et leiab siit rahu ja õnne nii iseendale kui oma perele. Kahjuks ei kulgenud tema elu seal vastavalt ootustele. Andrese armastus oma maa ja töö vastu oli suurem, kui armastus naise ja laste vastu. Rasket tööd tehes lootis ta rajada tulevastele põlvedele hea kodu, ent sellega tõukas ta oma lapsed endast sootuks eemale. Andres oli laste jaoks mees, kelle sõna tuli kuulata ja kelle käsku täita. Vargemäe tundus lastele kohana, kus töö ei lõppe kunagi ning kuhu õnnel iialgi asja ei ole. Mida aeg edasi, seda vähem k...
Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei os...
1. Iseloomusta rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides. Rahvaarv kasvas märgatavalt siis, kui inimesed olid muutunud paikseteks ning hakkasid põldu harima. Rahvastik paikneb maailmas väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Varem kujunes kasvas rahvastik seal, kus olid viljakad mullad ning rannikuäärne ala. 2. Miks on rahvaarvu kiire kasv probleemiks? Puhta joogivee puudus, toidupuudus. Õhu saaste ning põllumaa pinda toidu tootmiseks, jääb väheseks. Samuti ka jäätmete suur kogus. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid. 4. Traditsioonid ühiskonnas (arengumaades lapsed teenivad raha; arenenud maades viivad raha välja) Naiste vanus laste sünnitamisel (lapsi muretsetakse varases eas, et neid tööle saata, arenenud maades viivad lapsed pigem raha kodust välja ning pööratak...
Jaan Sild "Kolmkümmend aastat armastust" Eduard Vilde Küsimused 1. Milline on autori suhtumine oma tegelastesse? Too selle kohta tekstist 3 näidet. 2. Analüüsi ja iseloomusta Kreekide kolmekümneaastast abielu. 3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1. Autor kujutab isand Kreeki isekana ja ülbena ehk kõik peab käima nii nagu tema tahab ja teiste suhtes on ta ükskõikne (näide tekstist: Mehed, visake haud kähku kinni; mul kolmkümmend saadu heinu aasal lahti ja näe, äike tulekul!). Ta kujutab pastorit hea jutuvestjana (näide tekstist: ... vaid pastor Tuvi kaldus hoogu ega leidnud enam peatust.). Autor kujutab veel Kreekide lapsi looderdajatena ja ära h...
Kas vanemad ei mõista lapsi Vanematel on tähtis roll oma laste elus olnud juba aegade algusest saadik. Ema toob lapsed ilmale ja hoolitseb nende eest hella emaliku südamega. Isad on aga tugevamad pooled, kes õpetavad oma lastele iseseisvalt elus hakkama saamist ning lasevad neil avastada kõike uut ja huvitavat. Laste iseseisvumise käigus hakkavad vanematel ilmnema oma lastega lahkhelisid, mis tekitavad mõlemas osapooles küsimusi, et kas vanemad ei mõista lapsi. Kainikueas, kui lapsed on 11-12 aasta vanused, tekivad neil huvid tegeleda ise oma asjadega. Juhuslike mängukaaslaste asemel tulevad enda valitud sõbrad ja kambaliikmed. Kaaslaste roll elus muutub esmatähtsaks. Kaaslaste malli najal suureneb veelgi soovide hulk. Vanemad ise on sellise arenguetapi küll kunagi läbi teinud, kuid nad tihtipeale siiski ei mõista, miks lastel on nii kange tahtmine sarnaneda oma sõpradega. Käia riides, kasutada ...
Kas vaesus sünnitab vaesust? Inimene ei saa valida, kellena kus ta sünnib. Inimloom peab leppima oma päritolu, geenide, rikkuse ja vaesusega. Just perekonnal on minu meelest väga suur roll uue inimese kujundamisel - inimlaps, kes on sündinud jõukasse keskkonda, kus on lapsepõlvest alates elatud raha ning võimu keskel, ei oska hinnata vaimseid väärtusi. Tihti jäetakse kõrvale lähedaste armastus, hoolimine ja uhkus saavutuste üle, mis ei ole seotud rahaga . Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi raha. Raha on minu jaoks kõigest paber, mille abil saame osta toitu ja muud eluks vajalikku. Paber, mis pimestab inimesi seestpoolt. Selle pärast ma kaldungi arvama, et kui asja vaadata materiaalsest poolest, siis ma ei usu, et vaesus sünnitab vaesust . Kui inimesel piisavalt otsustusvõimet ja pealehakkamist, siis on kõik võimalik. Kui asja aga intellektuaalsest poolest vaadata, siis ma arvan, et s...
