Nafta (0)

Nafta
Nafta  on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii
taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on
tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis
orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud
orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni
lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist
välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu
vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel.
Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub
ülespoole niikaua , kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav.
Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse
ossa , moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on
geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma
edasist liikumist.
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on  molekulaarne  koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ningaromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ü hendid  on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks  benseen . Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad vää vlit  rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme.
Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kuiveel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.
Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat . Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel  masinatel , mida kasutatakse külmas kliimas.
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ( butaan  ja propaan),  bensiin , diislikütus, kütteõli,  masuut . Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on  barrel . Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159liitriga.