Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus"

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus Igal inimesel on elus erinevad eesmärgid ja arusaamad, erinevad unistused ja lootused. Inimestel on erinevad ideaalid. Üks asi on ühine meil kõigil ­ me kõik otsime õnne ja armastust. Eestlaseid kirjeldadatakse, kui töökaid ja usinaid inimesi, kuid kas me mitte üle ei pinguta tööga? Kas tõesti on õnne ja armastuse saamiseks vaja eelkõige teha tööd ja näha vaeva? Andres oli täidetud unistuste ja lootustega, kui ta esimest korda Vargamäele läks. Ta arvas, et just see on koht, kus ta leiab koos oma perega hingerahu ja õnne. Kahjuks nii õnnelikult elu seal ei kulgenud. Andres armastas oma maad ja oma tööd ning ta pühendaski oma elu tööle. Töö jättis varju nii tema naise, kui ka lapsed ­ töö oli tähtsam kõigest muust. Kui mõni töö sai valmis, tekkis kohe mitu asemele

Kirjandus

3

docx

Vargamäe naised

Selline ümbruskond jättis oma jälje kõigile Vargamäe elanikele, nii meestele kui naistele. Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid. Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Oli küll tüdruk, aga ega tema kõike perenaise tööd saa teha, perenaine peab ikka oma tegema, jõuab siis või ei jõua. Andres ja Krõõt pidid ikka oma toimetamistega teistele eeskujuks olema, et teisedki kõvasti töö murraksid. Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd ära ja ehk Krõõt rohkemgi kui Andres, sest tema pidi tegelema loomade ja majapidamisega ning kui sai ka välitöödel abiks olema

Kirjandus

6

doc

"Tõde ja õigus"

Pearu maad olid palju viljakamad. Seda seetõttu, et tema maa oli kuivemal alal. 2. Millisena nägi Andres oma unistuste Vargam äed, aga milline see tegelikult oli ? Millised asjaolud takistasid unistusi teostumast? Andres nägi oma unistustes Vargamäed viljakana. Et tema talu saab ükskord korda, majad suuremad ja heledamate tubadega. Ta lootis, et maa hakkab korralikult kandma ning kariloomadele saavad korralikud karjamaad. Tegelikkuses aga jagus tööd seal mitmele põlvele. Ta rassis küll päevade viisi tööd teha, aga tundus nagu poleks seal suurt midagi muutunud. Unistuste täitumist segasid asjaolud, et tööjõudu oli vähe, peresse ei sündinud algul ühtegi poega, kes oleks isale mehemoodi abiks olnud. Samas oli üks põhjus selles, et naabertalu peremees Pearu neid ikka ja  jälle oma võimuga kiusas. Ta tahis nende maid endale ja püüdis uustulnukaid sealt välja süüa,

Kirjandus

11

doc

Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

see et tal polnud poega ,kes teda abistaks, seega laskus enamik töökoormust mehe õlgadele. Peamiselt täitusid mehe lootused aidast,talust ja ka kuivendus kraavidest. Täitumatta jäi soovi õnnest.Maade kuivenduskraav, maja ehitus. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine pole jõudu kasvatanud, vaid kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumusest või paratamatusest. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Mehele tundub nagu oleks ta nõiaringis - ta mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood 1

Kirjandus

8

rtf

Tõde ja õigus

Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb ­ annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale: tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: ,,Inimene põle ometi iseenda koer, kuis ta siis endale läheb silmust kaela panema." Oli kindel, et tema arvamus on alati õige, tema põhimõtted ainsad õiged, vihastas, kui keegi teine nõnda ei arvanud. Krõõda surm vajutas hingele pitseri, pärastised sündmused vaid süvendasid seda. Lohutust polnud kusagilt leida, sest see, mida ta oli lootnud Marilt, seda ei saanud, sest tolle hinge piinas Jussi surm. Ei jäänud muud üle, kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele

Kirjandus

10

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

laulis koos meestega. XX (193-204) Pearu tuli jälle andeks paluma, Mari keeldus käe andmisest. Andres võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus. XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ­ ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis

Kirjandus

7

doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand Pearu on looduse poolt ilma jäetud loova tegevuse vajadusest. Ta polegi südamest kuri ja õel. Naabri kiusamises on ta väsimatu, pealegi on ta südames Krõõda pärast kadedusevari. Teda täidab ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid

Eesti keel

22

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15

Kirjandus

Kommentaarid (0)