A.Lindgren on käinud ka Eestis. 4. 5. Raamatud 1. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 2. ,,Pöialpoiss Nils Karlsson" 3. ,,Kati Pariisis" 4. ,,Kati Itaalias" 5. ,,Kati Ameerikas" 6. ,,Jõulujutud" 7. ,,Hakkaja Kaisa" 8. ,,Britt-Mari puistab südant" 9. ,,Pipi Pikksukk" 10. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 11. ,,Vahtramäe Emil" 12. ,,Meisterdetektiiv Blomkvist" 13. ,,Hulkur Rasmus" 14. ,,Tjorven, Pootsman ja Mooses" 15. ,,Röövlitütar Ronja" 16. ,,Vennad Lõvisüdamed" 17. ,,Bullerby lapsed" 18. ,,Mio, mu Mio" 19. ,,Madlike" 20. ,,Madlike ja Jaanikingu Põnn" 21. ,,Kaisa" 22. ,,Lärmisepa tänava lapsed" 23. ,,Lärmisepa tänava Lota" 24. ,,Pöialpoiss Nils Karlsson" 25. ,,Päevanurme ,, Segasumma suvila 6. Lugemispäevik Autor: Astrid Lindgren Teos: Britt-Mari puistab südant
Raamat on kirjutatud Enn Kreemi poolt ning välja antud aastal 1977 kirjastus ,,Valgus" poolt. Tegevus toimub raamatus kusagil 1960- 1980 aastate vahel, täpselt ei olnud öeldud. Raamatu tegevus toimus antarktises, kui läbi laste mängu Eestimaal. Lapsed ,,külastasid" mitmeid polaarjaamu nagu näiteks Vostok, kus viibiti kõige kauem. Kesksed tegelased olid: Kaarel : Laeva kapten ja ekspeditsiooni juht. Artur: Pootsman ning kapteni abi. Rein: Tüürimees. Tiiu: Kokk ja koristaja. Kõik peale Tiiu tegelesid ka andmete kogumisega. Laste põhieesmärk oli külastada polaarjaamu ning talvituda Vostokis. Kõigis polaarjaamades koguti andmeid ja vaadeldi ilma.Talvitumise põhilised probleemid olid igavus, sest talvel on Antarktises polaaröö ning väga tugevad tormid, ja toidu vaheldusrikkuse vähesus. Suhtlemine võõramaalastega oli edukas ,sest igas
Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni teosed : "Pipi Pikksukk" "Väikevend ja Karlsson katuselt" "Vahtramäe Emil" "Meisterdetektiiv Blomkvist" "Hulkur Rasmus" "Tjorven, Pootsman ja Mooses" "Röövlitütar Ronja" "Vennad Lõvisüdamed" "Bullerby lapsed" "Mio, mu Mio" "Madlike" "Madlike ja Jaanikingu Põnn" "Hakkaja Kaisa" "Lärmisepa tänava lapsed" "Lärmisepa tänava Lota" "Pöialpoiss Nils Karlsson" "Päevanurme" "Britt-Mari puistab südant" "Lastepäev Bullerbys" "Kati Pariisis" "Kati Itaalias" "Rasmus, Pontus ja Lontu'' "Pöialpoiss Nils Karlson"
Muusikaõpetuse kodutöö Kalevipoeg Kalevipoeg........................................Martin Part(tenor) Soome tuuslar...............................Juhan Suusk(bariton) Soome sepp..................................Peeter Termomeeter(bass) Sepa pojad....................................Paul Pootsman, Tõnu Tegija, Kaspar Kaval(3 x tenor) Linda............................................Merike Mugav(sopran) Saarepiiga.....................................Tiina Tugev(mezzosopran) Vanakurat.....................................Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus
Peamasina võimsusega 14 400 KW. Konteinerite mahutavusega 1860 TEU. Meeskond Palk Amet Päeva Töötasu Kapten 220 € Vanemmehaanik 200 € 2. Tüürimees 120 € 3. Tüürimees 105 € 2. mehaanik 140 € 3. mehaanik 130 € Pootsman 95 € Madrus 80 € Motorist 95 € Kokk 80 € Toitlustus Igale meeskonna liikmele on ettenähtud 15 eurot päevas söögi peale. See sisaldab kõike söögikordi, snäkke, kohvi, teed jne. Seega 20 päeva peale kulub kokku 20 * 15 = 300 eurot. Riietus Kuna meeskonnal on juba tööriided ja kaitsevahendid olemas, siis varusse võtan neid
