Iseenesest oli nõukogude ideoloogia, kommunism, ju kohati isegi siira eesmärgiga. Kui kõik on võrdsed ja keegi midagi päriselt ei oma, pole ei riide, tülisid, kadedust ega kuritegevust. Vähemalt ideaalis oleks pidanud see nii olema ja nii minema. Kuna aga see kõik oli peale sunnitud, mitte vabatahtlik ja inimesed juba kord on sellised, kes tahavad olla paremad kui nende liigikaaslased, siis kukkus see kõik läbi. Missugune oleks aga olukord tänapäeval, kui NSV Liit ei oleks lagunenud? Nõukogude Liidu tähtsad ninad üritasid mitmel moel kommunismi levitada ja seda käima lükata. Plaan oli, et see pidi toimuma astmeliselt. Venemaa kodusõja ajal aastatel 1918-1920 võeti kasutusele sõjakommunism. See oli ajutine lahendus, et riigi laostunud majandus uuesti jalgadele saada. Kodusõja lõppedes asendati see uue majanduspoliitika ehk neppiga. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja
vebr 1917). Levis ka teistesse Venemaa linnadesse. 3.märts 1917 loobus Nikolai II troonist, sest sai aru, et on kaotanud nii rahva, kui ka sõjaväe toetuse. (andis võimu ajutisele valitsusele) Oktoobripööre: 25. okt 1917 Kongerss võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Seal pöörduti maailma riikide poole, et alustada rahuläbirääkimisi. Tagajärjed: võim läks enamlastele. Venemaal toimus kodusõda (punaste võit) 8. Euroopa uus kaart (lagunenud impeeriumid ja uued riigid) Õ lk 62 - 65 Austria-Ungari lagunes- 3.nov 1918 Austria kapituleerus Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik) Sõja tagajärjel tekkisid uued riigid: Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia 9. Pariisi rahukonverents ja Versailles`i rahuleping Õ lk 62 - 64 Pariisi rahukonverents: kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati
Go ls/r2ls 20-25 III 0,7 6,1 60/r2ls1(s) M' t330-50/s t3/s 1,1 9,5 M'' t350-90/s t3/s 0,06 0,5 Kokku 11,56 100 Go1; M' (t330-40/s) Küllastunud turvastunud mulla ja väga õhukese madalsoomulla komplekskontuur, lõimiseks on häsi lagunenud turvas 30-40cm ning savi. Go (ls2) Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi. Go (ls2/r3ls2) Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi ja tugevalt rähkne keskmine liivsavi. Go (v01s40-60/r1s) Leostunud gleimuld, lõimiseks on 40-60cm savi ja nõrgalt rähkne savi. Go (ls140-60/r2ls1(s)) Leostunud gleimuld, lõimiseks on kerge liivsavi 40-60cm ja keskmiselt rähkne kerge liivsavi (savi).
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu.
Joonis . Uuritava põllu asukoht Eesti kontuuril Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid Koreserikas leostunud gleimuld(Gor) At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim. Leostunud muld(Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim. Sügav madalsoomuld(M''') T´´´. Hästi lagunenud turvas. Sifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld v°_1ls_135-60/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb 35-60cm sügavusel üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. v°_1sl30-60/r_3sl veeriseline saviliiv läheb 30-60 cm sügavusel üle tugevasti rähkseks saviliivaks. M''' Sügav madalsoomuld
Pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavad pesuvahendid Keskkonnaeelised · Pesumasinates kasutatavad pesuvahendid peavad olema varustatud täpse juhendiga, millist kogust masinasse panna, et nende kasutamine oleks optimaalne ja keskkonna mõjutamine oleks seega vähim. · Juhendid peavad soovitama, milline kogus sobituks vee karedusega. · Enne loodusesse sattumist peavad pesuvahendid olema lagunenud kahjututeks koostisaineteks. · Kartongpakend peab sisaldama vähemalt 80% taaskasutatud materjali. Energiasäästlikkus · Energia säästmiseks peavad pesuvahendid hästi toimima ka madalamal temperatuuril. · Et säästa energiat ja pesuvahendeid, tuleb anda pesuvahendite optimaalse kasutamise juhendid. Panus tervisele ja väärtustele Kõikide ökomärgistatud puhastusvahendite toimet on kontrollinud sõltumatud laboratooriumid. Puhastusvedelikud ja üldpuhastusvahendid Keskkonnaeelised
ressursse, näiteks puit. Energiaallikad Fossiilne kütus Ehitusmaterjal Tuuleenergia Päikeseenergia Põlevkivi Turvas Puit Mittetäielikukt Puidurakkude lagunenud Mittetäielikult Liikuvad Päikese kasvamise ja Kuidas saadakse orgaanilistest lagunenud õhuvoolud. paneelide kaudu. paljunemise ainetest ja taimejäänustest
