Seaduse järgi säilib vanemate ühine hooldusõigus ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Üldjuhul otsustavad lahus elavad vanemad lapsega seotud olulisi asju ikkagi ühiselt ning lapse igapäevaelu küsimusi otsustab see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Kui vanemad säärases olukorras kokkuleppele ei jõua, saab üks vanem nõuda, et kohus annaks konkreetses küsimuses talle ainuotsustusõiguse, säilitades muus osas ühise hooldusõiguse. Seega tuleb vanemate lahuselu korral muuta hooldusõiguse kuuluvust vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab. Otsust tehes tuleb arvestada, milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks on kummalgi hooldusõigust omaval vanemal õigus taotleda lahuselu korral kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sel juhul otsustab
ei kohaldu, sest abielu sõlmiti, teisalt võib tõlgendada, et ka abielu sõlmimise korral on PKS mõtteks mitte võimaldada kahju hüvitamise nõudeid II Sebastiani nõuded: 1. Ülalpidamisnõue a. Kas S saab nõuda ülalpidamist? i. Reegel: eneseülalpidamine ii. Erand: perekonnaliikmel õigus nõuda ülalpidamist: 1. abielulises kooselus PKS § 16 lg 1-2 2. lahuselu korral PKS § 16 lg 3, kontrollida abivajadust ja lahuselu põhjustamist (II lause) 3. pärast lahutamist PKS § 72-73, kontrollida aluste olemasolu (lapse hooldamisest, tervisest või vanusest tingitud abivajadus) 2. Kooselu jätkamise ja eluaseme kasutamise nõue a. Kas saab nõuda, et abikaasa jätkaks kooselu? i. PKS § 15 lg 1 ja lg 3 kooselu ei saa nõuda, saab nõuda lahutust b
See hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. 11. Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? Abielu lõppeb: ● abikaasade vastastikusel kokkuleppel; ● kui abikaasadevaheline suhe on tõsiselt halvenenud ja abielu jätkamine ei ole enam võimalik; ● ühe abikaasa taotluse alusel pärast de facto lahuselu, mis on kestnud vähemalt kaks aastat; ● selle abikaasa taotluse alusel, kelle tervisliku seisundi tõttu ei ole abielu jätkamine võimalik. 12. Abielulahutus Abielu on võimalik lahutada kirjaliku lepingu teel, mille on mõlemad allkirjastanud+ riigilõiv on tasutud. 13. Kehtetu abielu: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta;
algusest peale, abielu tühisuse korral on ka abieluvaraleping tühine, varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid, õigusvastaselt käitunud abikaasa vastu on õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist. Abielu lõppemine-abielu loetakse lõppenuks kohtulahendi jõustumisest. Abielu käsitletakse enne abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumist kehtivana. Lahuselu jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Objektiivne lahuselu-puudub ühine majapidamine/kooselu. Subjektiivne lahuselu-ühine majapidamine/kooselu puudub vähemalt ühe abikaasa tahtel. Lahuselu tagajärgedeks on abikaasa ülalpidamine, tarbevara jagamine, eluaseme kasutusõiguse määramine. Abielu lõppemise põhjused: 1. abielu lahutamine; 2. abikaasa surm; 3. abikaasa surnuks tunnistamine (surnuks tunnistatud abikaasa taasilmumisel loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud).
· Kristlik kirik käsitas abielu kui mehe ja naise vahelist igavest püha liitu ega tunnustanud abielulahutust. Seetõttu sai keskajal Euroopas kehtinud õiguse järgi abielu lõppeda üksnes ühe abikaasa surma tõttu. · Tugeva katoliikliku taustaga riikides võib abielu lahutamine olla keelatud (nt Maltas), sest roomakatoliku kirikus kehtib abielu lahutamatuse põhimõte tänini ja abielu võimatuse korral on võimalik abikaasade lahuselu, kuid mitte abielu juriidiline lahutamine. · Evangeelne kirik tunnustab abielu lahutamist mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Osas riikides tunnustatakse abielulahutust üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral, s.o kui abikaasa on teise abikaasa suhtes süüliselt käitunud või kui abielu on faktiliselt purunenud (nt Inglismaal, Leedus ja Türgis), osas riikides on võimalik abielu lahutada ka abikaasade kokkuleppel (nt Saksamaal, Soomes ja Rootsis).
