osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest
Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine - Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Peegelpind ja mattpind - Peegelpind on täiesti sile. Peegelpinnast peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused- Mattpind peegeldab valgust hajusalt. Valge, must ja hall pind - Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest vähemalt 95%, loetakse valgeks. Keha pinda, millelet peegeldub pinnale langevast valgusest alla 5% loetakse mustaks. Keha pinda , millele peegeldub pinnale langevast valgusest 5% - 95%, loetakse halliks. Vari - Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda,mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse, piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt.
Optikafüüsika haru mis uurib valgus nähtusi.a Valgusallikas keha mis kiirgab valgust Miks näeme kehi?? Kui nendelt tulev valgus meile silma satub Valgena kui peegeldab enamuse talle peale langevast valgusest Mustana kui neelab enamuse talle peale langevast valgusest Kiirus tühjuses300000 km/s Üks asi on teisest .... Opt. tihedamast keskkonnas on valguse kiirgus väiksem kui opt. hõredamas keskkonnas. Läätse opt tugevus nimetatakse läätse fookuskaugus pöördväärtust D= 1/f Millal on 1dptr on siis kui fookuskaugus on 1 m Positiivne on kumerlääts Negatiivne on nõgus lääts Lühinägelikkus kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette (vaja nõgusläätse)
sisendisse saabuva impulsi puhul hakatakse aega lugema viimase impulsi tõusvast frondist (4). Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SS. Salvestav viivitusega sisselülitusfunktsioon Viivitusega väljalülitusfunktsiooni saab kasutada mingi seadme viivitusega väljalülitamiseks. S sisendimpulsi tõusva frondi korral läheb väljund Q koheselt olekusse "1" (1). Väljund Q läheb olekusse "0", kui S-sisendsignaali langevast frondist on möödunud etteantud aeg (2) või kui R- sisendis on tuvastatud tõusva frondi (3) signaal. Ajaintervalli T jooksul mitme jadamisi S- sisendisse saabunud impulsi korral alustatakse viivituse lugemist viimase impulsi langevast frondist (4). Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SF. Viivitusega väljalülitusfunktsioon Näidised praktikumist Taimerid 1. Impulsstaimer 2. Laiendatud impulsstaimer 3
raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. • Fotodiood - pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad sellele langevast valgusest. Küllastusrežiim Suure koormustakistusega töötab fotodiood fotoelemendina ja genereerib talle langeva valguse toimel elektrilist pinget. Sellel režiimil genereeritud pinge ei sõltu oluliselt dioodile langeva valguse hulgast. Lühisrežiim Väga väikese koormustakistuse juures tekitab fotodiood talle langevast valgustugevuset suhteliselt täpselt lineaarselt sõltuvat elektrivoolu, mistõttu kasutatakse seda režiimi valguse tugevuse määramiseks kasutatavates seadmetes
A pinnaga risti, h - päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale TE pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale A langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal D pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime - kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 U ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+ a = 1,
Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid Montréali protokoll on 1987. aastal neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist. Maa ilma osoonita Kuna osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast ultraveolettkiirgusest, siis meie elusloodus häviks, sest tal ei oleks enam kaitsekilpi. Inimesed loomulikult arvaravasti leiaksid mooduse, kuidas ellu jääda - kasutusele tuleksid erinevad kaitseriietused, Maa oleks täis igasuguseid katmikehitisi, kus vähesed ellujäänud inimesed kasvataksid endale toitu). Metsikust ja vabast loodusest ei saaks siis enam rääkida.
Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma (vt. fotot). Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas.