Vee molekulidel on 2 poolust vesinik on + ja hapnik on - Positiivse osaga (H) on vee molekulid pööratud Cl- ioonide poole ja negatiivse osaga (O) Na+ ioonide poole. Toimub ioonide seostumine vee molekulidega ehk ioonide hüdratatsioon (hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab, mitu % on aineosakesi lagunenud ioonideks Tähistatakse ( alfa) Ioonideks lagunenud elektrolüüdi hulk = *100% Lahustunud elektrolüüdi hulk Kui >30% , siis on tegemist tugeva elektrolüüdiga ( leelised, tugevad happed nagu HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI ja soolad) Kui on 3-30% siis on keskmise tugevusega elektrolüüt (fosforhape) Kui <3% , siis on nõrk elektrolüüt ( vees mittelahustuvad alused, süsihape, divesiniksulfiidhape, väävlishape)
ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') Profiil: T-G Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm. Sügav madalsoomuld (M''') t_2100 keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 100cm. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_140-60/r_2ls_2 kerge liivsavi uurimissügavuses 140- 60cm, kergelt koreseline, keskmine liivsavi. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') t_230-100/ls keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 30-100cm, kerge liivsavi Madalsoomullad on keskmise viljakusega (püsirohumaana viljakad) mullad. Ka gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega
NAFTA Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Jessica Jakobson Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82...87%) vesinik (12...15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas)
Energiaallikas, mille kogus kasutamisel väheneb Fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas biomass Tuumakütus - selle allikas, uraanimaak, väheneb Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid Põlevkivi ehk kukersiit Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaama Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine, mitmesugused mineraalid Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19. sajandil toodeti peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini 80% kogu maailmas kasutatavast kaevandatud Eestis Maagaas Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, suurem osa hõlmab metaan Koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates Tarnitakse Venemaalt, kõige arvestatavam
ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab
Esitluse valmistaja: SeltsimeesLenin Nafta Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu
otseselt ligi ei pääse: Geigeri loenduris on väike kogus radioaktiivset ainet ja tunni jooksul võib laguneda seal üks aatom, aga sama tõenäoline on, et ei lagune ühtegi. Kui laguneb, toimub loenduri torus lahendus ja relee vabastab haamri, mis purustab sinihappe pudelikese. Kui jätta kogu süsteem tunniks ajaks omaette, võib öelda, et kass on elus siis, kui ükski aatom pole vahepeal lagunenud. Esimene lagunev aatom oleks ta mürgitanud. Kasti pannakse kass, Geigeri loendur, servomehhanism, balloon mürkgaasiga ning ampull, mis sisaldab ühte radioaktiivse aine aatomit, mille poolestusaeg on üks tund. Seadeldis on konstrueeritud nii, et juhul kui aatom peaks lagunema, käivitab loendur servomehhanismi, mis omakorda purustab mürgiballooni. Seejärel suletakse kast tunniks ajaks, misjärel vaadatakse, mis seal sees on
väga halbade omadustega. Muld Õhukesed-, keskmise sügavusega- Raba- või tüsedamad siirdesoomullad, või sügavad madalsoomullad M´, M turba tuhasus on 3-5%, happelisus pH 2,3- ´´, M´´´, mille turvas on enamasti 3,6. keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5). KCl Turbakiht Madalsoos turvast vähe (alla 30 cm), Vahetult mineraalaluspõhjal või siis madal- see alles kujuneb ja siirdesooturbal kuni 0,5 m oligotroofne rabaturbakiht
Turbaproovi peos pigistamisel eraldus sellest u. 1/3 läbi sõrmede ning turbaproov oli pastataoline, mitte vetruv ja sellel olid pigistamise jäljed hästi näha. Vesi eraldus keskmiselt kuni raskelt, värvuselt mustjas, sogane, määris kätt. Kohati oli turbas üle 10 cm pikkuseid lagunemata okaspuujäänuseid. Turba ühtlane must värvus ja raskesti määratav taimestiku ülesehitus näitavad, et turvas on antud kohas keskmiselt kuni hästi lagunenud. Turbahorisondile järgneb gleihorisont, mille moodustab liiv. Horisontide üleminek on täiesti sile. Kaeve asukohas on turbakihi tüsedus 90 cm, turvas on kogu profiili ulatuses hästi lagunenud. Tegemist on keskmise tüsedusega kõdusoomullaga. 2.4 Soomuldade iseloomustus Alljärgnev mullaliigi iseloomustus on tehtud Alar Astoveri koostatud raamatu ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (2012: 373-377) järgi. Madalsoomulla turbalasund on enamasti kujunenud keemiliste elementide rikka
