Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lahused. Lahustuvus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahustuvus, kristall, lahustuvuse, lahused, vaskvitriol, cuso4, 5h2o, kno3, naatrium, sulfaat, niisiis, 100g, kristallhüdraadid, ioonid, protsendiline, veevaba, sulfaadi, 2016, segud, lahustist, pihustunud, odavaim, nh4cl, lisame, lahustumine, keedusoola, esmalt, lubaks, loksutada, haaravad, arvutusülesanded, ettevaatlikult, tekstülesanded, jahtunud· hüdraatumisel vabanev soojushulk on lahustumine eksotermiline ja lahus soojeneb (paiskab soojust välja); nt gaaside (HCl) ja paljude vedelike (piiritus, H2SO4) korral, mis puhul puudub lõhutav kristallivõre. KÜLLASTUMATA LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. KÜLLASTUNUD LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel on lahustunud aine sisaldus maksimaalne. Aine lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. TEMPERATUUR tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel väheneb RÕHK gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel suureneb KRISTALLHÜDRAADID · Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus · Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid.
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim
Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad, keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter, spaatlid ainete võtmiseks. Katse nr1. Soolade lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Võetud KNO3-le vee lisamisel aine ei lahustunud, küll aga lahustus aine, kui saadud tulemust omakorda kuumutasime
a) temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas, temperatuuri alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas; b) rõhu tõstmisel nihkub tasakaal gaasiliste ainete moolide arvu (st. ruumala) vähenemise suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) reaktsioonis osaleva aine lisamisel nihkub tasakaal selle aine kontsentratsiooni vähenemise suunas, aine eemaldamisel tema tekke suunas. II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent.
Jägliti, et vesi ei satuks kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendati, kuni oli märgata aine kristallide sulamist. Märgiti termomeetrilt aine orienteeruv sulamistemperatuur. Korduskatsel o alustati soojendamist saadud sulamistemperatuurist 10 C madalamalt ning soojendati kiirusega 1 oC minutis. Korduskatsel leitud sulamistemperatuur märgiti protokolli ja võrreldi saadud sulamistemperatuuri Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48 oC), tehti järeldused aine puhtuse kohta. Katse tulemused: Katse nr Sulamistemperatuur (oC) 1 51 oC 2 48 oC Järeldus: Teisel katsel õnnestus sulamistemperatuur saada täpselt 48 oC, mis on võrdne tegeliku sulamistemperatuuriga ning võib järeldada, et tegu on puhta ainega. Esimesel korral ebaõnnestus täpse sulamistemperatuuri fikserimine. Üheks põhjuseks võib olla see, et
arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja
Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid
Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga, seejuures tekivad oksiidid 2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem,
Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt. · Pildid 3. Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest.
Ei olnud korrapära b) Töö Eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Töö Käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1,2,3,4) mõõta 4 cm3 naatriumtiosulfaadi 2%-list lahust ja teise nelja (1*,2*,3*,4*) 4cm3 väävelhappe 2%-list lahust. Keeduklaasi valada vett ja asetada selle kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valada katseklaasist 1* väävelhape naatriutiosulfaadi lahusesse 1. Lahused kiiresti segada ja mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõta vee Temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuuri tõsta 10 .c Võrra ning korrata katseid teise katseklaaside paariga (2*ja 2). Analoogiliselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paaridega, kusjuures iga kord tõsta vee temperatuuri 10.c võrra. Katseandmes kanda tabelisse:
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Reaktsiooni aeglustajat nim INHIBIITORIKS. Reaktsioon algab katalüsaatori ühinemisel lähteainega. NT: kasutades ainete A ja B vahelisel reaktsioonil katalüsaatorit X, siis tekib vaheühend (aktiivne kompleks) A+B+C->AX+B->AB+X. Biokeemias kasutatakse orgaanilisi katalüsaatoreid, mida nim. Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides v taimedes. 6. Lahused. Vesi 6.1 lahused ja dispergeeritud süsteemid. Solvatatsioon LAHUSTEKS nim. Kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. Tavaliselt lahustiks e. solvendiks. Vähemuses olevat ainet nim. Lahustunud aineks. Solvatatsioon on lahusti molekulide liitumine lahustunud aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nim solvatatsiooni hüdratsooniks, tekkinud ühendit hüdraadiks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad. Mõnikord on aga hüdraatne
moodustumisel. Esineb mittemetallide vahel. KRISTALL- korrapärase ehitusega tahke eine (tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest. KRISTALLIVÕRE- kristalli koostisesse kuuluvate ioonide, molekulide või aatomite korrapärasele asetusele vastav ruumiline struktuur. KRISTALLUMINE- kristallide tekkimine lahuses ( ka sulamassi jahutamisel kristallide tekkimine). KRISTALLVESI- tahkisega seotud hüdraatvesi (näit. CuSO4 5H2O). KÕDUNEMINE- org. ainete muundumine bakterite või pärmseente elutegevusel hapniku osaluseta või osavõtul. KÜLLASUTMATA LAHUS- lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. KÜLLASTUNUD SÜSIVESINIKUD- süsivesinikud, milles süsiniku aatomite vahel on kov. üksiksidemed. KÜTTEVÄÄRTUS- soojushulk, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul põlemisel (kJ/kg), gaaskütuse puhul 1m3 kütuse kohta (kJ/m3 ). KÜTUS- soojus- ja elektrienergia samiseks kasutatav aine.
