· Nr5 teine lahjendus 0,110 ABS 0,052 ABS = 0,058 ABS · Nr6 kolmas lahjendus 0,083 ABS 0,052 ABS = 0,031 ABS Nr4 konsentratsioon on 2,5/10 = 0,25 mg/ml Nr5 konsentartsioon on 1,25/10 = 0,125 mg/ml Nr6 konsentratsioon on 0,625/10 = 0,0625 mg/ml Paralleelproovide keskmine optiline tihedus on (0,1+0,101) / 2 = 0,1005 ABS. Kaliibrimisgraafiku järgi on viinamarjamahla lahuse kontsentratsioon 0,215 mg/ml. Lahjendustegur on (1+249)/1=250. Algmahla kontsentratsiooni on 0,215 mg/ml x 250ml = 53,75 mg/ml. mg glükoos =1,54 ml 53,75 mg ainet sisaldub 1ml mahlas. Kui glükoosi tihedus on 1,54 g/ml, mis teeb 1540 mg/ml, siis sisaldub 53,75 mg :1540 mg/ml = 0,03 ml glükoosi 1ml mahlas. Järelikult on 1 ml mahlas 3% glükoosi. Järeldused Rohelised ja punased viinamarjad peaksid sisaldama kuskil 7 % glükoosi. Minu katse tulemuseks oli 3 % glükoosi
spektrofotomeetr abil kõikide lahuste optilised tihedused. OPTILISED TIHEDUSED: KATSEKLAAS nr.1: 0,043 ABS KATSEKLAAS nr.2: 0,081-0,043= 0,038 ABS KATSEKLAAS nr.3: 0,083-0,043=0,04 ABS KATSEKLAAS nr.4: 0,131-0,043=0,088 ABS KATSEKLAAS nr.5: 0,089-0,043=0,046 ABS KATSEKLAAS nr.6: O,O67-0,043=0,024 ABS Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide optiliste tiheduste keskmine on 0,038+0,04/2=0,039. Kaliibrimisgraafiku järgi on viinamarjamahla lahuse kontsentratsioon 0,15mg/ml. Lahjendustegur on 400. Algmahla kontsentratsioon on siis 400*0,15= 60 mg/ml Naturaalses mahlas on 60mg/ml glükoosi. 1 ml mahla on 1g mahla, ehk 1000mg mahla. Järelikult: 1000mg 100% = 60*100/1000=6% 60mg x% Kokkuvõte: Tegelikult peaksid viinamarjad sisaldama umbes 7% glükoosi, mis on ligilähedane selle, mis mina sain. Glükoosisisaldus oleneb viinamarjade küpsusest ja katseks võetud ainete mahu täpsusest.
Tundmatu konstentratsiooniga proovi optilise tihedus: D1 = 0,099, D2 = 0,096, lahutan keskmisest väärtusest 0,03 (esimeses katseklaasis oleva proovi optiline tihedus) ja saan D = 0,0675. Vastavalt graafikule glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses on 0,149 mg/ml. Glükoosisisaldus uuritavas proovis arvutatakse järgamise valemi abil: X= C V 1 L 10 - 3 100 V 2 G ( 1- W ) C Glükoosi kontsentratsioon uuritavas proovis V1 uuritava lahuse üldmaht L lahjendustegur 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht, ml G mee kaalutis, g W mee niiskusesisaldus, % 0,149 200 1 10 - 3 100 X= 1 0,11*( 1- 0,17 ) = 32,64 Seega glükoosisisaldus mees on 32,64 %.