Põhjavee reostus: 1) maavarade kaevandamine 2) põllumajandusreostus 3) transportreostus 4) olmereostus Sood ...liigniisked alad, kus suurem osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Soode tekkimine: 1)maismaa soostumise tagajärjel 2) veekogude kinnikasvamine 3) põhjavee taseme tõus. Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3) turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik
turvatunde. 5 Anoreksiale on iseloomulik keha väär tajumine. Hoolimata sellest, mis kaal või peegelpilt näitab tuntakse ennast paksuna- see omakorda viib toitumise piiramiseni. 6 Tunnused, millele tasuks tähelepanu pöörata. Kehakaal 15-20% normaalsest madalam. Mentruatsiooni ärajäämine neidudel, hormonaalsed muudatused poistel. Uimasus, väsimus ,aga ka uinumisraskused. Kõhuvalu, kõhukinnisus, pidev külmatunne. Kahvatu ja kuiv nahk, lagunenud hambad, juuste väljalangemine. Lihasenõrkus. 7 Anoreksiku käitumuslikud muutused Söömise piiramine,kinnismõtted kaloritest ja toidust Moondunud kehataju , suurte kottis riiete kandmine. Keskendumisraskused. Intensiivne treening, et kulutada võimalikult palju kaloreid. Suur hirm kaalu tõusu ees. Masendus,ärevus,ärritus, meeleolukõikumine. 8 Anoreksiaga kaasnevad
kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223. aasta ülestõusu päevil. Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita kloostergi, s.o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud. Oma ehitusliku iseloomu poolest on Saha kabel ja Pirita klooster väga sarnased - kabel oli justkui kloostri miniatuurvariant
Marika Rodionova 11a Millest koosneb nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Parafiinid Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on: CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Naftaeenid Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati
vana mööbel), elektroonikaromud (külmikud, telerid jm) , taaskasutatavad jäätmed (vanapaber ja -metall, plast- ja klaastaara), pakendijäätmed, puit , autorehvid Tasu eest võetakse vastu: biolagunevad aiajäätmed , suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC potid jms) Loodusvarad: Taastumatud (mittetaastuvad), Loodusvarad, mille kogused kasutamisel vähenevad. Põlevkivi, Maagaas, Kivisüsi, Nafta, Turvas Põlevkivi tähtsaim loodusvara Koosneb: mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest Maagaas Orgaanilise aine tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Eestisse tuleb Venemaalt. Maagaasist toodetakse elektrienergiat Iru elektrijaamas ja soojusenergiat. Turvas Koosneb mittetäielikult lagunenud taimsest massist (turbasammal ja teised rabataimed). Moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud. Kasutatakse kütusena ja taimedekasvupinnasena. Kivisüsi
Nafta Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole
Annelinn Tartu Kommertsgümnaasium Majade tüübid · 9 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · 5 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · Uued majad. Ülekäigu rajad Palju ülekäigu radu. Tüüpilised prügikastid. Kodutud Lagunenud autod Sagedane nähtus kortermajade ees. Staadionid Kena kunstmuru väljak. Meie kooli "euro" staadion. Vabaaja veetmis võimalused Uisutamis väljak. H.ale Kukk SPORT spordihoone. Mänguväljakud Korvpalli väljakud Kanalisatsiooni uuendamine Uus kõnnitee Uued välisuksed Palju lasteaedu Tartu moodsaim raamatukogu
Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm, keskmine - 50-100 cm , sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele). Mikroreljeef künklik
Näide: Ko (Kog) ls2 (sl ) LP v° - raudkiviveeris ø 1 10 cm 25-30 (15-20) kb - klibu Kui kompleksis on üle kahe komponendi, siis esitatakse Turba ja metsakõdu lagunemisastmed nende osatähtsus protsentides. 1. halvasti lagunenud (alla 20 %) Näide LP 50 % 2. keskmiselt lagunenud (20-40 % ) KI 30 % 3. hästi lagunenud (üle 40 % )' GI 20 % Mullaerimite kompleksi korral tähendavad semikooloniga t3 45 või t3 50-6 turbahorisondi tüsedus eraldatud lõimisevalemid nende kuulumist mõlema turba lagunemise aste
suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. 6.Oskab võrrelda sammalde ja sõnajalgade ehitust. Sõnajalad on arenenumad kui samblad. Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik). 8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid. Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena. Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin). 9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde tuua ühe iseloomuliku tunnuse (mida teistel ei esine/mis teisi ei iseloomusta). Kollad - Nad on igihaljad.