Kiirus: 30 sõlme [2] 5 3 Meeskond ja last Meeskonda kuulub kokku 8 liiget. Lisaks on laeval veel lisameeskond kohviku ja poe jaoks. Kohvikut ja poodi opereerivad teised firmad, kes maksavad laevafirmale ruumide kasutamise eest renti. Lisameeskonnas olevad kokad teevad süüa ka meeskonnale. Lastiks on laeval reisijad ning autod. Laev mahutab kokku 836 reisijat ja 120 autot. 3.1 Meeskond Kapten Vanemmehaanik Tüürimees Vahimehaanik Pootsman Madrus Motorist Koristaja Lisameeskond 4 x Klienditeenindaja 2 x Kokk 6 4 Reisi marsruut Marsruut on riikide Eesti ja Läti vahel. Reisi marsruudiks on liin Roomasaare – Riia - Roomasaare. Ühe otsa pikkus on 175 km, mille läbib firma kiirkatamaraan 3h ja 15 minutiga. Reisi marsruut on valitud selline, et välja arvutada umbkaudne liini tasuvus. 7 5 Reisi planeerimine 5
Robertit sünnitades b. pika haiguse tagajärjel c. autoõnnetuses d. igatsusse ja ahastusse pärast mehe kadumist 9. KÜSIMUS Roberti päästis kondori küüsist a. Major Macnabbs b. Kapten Mangels c. patagoonlane Thalcave d. Lord Glenarvan 10. KÜSIMUS Kui Patagooniast kapten Granti ei leitud, suunduti a. koju tagasi b. Austraaliasse c. UusMeremaale d. Ameerikasse 11. KÜSIMUS Ayrton oli olnud kapten Granti laeval a. madrus b. kokk c. pootsman d. tüürimees 12. KÜSIMUS Kui sepp lord Glenarvani hobusel rauda vahetas, oli selle alla sepistatud järgmine märk: a. kuusnurk b. ankur c. ristikheinaleht d. ringi sisse joonistatud rist 13. KÜSIMUS Miks ei tahtnud Paganel Uus Meremaal randuda ? a. Saarel elasid inimsööjad b. Saar oli vulkaaniline c. Saar oli raskesti ligipääsetav (väga halvad randumistingimused) d. Saarel käis sõda 14. KÜSIMUS
põhjapoolusele, kuni ta laev jäi kahe kalju vahele kinni triivival jääl. Minnes kogu meeskonnaga abi otsima, sattusid nad peagi tormi kätte ja kõik peale Altamonti hukkusid. Ta oleks ise ka hukkunud, kui juhuslikult poleks "Forwardi" meeskond teda jää alt leidnud ja tema elu päästnud. Ta iseloom on sarnane kapten Hatterasele. Ta on veidi jutukam ning mitte .nii suure kinnisideega jõuda põhjapoolusele Johnson vana ning vapper pootsman laeval "Forward". Üks vähestest, kes jäi reisi vältel .ustavaks kapten Hatterasele ning tema otsustele Bell osav puusepp ning madrus laeval "Forward". Üks vähestest, kes jäi reisi vältel ustavaks .kapten Hatterasele ning tema otsustele Duk kapten Hatterase ustav koer, kellel olid omapärased kombed ning üllatavalt täpne
