PAAR ASJA HINGE PEAL (0)

Sarnased õppematerjalid

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

" Tingimustega isaarmastuses leiame, nagu tingimusteta emaarmastuseski, nii negatiivset kui ka positiivset. Negatiivne on iseenesest juba asjaolu, et isaarmastuse peab ära teenima, et selle võib 11 kaotada, kui sa ei tee seda, mida sinult oodatakse. Isaarmastus teeb kuulekusest peamise vooruse ja sõnakuulmatusest surmapatu, mida käristatakse isaarmastusest ilmajätmisega. Ent niisama tähtis on ka asja positiivne külg. Kuna isaarmastus seab tingimusi, siis võin ma nende täitmiseks midagi teha, ma võin selle nimel töötada: tema armastus on vastupidiselt emaarmastusele minu poolt juhitav (ibid.). Ema ja isa erinevad suhtumised on kooskõlas lapse vajadustega. Väikelaps vajab nii füsioloogiliselt kui ka psüühiliselt ema tingimusteta armastust. Kuueseks saanud, hakkab laps vajama isa armastust, tema autoriteeti, teda kui juhti (ibid.).

Perepsühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

kriitikud Oelkers ja Lehmann (1983). Nende arvates on Alice Milleri arutluste empiirilised alused haprad ja ainevalik subjektiivne, järeldused aga lennukad ja põhjapanevad: pedagoogikat vajavad kasvatajad, mitte lapsed! Alice Milleri antipedagoogiline hoiak ei ole suunatud mitte ühe kindla kasvatusviisi vastu, vaid kasvatuse vastu üldse, ka antiautoritaarse kasvatuse vastu. Kasvatus on tema sõnul kahjulik, sest täiskasvanud, ise seda teadmata, elavad laste peal välja oma vajadused. Missugused? Loetelu on pikk: teadvustamata vajadus anda teistele edasi kunagi endale osaks saanud alandused; leida ventiil tõrjutud afektidele; omada käepärast olevat ja manipuleeritavat elavat objekti; säilitada oma kaitse, s.t hoida oma lapsepõlve ja vanemaid idealiseerituna, milleks on vaja, et enda kasvatuspõhimõtted kinnitaksid vanemate omi; hirm vabaduse ees;

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad brutaalne ALGKOOLIAEG 89 käitumine tema kõdust paar tuhat marka. puudutab Mida tunneb laps? 89 Vägivald koolis: Kaasõpilased sunnivad ühte 13-aastast otseselt meid Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90 arglikku poissi umbrohtu sööma, pesupulbriga segatud kõiki.

Avalikud suhted

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF)  SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

24

doc

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

tõele au anda. Niisiis hakkan veendunult kostma inimkonna eest tarkade ees, kes on mind kutsunud, ning ma võin endaga rahul olla, kui osutun oma teema ja kohtunike vääriliseks. Ma näen inimliigis kahte sorti ebavõrdsust. Ühte võib nimetada looduslikuks või füüsiliseks, sest see lähtub loodusest endast ja seisneb erinevustes, mis esinevad inimeste vanuses, tervises, kehalises jõus ja vaimu või hinge omadustes. Teist võib nimetada moraalseks või poliitiliseks ebavõrdsuseks, sest see oleneb teatud kokkuleppest ning on tekkinud või vähemalt kehtib inimeste endi heakskiidul. See 4 In´egalit´e morale -- raskesti tõlgitav mõiste; 18. sajandil oli tavaks kasutada vastandpaari "füüsiline- moraalne" tähenduses "füüsiline-vaimne". Antud kontekstis pole aga tegemist moraaliga ei kõlbluse ega vaimsuse (religioosse alatooniga) tähenduses, vaid pigem isiku omaduste ja olukorraga,

Ühiskond

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Õpetaja: „Nii – tule siia [teraval häälel – nähtavalt häiritud Melissa hilinemisest ja „diivalikust“ Kuna see on alles üks esimestest tundidest, pole õpetaja veel kindlaks teinud, millised õpilased on sisenemisest]. Miks sa hilinesid?“ loomult hajameelsed või laisad, või kes otsivad lihtsalt tähelepanu või „mängivad mingeid mänge“ Õpilane: „Ma jäin ainult paar minutit hiljaks.“ või kellel on tõesti raskusi õppimisega... Tal on karp punaste ja siniste pastakate, mõne joonlaua, Õpetaja: „Miks sa kannad neid... asjandusi?“ kustutuskummide ja harilike pliiatsitega (kõigil 1 cm laiune kollase isoleerpaela riba ühes otsas – et need jõuaksid tagasi karpi, mis on samuti kollane). Karbil on suurte tähtedega kirjas: TAGASTA Õpilane: „Mida?“ SIIA. ETTE TÄNADES õpetaja Brown

Psühholoogia

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

millel pungad pakatamas. Kaugemal, välja ääres, randemaal kipub ilutsema juba õrn ja värske kevadine rohelus. Soontel valuvalt kollane varsakabi. «Siia võib uppuda!» hüüab naine, nähes, kuidas hobune läbipääsematul teel vaevaga edasi ronib. «Murrab vankri ja hobuse jalad.» «Küllap peavad vastu,» ütleb mees, kes jällegi maas kõnnib, aga nüüd ohje enda käes hoiab, et hobust paremini juhtida, sest et tema juba teed tunneb. «Istu aga kõvasti peal, istu keskpaika, muidu viskab maha,» õpetab ta naist. Ja kui nad kõige suuremast hädast juba väljas, räägib ta lohutavalt: «Ega see nõnda igavesti jää. Kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Põhja kuuseoksad ja kadakad, peale põllukivi ja sauerähk. Seda on meil küll, väljamäel mändide alt võta niipalju kui süda kutsub. Mõne aasta pärast sõida kas või tõllaga, kaks hoost kõrvu.» «Kui vankrigagi läbi saaks,» arvas naine.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)