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor
Lubiväetises on 40% CaCO3 8. Arvuta lubiväetise vajadus? (50 ekv kaal= a) Kasvuhoone pikkus on 60m, laius 12m, vahekäigud 10%, mullakiht 25 cm. H8,2 6mg/ekv Dm 1,2g/cm3 Lubiväetises kuivainet- 95% CaCO3 45% Annus 1/3 kasvuhoone 720-72=648m3 b) Lillepoti kõrgus 50 cm, laius 25 cm. H8,2 4,5mg/ekv Dm 1,2g/cm3 CaCO3 40% Annus 1/3 Mullahorisondid O- metsakõdu (alla 10 cm kõdukiht) A- huumushorisont T- turbahorisont T1- halvasti lagunenud turvas (raba) T2- keskmiselt lagunenud turvas (siirdesoo) T3- hästi lagunenud turvas (madalsoo) AT- toorhuumuslik horisont (alaliselt liigniisked (G horisont) EL- lessiveerunud horisont (esineb keemine, 60-90cm vahemikus) Ea- leethorisont (kergema lõimisega ja happelises mullas; keemist ei esine) Elð- näivleetunud horisont (näivleetunud muldadel ülemine lõimis kergem, alumine raskem) B- illuviaalne horisont ehk sisseuhtehorisont
Sügavkaeve nr. 2 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 30.36" N ; 26° 41' 55.64 E , 36 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, F. R. Kreutzwaldi tn 7 Maakasutus: looduslik rohumaa, domineerisid kõrrelised. Maastiku on kuivendatud. Jõgi on ligidal. Tegemist on lammialaga. Kasvasid lehtpuud. Maastiku relieef: osaliselt künklik relieef. Üldine mikrorelieef madal. Mulla kirjeldus: põhjavesi alates 60 cm. Alumised lubjasetted neutraliseerivad mulda. T3- hästi lagunenud turvas. 0-50 cm. Happesus: 6,5 pH T2- keskmiselt lagunenud turvas. 50-80 cm. Happesus: 6,5 pH Lu- lubisetted. Turba ja lubisetete segu. 80- cm. Mullatüüp: AM", õhuke lammi madalsoomuld Mulla lõimisevalem: t_30-50/t_3(t_2)50-80/t_3;lu Maa hinnanguline boniteet: 32 hp. Alghindepunktiks on 53 hp. Mahaarvamised: lõimiste vaheldus gleimuldadel 4%; kuivendus 30%, madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100
energiahulk.vesiku pommKergete tuumade sünteesil vabaneval energial põhinev pomm.Kergete tuumade sünteesiks vajalik temperatuur saavutatakse vesinikupommis selle sisse paigutatud aatomipommi plahvatuse tulemusel.Seega on vesiniku pommis ühendatud aatomipommi energia ja kergete tuumade sünteesil vabanev energia.kriitiline massLõhustuva aine väikseima mass,mille korral on võimalik ahelreaktsioon.radioaktiivse aine aktiivsus näitab,kui suur on ajaühikus lagunenud tuumade arv.Tähisa.Ühik Bq(bekrell)Aktiivse süsiniku meetodPärast organism surma väljub objekt süsiniku ringest ja 146c kogus hakkab vähenema.Kui määrata surnud objekti aktiivsus,saab arvutada objekti vanuse. Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust
Loodusõpetus Loodusvarad- muld 5.klass 2010 Muld Maa pealmine kobe kiht Elupaigaks paljudele organismidele Mustmuld Koostis mineraalsed ained- kivid, kruus, liiv, savi orgaanilised ained- huumus mikroorganismid- kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel.