seadeldised. 4. Kontrollima side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel, laeva sireeni ning valgussignalisatsiooni. · Vastutavad meeskonna liikmed vööris ja ahtris: 1. Kontrollivad side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel. 2. Annavad korralduse haalamisjaamades otsad laiali kanda, ette valmistada viskeliinid, vendrid ja otsepidurid. 3. Kannavad ette haalamiseks valmisolekust. Pootsman on kohustatud: 1. Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust. 2. Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi. 3. Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus. Tekimeeskonna paigutus haalamisel: · Sillas kapten ja navigatsiooni vanemtüürimees annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis. · Vööri haalamisjaam sidevahendiga varustatud 2. tüürimees, 3. tüürimees, pootsman
Laeva kapten on John Mangles. "Duncan" on ülikiire laev mis suudab sõita kui 16 sõlmega ja seega pääseda iga sõjalaeva käest. Peale laeva hankimist jäi raha järele ja seega osteti laeva ninna igaks juhuks veel kahur. Laeva tähtsamateks reisijateks on ennem öeldud Robert ja Mary Grant, Macnabbs, Tom Austin (meeskonna liige), leedi Helena, lord Glenarvan, eksiteel sinna sattunud Jacques Paganel, William Tuffneli, hiljem liitunud "Britannia" endine pootsman Ayrton ehk Ben Joyce. Laeva tee läks läbi Tsiilist kus peatuti. Maapeal prooviti ronida kõrge mäe tippu. Teekond oli raske. Ööseks jäeti leitud hütti ja söödi looma liha, mis Paganeli sõnul pidi olema ülimaitsev, kuid ta eksis. Mäe peal tekkis maa vajumine. Tükk mäge hakkas alla poole nihkuma. Kõik elasid selle väikekatastroofi üle, kuid peale seda ei leitud Robertit, keda röövlind hakkas minema kandam. Õnneks üks pikk hispaanlane sattus lähedal olema, kes
18-aastane Astrid sünnitas vallaslapsena poja Lasse, järgnesid sekretätikutse omandamine, vilets kontoripreili elu 1920-ndate lõpu Stockholmis, abielu 1931. aastal Kuningliku Autoklubi juhataja Sture Lindgreniga, teine laps Karin ning turvaline koduperenaise saatus sõjaeelses Stockholmis. Stockholmis tegutsevad ka kirjaniku muinasjutu- ehk "mitterealistlikud" raamatutegelased, ennekõike Katuse-Karlsson. Jutus "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" on Astrid Lindgren. kirjeldanud aga Stockholmi skääre ja soolavarese saart, kus ta veetis kolmkümmend suve ühtejärge. Lindgreni esimene raamat, "Pipi Pikkusuka lood", valmis käsikirjana alles 1944. aastal. Võiks ju küsida, kas tõesti siis ei olnud 37-aastasel elu näinud ja haritud naisel teha muud, kui kirjutada omas ajas kindlasti jaburaid lugusid punaste patsidega plikast? Aga 5
Enne 28 sadamasse tulekut pidin tegema kauba lahti, auto klotsid korjama, treilerid rihmast lahti tegema. Sadamasse tulles pidin tegema koniringid, koristasin välistekki. Reisi ajal pidin pühkima autotekki liivast ja seda pesta, pidin ka pesema kollase liini (kus reisijad kõnnivad), tegin ka tööd relakaga, kui midagi oli roostes (näiteks pollar, haalamis tekk). Kui laev oli sadamas siis pootsman andis käsu pesta illuminaatoreid voolikuga ( 7,8,9 tekki aknaid), pesin voolikuga paadi tekki. Anti ka suunata autosid ja paigutada neid (lossamise ja laadimise ajal). Minu praktikal oli nii, et ühel nädalal pootsman jäi haigeks kolm päeva enne vahetust ja ta läks koju ja mind pandi töötama tema eest madrusena kolm päeva, nende kolmel päaevadel ma sain teha palju uusid töid, näiteks haalasin uuel kohal, andsin kaile piki otsaid, laadisin ja lossasin autoid.
Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin, taaler), transpordi ja merendus-sõnavara (pootsman, kipper, praam, tüürima, reis, prii). Tõlkelaenud verbiühendites nt ’üles kirjutama’ aufschreiben, inglise keeles write down (alla kirjutama, mitte allakirjutama, see on juba kolmas asi). analüütiline keel – Analüütiline keel on sünteetilise keele vastand. Nendes keeltes kasutatakse tähenduse loomiseks grammatilisi sõnu (eessõnad nt) või partikleid käänete asemel. Nendes keeltes on üldiselt väga fikseeritud sõnade järjekord
Nende kapten oliWilliam Täiskuu, kelle nägu oli, nagu ta perekonnanimigi, lai ja ümmargune, kutsuti ka Billiks. Tal oli suur isu nii söögile kui joogile, viimasega tekkis ka mõni pahandus. See mees oli võimas, kõik austasid teda, keegi ei julgenud vastu hakata ega isegi oma arvamust avaldada. Mehi toitis kokk, kes varjas fakti, et ta ise naine oli, nimeks oli Teele. Raska, Trump, Raonne ning Dzafar olid samuti natukene tähtsamad tegelased. Baaba oli pootsman, kes oskas öelda vaid sõna "Sukinsõn", seda ütles ta erinevates olukordades erineva hääletooni ja ilmega, nii et teised aru said, mis toimub. Magu oli hüüdnime saanud suure kõhu pärast ning Marek oli laevaarst. Isand Tulelont, kes oli seitsme meetri kõrgune tuhande peaga draakon, kes rääkis, et iga mahalõigatud pea asemele kasvab talle 7 uut asemele. Eduard, laeva trümmis elav mees, kes tagavarasid hävitas. Saarel elav pärismaalane, kes Billile ebareaalsust tutvustas
Lapsi ootab mängutuba. Laeval on 9 saaliga esinduslik konverentsikeskus, mis mahutab 450 inimest. Laeva peal töötavad 200-250 inimesi, olenevalt hooajast. Laeval on 11 tekke, 2800 reisijakohti, 927 kajuteid ja 2500 kajutikohti. Laeval on ka autoparkla esimesel tekkil, mis mahutab kuni 60 veoautot või kuni 410 sõiduautot. Alluvushierarhia: Laevajuhid: · Kapten · Vanemtüürimees · 2.tüürimees · 3.tüürimees · 4.tüürimees Tekimeeskond: · pootsman · vanemmadrus · tuletõrjemadrus · madrus · Arst, turvaülem ja turvamees Laevade teenindav meeskond: · Intendant · Info, konverents ja hotell - purser, purseri abi, valuutavahetaja, laeva perenaine, vanemstjuardess ja stjuardess, puusepp · Show- ja meelelahutus - kruiisijuht, abikruiisijuht, valgustehnik, helitehnik, krupjee · Köök - peakokk, vanemkokk, kokk, kondiiter, toidulao juhataja,
meeskonnast. Laevapere juhiks on kapten. Kapteni ajutisel puudumisel laevalt on tema asendajaks vanemtüürimees. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, turvaülem, mehaanikud, intendant, peakokk, restorani direktor, kaupluse juhataja, purser ja laojuhataja. Laevapere jaguneb kolme teenistusse. Iga teenistuse juht allub vahetult kaptenile. 3.3 Tekiteenistus Tekiteenistuse juhiks on vanemtüürimees. Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed. 3.4 Masinateenistus Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud. 3.5 Reisijateteenistus Reisijateteenistuse juhiks on intendant. Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell, restoran, kauplus ning ladu ja köök. Reisijateteenistuse osakondade juhtideks on vastavalt: hotellil - purser, 5
alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, snitsel, vein, palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima,
naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent, taaler, veering, tingima, toll, vaagima, üür, paar, tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong,
2.2.4. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, turvaülem, mehaanikud, intendant, peakokk, restorani direktor, kaupluse juhataja, purser ja laojuhataja. 2.2.5. Laeva meeskonda kuuluvad kõik punktis 2.2.4 märkimata laevapere liikmed. 2.2.6. Laevapere jaguneb kolme teenistusse. Iga teenistuse juht allub vahetult kaptenile. 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.1.1. Tekiteenistuse juhiks on vanemtüürimees. 2.2.6.1.2. Tekiteenistusse kuuluvad kõik tüürimehed, turvaülem, pootsman, kõik madrused ja turvamehed. 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.2.1. Masinateenistuse juhiks on vanemmehaanik. 2.2.6.2.2. Masinateenistusse kuuluvad kõik mehaanikud, motoristid ja elektrikud. 2.2.6.3. Reisijateteenistus 2.2.6.3.1. Reisijateteenistuse juhiks on intendant. 2.2.6.3.2. Reisijateteenistus jaguneb osakondadeks, mille juhid alluvad vahetult intendandile. 2.2.6.3.3. Reisijateteenistuse osakonnad on hotell, restoran, kauplus - ladu ja köök. 2.2.6.3.4
...................... 2............................................. 3............................................. 4............................................... 5............................................. 6............................................. 52. Kuidas nimetatakse fotol kujutad rooli tüüpi? 1. balansiirrool 2. pool-balansiirrool 3. harilik rool 4. ristleja rool 53. Kes on tekimeeskonna pealik? 1. pootsman 2. vanemtüürimees 20 3. kapten 4. vanemmadrus 54. Millised osad järgnevast loetelust kuuluvad kuivendussüsteemi 1. kogumiskaevud, torustikud, pump, klapid, äravoolutorud 2. kogumiskaevud, pump, hüdrandid, voolikud 3. pumbad, torustikud, sauerid, mõõteavad 4. õhutorud, mõõteavad, pumbad, torustikud 55. Milleks on laeval ballastsüsteem? 1. pilssides veetaseme mõõtmiseks 2
alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles – ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, šnitsel, vein, palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots,
Kindlustama, et soritakse ära kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised. 4. Kontrollima side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel, laeva sireeni ning valgussignalisatsiooni. Vastutavad meeskonna liikmed vööris ja ahtris: 1. Kontrollivad side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel. 2. Annavad korralduse haalamisjaamades otsad laiali kanda, ette valmistada viskeliinid, vendrid ja otsepidurid. 3. Kannavad ette haalamiseks valmisolekust. Pootsman on kohustatud: 1. Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust. 2. Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi. 3. Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus. Tekimeeskonna paigutus haalamisel: Sillas kapten ja/või vanemtüürimees annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis. Vööri haalamisjaam sidevahendiga varustatud 3. tüürimees ja pootsman, 3 madrust.