1ºC Soojusülekande liigid: 1) soojusjuhtivus siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele 2) konvektsioon siseenergia ülekandumine õhu kaudu 3) kiirgus kehad saavad energiat kiirguse abil Millest sõltub keha kiirguse hulk? Keha pindalast, temperatuurist, tumedusest/heledusest. Millest sõltub kehale üle kantud soojushulk? Temperatuurist, massist, ainest. Valge pind pind, millelt peegeldub vähemalt 95 % peale langevast valgusest. Must pind pind, millelt peegeldub alla 5% peale langevast valgusest. Hall pind pind, millelt peegeldub peale laengevast valgusest 5-95% Aatom koosneb tuumast (+laenguga) ja elektronkattest. Elektronkattes tiirlevad elektronid, mis on laenguga. Tuumas on prootonid, mis on +laenguga. Seal on ka neutronid, mis on 0-laenguga. Kõige väiksemad aineosakesed on nukleonid, mille koostisosad on kvargid. 1 jalg = 30,5 cm 1 küünar = 53 cm 1 süld = 1,8 m
Sinope . Io Jupiterile lähim Galilei kuu. Teadaolevalt suurima vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Keskmine pinnatemperatuur -50°C Küllaltki tasase reljeefiga. Europa Väikseim Galilei kuu. Avastati 1610. aastal. Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C. On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20km. Ganymedes Suurim kuu päikesesüsteemis. Avastati 1610. aastal. Peegeldab tagasi 40% peale- langevast valgusest. Tumedad alad on kaetud kraatritega. Gallisto Suuruselt kolmas kuu päikesesüsteemis. Koosneb poolenisti veest. Avastati 1610. aastal. Pind on tihedalt täis meteoriidi- kraatreid. Tänan tähelepanu eest!
10 · Müra summutamine · Müra all mõistetakse kõiki helisid, mille kuulmine ei ole meile vajalik, olgu see kas või meeldiv muusika naabrusest ajal, mil meil puudub soov seda kuulata. 11 · Müra tugevuse põhiline alanemine on tingitud helienergia peegeldumisest puude ja põõsaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt. · Lehtpuude võrad neelavad 26% neile langevast helienergiast, 74% sellest aga peegelduvad ja hajuvad. · Müra peegeldumine sõltub müra sagedusest, lehestiku tihedusest, asetusest ja puuliigist. 12 · Esteetiline funktsioon · on seotud haljasala psühholoogiliselt mõjuvate omadustega · Kuidas võivad haljasalad inimestele psühholoogiliselt mõjuda? · Millised tunded võivad haljasalal tekkida ja mis võib olla selle põhjustajaks?
samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi nimetatakse ka lühivormiga LED (inglise keelest Light-Emitting Diode valgust kiirgav diood). Ühendamisel tuleb jälgida et anood ühendatakse positiivse laenguga ja katood negatiivse laneguga. 11. Mis on fotodiood? Kus neid kasutatakse? Fotodiood (ka ventiil-fotoelement või fotorakk) on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või infrapunakiirgusest. Fotodioode kasutatakse kahes tööreziimis: (1) fotogalvaaniliseks nimetatakse reziimi kui diood muundab valgusenergiat elektrienergiaks, näiteks töötades päikeseelemendina; (2) vastupingereziimiks (ka fotodioodireziimiks) olukorda kui fotodiood töötab koos välise pingeallikaga ning registreerib muutusi valguse intensiivsuses näiteks fototajuritena
Nad sisaldavad aatomeid, mida saab võimsa valgusallika (välguti, teise laseri) või elektrivoolu abil ergastada tavaseisundist energiarikkamasse poolpüsivasse ,,ooteolekusse". Kui mõned ergastatud aatomid kiirgavad algolekusse tagasi langedes valguslaine, sunnivad ehk stimuleerivad need mikrosähvatused ka ,,ootel" naaberaatomeid oma energiavaru lainesse loovutama. Pendeldades peeglite vahel edasi-tagasi, valgusvoog üha võimeneb. Teine peegel laseb osa temale langevast valgusest läbi. Temast väljub peeglipaari telgjoont mööda ere peen laserikiir. Seega on laser üks valgusallika eriliike. Kuid kui tavavalgustist väljuvaid valguslaineid võiks võrrelda vihmasajus tiigipinnale tekkiva korratu lainesäbruga, siis sarnanevad valguslained laserikiires vettekukkunud kivist levivate ühises rütmis võnkuvate ehk koherentsete lainetega. Seepärast nimetatakse laserit ka valgusgeneraatoriks,