Rahvas ühe riigi piires elavad inimesed Rahvus Ühtset keelt ja kultuuri omavad inimesed Migratsioon rahvaränne emigratsioon sisse ,Immigratsioon välja Remigratsioon tagasipöördumine , naasmine kodumaale Rahvastiku paiknemise mõjutegurid · Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal) · Kliima soojas elatakse aga mitte kõrb · Reljeef- tasastel aladel · Majanduslik olukord riigis Sündimuse mõjutegurid Arenenud riik Arengumaa Naiste vanus kõrgem, Vanus madalam, pole pereplaneerimine tähtsam, erilist planeerimist Majanduslikud võimalused suuremad, Demograafilised ülemineku etapid . Traditsiooniline rahvastiku tüüp Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva 1. demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe Rahvastiku püramiidi iseloomustus · Kui suure osa moodustavad lapsed ...
Armastus-jõud või nõrkus Maailmas on vist küll igaüks tundnud, mis on armastus. Seda maagilist jõudu kirjeldada on paraku raske. Teakse, mis tunne on olla armastatud oma vanemate või kellegi teise poolt. Arvan, et see on jõud, mis viib sageli inimesi elus edasi, aga tihti juhtub ka, et see hävitab hinge täielikult. Mis siis ikkagi on armastus, kas jõud või nõrkus? Minu meelest on armastus midagi väga tugevat ja mõjuvõimsat: tunned, et oled kaitstud terve maailma eest, et sinust hoolitakse, sinu heaks tehakse kõik. Mõtted on vaid head ja kõik tundub korras olevat. Oskad rõõmu tunda igast väiksest asjast ja ei tee väljagi igapäevastest väikestest probleemidest. Muidugi võib armastav inimene vaid siis õnnelik olla, kui ta leiab vastuarmastuse. Alati on igal asjal head ja halvad küljed. Näiteks paljud inimesed on teinud enesetappe just armastuse pärast. Tavaliselt tapetakse end siis, kui tu...
9. 04.2008 Mis põhjustab hüperaktiivsust? Tänapäeva lastest on paljud sõnakuulmatud, pideva tähelepanu vajadusega ja võib öelda, et liiga energilised. Hüperaktiivseid lapsi on pea igas koolis ja lasteaias. Meedikute ja psühhiaatritele on hüperaktiivsuse põhjused seniajani ebaselged. Arvatakse ja oletatakse, et põhjused on bioloogilised ehk arengulised, pärilikud ehk geneetilised ja kasvatuslikud. Kahtlusi on tekitanud ka säilitusaineid sisaldavad toiduained ja vaktsiinid, mis sisaldavad organismile kahjulikku ainet. Paljudes artiklites on välja toodud, et sünniaegse hapnikuvaeguse või südametegevuse häirete all kannatanud laste hulgas on hüperaktiivsus kõrge esinemissagedusega. Tänapäeva meditsiin suudab päästa sünnitusel kahjustada saanud lapsi (nt hapnikuvaegus) ja enneaegselt sündinuid, kellest enamasti kasvavad hüperaktiivsed lapsed. Sellisel juhu...
Viplala lood 8. Viplala tinistas perekonna uhkes restoranis tillukesteks, kuna nad ... a) ei jaksanud kalli lõunasöögi eest maksta Lõpeta laused, vali lünka õige vastus. Sobivaid b) tahtsid Viplala suurused olla variante võib olla mitu. c) olid väga uudishimulikud 1. Viplala oli ... 9. Lossi tagaküljel olevale platvormile a) parajalt paks mees oma parimates aastates viis pere ... b) harjasjuuste ja tigedate silmadega kummaline a) pääsuke mehike b) tuvi c) pöidlapikkune punase mütsiga päkapikk c) toonekurg 10. Lotje juurde haiglasse sattusid 2. Härra Blomi perekonda kuulusid ... raamatutegel...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 ...