Glükoosilahus 0,25 0,203 0,156 Glükoosilahus 0,125 0,114 0,067 Glükoosilahus 0,062 0,079 0,032 Keskmine väärtus on (0,036 + 0,044)/2 = 0,04 ABS Tulemuseks on 0,02 mg/ml. Kasutades valemit siit saab arvutada protsendilist glükoosisialdust sidrunimahlas. X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). X=0,02 *50 *10-3 * 100 = 0,1 % Järeldus: minu sidrunis oleva glükoosi kontsentratsioon on väga madal, sidrunites on keskmiselt 0,6% glükoosi. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Suhkur_ja_sinu_tervis.pdf - siin on öeldud, et sidrunis on 0,6 g glükoosi 100g kohta, st 0,6% Aga 3,5% on üldist suhkru, vist sahharoosi http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B %D0%B8%D0%BC%D0%BE%D0%BD
0,25 0,2 0,15 D 0,1 0,05 0 0 0,05 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 [Glyc] mg/ml Katseklaaside 2 ja 3 keskmine optiline tihedus Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes leitakse valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule ~0,195 mg/ml L mahla lahjendustegur 500x d mahla tihedus (g/cm3) 1 g/cm3 Kirjanduse andmetel on viinamarjamahla glükoosisisaldus ~7%. Katse tulemus ei erine sellest väga palju, seega pean katset õnnestunuks. 3
3 0,156 4 0,025 5 0,049 6 0,113 Katseandmed: C glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses (graafiku järgi) - 0,37 mg/ml V1 uuritav lahuse üldmaht - 100 ml V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht - 1 ml L lahjendustegur - 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele G 0,1231g W 0,171 Mee glükoosisaldus X = C*V1*L*10-3*100 / V2*G(1-W) X = (0,37 * 100 * 1 * 0,001 * 100) / ( 1 * 0,1231 * (1 0,171)) = 36,3% Kirjanduse (http://www.mesilind.net/mesi2) andemetel on mee glükoosisaldus 28- 35%, mis klapib ka minu tulemusega.
Nagu näha, siis joon ei alga koordinaatide alguspunktist, kuid sellegi poolest asetsevad kõik punktid ühel joonel. Oma proov1 =0,1062 Oma proov2 =0,0168 ykeskm= 0,1065 Võrrandi y= 0,714x+0,0675 põhjal arvutatud kontsentratsioon tuleb: X= 0,1065-0,0675 / 0,714 = 0,054 mg/ml Sidrunimahla tihedus = 1,026 g/cm3 (internetist) Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: 10-3*d*100, kus C- glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L- mahla lahjendustegur d- mahla tihedus (g/cm3) X= 0,054* 25*10-3*1,026*100 = 0,138 % Järeldus: Katse näitas, et kontsentratsiooni suurendamisel absorptsioon kasvab. Sain tulemuseks, et sidrunimahlas oli 0,138% glükoosi. tka.nutridata.ee andemete põhjal on 100g sidruni glükoosisisaldus 0,6g.
6) Glükoosi lahus 0,62mg/ml 0,106ABS Kaliibrimisgraafik: Leiame saadud sirge võrrandi valemiga: Läbiviidud mõõtmiste alusel sain, et y1=0,170; y2=0,173 ja seega ykesk=0,172. Konsentratsioon, saadud andmete põhjal, võrdub : . Internettist: sidruni mahla tihedus d=1,026 g/cm3. Arvutan glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) C-glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L-mahla lahjendustegur d-mahla tihedus Järeldus: Katse näitas,et absorptsioon kasvab kontsentratsiooni suurendamisel. Uuritavas lahuses (sidruni mahl) on 1,026% glükoosi.
ette kujutama koordinaatide alguspunkti läbivad sirget. Glükoosi kontsentratsioon leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Paralleelproovide keskmine optilise tiheduse väärtus oli 0,101 A, sellele vastav C on 0,42 mg/ml. Glükoosisisalduse leidmiseks kasutame mahla puhul valemit: X= (C * L * 10-3 * 100) / d = (0,42*25*10-3 * 100) / 1 = 1,05 % C= glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L= lahjendustegur (antud katses minul L=25) d= mahla tihedus (võib lugeda võrdseks 1-ga) Järeldus Kuna kaliibrimissirge osutuski sirgeks, nagu ideaalis vaja oli, siis loen katse õnnestunuks. Tean, et katse tegemisel tulid ette mõned ebatäpsused koguste mõõtmisel ja paralleelkatsete optilise tiheduse väärtus kõikus samuti, kuna jätsin lahuse filtreerimata. Samas ei oska ma aga vea suurust hinnata, kuna ma ei leidnud Internetist sidrunimahla glükoosisisalduse kohta informatsiooni.