Õlivärvide kasutamine välistingimustes Sobiv viimistlemise aeg on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Õlivärvide kasutamine sisetingimustes Peab võtma arvesse, milleks viimistletavaid pindasid kasutatakse. Viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida. Õlivärv ei tohi kuivada liiga kiiresti(võib tekkida nahataoline kiht, mis pinnalt maha tuleb) ega ka liiga aeglaselt(kogub mustust). Linaõli Hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli · Sobib toiduainetega kokkupuutuva puidupinna viimistlemiseks. · Neutraalsena sobib ainult sisetingimustesse
See toob Eestile kaasa järgnevad muutused: Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis Sagenevad talvised tormid ja udud Veetase tõuseb ja ujutab üle osa maismaast kui kõik olemasolevad jäämassid sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra. Osooniaugud Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm. Kõige rohkem on osooni atmosfääris polaaraladel talvel (kuni 0,000002 mahu%)
Peale optika kui füüsika haru on olemas ka rakendusoptika, mis on üks tehnikateadustest. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Optika" Valgusallikad Kuumad kehad (Päikese pind, küünlaleek, lambi hõõgniit) on isehelendavad. Enamik esemeid meie ümber ise ei helendu. Me näeme neid ainult siis, kui mingi valgusallikas neid valgustab. Läbipaistmatud esemed saadavad (peegeldavad või hajutavad)osa nende pinnale langevast valgusest kõikides suundades tagasi. Ehkki sellest valgusest jõuab meie silma ainult osa, me näeme neid esemeid. Kas keha paistab meile läikivana või matina, mustana või värvilisena, sõltub juba selle keha pinna omadusest. Paljude taskulampide valgusvihke võib nende peegliraami pööramisegamuuta.On kolme kujuga valgusvihke: · paralleelvalgusvihk, paralleelsete kiirtega
Päikeseenergia Karin Erimäe MT-3 Mis on päikeseenergia? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Iga päev Päikeselt Maale langevast energiakogusest jätkuks maa asukale 27- ks aastaks. Inimeste poolt ära kasutatav hulk sellest on kõigest 1%. Milleks kasutatakse? Päikeseenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, elumajade kütmiseks, vee soojendamiseks ja loomuliku valgustuse tagamiseks. Samuti on võimalik päikeseenergiat kasutada õhksoojuspumpade ja maakütte puhul nii eraldiseisvalt kui ka kombineeritud küttelahendusena. Fotoelektriline efekt
Kirjuta selle konstandi mõõteühiku nimetus SI-s. Kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus on pöörvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga. max = b/T, max-kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus, b-Wieni konstant, T-absoluutne temperatuur. b = 3,0*10^-3 m*K Kuidas on määratletud keha neeldumisvõime (sõnaliselt ja valemina)? Millist keha nimetatakse absoluutselt mustaks kehaks? Keha neeldumisvõime on suurus, mis näitab kui suur osa kehale langevast energiast neeldub. a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia. Absoluutselt must keha on keha, millele langev energia neeldub täielikult. Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99.
Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30- 40m sügavusel. Ookeani aastane keskmine veetemperatuur on igal pool 3-4 kraadi võrra kõrgem (17-180C), kui õhutemperatuur maismaa kohal. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur ligi 30C võrra kõrgem, kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond termiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjuseks on
Oma kombitsatest võib kaheksajalg loobuda ka ennast päästes. Just sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda saadab ta vaenlase poole siiski kuni kuus oma tindist teisikut. Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks. Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Koos seepiaga kuulub kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et kaheksajalg on nutikam isegi kaladest. Kaheksajala aju suhteliselt kõrgele
meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab. Laul, kostev raadiost, tundub, meile hüüab, et unelmates muretult me magaks. ...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab Jack Jane'i kõrval ookeani taga. Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade. Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii. Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub. Kuid miskit vaikuses ses usub kogu Maailm, Maailm, kus armunudki üksteist
kivimid (karstialadel või kruusa ja liiva sisaldavatel setetel). Infiltratsioon on väike juhul, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas. · Veebilanss - veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga aurumisest ja äravoolust. Maailmameri Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Saab peamise osa Maale langevast päikesekiirgusest. Soojusmahtuvus on suur - ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Suurema aurumise tõttu kaotab rohkem soojust kui mandrid. Merevee omadused: 92% kiirgusest neeldub ja 8% peegeldub tagasi. 2/3 kiirgusest neeldub 1 m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30-40 m sügavuselt. Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on
Emasloom valvab mune nelja kuni kuue nädala kestel, puhastab ja pumpab neile pidevalt värsket vett juurde. Emana on kaheksajalg hell ja hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei langeks. Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja loputab värske veega. Kooruvad vastsed meenutavad oma väljanägemiselt pisikesi 3 millimeetri suuruseid kaheksajalgu. Nad hõljuvad umbes kuu aega planktonina vees, enne, kui meerpõhjas maanduvad ja seal suureks kasvavad. Umbes 200 000-st koorunud loomast elab täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol- ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Erinevalt
kalavarude piisava uuenemise. 5. Millega tegeleb HELCOM? HELCOM komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. HELCOMi peamiseks eesmärgiks on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. 6. Selgita maailmamere osa Maa soojusbilansis. Maailmameri saab suurema osa Maale langevast päikesekiirgusest, kuna soojusmahtuvus on suur, siis on maailmameri peamine soojuse vastuvõtja ja koguja. Auramisele kulub kõige rohkem energiat, mis sademetes uuesti vabaneb. 7. Missugused tegurid ja kuidas mõjutavad auramist? Temperatuur Suurema temperatuuri korral on auramine suurem Õhu- ja maapinna niiskus Väiksema õhuniiskuse korral mahub veeauru õhku rohkem. Mida niiskem maapind seda rohkem aurab.
meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab. Laul, kostev raadiost, tundub, meile hüüab, et unelmates muretult me magaks. ...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab Jack Jane'i kõrval ookeani taga. Seal magnetsilm niisama moodi vilgub ning selle pilgul Maailm neidki jaatab. Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks nad saavad kätte sellesama saatja. Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub, ja tähest langevast öötaeva täherägus. Ning sest, et õnne vales pole leitud, et õnn on tõde otsijate nägu. Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva, hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet. Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab kui meile Lääne propagandasaade. Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii. Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub. Kuid miskit vaikuses ses usub kogu Maailm, Maailm, kus armunudki üksteist
Maakera sisemuses peituv energia on põhimõtteliselt kasutatav soojusena (kuumavee allikad ja fontäänid). Pinnase sügavpuurimisel jõutakse pinnasekihtideni, mille temperatuur on piisav soojuskandja (vee) kuumutamiseks soovitava temperatuurini. Taastuvate energiaressursside varud Maakera poolt aasta jooksul neelatud päikesenergia hulk on väga suur, s.o. 15 - 20 korda suurem kui kogu maakeral teada olevate fossiilsete kütuste energiasisaldus. Kui ka ainult 0,005% Maale langevast päikese kiirgusenergiast kulutataks energiavajaduste rahuldamiseks, oleksid seeläbi kaetud aastased energiavajadused Maal tänapäeva tasemel fossiilsete kütuste (kivisüsi, maagaas, kütteõlid) asemel. Taastuvad energiaressurssid ei lõpe kunagi, nende kasutamist on pidurdanud ainult suur investeeringute vajadus vastavate tehnoloogiate rakendamisel ja osaliselt ka suured kulutused vastavate tehnoloogiate arendamisel
Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas.
langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Osoonist 90% paikneb ülemises atmosfääris ehk stratosfääris osoonikihina.. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Samas on õhus osooni äärmiselt vähe. Stratosfääris on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis. Osoonikiht kaitseb meid UV-kiirguse eest mis muidu hävitaks elu Maal. Osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast ultraveolettkiirgusest, mille toimel osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris. 3. OOSONIAUGUD 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord
miljoni krooniga finantseeris töid Valga linn. Kütteenergiat kulub 10 korda vähem kui tavalises uues lasteaias ning küttevajadus väheneb vana amortiseerunud maja omaga võrreldes 15–16 korda. Katusele on paigaldatud suur päikeseküttel põhinev soojaveekollektor, kust tuleb põhiosa soojast tarbeveest, rühmades on spetsiaalsed nõudepesumasinad, mis kasutavad kollektorist saadavat vett. (Valga, 2009) Energia ja elu Maal Ligikaudu kolmandik Maale langevast päikese kiirguseset peegeldub ilmaruumi, ligi pool kulub atmosfääri ja merede soojendamiseks, ligi veerand haihtub ilmaruumi Maalt tagasi peegelduva infrapunase kiirgusena. Maa taimestik kasutab fotosünteesiks ära vaid 0,02 protsenti Maale langevast kiirgusest ja selle arvel on miljonite aastate vältel tekkinud fossiilsete kütuste varud, mida saab käsitleda keemiliselt salvestunud päikeseenergiana. (Tomson, 2000) Maal eksisteeriva elu seisukohast on energia ülitähtis
soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta läbi peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperuur maismaa kohal. Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Tervikuna on maailmameri jaheda veega, keskmine temp. 3,8 oC. Kõige soojem piirkond asub termilisek ekvaatoril
- soojus kandub lõunapoolkeralt põhjapoolkerale tänu hoovustele - 0° ekvaaroril on aurumine väga suur sest on soe ja sademeid on väga palju - 30° troopilisel alal võiks olla suur aurumine, aga kuna sademeid ei teki, pole millelgi ka auruda 2 Merevee omadused: - Vee omadusi mõjutavad päikesekiirguse hulk, sademete ja aurumise vahekord, vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. - 92% maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub tagasi atmosfääri - veekogude pinnakiht on soojem, sest 2/3 kiirgusest neeldub paari meetri paksuses pinnakihis - ookeani aasta keskmine temp on kõrgem kui temp maismaa kohal, sest vees neeldub rohkem soojust - tervikuna on maailmameri jaheda veega ( keskmine temp 3.8 kraadi ) - põhjapoolkeral on veetemp kõrgem kui lõunapoolkeral Soolsus. - merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside, orgaanilise aine lahja lahus
paraku harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral -- 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas
liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtused Auto peatumisteekond m-s 1-sek. reageerimisaja jooksul
Mineraalide lähteaineks on tulivedel magma. Nad sünnivad ka mullakihis,soos, rabas ning veekogude põhjas, kus settib, mitmesugust mineraalset ja orgaanilist materjali. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) OMADUSED 1) Üks tähtsamaid on värvus, mis koos väliskujuga loob meile visuaalse mulje. Värvuse arvestamine on oluline nii mineraalide määramisel kui ka nende tekkeloo väljaselgitamisel. 2) Mineraalile langevast valgusvoost peegeldub osa tagasi. Mida sieldam on peegeldav pind seda täielikum on peegeldumine. Peegeldunud valgus annab mineraalile läike. 3) Mineraali kõvaduse all mõistetakse ta võimet vastu panna temasse tungivale kehale või kriimustamisele mingi terava esemega. 4) Mineraali tihedus sõltub tema struktuurist, samuti keemilistest koostisest. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.)
Hajus valgus tekib peegeldumisel mitmesusgustelt kehadelt, tolmult õhus, udult, lumelt. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab, valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab, valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Must pind neelab suurema osa valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa valgusest. Keha pinda, millelt vähemalt 95% peegeldub pinnale langevast valgusest, nimetatakse valgeks. Mustalt pinnalt peegeldub alla 5%. Kega pinda, millelt peegeldub 5%-95%, nimetatakse halliks. Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis, kui see silma levib. Mida eredam on valgus, seda tugevam on silma erutus. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Neid kohti keha pinnal, is peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamatena kui meid kohti, mis peegeldavad vähem valgust. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis.
Värviline pind neelab need värvilised valgused, mis ei lange kokku pinna värvusega. Näiteks: Punane keha peegeldab punast valgust, selle tõttu paistabki keha punasena. Punane keha neelab ülejäänud värvilised valgused. Roheline keha peegeldab rohelist valgust, selle tõttu paistabki keha roheline. Roheline keha neelab ülejäänud värvilised valgused. 10. Millal paistab keha valgena? KEHA PAISTAB VALGENA, kui see peegeldab enamuse keha pinnale langevast valgusest. Näiteks: valge kriitpaber peegeldab tagasi 85-95% 11. Millal paistab keha mustana? KEHA PAISTAB MUSTANA, kui ta neeleb enamuse talle langenud valgusest. Näiteks: must samet neelab üle 95% talle langevast valgusest 12. Miks tekib vari? VARI tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu. TÄISVARI on ruumipiirkond, mida valgusallikas üldse ei valgusta. Sinna ei satu valgust.
Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldumine (reflection)-Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal.
Autokineetiline efekt tekib statsionaarse ehk liikumatu valgustäpi vaatlemisel täielikult pimedas ruumis. Kuigi valgustäpi asukoht jääb muutumatuks, tundub tahtmatult tekkivatest silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip! Heleduskonstantsus -võimaldab õigesti tajuda objektide heledust sõltumata objektile (v. selle osale) langevast erinevast valgusvoost (nt. valguses ja varjus olevate osade ühesugune tajumine. Konstantsus on häiritud juhul kui valguse-varju lisatunnused puuduvad (heleduskontrast) Seletus: heledustaju sõltub kahe heleduse suhtest kujutiselt ja foonilt peegeldunud valgusest (heledusest-luminance). Eeldatakse, et valgustustingimuste muutus põhjustab ühevõrra nii figuuri kui ka fooni tajumise muutumist. Seega nendevaheline suhe jääb samaks, kuigi valgustatus muutub.
tuleb kindlasti linoleumkatte pind kaitsta vahatamise teel. Puhastamisel tuleks kasutada neutraalset puhastusvahendit ja hästi väljaväänatud lappi. Vältima peaks leeliseliste ja kõrge pH sisaldusega puhastusvahendite kasutamist. Kindlasti tuleb hooldamisel järgida linoleumkatete hooldusjuhendit. Selleks, et linoleumpõrandale ei tekiks niiskuse toimel pragusid tuleb kindlasti seda korrapäraselt vahatada. Vahatamise sagedus sõltub põrandale langevast koormusest. Eluruumides paar korda aastas, eriti suure koormusega ühiskondlikel pindadel võib vahatamiskordade arv ulatuda 5-6 korrani aastas. Kindlasti tuleb vältida märgpuhastust ja liigse vee kasutamist. Igapäevane puhastamine kergelt niiske mikrokiudlapi või tolmuimeja abil. Plekid saab eemaldada neutraalse puhastusvedelikuga niisutatud lapi abil. Põrandakatte taastamine • Linoleumkate on homogeense ehitusega ja läbiva mustriga. Seetõttu on võimalik
Tegelikult on see maakera erinevates piirkondades väga erinev, mõnedes selgeveelistes ookeani piirkondades maks väärtus 270 m , Läänemere Eesti vetes 18-20 m, Eesti lahtedes mõni m. On mõistetav, et sublitoraali enda piires valguse intensiivsus tugevasti varieerub, vastavalt sellele paigutuvad erinevad liigid erinevatel sügavustel, liikidevaheline konkurents on tugev. Troopikameredes asub sublitoraali alumine piir sügavusel, kus merepõhjale ulatub ainult 0,05% - 0,001% pinnale langevast valgusest. Tuleb veel märkida, et kõigis nimetatud sügavusvööndites on vetikaid, mis kinnituvad teistele taimedele (nn. epifüüdid -epiphytic) või mitmesugustele loomadele(epizoic), samuti võivad mõned liigid elada teiste organismide sees (endophytic or endozoic). Käsitlesime vertikaalset levikut, mis on eelkõige tingitud valguse intensiivsusest, aga ka valguse koostisest erinevatel sügavustel. Maapinnale langev päikesevalgus on elektromagnetkiirgus, lainepikkuste
Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-)
täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? Keha paistab mustana kui enamus talle pealelangevast valgusest neeldub. 11.Millal paistab keha värvilisena? Valge valgus on liitvalgus. Keha paistab värvilisena siis kui värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi pind ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. 12.Miks tekib vari? Vari on piirkond, kuhu valgus ei satu. Vari tekib läbipaistmatu keha taha.
looduslikud. Sünteeskiudained on aga ebatervislikud (vett-tõrjuvad). Tarbekeemia tooted: · Seebid, sampoonid, pesupulbrid- pesemisvahendid · Värvid ja liimid (koostisosaks on polümeerid, lakk email) · Ravimid (glükoos- parem maitse, tärklisekliister- hoiab koos) · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Keemia ja elukeskkond: Atmosfääri saastumine- õhku tekib CO2 rohkem, kui taimed selle suudavad ära sünteesida. Seetõttu ei pääse maale langevast soojuskiirgusest peegelduda tagasi maailmaruumi. Tekib kasvuhooneefekt. Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud ntks metallide tootmisel, raskemetallide ühendid on väga mürgised. NO2 ja NO on happelised oksiidid ja muudavad vihmasajud happesademeteks, mis on taimedele väga ohtlikud. Vett reostavad heitveed, õlireostus, olmereostus. Kaitse: · Jäätmevaba tootmine · Muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks · Tuule-, päikese-, hüdroenergia ja tuumaenergia
Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus
või läbipaistvusest. Subjektiivsed tegurid: sugu, vanus, hoiakud, hinnangud, silma tundlikkus, kogemused. Kui pind peegeldab/neelab, mitteselektiivselt ( ilma valimata ), see on sama proportsioonis nagu kiiri sisaldub talle langevas valgusvoos, nim sellist pindaAKROMAATILISEKS. Nt pinnad: valged, mustad, hallid. Valged pinnad peegeldavad u 90 % tagasi, mustab pinnas neelavad enamuse. NEUTRAALVÄRVID ( valged, mustad, hallid) Kui pind neelab talle langevast valgusvoost kiiri selektiivselt ( valikuliselt ), st mõnesid spektrikiiri rohkem kui teisi, nim pinda KROMAATILISEKS ( värviliseks ). PUNANE: tunnete tipp, ülepaisutatud tunded, täis põnevust ja pinget mida ei saa ignoreerida. Tõmbab tähelepanu. Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on
Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või
1. Positiivse temperatuuriga termistorid (PTC – positive temperature coefficient). 2. Negatiivse temperatuuriteguriga termistorid (NTC – negative temperature coefficient). Elektroonikas kasutatakse NTC termistore temperatuurianduritena temperatuuri mõõtmiseks, kusjuures teda läbiv vool on väike, et ei tekiks sellest tulenevat soojenemist. PTC NTC Fototakisti – pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale langevast valgusest. Valguse toimel suureneb fototakistis laengukandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu takistus väheneb. 25. Püsikondensaatorid, liigitamine, mahtuvus, kasutamine, tingmärk. Kondensaatori tööpõhimõte: andes ühele plaadile positiivse laengu ja teisele negatiivse, siis püüab ühe plaadi laeng indutseerida teisel plaadil vastasnimelist laengut ja vastupidi. Kondensaator – passiivne elektroonikakomponent, mille ülesanne on salvestada elektrilaenguid. Laengute
6.1 Veeringe Maal Euroopa talvekliimale. Veeringe maa eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Merevee omadused Sademed- Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk Veetemperatuur- maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 C. liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja kliima. Sama toimub ka vastupidi. ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb praktiliselt 3040 m Auramine- toimub kogu aeg maa- kui veekogude pinnalt, liustikelt ja sügavusel.
4 poolümarpoorilist puitu, ja hajupoorilist puitu. Ümarpooriline puit on näiteks tamm, saar, jalakas. Pooleümarpooriline puit on näiteks kirsipuu, pähklipuu. Hajupooriline puit on näiteks pärn, kask, lepp, paju ja pappel. Süsinikuringe metsas Metsa kasvatamine ja kasutamine mõjutavad kõige otsesemalt seda, milline on süsihappegaasi hulk Maa atmosfääris ja millise osa Maale langevast päikeseenergiast oskame ära kasutada. Metsade osa süsihappegaasi sidujana on üldtunnustatud, ent metsa vanuse mõju sellele protsessile, samuti energeetiline aspekt on tihti jäänud tähelepanu alt välja. Puu kasvamist (fotosünteesi) võib kirjeldada kui protsessi, milles kasutatakse meie tegevuse jääkprodukti (süsihappegaasi) ning päikeseenergiat. Peale selle on vaja mõõdukalt viljakat maapinda, vett ja veidi aega. Metsa ökosüsteemis toimib pidevalt süsinikuringe
· Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket? SADEMED · Miks sajab järgmistes kohtades palju? Amazonase madalik PõhjaAmeerika idarannik Aafrika kagurannikul PõhjaAmeerika looderannik Himaalaja lõunanõlvadel MEREVEE OMADUSED · TEMPERATUUR sõltub Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast Sademete hulga ja auramise vahekord Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 3040m sügavusel VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi
annaabi.ee 
