PAAR ASJA HINGE PEAL (0)

ESSEE
PAAR ASJA HINGE PEAL
Sünniga kaasnevad lapsele õigused ja hiljem ka kohustused. Vanemaks saades suurenevad õigused, aga ka kohustused.
Lapsevanemaks saades aga, võtab inimene endale suurima kohustuse- vastutada ja hoolitseda veel ühe ilmakodaniku eest. Hoolitsevaid ja vastutavaid meetodeid laste kasvatamisel on mitmeid- mõned vanemad teevad kõik, et laps tulevaseks iseseisvaks eluks hästi ette valmistada, pakkudes lapsele esmaseid vajadusi- armastust ja hoolitsust. Samuti käitumisreegleid ja hea/normaalse ühiskonna kombeid ja tavasid. Seda kõike ikka selleks, et laps elus paremini läbi lööks ja iseseisvalt edukamalt hakkama saaks.
Kahjuks aga, on ka perekondi või vanemaid, kus lapse sünd on võibolla lihtsalt rahateenimise võimalus või „väike apsakas“, millega paratamatult tuleb „kuidagi“ hakkama saada , või siis isegi seda mitte. Karm, aga tõde. Nende vanemate lapsed kasvavad sõna otseses mõttes ise, omapäi. Emal või isal, või hoopis mõlemal neil on „tähtsamaid“ tegevusi, näiteks viinapudeli tõstmine, kui lapsele õhtusöögilauas lauakombeid tutvustada või kauplusse sisenedes sedasama lihtsat teretamist õpetada, rääkimata millestki muust . Need on alkohoolikute või lausa asotsiaalsete perede vanemad. Sellistel vanematel, minu arvates, võiks puududa õigused järglastele, sest järglaste saamise õigusega ja selle õiguse kasutamise ning realiseerimisega käib käsi- käes kohustuste võtmine maimukese eest hoolitseda. Alkoholisõltlased ei saa hakkama iseendagagi, rääkimata kellegi teise, kolmanda, neljanda .....eest vastutamisega. Jah, võib juhtuda, et üks kord, elu pahupoolega kimpus olevasse perre sünnib laps, siis tugevamad ühiskonna esindajad näevad ja püüavad, võibolla lahendavadki probleemi aidates pere õigele teele, või siis nagu enamasti, eemaldatakse laps negatiivsest elukeskkonnas lastekodusse. Järgnevast mina enam aru ei saa- kuidas on võimalik, et lootusetud ja oma elukombeid mittemuutvad kodanikud saavad lapsi üha veel ja veel. Elan vallas, kus tean kolme sellist perekonda, kus asi ei ole piirdunud ühe „ õnnetu “ lapsega. Lapsi ongi neis peredes viis või enam. Kuidas võivad sellised hoolimatud isendid sigida vell ja veel? Missugune on nende laste tulevik?- ebatervest keskkonnast ei saa kasvada 100% tervet mõtlemist. Tean, et hoolimata kõigest halvast , on tublisid erandeid, kes raskuste kiuste, iseenda suurest soovist, halvale eeskujule risti vastupidi alustavad nullist iseseisvat elu normaalse inimese kombel , püüdes end ise harida tervema ühiskonna tasemele .
Tahame või ei taha, näeme või ei näe, aga selline elu toimub meie ümber iga päev ja lähemal kui arvata oskame. Probleemi näen ja hingele teeb haiget ka, kuid abistamiseks ja tõsiste lahenduste leidmiseks jäävad „käed lühikeseks“. Häbi öelda ehk, aga nii jätan minagi need tõsiasjad oma- ala palgalistele spetsialistidele. Oma lapsed kasvatan tugevateks ja terveteks lootes, et selle imelise elu tumedamad tahud jäävad neist nende teadlike valikute tõttu võimalikult kaugele.