Pere traditsioonid Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega sünnipäevade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Täiskasvanud saavad tihti pühadeks vaba päeva, võtavad aja maha, söövad kõhud mõnusalt täis ja hiljem kurdavad, et küll sai ikka pühade ajal palju söödud. Tänapäeval saadakse peredega samuti kokku ka näiteks aastavahetusel, munadepüha ajal, vastlapäeval. Arvatakse, et just lapsed on need, kes panevad aluse pere traditsioonidele. Võib olla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sünnivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad, ka jõule ja muid pühasi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse üsna tihti j...
Seksuaalkasvatus koolieelses eas Seksuaalsus on lapse arengu oluline ja loomulik etapp. Lapse seksuaalsus hakkab arenema juba väga varakult. Juba väike laps tunneb huvi enda suguelundite vastu ning puudutab neid. Kui seda huvi maha suruda, siis kasvavad lapsed teadmisega, et suguelundid on halvad ning neid ei tohi puudutada. Seksuaalsus on lapse arengus tugevaks jõuks, mis mõjutab tema tundemaailma, väärtushinnangute kujunemist, iseendast hoolimist ja teistega arvestamist. Seksuaalsuse tähendusest Teadlased väidavad, et inimene kulgeb läbi elu n.ö. „seksuaalsuse astmetel”, astudes sünnihetkel esimesele astmele. Eristatakse: bioloogilist ulatuvust – seksuaalsed reaktsioonid, muutused füüsilises välimuses jm, psüühilist ulatuvust – mina- pildi käsitus, oma tunnete väljendamine, väljendusoskus, teadmine, et mõned sõnad on rumalad, mis on sobiv poisile, mis tüd...
Tänapäeval olulisemaid asju on perekond. Kodu, armastav abikaasa, lapsed ja enda hoole alla võetud lemmikloomad. Kõige selle juurde loodud oma aed, kus kasvavad aiasaadused, lilled või puud ja aias on tore ka lastel kes saavad vabamalt mängida. Ühiskond on kaotanud suuresti väärtuse uskuda perekonda, kuna üha vähem inimesi ei soovi end siduda millegi kohustuslikumaga. Üha rohkem virtuaalmaailm ja tehnoloogia, tekitavad endas üksik isiku maailma, peletades eemale endas tekitada perekond ega suudeta avada end ümbritsevaga. Põhjus miks inimesed Eesti ühiskonnas ei suuda perekonda luua on liigne pettumine, kibestumine, kartus haiget saada, kartus luua endale perekond kuna majanduslik seis pole kiita. Suurem protsent inimesi unistavad, luues endale tahetud perekonna. Perekonna, mis on täis õnne, armastust ning võitlust, mis iial ei puruneks koost, vaid veab lõpuni välja. Mina arvan, et perekond on elus väga tähtis pannes meid hoolima endast ...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Vanemliku käitumise mõju lapse arengule ………………………….. Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2016 Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud on arusaam, et lapsevanemaks olemist ei pea õppima, sest seda on läbi aegade kogu aeg tehtud. Reaalses elus tekib aga pea igas peres küsimusi ja probleeme lapse arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõik...
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba ...
KOOSTAS: IVAR VÄTSING Vägivald sünnitab vägivalda See on üsna kulunud väljend, kuid siiski tõsi. Kahepooleline ütlus, mida saab väänata. Vägivald- kas füüsiline või vaimne. Lauset võib määratleda kui surnud ringi või esitada küsimus: kas vägivald sünnitab vägivalda? Igasugune vägivald siin maailmas on kohutav, kuid tihti me seda ei teadvusta. Me ei arva, et kui filmis halba mänginud osaline sureb piinades, oleks see kuidagi halb. Vastupidi- me tunneme rõõmu kui halb osaline sureb. Me küll kirtsutame nina, kui näeme verd ja purunenud kuid, kui see annab meile ka adrenaliini, mis on tegelikult veidi haiglane. 15.sajandil elanud Henri VIII ajal oli piinamine ja just füüsiline vägivald tavaline ja isegi normaalne osa elust. Seda nähti meelelahutusena ja muid karistusviise ei teatud. Mida aeg edasi, seda rohkem on füüsiline vägivald kolinud filmidesse, muidu...
Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad. Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade omavahelised suhted on kindlasti ajaga tunduvalt muutunud,võiboll...
Leidke metafoor, mis väljendab kõige paremini lasteaiaõpetajaks olemist Lasteaiaõpetaja on nagu ... Miks just selline kujund? Kirjeldage kuidas on selles metafooris seotud õpetaja, laps, keskkond, õppimine ja arenemine? 1. Lasteaiaõpetaja on nagu raamat/aabits. 2. Selline kujund seetõttu, et lasteaiaõpetaja peab olema täis teadmisi ja uusi nippe. Laps saab õpetajalt enda esmased teadmised ja kujuneb suuresti õpetaja käe all. Õpetaja ongi nagu raamat, mis avaneb vajamineva koha pealt olukorras, kus seda kõige enam vaja. Ühest küljest aabits just seepärast, et aabits on täis algteadmisi, teisalt aga on õpetaja natukene ka teatmeteos- vastab laste mitmekülgsetele küsimustele. Veel on ta ka nagu nipiraamat, peab mõtlema uusi asju, mida lastega teha ja kohanema vastavalt olukorrale, kasutama nippe ja olema kaval lastega tegelemisel. Õpetajad on erinevad ning ka raamatuid on väga palju erine...
Naise kujutamine Ülle Kauksi raamatus ''Uibu'' Valisin enda essee teemaks naise kujutamise Kauksi Ülle raamatus ''Uibu''. Raamatu pealkiri ''Uibu'' tähendab võru keeles õunapuud ning on Lõuna-Eestis ema sümboliks. Seega on ilmselgelt raamatus peategelast, kes on ka ema, koos oma murede ja rõõmudega, kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Raamatu tegevus toimub kaasajal, 12-13 aasta jooksul, algab Eesti Vabariigi algusajaga, mil valitseb riigis ka suur vaesus ning negatiivne iive. Peategelane tundus minu jaoks kui keegi, kes on vaatamata kõigile raskustele tugev, hakkamasaaja ja vastutustundlik inimene. Samas ka tuuakse raamatus välja tema nõrgemat ja hüsteerilisemat poolt, eluraskustega toime tulemisel. Alles raamatu lõpus selgus mulle täpsemalt, kuidas on raamatus selgelt naist kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Heaks näiteks on lause: ''Uibu, miä niguq timägiq, om katost harust'', mis toob raamatus välja otsese naise...
ESSEE PAAR ASJA HINGE PEAL Sünniga kaasnevad lapsele õigused ja hiljem ka kohustused. Vanemaks saades suurenevad õigused, aga ka kohustused. Lapsevanemaks saades aga, võtab inimene endale suurima kohustuse- vastutada ja hoolitseda veel ühe ilmakodaniku eest. Hoolitsevaid ja vastutavaid meetodeid laste kasvatamisel on mitmeid- mõned vanemad teevad kõik, et laps tulevaseks iseseisvaks eluks hästi ette valmistada, pakkudes lapsele esmaseid vajadusi- armastust ja hoolitsust. Samuti käitumisreegleid ja hea/normaalse ühiskonna kombeid ja tavasid. Seda kõike ikka selleks, et laps elus paremini läbi lööks ja iseseisvalt edukamalt hakkama saaks. Kahjuks aga, on ka perekondi või vanemaid, kus lapse sünd on võibolla lihtsalt rahateenimise võimalus või „väike apsakas“, millega paratamatult tuleb „kuidagi“ hakkama saada , või siis isegi seda mitte. Karm, aga tõde. Nende vanemate ...
Kas suusatunnid peavad olema kohustluslikud? Koolides ilusa talveilmaga tunniplaani ilmuvad kohustuslikud suusatunnid on idee pooles geniaalne ja vaheldusrikas võimalus vabas õhus liikuda ning ahistavada võimlaseinte vahelt välja saada. Kuid reaalsuses kaotab see idee om sära- see on ilmselt üks väheseid, kui mitte ainus koolitund, mis nõnda vastakaid arvamusi pälvib. Vaatamata sellele, et on 21. sajand ning elame heaoluühiskonnas ei ole üldsegi enesestmõistetav, et kõik koolide õpilased saaksid endale suuski lubada. ''Meil saab ju suuski laenutada, see ei maksa palju.'' on põhiline argument, mille õpetajad välja käivad. Paraku võib laenutatud suusavarustus olla väga ebamugav.Kuigi sellest on raske aru saada, võib ka see 5- 15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad. Kas tõesti peab pelgalt kooli ainekava pärast arvestama pere eelarvesse talvises suusatunnid ja iganädalase s...