0,070 0,033 0.062 mg/ml) Saadud andmete põhjal koostasin graafiku (x-teljel glükoosi kontsentrasioon (C), y-teljel sellele vastav ABS). Graafik peaks olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge (korrektne katse). Leian graafikult lahjendatud greibimahla glükoosisisalduse ABS=0,0235, seega C=0,044 mg/ml Arvutused: X=C*L*10-3*d*100= 0,044*100*10-3*1,044008*100=0,459% C-glükoosisisaldus greibilahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule- 0,044 mg/ml L-lahjendustegur- 100 d- greibimahla tihedus- 1.044008 g/cm3 Kokkuvõte Antud greibimahl sisaldas 0,46% glükoosi. Kirjandusest (wikipedia) leidsin vaid sellised andmed, et valge greip sisaldab 1,7 g glükoosi 100g kohta, see teeks 0,017% mis on võrdlemisi väike suurus võrreldes minu tulemusega. Kasutatud kirjandus Praktikumi juhend, http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/Grapefruit-blank-juice-coma-and- blank-white-coma-and-blank-raw Wikipedia Töö teostatud:
otsitava suuruse (0,135) kahega, kuna graafik pole piisavalt suur, et otsitavat suurust kohe leida, vastava suuruse, mis sain 0,18, korrutan aga kahega, et saada vajalikku suurust. Selle alusel sain graafikult 0,36 mg/ml Alglahuse konsentratsioon on 0,36mg/mL x 50mL = 18 mg/mL Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: , kus C - glükoosi konts. uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule = 0,36 mg/ml L mahla lahjendustegur = 50 10-3 tegur üleminekuks grammidele d- mahla tihedus = 1g/cm3 Järeldus Glükoosi sisaldus melonis on ligikaudu 2,68%. Minu katse tulemuseks on 1,8%. Erinevus võis tulla meloni küpsuse astmest või koguste ebatäpsustest või ebapiisavast loksutamisest.
võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga. Apelsiinimahla glükoosi kontsentratsioon võrdub 1 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml), L mahla lahjendustegur, d mahla tihedus (g/cm3). Järeldus: Antud katses õnnestus glükoosisisaldust määrata. Katse protsessis K4[Fe(CN)6] oksüdeerus K3[Fe(CN)6] ks. Seda oli ka visuaalselt näha, sest katseklaasides lahuse värvus 20 minuti jooksul muutus helekollaseks. Vaadates kaliibrimisgraafikule võib järeldada, et katse oli korrektselt viidud, sest graafik kujutab endast koordinaatide alguspunkti läbivat sirget. Apelsiinimahlas sisalduva glükoosi kontsentratsioon C= 1 mg/ml. Kui arvutada
Minu uuritava meelahuse kahe paralleelkatse optilised tihedused tulid 0,062 ja 0,064, seega keskmine optiline tihedus on 0,063. Kaliibrimisgraafikul vastab sellisele optilisele tihedusele kontsentratsioon C = 0,1675 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) proovi kuivaines arvutatakse vastavalt valemile: C - glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) V1 - uuritava lahuse üldmaht (ml) L - lahjendustegur 10-3 - tegur üleminekuks grammidele V2 - värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G - uuritava materjali kaalutis (g) W - uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed: C = 0,1675 V1 = 200 ml L=1 V2 = 1 ml G = 0,1033 W = 17,5% = 0,175 (keskmine väärtus) 3. Tulemused Glükoosisisaldus tuli antud katsega 39,3%. Enamuse suhkrusisaldusest mees jaguneb fruktoosi ja glükoosi vahel, millest fruktoos on