Pidev turba moodustumine, sammalde ja rohttaimede levik, kidur puude kasv, alaline liigniiskus. 16. Mille poolest erinevad Eesti madalike ja kõrgustike sood? Madal-Eestis on sood suuremad. Kõrg-Eestis on soid rohkem, kuid nad on enamasti väiksed. 17. Mille poolest erineb madalsoo ja raba(toitumine, taimeliigid, turba omadused)? *Madalsoo saab toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna-ja põhjaveega. Raba toitub ainult sademetest ja tolmust. *Madalsoo turvas on hästi lagunenud musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo ja puidu jäänuseid. Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. *Madalsootaimed on tarnad, sookastik, soo-sõnajalg jpt. Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad. 18. Nimeta Eesti pikim jõgi, sügavaim järv, kõrgeim juga. *Pikim jõgi - Võhandu 162 km *Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus
perekond on elus väga tähtis pannes meid hoolima endast olulisemaid inimesi, keda oma ellu tahame. Tänapäeval on väga raske leida endale inimene, kes sooviks ühiseid asju, ühist kodu ja ühist perekonda luua. Ühiskond on palju rohkem avatud, mille tõttu on palju segadust, tehnoloogiat ja virtuaalmaailma. Inimestel puudub see aeg teine teisele. Pidevas majanduskriisis Eesti riik ei suuda rahvale pakkuda tuleviku, mille tõttu lahkub osa meist kaugele välismaale. Paljud perekonnad on lagunenud, paljud võitlevad et koos püsida ning mõni peab elama perekonnast eemal, teenides nii leiba lauale. Minul on väga raske unistada tuleviku perekonnast kuna Eesti inimesed sisemiselt ise lagunenud, et unistada heast elust, heast perekonnast. Tugev depressioon, stress, murtud olek tekitavad inimestesse jõuetuse unistused täide viimast või midagi alustamast. Perekond on suur vastutus, mis tõttu on seda elus raske luua, kõige raskem
marjade ja seente korjamispaik turvas kütmiseks Teke: soostumine ehk kui põhjavee tase tõuseb või veekogu kinni kasvab Arengujärgud: 1) madalsoo - toitub pinna-, sademe ja põhjaveest 2) siirdesoo (mätastel rabataimes aka turbasamblad, tupp- villpea, jõhvikas jne, mätaste vahel madalsootaimed, aka soo- sõnajalg, tarnad jne) 3) kõrgsoo aka raba - kumedunud pind, laugaste teke, toitub AINULT SADEMETEST lagunenud sootaimed + huumus = turvas RABATURVAS VS MADALSOOTURVAS kasutusala: brikett põllumajandus värvus: helepruun must lagunenud: halvasti hästi Tänapäeval proovitakse kunagi kuivatatuid soid Lääne-Euroopas taastada, seal on sood haruldus, Ida-Euroopa on aga soorikas
Tadz Mahal Tadz Mahal on haudehitis, mis paikneb Põhja-Indias Agra keskusest veidi väljas ning piirneb üsna ära lagunenud ümbruskonnaga, mis on täis kõikvõimalikke ööbimisasutusi, söögikohti ja internetipunkte. India suurmogul Dzahan laskis selle ehitada oma abikaasa mälestuseks. Ehitus kestis 22 aastat (algas 1632 ja lõppes 1653). Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Kesk- Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore'ist. Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi. Valge marmor toodi Rajasthanist, jaspis Pandzabist ning nefriit ja mäekristall Hiinast
Pudelipuud Loomastik Arvukalt rohusööjaid imetajaid. Toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest. Liiguvad karjadena Kuivaperioodil kogunevad veekogude lähedusse. Linnud Sebra Kaelkirjak Flamingo Gnuu Marabu Jaanalinnud Termiidid Termiidid elavad kolooniates, mille suurus võib ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Toit taimejäänused, näiteks lagunenud puit ja lehekõdu. Kasutatud kirjandus Google.com Wikipedia.org
Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. 3) Energiaallikad: Põlevkivi - Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, lisaks on Eesti ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil, seda kasutatakse Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaamades. Põlevkivi on peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (vetikate või bakterite jäänustest) ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast peale, kuna ta põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. Tänapäevane tööstuslik tootmine algas 1837. aastal Prantsusmaal, sellele järgnes varude kasutuselevõtt
