Optika (0)

Koostas:Liis Kaljuvee
Paikuse põhikool
8 klass
Sissejuhatus optikasse 2
Valgusallikad 3
Valguse levimine 4
Valguse peegeldumine 4
Valguse murdumine 5
6

Sissejuhatus optikasse

Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi.
Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga.
Optika valdkonda, milles valguse laineiseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse laineiseloomust tulenevate nähtustega tegeleb laineoptika , mida mõnikord nimetatakse ka füüsikaliseks optikaks. Valgusefekte, mille mõistmiseks on tarvis kvantmehhaanikat, käsitleb kvantoptika , milles valgust käsitatakse üheaegselt nii osakestena kui ka
Optikaga tegelevad füüsikud moodustavad ülejäänud füüsikakogukonnast suuresti eraldunud osa, millel on oma identiteet , ühendused ja konverentsid .
Peale optika kui füüsika haru on olemas ka rakendusoptika, mis on üks tehnikateadustest.
Välja otsitud andmebaasist " http://et.wikipedia.org/wiki/Optika "

Valgusallikad

Kuumad kehad (Päikese pind, küünlaleek, lambi hõõgniit) on isehelendavad. Enamik esemeid meie ümber ise ei helendu. Me näeme neid ainult siis, kui mingi valgusallikas neid valgustab. Läbipaistmatud esemed saadavad (peegeldavad või hajutavad)osa nende pinnale langevast valgusest kõikides suundades tagasi. Ehkki sellest valgusest jõuab meie silma ainult osa, me näeme neid esemeid. Kas keha paistab meile läikivana või matina, mustana või värvilisena, sõltub juba selle keha pinna omadusest.
Paljude taskulampide valgusvihke võib nende peegliraami pööramisegamuuta.On kolme kujuga valgusvihke:

• paralleelvalgusvihk, paralleelsete kiirtega
  
• hajuv valgusvihk ,laialisuunduvate kiirtega
  
• koonduv valgusvihk,üht punkti suunduvate kiirtega
  

Päike on meist nii kaugel, et Maale langevaid kiiri võib lugeda praktiliselt paralleelseteks.

Valguse levimine

Valguse levimine allub järgmistele seaduspärasustele:

• Valgus levib valgusallikast kõikides suundades.
  
• Ühtlaste omadustega läbipaistvates ainetes(klaas, vesi)levivad valguskiired sirgjooneliselt.See kehtib ka valguse levimise kohta vaakumis .
  
• Oma levimissuunaga ristsihis ei avalda valgus mingit mõju.Näiteks ei taju me valgust, mis otse silma ei lange.
  
• Valgusvihud võivad lõkuda, ilma et nad üksteist mõjutaksid.
  
• Valguskiirvõib kulgeda ka vastupidises suunas, st et valgusallika ja valgustava keha asukohad on vahetatud .Lühidalt: valguskiired on pööratud.
  

Läbipaistmatute kehade taha tekivad variruumid.

Valguse peegeldumine

Kui suunata valgusvihk mingile väga siledale pinnale (klaasile, veepinnale, poleertud metallile ), siis tuleb suur osa valgusest sellest teatud kindlas suunas tagasi. Sel juhul öeldakse , et valgus peegeldub.Eriti suur osa peegeldub peeglitelt.Valguse peegeldumise suund on määratud kahes lauses väljenduva peegeldumisseadusega.
Peegeldumisseadus :
1.Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga :β=α.
2.langev kiir, langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge ja peegeldunud kiir on ühes ja samas tasendis.
Valgus peegeldub ka mattpindadelt, kuid mitte ühes suunas vaid kõikvõimalikes suundades . Sel juhul räägitakse valguse hajutamisest.

Valguse murdumine

Kui valgus läheb üle ühest keskonnast teise , näiteks õhust vette või klaasist õhku, siis muudab ta keskkondade lahutuspinnalt oma levimise suunda :öeldakse, et valgus murdub.Keskkondade lahutuspinnale risti langev kiir levib endises suunas edasi, see ei murdu.
Eristatakse kahte juhtu:

Kui βα , siis räägitakse , et kiir murdub ristsirgest eemale ja et keskond 2 on optiliselt hõredam kui keskkond 1.
Murdumisseadus:Kui valgus läheb üle optiliselt hõredamasse keskkonnast optiliselt tihedamasse, siis langemisnurga α suurenedes suureneb ka murdumisnurk β. Kuid need nurgad ei ole siiski teinedeisega võrdsed.
Välja otsitud andmebaasist"Füüsika taskuteatmik lk 65-69 "
6