teineteisega abielu sõlmida (kihlus): niisugused kokkulepped või lubadused ei ole sunni korras täidetavad ega anna alust ka kahju hüvitamise nõueteks (ka nt abielu ootuses tehtud kulutuste osas). Võimalik on siiski kohaldada võlaõiguse (nt alusetu rikkumise) sätteid. Abiellumislubadus ehk kihlus ei ole abielu sõlmimise kohustuse eeltingimus. · Abielu lõppemine o Faktiline · Lahuselu o Lahhuselu tagajärjed o Juriidiline Abikaasa surm või lahutamine · Abielu tagajärjed lõppevad o Pärimisõigus ja lahutuse tagajärjed · Abielu võidakse kehtetuks tunnistada vaid kohtuotsusega. Kui abielludes on rikutud seadust abiellumise ea ja teovõime suhtes;
11. Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. 12. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 1016) alusel sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust.. 13. Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta;
LAHENDUS EESTI PEREKONNASEADUSE KOHASELT Perekonnaseaduse kohaselt... → Eesti seadused ei defineeri sellist asja nagu „abielurikkumine“ § 15 lg 1 lause 1: Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks § 64: Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on /../ abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas /../ sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. § 65 lg 1 ja lg 2 (1) Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. (2) Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui
täielikult üle lapse hooldusõigus. Juba fakt, et vanemal on lapse ainuhooldusõigus (või näiteks hooldusõigus/otsustusõigus elukoha suhtes), annab vanemale õiguse otsustada lapse viibimiskoha (elukoha) üle. Laps tohib suhelda ja aega veeta vanemaga kellel puudub hooldusõigus. Hooldusõigust mitte omaval vanemal on peale lapsega suhtlemise õiguse teise vanema suhtes teabe saamise õigus lapse isikliku olukorra kohta. Sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest, peavad vanemad lahuselu korral kokku leppima ka selles, kuidas ja kui palju saab laps lahus elava vanemaga suhelda ning kuidas peab vanem oma suhtlemisõigust teostama ja -kohustust täitma. Vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine (Perekonnaseadus § 143) toimuma.Vältimaks vanemate olemasolevaid, ja tulevikus tekkida
Eluaegsus (PKS § 63) Konsensus (§ 7 lg 2) Heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1) Mõisted Kihlus: PKS § 8: 1) Mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida tulevikus abielu 2) Lubaduse alusel loodud õigussuhe PKS §-s 8 puudub õigus nõuda abielu sõlmimist, puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Kooselu Abielu 7 Lahuselu Abielu sõlmimise süsteemid Obligatoorne tsiviilabielu: Abielul on riiklikult tagatud tagajärjed üksnes siis, kui poolte tahe on väljendatud riigi vastava asutuse ees. Vaimulikul pädevus sõlmida abielu. Fakultatiivne tsiviilabielu: Pooltel võimalus valida, kas nad avaldavad abielu sõlmimise tahet kiriklikult või riigi vastavas asutuses. Ka kirikus sõlmitud abielul on riigi õiguskorraga tagatud tagajärjed. Abielu sõlmimise olemus
4. Abielu lõppemine, abieluvarasuhted Kristiina ja Tiit on abielus ja neil on 2 alaealist last. Perekond elab korteris, mille Kristiina päris oma isalt 1 aasta pärast abielu sõlmimist. Pärast 10-aastast abielu otsustab Tiit, et ta ei taha enam abielus olla. Kuigi Kristiina sellega esialgu ei nõustu, lepivad pooled kokku, et Tiit kolib ajutiselt oma vanemate juurde lootuses, et äkki Tiit otsustab siiski pereeluga jätkata. Poole aastase lahuselu järel astub Kristiina suhtesse oma töökaaslase Urmasega ning teatab Tiidule, et tahab abielu lahutada. Pettunud Tiit räägib lastega ema uuest suhtest. Lapsed otsustavad seejärel, et nad soovivad edaspidi elada isaga. Selle tulemusena palub Tiit Kristiinal korterist välja kolida, Kristiina sellega ei nõustu. Kas ja mida saavad Tiit ja Kristiina teineteiselt nõuda? Millised õiguslikud tagajärjed toob endaga kaasa abikaasade lahuselu?
ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriigid tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. KOKKUVÕTE 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas ühelt poolt Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul. Liivi sõda (1558-1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial
kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Olukorras, kus vanemad ei ela koos ja ei kasvata last ühiselt, ei pruugi ühise hooldusõiguse jätkumine ning ühine esindus olla kõige otstarbekam lahendus. Samal ajal ei ole see piisavaks aluseks, et ühelt vanemalt hooldusõigus ära võtta. Kohtud on pidanud põhjendatuks ühise hooldusõiguse lõpetamist, kui vanemate elukohtade vaheline vahemaa on väga suur. Samuti võib olla hea mõte ainuhooldusõigust taotleda, kui vanemate lahuselu järgselt on küll jäetud ühine hooldusõigus, kuid tegelikult teostab hooldusõigust ainult üks vanematest ehk teise vanema suhtlus, hoolitsemine ja kasvatamine lapsega on olnud ebaregulaarne või puudub üldse. PKS eelnõu seletuskirjas on öeldud, et hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad eeskirjad lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest. Mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem lapse kasvatamises ka tegelikult osaleb
ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriikide valitsused tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. Täiendav teave vabaduse, turvalisuse ja õiguse kohta Euroopa Liidus Tööhõive ja majanduskasv Aastate jooksul on EL panustanud majandusarengusse, loodud on ühisturg ja käibele võetud ühisraha kõrvaldatud on kaubandust ja liikumisvabadust piiravad tõkked. Tööhõive ja majanduskasvu tagamine on Euroopa Liidu juhtide esmane ülesanne.
omandiks? Sõltumata varasuhte liigist on perekonna ühine eluase kaitstud seadusega suuremal määral. Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas seisab, et selle eesmärgiks on kaitsta nii perekondlikku ühist väärtust kui ka üksikisiku suhet enda kodusse.2 PKS-i kolmas peatükk, mis kohaldub sõltumata varasuhtest, hõlmab endas ka perekonna ühise eluaseme mõistet, sätestades muuhulgas, et lahuselu korral võib nõuda selle ainuomandisse loovutamist (mille loovutamisega võib omakorda nõuda kasutustasu). Käesoleval juhul on Liina soetatav vara nende ühiseks eluasemeks 2 Perekonnaseaduse eelnõu (SE 55) seletuskiri. Arvutivõrgus 24.03.2020: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/982033c7-c2e1-2ce6-0479-ef2bf925488b/Perekonnaseadus/ Martiniga. Liinal tuleb arvestada sellega, et abielu eesmärk on olla üksteisega arvestav ja ka
Kuritegevus EVs ARVESTUS hulgas ongi enesemürgitamine sageduselt teine 1994 aastal oli 615 enesetappu 1996 aastal 551 enesetappu 1998 aastal 482 enesetappu 2000 aastal 377 enesetappu 2002 aastal 371 enesetappu 2004 aastal 323 enesetappu 2005 aastal 273 enesetappu Läbi aastate on meeste suitsiidide arv olnud ligi neli korda suurem kui naistel. Kõige suuremat mõju on enesetappude arvule avaldanud alkohol ja uimastid, aga olulised põhjused on ka lahuselu partnerist, pereprobleemid, rahalised raskused ja rasked haigused. Kõige rohkem enesetappe oli 1930-ndatel aastatel, sest oli majanduskriis ja vapside aeg. Kerged aastad olid aga 1980-ndate lõpus, laulva revolutsiooni ajal, vabanemise ajal - umbes 190 enesetappu aastas. Inimesed lootsid, et pääsevad raskest seisust, kuid veidi hiljem enesetappude arv suurenes taas, sest inimesed pettusid, nad ei vabanenud oma raskustest. Kui eelmisel kümnendil oli Eesti üks
PKS kui õigussüsteem on tingimata positiivne õiguskord, kuna PKS on parasjagu kehtiv ehk kindla formaalse tee läbinud ja ius scriptum'i kujul esitatud seadus. Kindlasti lähtub enamik PKS-s eksisteerivatest õigusnormidest ülipositiivsest õigusest ehk on väärtuskord. Samas aga pole kõik nimetatud seaduses esitatud õigusnormid kantud loomuõigusest. Näitena võib siin välja tuua PKS-e § 22 lg 1: § 22. Tarbevara jagamine lahuselu korral (1) Kui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi. Vastavat õigusnormi lugedes jääb mulje, et abielu katkestanud isik ei või nõuda tagasi oma vara, sest nagu normist selgub, kasutab teine abikaasa seda parasjagu oma majapidamises. Tõenäoliselt
alla anda. ELi liikmesriigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada mis tahes liikmesriigis ning neile peab kõikjal ELis olema tagatud ühetaoline juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriikide valitsused tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. 3. EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad Põhilised partnerriigid Euroopa Liidule on kogutoodangu mõistes Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa, Sveits, Norra, Jaapan, Türgi, Lõuna-Korea, Brasiilia, India, Kanada, Alzeeria, Lõuna-Aafrika, Saudi- Araabia. Liibüa, Ukraina, Singapur, Ühend Emiraadid, Asutraalia ja Mehhiko.
