KVANTMEHAANIKA I (0)

KÜSIMUSED: KVANTMEHAANIKA I
1.Kuidas tekivad vesiniku neeldumis- ja kiirgusspektrid ?
Spekter , mis tekib aine kiirgamisel on kiirgusspekter ja kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal.Kiirgusspekter tekib valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Tekib valge valguse lagunemisel.
Spekter, mis tekib aine ergastamisel, on neeldumisspekter ja vastupidiselt eelmisele on üksikud mustad jooned värvilisel taustal. Neeldumisspektreid saadakse, kui pideva spektriga valgusallika valgus läbib nt. gaasi või auru.
2.Milline seaduspärasus ilmneb vesiniku spektris? Jooned on rühmitunud spektraalseeriatesse, igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasid. Täppisanalüüs näitab, et kõiki seeriajadasid kirjeldab valem
kus λ on joone lainepikkus, R = 1,0974×107 m-1 on Rydbergi konstant, ning n1 ja n2 on täisarvud: n1 on igas seerias konstantne täisarv ja n2 = n1 + 1, n1 + 2, n1 + 3...
3.Kuidas tekib lainete interferentspilt? Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema sama sagedusega ning võnkumisfaaside erinevus ei tohi muutuda. Teisitiöeldult — erinevate lainete allikad peavad võnkuma muutumatult ühtmoodi. Sagedused peavad olema võrdsed ja ühe allika võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda.

4.Mis „ lainetab “ elektronlaines? Vastuse annab teisendatud kaksikpilukatse. Selles vähendati elektronkimbu tihedust niivõrd, et elektronid läbivad pilu ühekaupa vähendades sedavõrd elektrone kiirgava hõõgkatoodi temperatuuri. Katse tulemuseks on fotojada. Järjestikustel kaadritel näeme järjest suurema arvu üksikelektronide tabamustäpikesi tajur-plaadil.
5.Mis on „ leiulaine “? Leiulaine - osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel.
6.Kirjelda katset „Schrödingeri kassiga“.

• Teraskambrisse on pandud kass koos põrgumasinaga, millele kass ise otseselt ligi ei pääse: Geigeri loenduris on väike kogus radioaktiivset ainet ja tunni jooksul võib laguneda seal üks aatom , aga sama tõenäoline on, et ei lagune ühtegi. Kui laguneb, toimub loenduri torus lahendus ja relee vabastab haamri, mis purustab sinihappe pudelikese. Kui jätta kogu süsteem tunniks ajaks omaette , võib öelda, et kass on elus siis, kui ükski aatom pole vahepeal lagunenud. Esimene lagunev aatom oleks ta mürgitanud.
  

• Kasti pannakse kass, Geigeri loendur , servomehhanism, balloon mürkgaasiga ning ampull, mis sisaldab ühte radioaktiivse aine aatomit, mille poolestusaeg on üks tund. Seadeldis on konstrueeritud nii, et juhul kui aatom peaks lagunema , käivitab loendur servomehhanismi, mis omakorda purustab mürgiballooni. Seejärel suletakse kast tunniks ajaks, misjärel vaadatakse, mis seal sees on. Teoreetiliselt, peaks kastis olema kas elus või surnud kass. Kui ta on elus, siis järelikult aatom ei lagunenud ja vastupidi.
  

7.Kuidas on eelmises punktis nimetatud katse seotud Schrödingeri võrrandiga.