Soku poega Steni. (Saar 2002) 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps sai nimeks Sverre); Astrid Lindgreni teosed "Pipi Pikksukk" (Annika), "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" (Malin), "Hulkur Rasmus" (Rasmus); Silvia Rannamaa "Kadri. Kasuema." ja Oskar Lutsu "Kevade" (lapsele pandi nimi õpetaja Lauri järgi). (Ibid) 2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast Antud alajaotuse alla käivad põhjused nagu ,,Laps oli lihtsalt seda nägu" ning need, kus lapse nime mõjutas tema sünnikuupäev. Nii sai mitme lapse nimepäev olema samal päeval nende sünnipäevaga ja nii mõnelegi vastsündinule tuli leida uus ja sobivam nimi, sest eelnevalt
Juhul kui viskeliin peaks otsa küljest ära tulema tuleb ots uuesti sisse tõmmata uuesti viskeliin kinnitada. Väga hoolikas tuleb olla, sest viskeliin võib kuskile taha jääda. Kui ots täielikult ära anda tuleb jälgida, et otsa kiirel liikumisel keegi sellega pihta ei saa, sest kui ots on täielikult välja antud rapub ta hetkeks. Tallinnas sildutakse vasaku pardaga ja Stockholmis parema pardaga. Sildumist juhendab vööri haalamistekil tüürimes või pootsman. 6. Autotekil õliloikude likvideerimine- Autotekil jälgin, kas kuskile on tilkunud õli või kütust ja koristan selle ära kaltsuga. Suuremate lekete puhul kasutan absropenti, mida saab SOPEP jaamadest. Ülisuurte lekete puhul tuleb sulgeda piigatid punnidega, et vältida õli või kütuste sattumist merre. 12 Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 1
1 Dahl Nõiad 1 Faehlmann Muistendid 1 Fowke Planeet Maa 1 Funke Varaste isand 1 Holmes Lahingud 1 Kreutzwald Kalevipoeg 1 Lindgren Hulkur Rasmus 1 Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus 1 Lindgren Karlsson katuselt 1 Lindgren Röövlitütar Ronja 1 Lindgren Vahtramäe Emil 1 Lindgren Vennad Lõvisüdamed Väike Tjorven, Pootsman ja 1 Lindgren Mooses 1 Luts Kevade 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Pyle Robin Hood 1 Roht Jutte loomadest 1 Schlüter Laste linn 1 Stewart Teispool Süvalaant 1 Twain Tom Sawyer 1 Verne 20 000 ljööd vee all 1 Piraadid 52 Tabel 4. 5. klassi tüdrukute lemmikraamatud
(tõstevõime 10- 180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi. Seadmeehitus: losspoom toetub alumise liigendotsaga masti küljes olevasse poomikanna toesse. Üleval masti küljes on topenaadi plokk. Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat, alumise aasa külge kinnitatakse seekliga lastiplokk, külgmiste aasade külge kinnitatakse kaid ja kontrakaid. Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal
180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi. Seadmeehitus: losspoom toetub alumise liigendotsaga masti küljes olevasse poomikanna toesse. Üleval masti küljes on topenaadi plokk. Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat, alumise aasa külge kinnitatakse seekliga lastiplokk, külgmiste aasade külge kinnitatakse kaid ja kontrakaid. Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal
(tõstevõime 10- 180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi. Seadmeehitus: losspoom toetub alumise liigendotsaga masti küljes olevasse poomikanna toesse. Üleval masti küljes on topenaadi plokk. Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat, alumise aasa külge kinnitatakse seekliga lastiplokk, külgmiste aasade külge kinnitatakse kaid ja kontrakaid. Losspoomide töökorda seadmist juhib pootsman või kogenud vanemmadrus. Ühe losspoomiga töötatakse järgmiselt: poom asetatakse luuguava kohale, ronner lastakse trümmi ja last kinnitatakse laadkonksu külge. Last tõmmatakse trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal
nurga all vertikaali suhtes. Veidi anne arvestatud ketipikkuse välja jõudmist tuleb lintpidurit veidi peale võtta. See pehmendab tõmmet, laev pöörab vööri vastutuult või vastu hoovust, mis vähendab keti koormust; triiv aeglustub. Edasi tuleb ketti kerge pinge all järele anda. Kui arvestatud keti pikkus on välja lastud, pigistatakse lintpidur lõplikult kinni. Tüürimees kannab kaptenile ette keti asendist laevakere suhtes. Pootsman märgib iga seekli üle peli minemist löökidega laevakellal, löökide arv näitab väljaläinud ketiseeklite arvu. Paljudel kaasaegsetel laevadel on võimalus juhtida ankrumehhanismide tööd komandosillalt, seal on ka väljaläinud keti pikkuse loendurid. See kergendab mõneti laevapere tööd ankruoperatsioonidel. Ankru ära andmise momendist kustutatakse käigutuled, tõstetakse ankrupall või lülitatakse sisse ankrutuled koos tekkide valgustusega. Laeva ankrule panemise moodused
Ta võpatas ehmunult; kui ta aga nägi ainult' mind, haigutas ja ringutas ta tublisti ning ütles siis: 284 «Hallo, mis on? ära nuta, poiss. Mis on juhtunud?» Ma oigasin: «Taat ja memm ja õde ja . ..» Siis langesin kokku. Mees kostis: «Oh pagan, ära pirise, meil kõigil on oma mured. Küll asi paraneb. Mis nendega juhtus?» «Nad -- nad on . . . kas olete parve valvur?» «Jah,» ütles ta, enesega väga rahul olles. «Olen kapten ja omanik ja tüürimees ja loots ja valvur ja pootsman; ja mõnikord olen laadung ja reisija kah. Ma pole nii rikas kui vana Jim Hornback ega saa nii helde ega hea olla igale vastutulijale kui- tema. Ma ei saa oma raha tema kombel tuulde loopida. Aga ma olen talle mitu korda öelnud, et ma temaga ei vahetaks, sest ütlen alati: meremehe elu on mulle loodud, ja ma mitte kuidagi ei saaks elada kaks miili linnast eemal, kus iial midagi ei juhtu. Ei tema rikkuse ega ühegi hinna eest. Ma ütlen. . . » Ma laususin vahele: «Nad on koledasti hädas ja .
koti kullaga. Ja ta kõrvutas ennast mõttes Juuditiga, selle hirmsa juuditariga, kui see oli astunud assüürlaste laagrisse ja nägi. tohutut hulka vankreid, hobuseid, mehi ning relvi, mis pidi hajuma tema ühest käeliigutusest nagu suitsupilv. Laev jõudis reidile. Kuid sel ajal kui valmistuti ankrut heitma, lähenes kaubalaevale väike kutter, mis oli tugevasti relvastatud nagu rannavalvelaev, ja laskis vette paadi, mis suundus maabumistrepi poole. Paadis asusid ohvitser, pootsman ja kaheksa sõudjat. Pardale tuli ainult ohvitser, kes võeti vastu kogu austusega, mida sisendab sõjaväevormi. Ohvitser kõneles mõne hetke kapteniga, esitas talle mõned paberid. Kapteni korraldusel kutsuti tekile kõik, nii madrused kui ka reisijad. Kui korraldus oli täidetud, esitas ohvitser valjusti küsimusi priki lähtekoha, teekonna ning peatuskohtade üle ja kõigile küsimustele vastas kapten kõhklemata ning raskusteta.
annaabi.ee 