nende endist eluteed. Näiteks analüüsisid Elder, Shanahan ja Clipp (1994) uuesti hilisemaid andmeid subjektide kohta Termani klakkikalisest tööst Geeniuse geneetilised uuringud (kõik subjektid väga kõrge IQ-ga) ja võisid näidata märkimisväärseid erinevusi täiskasvanu hilisemas arengus, sõltuvalt varasest või hilisest sõjaväeteenistusse astumisest sõja ajal. Siin on mõned hilise astumise kahjud: -Kõrgem lahutuse ja lahuselu risk -Pettumusega tööelu ja eluaegse sissetuleku kaotus Kehalise tervise kiirem allakäik, märgatav eriti pärast 50.eluaastat Teiselt poolt: Paljudele meestele ja eriti nendele, kes läksid sõjaväkke varases eas, oli teenistus ümberkujundavaks kogemuseks. See andis silla suuremaks võimaluseks ja tõuke arenguliseks kasuks kuni keskeani. Meenutatakse Brutuse saatuslikku valikut vastuseks Cassiuse pealekäimisele (Shakespeare, julius Caesar, III, 118-222)
kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail Walteri reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milles kohalikud tegurid kliima muutused korvavad 14 15 2. KOAKTSIAD: LIIGISISESED, LIIKIDEVAHELISED Kriteerium: Defineerida suhtevorm, osata välja tuua suhtevormi mõju mõlemale osapoolele nii kokkusaamisel kui ka lahuselu korral. Osata erinevaid suhtevorme omavahel võrrelda. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Kokkusaamise Lahus elu korral korral A B B A
Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel § 16 lg 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa 13 ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui on lahuselu põhjustanud ise oma käitumisega. Kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab elada eraldi, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks,
· abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: abieluline kooselu (PKS § 15) ei ole õigust nõuda teist enda külge aheldada, väga mõtet nagu ei olegi... · abikaasade varalised õigused ja kohustused perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16): töö ja samas kodune töö ja majapidamsie korrashoidmine on ka peresse panustamine ja võrdne töötamisega. · kooselus: töö ja rahalised panused · lahuselu korral: elatis · abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18) mõlemad abikaasad vastutavad kohustuste eest. · abieluvarasuhe (PKS § 24) Abieluvaraõigus Abieluvarasüsteemid · eksklusiivselt üht abieluvarareziimi tunnustav süsteem abikaasadel õigus kas sõlmida abielu ja saada need tagajärged või siis jätta sõlmimata ja mitte saada tagajärgi, kõigile üks abieluvara reziim.
on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määratakse, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Vanemal on reeglina õigus kohtuda lapsega omaette väljaspool lapse kodu . Lapse ja vanemate vaheliste suhete reguleerimine toimub kohtus kaheetapiliselt, esmalt määratakse ära esialgne e ajutine kord, mida ei saa sundkorras täita. Korra rikkumisel on õigustatud isikul võimalik esitada kohtule avaldus, mille järel viib kohus läbi lepitusmenetluse ning selle
laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). (3) Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. (4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. § 17. Kulutused perekonnale Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. 248
katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena . Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist
(3) Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel 142 nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. (4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist. § 17. Kulutused perekonnale Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. 386
annaabi.ee 