PORTERI KONKURENTSITEEMANT Eesti paberi- ja tselluloositööstus Ajalugu · Tselluloosi-ja paberitööstus on metsatööstuse kõrgeim aste · Eestis on tselluloosi- ja paberitööstus tegutsenud ligi 100 aastat. · Nõukogude ajal valmistati tselluloosi ja paberit neljas paberivabrikus, millest suurimad asusid Tallinnas ja Kehras. · Põhiline turg toodangule oli Venemaa. · Taasiseseisvunud Eesti sai päranduseks aga peaaegu täielikult vananenud ja lagunenud ettevõtted · Põhilise argumendina paberi- ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on sobiva toorme olemasolu · Tselluloositehas Kundas, mis ekspordib Valitsus- vähene põhitoodangu välismaale riiklik rahastamine · Tootearendusele orienteerumine · Kolm suuremat paberitööstusettevõtet, millest kaks konkureerivad omavahel
Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg
Põllumassiivi kontuur punase joonega. Mõõtkava on 1:4741 Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. 1) Go Nõrgalt raudkiviveeriselist liivase lõimisega kihti tüsedusega 60cm, millele järgneb tugevasti rähkne liivakas pinnas. 2) Go1 0 kuni 40cm liivakat kihti, millele järgneb liiv 3) GI Nõrgalt raudkiviveeriselist liivase lõimisega 30cm tüsedune kiht, millele järgneb kruusakas-liivakas lõimis 4)M' Hästi lagunenud turbakiht tüsedusega 30-50cm, millele järgneb liivane lõimis. 5)LkIg Kruusakas-liivakas lõimis tüsedusega 60-80cm, millele järgneb kruus Kolme suurima osatähtsusega mulla iseloomustus ning tüüpprofiilid. Leostunud gleimuld - Go Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG)
maitse. 20. Milline peab olema pinnas ja kliima, et tekiks sood? Miks on Eestis palju soid? Tööleht 1) Sademed peavad ületama aurumise, liigniiskus 2) Eesti madal, üleujutused, liigniiske 21. Nimeta soo arenguetapid. Võrdle madalsood ja raba (toitumine, turbakiht: paksus, koostis...) tööleht, Õ lk 58-59 · Madalsoo saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõldavelt pinna- või põhjaveega · Madalsooturvas on hästi lagunenud, musta värvi. Koosneb tarnast, pilliroost ja muudest jäänustest. · Rabaturvas on halvasti lagunenud, helepruuni värvi. Koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. 22. Milline on soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus? Vihik, tööleht · Ökoloogiline Soo on elupaigaks loomadele · Majanduslik Sood toodavad tähtsat maavara-turvast 23. *Kuidas mõjutavad mulla teket kliima, aeg, lähtekivim, elustik, pinnamood? vihik
keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat
ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud mitmesuguse tüsedusega hästi lagunenud madal- ja siirdesoomuldadel (boniteediklass I...III) kasvavad kuusikud ja segametsad. Sinika kkt-tasastel, erilise languseta aladel, mullad on tugevalt leetunud, soostunud, boniteediklass IV...V. Eranditult männikud. Raba kkt-happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III...Va. Männi külv: Lapikülvi kasutatakse lappidena ettevalmistatud raiesmikel või kevadel vahetult enne külvi tehtavatele lappidele II..
MULLA KOOSTIS Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Õhk
Naftat moodustavad ühendid: · Parafiinid(CnH2n+2 ) · Nafteenid(CnH2n ) · Aromaatsed ühendid(CnH2n-6 ) Rafineerimine · Selle käigus puhastatakse nafta väävlist,sest väävel tekitab palju keskkonnaprobleeme. Nafta omadused · On väga tuleohtlik · Erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel · Värvus peaaegu läbipaistvast kuni mustani Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal Nafta kasutus · Nafta on üks olulisemaid maavarasid · Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena · Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad · Nafta mahumõõtühik on barrel · Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Suurimad naftatootjad
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima,
..200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel
Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole
annaabi.ee 