SUHTLEMINE SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on vestlus, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib väheb arusaamatusi ning edastatakse kõige rohkem informatsiooni. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING Inimene on sotsiaalne olend ja veedab suurema osa päevast teiste inimestega erinevatel viisidel suheldes. Seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. ELU KAAR: MÕJU SUHTLMISELE Loote areng ja liigutused/kisa sündimisel Imikud ja lapsed oskused kasvavad/kujunevad välja suhted Noorukiiga oskuste/suhete laienemine Täiskasvanud erinevused toimingu sooritamisel Vanurid toimingu aeglane hääbumine/oskuste ja suhete taandareng BERLO SUHTLEMISMUDELID Lähetaja S...
Interneti-keskkonnast tulenevad lapse väärkohtlemise riskid Sotsiaalsed probleemid Eestis Koostaja: Margit Metsma Sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika ja sotsioloogia eriala 2013/2014 õppeaasta B27367 õpinguraamatu number 2014 Tänapäeva ühiskond on üht või teistpidi internetimaailmaga seotud ja selle vastu võidelda poleks eesmärgipärane ja võimalik samuti mitte. Internetil on nii positiivsed, kui ka negatiivsed küljed, mis avaldavad suurimat mõju eelkõige lastele. Seega sõltub laste turvalisus eeklkõige kodusest keskkonnast ja selle mõjust ning teiseks oluliseks suunavaks ja kontrollivaks asutuseks võiks olla kool. Oma essees pööraksingi tähelepanu interneti pahelisele poolele ja selle ohtudele...
I seminar: Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid o...
Õigus mõlema vanema hoolitsusele. Essee Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Ei tohiks halvustada, see on lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted, truuduse ja usa...
Noorte kuritegevuse põhjuseks on positiivse idee puudumine Kuritegevus noorte seas on tänapäeval laialt levinud probleem. Mina isiklikult olen selle väitega nõus, et põhjuseks võib olla positiivse idee puudumine. Inimesed ei sünni kunagi kurjategijateks, vaid nad muutuvad selleks elu käigus. Igalühel on võimalus kas halb või hea. Need mõlemad pooled on inimeses olemas. Tähtis on lihtsalt see, et headus jääks peale ja kurjus langeks välja. Selleks on vaja aga positiivset eeskuju. Tihti õeldakse, et noorus on hukas. Mina ütleks pigem, et hukas on hoopis need vanemad, kes on sellised lapsed üles kasvatanud. Lapsed saavad eeskuju kõigepealt ikka vanematelt ning kui vanemad pidevalt joovad ja suhtuvad oma lastesse halvasti, siis viimastel polegi enam midagi teha, kui minna kuhugi hulkuma või pättusi sooritama. Ma saan aru, et noorukil peaks olema juba arenenud mõistus, et taibata, et kuritegevus on vale, aga kui tal on la...
TÄNAPÄEVA EESTLANE Raske on rääkida tänapäeva eestlasest teadmata eestlase ajalugu, sest muidu ei tea milliseks eestlased üle aja on muutunud. Eestlased olid maarahvas ja ma olen kindel, et mõned ikka veel on, kuid tänapäeval, kui tehnoloogia areneb, peab ka inimene arenema ja sellega nad muutuvad. Näiteks võib tuua rahvariide mida vanasti kanti ja austati, kuid nüüd on see unustatud kuskile kapi nurki ja harva võib näha seda inimese seljas, välja arvatud mõnedel pühadel. Rahvustunne on samuti paljudel kadunud. Inimesi ei huvita, kust nad pärinevad või kust on tulnud, sest praegu nad on kuskil kohal ja neile meeldib see. Inimesed võivad armastada isamaad, kuid rahvustundest jääb puudu. Eestimaa pole väga suur maa, kuid see on koduks paljudele eestlastele ja lisaks ka teisele inimestele võõrriikidest. Iga aasta jääb eestlasi millegi pärast vähemaks, kuigi maailmas populatsioon tõuseb ja sellest on raske aru s...
,,Nukitsamees" Kusti ja Iti on metsa maasikale läinud ja ära eksinud. Juba teist korda jõuavad nad suure kivi juurde tagasi. Itil on juba nutt varuks ja ta ei jõua enam käia. Õues on pimedaks läinud ning nad istuvad kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab na...
annaabi.ee 
