Giacomo Puccini (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"

Verdi jaoks kaotas see vormiline anakronism mõtte – ja ta otsustas oma oopereid liigendada vabamalt ja vastavalt sellele, kuidas draama sisu seda nõudis. Verdi oli väga viljakas ooperihelilooja ning hiljem, peale lühikest viibimist Pariisis, otsustas kolida tagasi oma sünnikohta Busseto ligidale koos oma abikaasa sopran Giuseppina Strepponi seltsis, pidas maamaja ning annetas igal aastal kodus villitud veini ka külarahvale. Verdi mantlipärijaks peetakse Giacomo Puccini´t. Giacomo Puccini (1858 Lucca – 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat (“Capriccio sinfonico” orkestrile (1883), kammermuusikat ("Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890)) ja soololaule (“Päike ja armastus”/ “Sole e amore”, “Linnuke”/ “E l´uccellino”). Kuigi Giacomo oli ooperite, sealhulgas ka Verdi ooperitega tuttav partituuride kaudu

Ooper

4

doc

Romantiline ooper muusikaajalugu

päev ,,Jumalate hukk" Valküür ­ müütiline tegelane, võitluses langenud valhallasse ehk surnuteriiki VERISM Verism on Itaalias 1870.aastal tekkinud kirjanduse ja kunstivool, mis taotles elu reaalset kujutamist. 1890.aastal tungis Itaalia ooperisse. Pärit on prantsuse naturalismist (tõetruu kujutamine). Esindajad muusikas: Mascagni (,,Talupoja au" - ülestõusmispühad); Leoncavallo (,,Pajatsid" ­ noore naise ja mehe armastus; päriselt saavad 2 inimest surma); Puccini. Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul. PUCCINI Itaalia helilooja Sündinud Lucca külas, kuid lahkus sealt Õppis Milano konservatooriumis ,,Boheem"  ,,Tosca" ,,Madame" ,,Turandot" ,,Butterfly" 3 lühiooperit (ühevaatuselised) ­ triloogia ­ 1) ,,Mantel"; 2) ,,Õde Angelika"; 3) ,,Gianni Schicchi"

Muusika ajalugu

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt. Verismi esindajad muusikas: Itaalia heliloojad · Pietro Mascagni (1863-1945) ­ ,,Talupoja au" esietendus 1890 Roomas, see ooper tegi ta üleöö kuulsaks. Ooper ühes vaatuses. Intermezzo ­ instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel. · Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ­ temal samuti 1 ooper (,,Pajatsid"), kahevaatuseline, veidi pikem. Pajats ­ kloun. · Giacomo Puccini (1858-1924) Puccini Itaalia helilooja, verismi peamisi esindajaid muusikas. Innustust sai teiste ooperitest. Lõpetas Milano konservatooriumi. Maailmakuulsuse tõid talle järgmised ooperid: · ,,Boheem" 1896 · ,,Tosca" 1900 · ,,Madame Butterfly" 1904 · ,,Turandot" 1926 Turandot: Esietendus 1926. Selle ooperi on kirjutanud lõpuni teine helilooja (F. Alfano). Prints Galafi (?) aaria ,,Nessun dorma". 3 tenorit ­ Pavarotti, Domingo ja Carneras.

Muusika

3

doc

Mis on ooper?

meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 ­ 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 ­ 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 ­ 1893). SAJANDIVAHETUSE naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 ­ 1924). EESTI OOPER Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võib lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide tütart", (1902). Sealt on pärit ka sellised tuntud viisid nagu "Meie elu"; "Lauliku lapsepõli"; "Kallis Mari"; "Vares vaga linnukene"; "Kuku sa, kägu" jt., leiavad kasutamist tantsuviisid "Labajalg"; "Tuljak" jpt. Järgmisena katsetas eesti ooperiga Artur Lemba. Tema "Lembitu tütre" (algvariant "Sabina") valmis 1905

Muusika

32

doc

Giuseppe Verdi

Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees­ ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2  Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra

Muusika

56

pdf

Modernism ja muusikateater

Kreeka müüt – Ariadne jäetakse oma armastatu poolt Naxose üksikule saarele, ihkab surma. • Eri žanrite segamine laval • ooperi alguses on proloog – laval. Komponist valutab pead, kuidas omavahel erinevaid žanreid segada. • opera seria – primadonna ehk Adriane üksikul saarel • commedia dell'arte – saare täidab komöödia trupp Zerbinetta juhtimisel Olukord Itaalia ooperi 20. saj. algul Giacomo Puccini (1858–1942) (Itaalia 19. saj. romantilist ooperit tuntakse nime all melodramma, nt. Donitzetti, Verdi) Impressionistlike kõlavärve (mitte päris Debusst) võime leida: • Boheem (1896) • Madam Butterfly (1904) • Turandot (1926) Lõpetamata ooper Kohati vaba tonaalsuse käsitlus. (Esineb lõike, kus on atonaalseid kohti, kromatiseeritud harmooniat, kuid see on mahedam, kui Straussil) Või vastupidi: Madam Butterflys taotleb Puccini jaapanipärast primitiivsust (heas mõttes

Muusika

6

docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

Vincenzo Bellini (1801-1835) ­ ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper ­ kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ­ ooper "Talupoja au" ­ kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ­ ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ­ ooperid "Boheem", "Tosca" ­ üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik ­ sündmused kaasajas, armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) ­ loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks

Muusika

7

doc

Giuseppe Verdi

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama looja

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)