Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PAAR ASJA HINGE PEAL (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas võivad sellised hoolimatud isendid sigida vell ja veel?
  • Missugune on nende laste tulevik?
ESSEE
PAAR ASJA HINGE PEAL
Sünniga kaasnevad lapsele õigused ja hiljem ka kohustused. Vanemaks saades suurenevad õigused, aga ka kohustused.
Lapsevanemaks saades aga, võtab inimene endale suurima kohustuse- vastutada ja hoolitseda veel ühe ilmakodaniku eest. Hoolitsevaid ja vastutavaid meetodeid laste kasvatamisel on mitmeid- mõned vanemad teevad kõik, et laps tulevaseks iseseisvaks eluks hästi ette valmistada, pakkudes lapsele esmaseid vajadusi- armastust ja hoolitsust. Samuti käitumisreegleid ja hea/normaalse ühiskonna kombeid ja tavasid. Seda kõike ikka selleks, et laps elus paremini läbi lööks ja iseseisvalt edukamalt hakkama saaks.
Kahjuks aga, on ka perekondi või vanemaid, kus lapse sünd on võibolla lihtsalt rahateenimise võimalus või „väike apsakas“, millega paratamatult tuleb „kuidagi“ hakkama saada , või siis isegi seda mitte. Karm, aga tõde. Nende vanemate lapsed kasvavad sõna otseses mõttes ise, omapäi. Emal või isal, või hoopis mõlemal neil on „tähtsamaid“ tegevusi, näiteks viinapudeli tõstmine, kui lapsele õhtusöögilauas lauakombeid tutvustada või kauplusse sisenedes sedasama lihtsat teretamist õpetada, rääkimata millestki muust . Need on alkohoolikute või lausa asotsiaalsete perede vanemad. Sellistel vanematel, minu arvates, võiks puududa õigused järglastele, sest järglaste saamise õigusega ja selle õiguse kasutamise ning realiseerimisega käib käsi- käes kohustuste võtmine maimukese eest hoolitseda. Alkoholisõltlased ei saa hakkama iseendagagi, rääkimata kellegi teise, kolmanda, neljanda .....eest vastutamisega. Jah, võib juhtuda, et üks kord, elu pahupoolega kimpus olevasse perre sünnib laps, siis tugevamad ühiskonna esindajad näevad ja püüavad, võibolla lahendavadki probleemi aidates pere õigele teele, või siis nagu enamasti, eemaldatakse laps negatiivsest elukeskkonnas lastekodusse. Järgnevast mina enam aru ei saa- kuidas on võimalik, et lootusetud ja oma elukombeid mittemuutvad kodanikud saavad lapsi üha veel ja veel. Elan vallas, kus tean kolme sellist perekonda, kus asi ei ole piirdunud ühe „ õnnetu “ lapsega. Lapsi ongi neis peredes viis või enam. Kuidas võivad sellised hoolimatud isendid sigida vell ja veel? Missugune on nende laste tulevik?- ebatervest keskkonnast ei saa kasvada 100% tervet mõtlemist. Tean, et hoolimata kõigest halvast , on tublisid erandeid, kes raskuste kiuste, iseenda suurest soovist, halvale eeskujule risti vastupidi alustavad nullist iseseisvat elu normaalse inimese kombel , püüdes end ise harida tervema ühiskonna tasemele .
Tahame või ei taha, näeme või ei näe, aga selline elu toimub meie ümber iga päev ja lähemal kui arvata oskame. Probleemi näen ja hingele teeb haiget ka, kuid abistamiseks ja tõsiste lahenduste leidmiseks jäävad „käed lühikeseks“. Häbi öelda ehk, aga nii jätan minagi need tõsiasjad oma- ala palgalistele spetsialistidele. Oma lapsed kasvatan tugevateks ja terveteks lootes, et selle imelise elu tumedamad tahud jäävad neist nende teadlike valikute tõttu võimalikult kaugele.
PAAR ASJA HINGE PEAL #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisjager Õppematerjali autor
essee vanemlike õiguste ja vanemaks saamise õiguse teemal

Sarnased õppematerjalid

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

" Tingimustega isaarmastuses leiame, nagu tingimusteta emaarmastuseski, nii negatiivset kui ka positiivset. Negatiivne on iseenesest juba asjaolu, et isaarmastuse peab ära teenima, et selle võib 11 kaotada, kui sa ei tee seda, mida sinult oodatakse. Isaarmastus teeb kuulekusest peamise vooruse ja sõnakuulmatusest surmapatu, mida käristatakse isaarmastusest ilmajätmisega. Ent niisama tähtis on ka asja positiivne külg. Kuna isaarmastus seab tingimusi, siis võin ma nende täitmiseks midagi teha, ma võin selle nimel töötada: tema armastus on vastupidiselt emaarmastusele minu poolt juhitav (ibid.). Ema ja isa erinevad suhtumised on kooskõlas lapse vajadustega. Väikelaps vajab nii füsioloogiliselt kui ka psüühiliselt ema tingimusteta armastust. Kuueseks saanud, hakkab laps vajama isa armastust, tema autoriteeti, teda kui juhti (ibid.).

Perepsühholoogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

kriitikud Oelkers ja Lehmann (1983). Nende arvates on Alice Milleri arutluste empiirilised alused haprad ja ainevalik subjektiivne, järeldused aga lennukad ja põhjapanevad: pedagoogikat vajavad kasvatajad, mitte lapsed! Alice Milleri antipedagoogiline hoiak ei ole suunatud mitte ühe kindla kasvatusviisi vastu, vaid kasvatuse vastu üldse, ka antiautoritaarse kasvatuse vastu. Kasvatus on tema sõnul kahjulik, sest täiskasvanud, ise seda teadmata, elavad laste peal välja oma vajadused. Missugused? Loetelu on pikk: teadvustamata vajadus anda teistele edasi kunagi endale osaks saanud alandused; leida ventiil tõrjutud afektidele; omada käepärast olevat ja manipuleeritavat elavat objekti; säilitada oma kaitse, s.t hoida oma lapsepõlve ja vanemaid idealiseerituna, milleks on vaja, et enda kasvatuspõhimõtted kinnitaksid vanemate omi; hirm vabaduse ees;

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad brutaalne ALGKOOLIAEG 89 käitumine tema kõdust paar tuhat marka. puudutab Mida tunneb laps? 89 Vägivald koolis: Kaasõpilased sunnivad ühte 13-aastast otseselt meid Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90 arglikku poissi umbrohtu sööma, pesupulbriga segatud kõiki.

Avalikud suhted
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST
24
doc

ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST

tõele au anda. Niisiis hakkan veendunult kostma inimkonna eest tarkade ees, kes on mind kutsunud, ning ma võin endaga rahul olla, kui osutun oma teema ja kohtunike vääriliseks. Ma näen inimliigis kahte sorti ebavõrdsust. Ühte võib nimetada looduslikuks või füüsiliseks, sest see lähtub loodusest endast ja seisneb erinevustes, mis esinevad inimeste vanuses, tervises, kehalises jõus ja vaimu või hinge omadustes. Teist võib nimetada moraalseks või poliitiliseks ebavõrdsuseks, sest see oleneb teatud kokkuleppest ning on tekkinud või vähemalt kehtib inimeste endi heakskiidul. See 4 In´egalit´e morale -- raskesti tõlgitav mõiste; 18. sajandil oli tavaks kasutada vastandpaari "füüsiline- moraalne" tähenduses "füüsiline-vaimne". Antud kontekstis pole aga tegemist moraaliga ei kõlbluse ega vaimsuse (religioosse alatooniga) tähenduses, vaid pigem isiku omaduste ja olukorraga,

Ühiskond
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Õpetaja: „Nii – tule siia [teraval häälel – nähtavalt häiritud Melissa hilinemisest ja „diivalikust“ Kuna see on alles üks esimestest tundidest, pole õpetaja veel kindlaks teinud, millised õpilased on sisenemisest]. Miks sa hilinesid?“ loomult hajameelsed või laisad, või kes otsivad lihtsalt tähelepanu või „mängivad mingeid mänge“ Õpilane: „Ma jäin ainult paar minutit hiljaks.“ või kellel on tõesti raskusi õppimisega... Tal on karp punaste ja siniste pastakate, mõne joonlaua, Õpetaja: „Miks sa kannad neid... asjandusi?“ kustutuskummide ja harilike pliiatsitega (kõigil 1 cm laiune kollase isoleerpaela riba ühes otsas – et need jõuaksid tagasi karpi, mis on samuti kollane). Karbil on suurte tähtedega kirjas: TAGASTA Õpilane: „Mida?“ SIIA. ETTE TÄNADES õpetaja Brown

Psühholoogia
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

millel pungad pakatamas. Kaugemal, välja ääres, randemaal kipub ilutsema juba õrn ja värske kevadine rohelus. Soontel valuvalt kollane varsakabi. «Siia võib uppuda!» hüüab naine, nähes, kuidas hobune läbipääsematul teel vaevaga edasi ronib. «Murrab vankri ja hobuse jalad.» «Küllap peavad vastu,» ütleb mees, kes jällegi maas kõnnib, aga nüüd ohje enda käes hoiab, et hobust paremini juhtida, sest et tema juba teed tunneb. «Istu aga kõvasti peal, istu keskpaika, muidu viskab maha,» õpetab ta naist. Ja kui nad kõige suuremast hädast juba väljas, räägib ta lohutavalt: «Ega see nõnda igavesti jää. Kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Põhja kuuseoksad ja kadakad, peale põllukivi ja sauerähk. Seda on meil küll, väljamäel mändide alt võta niipalju kui süda kutsub. Mõne aasta pärast sõida kas või tõllaga, kaks hoost kõrvu.» «Kui vankrigagi läbi saaks,» arvas naine.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun