Soojuskiirguse olemus (0)

Q: Kuidas on määratletud keha neeldumisvõime sõnaliselt ja valemina?

Vastus leiad õppematerjalist: Soojuskiirguse olemus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas on määratletud keha neeldumisvõime sõnaliselt ja valemina?

Soojuskiirguse olemus (mis liiki kiirgus).
Soojuskiirgus kujutab endast infrapuna kiirgust.
Soojuskiirgusega seotud suurused ( integraalne ja diferentsiaalne kiirgusvõime, neeldumisvõime), nende mõõtühikute nimetused SI-s.

Integraalne kiirgusvõime ehk energeetiline valgsus ehk võime kiirata energiat.
R = E/S*t = 1J/m^2*s = 1W/m^2 - R-integraalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg.

Diferentsiaalne kiirgusvõime näitab keha pinna ühikult ajalise ühiku jooksul ühikulises lainepikkuste vahemikus kiiratud energiat nullile lähenevas lainepikkuste vahemikus.
r = E/S*t*Δλ = 1J/m^2*s*m - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, Δλ-lainepikkuste vahemik.

Neeldumisvõime.
a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia.
Absoluutselt must keha.
Absoluutselt must keha on keha, millele langev energia neeldub täielikult. Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja , vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99.
Absoluutselt musta keha kiirguse seadused, nende rakendamine kehade temperatuuri, diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel.

Stefani -Boltzmanni seadus
Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astemega.
R = σT^4 - R-integraalne kiirgusvõime, σ-Stefani-Boltzmanni konstant, T-absoluutne temperatuur.
σ = 5,67*10^8 W/m^2*K^4

Wieni nihkeseadus
Kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus on pöörvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga.
λmax = b/T, λmax-kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus, b-Wieni konstant, T-absoluutne temperatuur.
b = 3,0*10^-3 m*K

Kirchhoffi seadus
Kehad, mille neeldumisvõime on suurem, omavad ka suuremat kiirgumisvõimet
r/a = const - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, a-neeldumisvõime.
Kuidas on määratletud keha diferentsiaalne kiirgusvõime. Esita määratlus valemina ja sõnaliselt.
Diferentsiaalne kiirgusvõime näitab keha pinna ühikult ajalise ühiku jooksul ühikulises lainepikkuste vahemikus kiiratud energiat nullile lähenevas lainepikkuste vahemikus.
r = E/S*t*Δλ = 1J/m^2*s*m - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, Δλ-lainepikkuste vahemik.
Sõnasta Wieni nihkeseadus koos vastava valemiga ja kõigi valemis esinevate tähiste võimalikult täpse selgitusega. Wieni konstandi arvväärtus SI-süsteemi ühikustes on 3,0*10^-3. Kirjuta selle konstandi mõõteühiku nimetus SI-s.
Kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus on pöörvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga.
λmax = b/T, λmax-kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus, b-Wieni konstant, T-absoluutne temperatuur.
b = 3,0*10^-3 m*K
Kuidas on määratletud keha neeldumisvõime (sõnaliselt ja valemina)? Millist keha nimetatakse absoluutselt mustaks kehaks?
Keha neeldumisvõime on suurus, mis näitab kui suur osa kehale langevast energiast neeldub.
a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia.
Absoluutselt must keha on keha, millele langev energia neeldub täielikult. Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99.
Kirjelda halogeenlambis toimuvaid protsesse, mis võimaldavad tänu halogeenile tõsta hõõgniidi temperatuuri, et sellega suurendada valguslikku kasutegurit.
Pliidiplaadi võimsus on 600W, temperatuur 700K. Millisel lainepikkusel on plaadi kiirgusvõime maksimum? Kui suur kiirgusvõimsus langeb 20cm^2 suurusele pinnale, mis asub plaadist 1,0m kaugusel? Stefani-Boltzmanni konstandi arvväärtus SI-s on 5,67*10^-8.
Andmed: P=400W, T=700K, S=20cm^2=0,002m^2, I=1m
Leia: λmax, R
Lahendus: λmax = b/T R = σT^4 -> P = R*S

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 30 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stenkuusik Õppematerjali autor

Soojuskiirguse olemus

Sarnased õppematerjalid

doc

Soojuskiirgus

aineosakeste soojusliikumise arvel. Seda kuumutatud kehade kiirgust nimetatakse soojuslikuks kiirguseks e. lühemalt soojuskiirguseks (mitte segi ajada infrapunase kiirgusega, mida mõnikord samuti soojuskiirguseks nimetame). Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Kui kehade poolt kiiratav valgus tekib soojusliikumise arvel, nimetatakse tekkivat kiirgust soojuskiirguseks. Luminestsents ehk "külm valgus". Enne, kui asuda soojuskiirguse valemite tuletamisele, paneme lühidalt kirja põhilise, mis eristab teisi kiirguse liike. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub keha temperatuurist ja pinna omadustest; kui mingi keha kiirgab rohkem, kui ta peaks kiirgama antud temperatuuril, on tegemist luminestsentsiga (lad. = valgus). Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. "Normaalsest" madalama temperatuuri tõttu nimetatakse luminestsentsi ka külmaks valguseks.

Füüsika

doc

Valgusallikad, kiirgus

R Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus E P J W R= = [ R] = 1 2 = 1 2 t ×S S sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis kiirg

Füüsika

doc

Musta keha kiirgus

Vastavalt muutub ka kiirguse värvitoon. Reaalsed kehad emiteerivad kiirgust vähem kui sama temperatuuriga absoluutselt must keha, vastavat koefitsienti nimetatakse keha kiirgamisvõimeks ja tähistatakse . Seega . Vastavalt Kirchhoffi seadusele on see võrdne keha neelamisvõimega. Kui (ei sõltu lainepikkusest), nimetatakse keha halliks (neelab ühtemoodi igasugusel lainepikkusel). Enamuse tahkete kehade ning kõrgele rõhule ja temperatuurile viidud gaaside soojuskiirgus on spektraalkoostiselt siiski üsna lähedane absoluutselt musta keha omale. See võimaldab kiirguse spektri järgi hinnata keha temperatuuri. Sellisel viisil määratud temperatuuri nimetatakse värvustemperatuuriks. Absoluutselt musta keha mudel Termodünaamilise tasakaalu korral on kinnises õõnsuses olev kiirguse intensiivsus konstatne, väärtusega I kõikides suundades. Vastavalt Kirchhoffi seadusele (7) on see intensiivsus võrdne absoluutselt musta keha kiirgusega (kiirgusvõimega):

Füüsika

odt

Füüsika eksami kordamisküsimused

trajektoori muutmisele. 15.Pascal'i seadus, Archimedese seadus, pidevuse teoreem Pascal'i seadus: Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi. Archimedese seadus. Vedelikku asetatud kehad kaotavad oma kaalust osa, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Pidevuse teoreem: Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. 16.Bernoulli võrrand ning selle olemus Bernoulli võrrand kujutab endast energia jäävuse seaduse formuleeringut 17.Boyle-Mariotte'i seadus, Gay-Lussac'i seadus, Charles'i seadus · Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV = const, kui T = const. · Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const · Charles'i seaduse [s'arli seaduse] järgi on jääval ideaalse gaasi rõhul võrdeline absoluutse

Füüsika

doc

Soojus- ja massilevi I vastused

C2 k*F C1 - 1- C1 C2 1- e kus X = k *F C1 C - 1- C1 C2 1- 1 e C2 PLUS joonised lk 41 (Soojus- ja massilevi I osa. Põhikursus) 24. Soojuskiirguse mõiste ja spektripiirkond - Soojuskiirgus on kehade poolt kiiratav, temperatuurist sõltuv elektromagnetkiirgus. Spektripiirkond mingi lainepikkuse vahemik, mis omab kindlat valgusspektrit. 0,4....0,8*10-3mm on nähtav valgus Ultraviolettkiirguse piirkond, nähtava valguse piirkond, lähisinfrapunane piirkond, infrapunapiirkond, mikrolainepiirkond ja raadiolainepiirkond. 25. Kiirgusseadused

Soojusfüüsika

doc

Taimkatte kaugseire

fotokeemilise peegeldumisindeksi abil (531 ja 570 nm); taimelehtede veesisalduse hindamine: spektraalsete mõõtmiste abil vee neeldumisribade juures, ka kiirgustemp annab infot veedefitsiidi kohta; taimelehtede füsioloogilise seisundi hindamine fluoresentsmeetodil(stresside olemasolu) Kuivaine sisaldus terades isel teravilja valmimisega seotud fenofaase: piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus; selle seos NDVI-ga (väheneb täisküpsuse suunas). 8. Multispektraalsed indeksid, nende olemus ja kasutamine. Multispektraalsed indeksid kui meid huvitab taimkate mulla foonil, siis on eesmärgiks indeksil vähendada mulla mõju signaalis. Mõne maakatteüksuse, nt mulla mõju vähendada, et taimkate paremini välja tuleks. Lineaarsed indeksid kasutavad korraga ära kõikide kanalite näitusid, kusjuures kordajad valitakse nii, et vastav indeks omaks teatud füüsikalis-bioloogilist tähendust (integraalne heledus

Bioloogia

doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab

Füüsika