glükoosilahus kontsentatsiooniga 0,25 mg/ml + tööreaktiiv Katseklaas nr 5. glükoosilahus kontsentratsiooniga 0,125 mg/ml + tööreaktiiv Katseklaas nr 6. glükoosilahus kontsentratsiooniga 0,062 mg/ml + tööreaktiiv Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) X= C- glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kalibreerimisgraafiku järgi V1 uuritava lahuse üldmaht L lahjendustegur 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G uuritava materjali kaalutis (g) W- uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed C= 0,17 mg/ml V1 = 200 ml L= 1 /2/ V2 = 1 ml G = 0,1199 g W= 0,17 X= = 34,17 % Kirjanduse andmete kohaselt on mees enamsti glükoos ja fruktoos, millest glükoosisisaldus on umbes 28-35 % /1/. Minu katsetulemusel saadud glükoosisisaldus sobib vahemikku. Kasutatud kirjandus 1
2 Loen graafikult glükoosi kontsentratsiooni mee tõmmises: ~0,15 mg/ml. ( C∗V 1∗L∗10−3∗100 ) Glükoosi sisaldus massiprotsentides: X= V 2∗G∗(1−W ) C – glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) V1 – uuritava lahuse üldmaht (ml) L – lahjendustegur 10-3 – tegur üleminekuks grammidele V2 – värvusreaktsiooni võetud uuritava lahuse maht (ml) G – uuritava materjali (mesi) kaalutis (g) W – uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest) Keskmine niiskusesisaldus Eesti mees on ~17,0% (http://2013- 2016.mesindusprogramm.eu/sites/default/files/3_meekvaliteedi_aruanne_01.03.14- 31.08.14.pdf) 0,15∗200∗1∗10−3∗100
Kaliibrimissgraafiku abil leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: C = 0,2377 mg/mL (200 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,2377 ×200=47,54 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: -3 X =C × L ×10 ×d ×100 C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,059 g/cm3 X =0,2377 ×200 ×10-3 ×1,059 ×100 5,03 Järeldus Katse tulemusena sain, et 1 gramm viinamarjamahla sisaldub 47,54 mg glükoosi, mis on 5,03 %. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g-s viinamarjamahlas 7,65 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 7,65%, mis on natukene suurem kui katse tulemus., seega on tekkinud 0,18% viga mõõtmistel või on seisnud sidrunimahl ajapikku kaotanud osa oma glükoosist. Viga
Sirge ei läbi lineaarselt kõiki nelja punkti katsevea tõttu. Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine: Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses leian kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele (0,085). Valem: X= X glükoosisisaldus uuritava proovi kuivaines ? % (kaliibrimissirge järgi) mg/ml C glükoosi konts. uuritavas lahuses 0,21 mg/ml V1 uuritava lahuse üldmaht ml 200 ml L lahjendustegur 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele 10-3 V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud 1 ml uuritava lahuse üldmaht ml G uuritava materjali (mesi) kaalutis 0,11 g W uuritava materjali niiskusesisaldus (mees 17 % tavaliselt 17%) % Järeldus: Katses kasutatud meeproovis (kuivaine) sisaldus 46,002 % glükoosi. Kas tulemus on tõepärane võrdlus kirjanduse andmetega?
keskmisele optilise tiheduse väärtusele. Proov D Korrigeeritud D 0 0,032 0 Mesi 1 0,110 0,078 Mesi 2 0,112 0,08 Keskmine Korrigeeritud D: 0,079 Glükoosi sisaldus uuritava proovi kuivaines (X, %) arvutatakse vastavalt valemile: C glükoosi konts. mee lahuses (kaliibrimissirge järgi), mg/ml 0,168 V1 mee lahuse üldmaht, ml 251 L lahjendustegur 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht, ml 4 G mee kaalutis, g 0,15 W mee niiskusesisaldus, % 17 Tüüpilise mee glükoosi sisaldus kirjanduse (http://en.wikipedia.org/wiki/Honey#Nutrition) andmetel on 31,3 %.
Joonis . Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,2206 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Järeldus Katse tulemusena sain, et ühes 1 g sidrunimahlas sisaldus 5,515 mg glükoosi, mis on 0,57 %. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g-s sidrunimahlas 0,5 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 0,5%. Seega suurujärk on õige. Kaliibrimisgraafiku punktid tulid ilusti ühel sirgel asetsevatena, kõrvalekalle on väga pisike, kuid minu kaliibrimisgraafik ei läbi koordinaatide alguspunkti nagu ta peaks. Ilmselt olen
alusel. Glükoosi kontsentratsiooni sidrunimahlas leian kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Glükoosi kontsentratsioon lahjendatud lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule optilise tiheduse 0,365 ABS juures: Glükoosisisaldus massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: Kus: glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi, . mahla lahjendustegur mahla tihedus, Katseandmed: 1 Järeldused: Antud katses määrasin glükoosisisaldust värskest sidrunist pressitud sidrunimahlas. Katse tulemusena sain, et antud katses kasutatud sidrun sisaldas 0,9 % glükoosi. Toidu koostise andmebaasi andmetel sisaldab 100 g sidrunimahla 0,5 g glükoosi ehk 0,5 %.2 Antud katse võib lugeda üsna õnnestunuks. Minu tulemus siiski erineb veidi kirjanduse andmetest. Viga võis sisse tulla ka glükoosilahuste lahjendamisest, mille järgi tegin
Kuna 1,5 ml mahla lahjendasin 200 ml mahuni, siis järelikult puhtas mahlas oli umbes 32 mg/ml Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) Kuna tundmatuks prooviks oli mahl, mille kuivainesisaldust pole kindlaks määratud, siis avaldatakse glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes. Valem: X = C · L · 10-3 · 100/d C = glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml): 0,24 L = mahla lahjendustegur: 200/1,5 = 133,3 d = Mahla tihedus (g/cm3): 1 X= 0,24 · 133,3 · 10-3 · 100/1 = 3,2% Tervise Arengu Instituudi kodulehelt leidsin, et keskmiselt on glükoosi sisaldus 100g söödava osa kohta 2,2g, seega glükoosisisaldus 2,2%. Minu leitud glükoosisisaldus on veidi suurem. Kasutatud allikas: Suhkrusisaldus toiduainetes. Tervise Arengu Instituut. http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased-
0,0234+0,0229 2 = 0,02315 Loen graafiku pealt glükoosi umbkaudse kontsentratsiooni C ≈ 0,146 mg/ml Siit saan arvutada glükoosisisalduse uuritavas lahuses massiprotsentides. 100 100 X = C × L × 10-3 × d = 0,146 × 100 × 10-3 × 1 = 1,46 % C – glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) L – lahjendustegur 10-3 – tegur üleminekuks grammidele d – mahla tihedus (g/cm3) Järeldus Kaliibrimisgraafik peaks olema antud töös lineaarne, mis minu katseandmete järgi selline ei tulnud. Uurisin paarilt kursusekaaslastelt nende katsetulemusi ja võrdlesin neid enda omaga ning leidsin, et glükoosilahuste lahjenduste optilised tihedused erinesid oluliselt minu omadest. Teen väikese tabeli, võrdlemaks enda optilisi tihedusi kursusekaaslaste omadega.
Paralleelproovide keskmine A = 0,0935 = y y = 0,5756x + 0,0541 0,0935 = 0,5756x + 0,0541 0,5756x = 0,0394 x = 0,0685 Võrrandi lahendamisel sain teada, et glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses oli 0,0685 mg/ml. Nüüd leian glükoosisisalduse massiprotsentides (X, %). Kasutan järgmist valemit: 3 100 C L 10 X d , kus C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses (0,0685 mg/ml ) L – mahla lahjendustegur (250) d – mahla tihedus (1,1 g/cm3) 3 100 0, 0685 250 10 X 1,56% 1,1 X 1,56% Järeldused Minu esialgsed arvutused olid ilmselgelt valed. Katse näitas, et melonis on glükoosisisaldus 1,56%. See tähendab, et minu võetud 1 ml-s melonimahlas, mille mass oli ~1,1 g, oli glükoosi 17,2 mg.
Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Leian glükoosisisalduse mahlas (kuivainesisaldus pole kindlaks määratud), avaldan glükoosisisalduse massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes vastavalt valemile: kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,026 g/cm3 (internetist) Seega: 3.3.3 Kokkuvõte Katse tulemusena leidsin, et sidrun sisaldas 2,2 mg glükoosi 100 g kohta, mis teeb protsentides 0,22% (100-kordse lahjenduse puhul). Interneti andmetel sisaldub 100 g sidrunimahlas 0,5 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 0,5%. Võib järelda, et minu sidrun oli tavalisest sidrunist poole hapum. Hapusus võib aga oleneda päikesevalguse hulgast suvel, sordist vms.
y = 0,5x + 0,0013 Asendan paralleelproovide arvutatud keskmise optilise tiheduse sirge võrrandisse 0,1305 = 0,5x + 0,0013 → x = 0,2584 (mg/ml) Tundmatuks prooviks oli sidrunimahl seega tema glükoosisisaldus avaldatakse massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes järgmise valemiga: X = C • L • 10-3 • d • 100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (0,2584 mg /ml), L – mahla lahjendustegur (25) d – mahla tihedus (2,584 g/cm3) Glükoosisisaldus massiprotsentides: X = 0,2584 • 25 • 10-3 • 2,584 • 100 = 1,67 % Järeldused Allikaist leidsin, et sidrun sisaldab umbes 0,8 – 1,9% glükoosi. Toetudes sellele võin väita, et katse sai läbiviidud korrektselt, seda tõendab ka kaliibrimisgraafik, mis tuli sirgjooneline. 100g sidrunis on umbes 1,67% glükoosi.
Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/apelsinimahl = 0,187 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,187 ×25=4,675 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: X =C × L ×10−3 ×d ×100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L – mahla lahjendustegur d – mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Kust see d väärtus Ja selline täpsus antud juhul on absurdne. Vabalt võib lugeda d1,0 X =0,187 ×25 ×10−3 ×1 ×100=4,675 ≈ 4,7 X =0,187 ×25 0 ×10−3 ×1 ×100=0,4675 ≈ 0,47 Järeldus Katse tulemusena sain, et ühes 1 g apelsinimahla sisaldus 5,515 Vt ülal 4,675 mg glükoosi, mis on 4,7 %. Kirjanduse andmeid apelsinimahla kohta kahjuks ei leidnud. Palun otsige veel, siis näete, kas teie tulemus on reaalne
(katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. 10. Oletagem, et glükoosi kontsentratsioon 200 korda lahjendatud viinamarjamahlas on 0,5 mg/ml. Mitu massi% glükoosi sisaldub selles mahlas? Eeldagem, et mahla tihedus d =1,0 g/cm3? glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes : X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). ------- X = C V1 L 10-3 100/ V2 G (1 W) , kus C glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg /ml), V1 uuritava lahuse üldmaht (ml) L lahjendustegur, 10-3 tegur üleminekuks grammidele, V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml), G uuritava materjali (mesi vm) kaalutis (g), W uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest).
teguriga korrutamist. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) proovi kuivaines (mesi vm materjal, mille niiskusesisaldus on teada) arvutatakse vastavalt valemile: 91 C V1 L 10-3 100 X= V2 G (1 W) , kus C glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg /ml), V1 uuritava lahuse üldmaht (ml) L lahjendustegur, 10-3 tegur üleminekuks grammidele, V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml), G uuritava materjali (mesi vm) kaalutis (g), W uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana (leitakse teatmekirjandusest). Kui tundmatuks prooviks oli mahl, mille kuivainesisaldust pole kindlaks määratud, siis aval-datakse glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes. Sellisel juhul piirdub arvutus valemiga:
annaabi.ee 
