Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama.
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ?
Ladude tüübid ladude tüübid 1 Tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid: 1. Tootmisettevõtete laod Materjali- ja toorainelaod- neis hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud materjale. ladude tüübid 2 Pooltoodete laod- hoiustatakse tehase oma tootmises valmistatud tooteid, mis kuuluvad edasisele töötlemisele. Puhverlaod- tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine- ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. ladude tüübid 3 Hoolduslaod- tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu laod- hoiustatakse valmistoodangut
Ladude tüübid. Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned
veokuludes, kuna ühe paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Kliendi rahulolu tagamine · Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. · Laopidaminesellises paikkonnas ei pruugi olla optimaale lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. Eksisteerib terve rida põhjusi, miks on ladustamine vältimatu: · Toomtine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponetntidest ja pooltoodetest. · Ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi. · Ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid. · Ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust.
konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi? Ladusi on vaja kauba säilitamiseks ja hoidmiseks, kui tootmine on pidev aga tarbimine hooajaline. Või kui tootmine on hooajaline aga müük pidev. 6. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? Kauba omanik PRIVAATLAOS on kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kaua üle
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja
Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Seoses klientide pidevalt muutuvate vajadustega on õige ehitada selline laohoone, mille planeeringut on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta. Seejuures tuleb arvestada, et pärast laoruumi ümberplaneerimist ei tohi väheneda laotöö efektiivsus. Sageli Lao ülesanded Lao ülesanne on kaupa hoida ja sailitada, laos toimub kauba vastuvotmine, ladustamine, komplekteerimine, loovutamine ja lahetamine. Üldjuhul täidab ladustamine alljärgnevaid funktsioone: 1) Varude kogumine ja täiendamine.Ladu töötab piltlikult väljendades nagu reservuaar, et tulla toime toodete ülemäära suure vooga. Sellist toodete ülevoo hoiustamist vajatakse kahel juhul. Esimesel on tegemist hooajalise tootmise ja ühtlase tarbimisega (näiteks põllumajandussaadused, põllumajanduslik tööstuse toormaterjal jne). Teisel juhul aga ühtlase
........................................ 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos
Ladude planeerimine Kaubandus ja tootmisettevõtete laod • Ladude vajadus tööstuses on kitsalt orienteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. ladude planeerimine 2 • Kaubanduse poolel on ladude otstarve ja funktsioonid universaalsemad. • Laotoimingud kaubanduses on protsesside kaupa selged ja määratletud, kuna laod teenivad kaubanduses protsessi ost- ladustamine- müük. ladude planeerimine 3 • Kaubanduses moodustavad toimingud laos olulise osa tarneahelas või selle lõigus. • Seetõttu pöörataksegi kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. ladude planeerimine 4 Uue ehitamine või vana renoveerimine
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne)
mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes Dekonsolideerimine (jaotus) Ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks nende edasisaatmiseks erinevate vedudega ja erinevate veovahendite/veoühikutega erinevatele klientidele või koostööpartneritele (teistesse terminalidesse). Sorteerimisterminalide ja ladude igapäevane töö. Demurrage Merevedudel kasutatav kompensatsioon hilinemise või ooteaja eest. Digitaalne majandus (uus majandus) (Digital Economy) Digitaalse ehk uue majanduse all mõeldakse uut, osaliselt veel välja kujunemata tegutsemiskeskkonda. Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest laiaulatuslikumat ning tihedamat koostööd, samuti võrgustumist ja arengut rahvusvahelises ulatuses Do Pont skeem (mudel)
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida
on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem. Eesmärgiks on minimeerida jaotusvedude käigus läbisõidetavaid vahemaid ja seeläbi ka veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms). 12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist) Sügavjaotuseks Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kauba kojutoimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine Kompleksteenus- lisaks ka kasutusjuhendid jms 13) Rumm ja kodarad süsteemid
siinidele. Selline tõstuki jäik liikumise trajektoor võimaldab kitsas riiulivahes kiiret ja ühtlasi ohutut töötamist. 6 http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/kombitstukid.html 10. Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldud kombitõstukid? Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi efektiivselt käsitseda nii täisaluseid kui teostada tükikauba komplekteerimist kõikidelt riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel. http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/kombitstukid.html 11. Kirjeldada siirdamistõstukit.
Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel right product in the right quantity and in the right condition at the right place
lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Äri õppetool Sigrit Viira ÄJ-11 VARUDE JUHTIMINE Referaat õppeaines ,, Logistika alused" Juhendaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ...................................................................................
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada
1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada
kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 9. Kirjeldada kombitõstukit. Vastus: Kombitõstuki näol on ühendatud kahe erineva tõstuki pöördkahvliga tõstuki ja kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi efektiivselt käsitseda nii täisaluseid kui teostada tükikauba komplekteerimist kõikidelt riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel. Tõstuki kõrge soetusmaksumus eeldab sellega väga intensiivset töötamist, soovitavalt kahes vahetuses.
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles"
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