*Sademe teke Lahus = lahusti + lahustunud aine Lahus ühtlane segu, mis koosenb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ainest. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses. Küllastunud lahus kui ainet ei saa enam lahustada antud temperatuuril. Küllastumata lahus kui ainet saab veel lahustada antud tempertatuuril. Lahustumist saab kiirendada segamisel, soojendamisel ja peenestamisel. Tahketa ainete lahustuvus temp. Tõstmisel kasvab, gaasidel väheneb. Ainete eraldamine segudest: Setitamine ja nõrutamine vedeliku eraldamiseks mittelahustunud tahketest ainetest(jämedateralised ja suure teihedusega tahked ained). Setitamine on tahke aine sadenemine ja nõrutamine vedeliku eraldamine sademest. Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel.
(aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahusti -- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus -- aine omadus lahustuda mingis lahustis -- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahusti eemaldamisel lahusest jääb alles sama lahustunud aine. Gaaside lahustuvus sõltub ka rõhust. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust -lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust -lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek);
Tahkumine vedeliku
üleminek vedelast tahkesse (põhjuseks näiteks temperatuuri langemine). Temperatuuri vähenedes väheneb
liikumiskiirus ja kineetiline energia. Kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste
vahel kindla pikkusega side ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. N: vee jäätumine.
Tahke aine vedelas lahustis: Absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0). Väheneb
temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
Alumiiniumi aatomi oksüdeerumine alumiiniumiooniks. Määra järgmistes reaktsioonides osalevates ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed ja otsusta, kas tegu on redoksreaktsiooniga. Kui on, siis leia oksüdeerija ja redutseerija (kas oksüdatsiooniastme muutumise suuna järgi või elektronvõrrandite abil): 2Na + Cl2 = 2NaCl Na2O + H2O = 2NaOH 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2Na + 2HCl = 2NaCl + H2 SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja
· Vedel molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt. Aine füüsikalised omadused omadused, mida saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata: · Värvus, · Sulamis-, keemistemperatuur, · Tihedus Aine keemilised omadused omadused, mis on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega: · Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus,
Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine
puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub
nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda.
Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju
ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
➢ küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); ➢ üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 52. Ruumala- ja soojusefekt lahustumisel. 53. Lahustuvus ja seda määravad tegurid. Lahustuvus sõltub: lahustuva aine, lahusti iseloomust, rõhust ja temperatuurist. ➢ Gaaside lahustuvussuureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alanemisel. ➢ Gaasi lahustuvuse olenevus temperatuurist ➢ Vedelike lahustuvus vedelikes temperatuuri tõustes tavaliselt suureneb, rõhust oleneb vähe, ainult väga kõrgetel rõhkudel lahustuvus kasvab märgatavalt.
Joonistel on kujutatud gaaside kogumise erinevad võimalused. Millistel meetoditel saab koguda järgmiste omadustega gaase (märkige lünkadesse sobiva(te)le meetodi(te)le vastava(te) joonis(t)e ees olevad numbrid). Kirjutage iga gaasi tüübi kohta näide (vastava gaasilise aine valem). Meetodi(te) Gaasi valem number(rid) A. Gaas on õhust raskem ja tema lahustuvus vees on väga väike _________ __________ B. Gaas on õhust kergem ja tema lahustuvus vees on väga väike _________ __________ C. Gaas on õhust raskem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees _________ __________ D. Gaas on õhust kergem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees _________ __________ 3 ÜLESANNE 9. (4 punkti)
1) Fadh > Fkoh , siis märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline 2 kapillaari raadiusega h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus . 2) Fadh < Fkoh , sel juhul on mittemärgav vedelik. Nt elavhõbe, mida saab kõige edukamalt korjata puhta vaskplaadiga. Kui tahke aine pinnal on kaks vedelikku, siis nende märgumise järgi klassifitseeritakse ained: 1) hüdrofiilsed veega tugev vastastikmõju: aine märguvus ja lahustuvus on veega head, nt amiinid. 2) hüdrofoobsed vastastikmõju veega puudub; ei toimu märgumist, pundumist ega vees lahustumist, nt süsivesikud, rasvad, eetrid. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevuse tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes kapillaarides. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seintega tugevamini kui teineteisega, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Paber märgub hästi ja paberi kiudude vahel on
Tihedus 8,9 g/cm3. Sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · värvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · väga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja
Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24
Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.)
59. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub; Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 60. Lahustuvus. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril 61. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus. Protsentkontsentratsioon näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses lahuse massi ja ruumala seob lahuse tihedus: lahustunud aine massi leidmiseks saab nendest tuletada:
Vähesel - ei pruugi seguneda omavahel; mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk - on väga vähe kokkusurutavad. eraldub. 45. Viskoossus. 58. Lahustuvus. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis suhtes. puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. mida
lahuses. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1. lahusti molekulide polaarsusest 2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti
lahuses. Lahusti lahustamisomadused sõltuvad: 1. lahusti molekulide polaarsusest 2. lahustamata aine struktuurist Lahustamise põhireegel: sarnane lahustab sarnast Lahustumisprotsess protsess on lahustumine kui lahusest lahusti eraldamisel jääb alles lahustunud aine Lahuste klassifikatsioon 1. Elektrijuhtivuse järgi (ioonsed või molaarsed viimased elektrit ei juhi) 2. Küllastamata või küllastunud lahus aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon Üleküllastunud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni NB! Käsiraamatutes ja internetis on antud andmed aine lahustuvuse kohta puhtas lahustis, kui lahustis on veel teisi aineid, siis lahustuvuse andmed ei ole kasutamiseks kõlbulikud, sellisel juhul tuleb endal määrata lahustuvus eksperimentaalselt. 1 atm Lahusti aururhk Puhas vedel lahusti
Vähesel Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk suhtes. eraldub. Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. mida 58. Lahustuvus. väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem, seda Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis aeglasemalt vedelik voolab. puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril 46. Pindpinevus. 59. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent,
annaabi.ee 
