5 Reisi planeerimine 5.1 Reisi kestvus ja sõiduaeg Reisi kestvus ning sõiduaeg ühe otsa kohta on 3h ja 15 minutit. Edasi-tagasi sõit kokku tuleb 6h ja 30 min. 5.2 Last Lugedes aruannet 2005 – 2008 aasta tulemustest Mõntu – Ventspils liinilt, siis ühel väljumisel oli keskmiselt 94 reisijat ja 21 autot.[1] Aeg on läinud edasi ning rahvas reisib rohkem ning usun, et Roomasaare – Riia liinil on huvi suurem. Samuti on suurenenud ka kaubamahud. Eeldan, et nüüdseks on tulemus 200 reisijat ja 50 autot väljumise kohta keskmiselt. Seega kokku edasi tagasi reisil tuleb kokku 400 reisijat ja 100 autot. 5.3 Kütus Kokku kulub kütust ühele otsale 19 000 liitrit. Edasi-tagasi sõidule seega 38 000 liitrit. Liitri hind on 0,5 €, siis kokku on kulu 19 000 €. 5.4 Määrdeõli Kokku kulub määrde õli ühele otsale 20 liitrit ning edasi-tagasi sõidule kokku 40 liitrit. Õli liitri hind on 4 €, siis kokku tuleb 40 * 4 = 160 €
vahel. Jooniselt 2 tuleb välja hästi 21. sajandi esimese kümnendi majandusbuum, kui nõudlus toodete järgi tõusis ning oldi nõus toote transpordi eest rohkem maksma, mis hiljem väljendus makseraskustes ja ka paljude ettevõtete pankrotis. (Wikipedia) Joonis 2. Baltic Dry Index 1985-2013 (Wikipedia) 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad Suurimad Läänemere-äärsed sadamad on Venemaa sadamad Primorski ja Peterburi sadam, mille käsitletavad kaubamahud aastas on ligikaudu 82 miljonit ja 77,6 miljonit tonni (euroopa komisjon). Nendele järgnevad Lätis asuv Riia sadam aastal 2013 kaubamahuga 35,4 miljonit tonni, Leedus asuv Klaipeda sadam aastal 2013 kaubamahuga 33,4 miljonit tonni, Eestis asuv Tallinna sadam aastal 2013 kaubamahuga 28,2 miljoni tonni ja Saksamaal asuv Lübecki sadam aastal 2010 kaubamahuga 23.1 miljonit tonni. Primorski sadamas asub suurim õliterminal Läänemere ääres
ökonoomne ja võrdlemisi odav lennuk, mis võttis pardale 21 reisijat. http://www.flightglobal.com/blogs/aircraft-pictures/2008/05/douglas-dc3.html Õhutranspordi areng • Teise maailmasõja järgne periood oli õhutranspordi arengus pöördeline: suurenesid kiirused, kaubamahud ja reisijate arv. • Täiesti uus ajajärk algas reaktiivmootorite kasutuselevõtuga. • 1958 tegi esimese lennu Boeing 707, 1969. aastal Boeing 747 New Yorgi ja Londoni vahel. See lennuk võtab pardale ligi 400 reisijat. – lõppesid väsitavad üleookeani laevareisid, – ülikiiresti hakkas kasvama rahvusvaheliste reisijate arv; – õhutransport muutus laialt kasutatavaks. On kasutatud ka ülehelikiirusel
ökonoomne ja võrdlemisi odav lennuk, mis võttis pardale 21 reisijat. http://www.flightglobal.com/blogs/aircraft-pictures/2008/05/douglas-dc3.html Õhutranspordi areng • Teise maailmasõja järgne periood oli õhutranspordi arengus pöördeline: suurenesid kiirused, kaubamahud ja reisijate arv. • Täiesti uus ajajärk algas reaktiivmootorite kasutuselevõtuga. • 1958 tegi esimese lennu Boeing 707, 1969. aastal Boeing 747 New Yorgi ja Londoni vahel. See lennuk võtab pardale ligi 400 reisijat. – lõppesid väsitavad üleookeani laevareisid, – ülikiiresti hakkas kasvama rahvusvaheliste reisijate arv; – õhutransport muutus laialt kasutatavaks. On kasutatud ka ülehelikiirusel
transiitkaubanduse Läänemere sadamatest sõltumatuse saavutamiseks. Aastast 2001 kasutatakse seda söeterminalina, hiljem liideti sellega Luuga jõe suudmes tegutseva puiduterminal. (Wikipedia, 2018) Sadam on universaalne, kus hetkeseisuga on 12 terminali. Terminalid pakuvad teenuseid, mis hõlmavad enam kui 20 erinevat liiki lasti ümberlaadimiseks, täiendavat käitlemist ja ladustamist. Aastal 2015 oli sadama käsitletavad kaubamahud 88 miljonit tonni. Tänu kaasaegsetele tehnoloogiate ja seadmete kasutamisel vastavad terminalid konkurentsivõimeliste teeninduse nõuetele. Sadamavee sügavus (17,5 m) koos lühikeste kanalitega (3,7 km ja 1,8 km) võimaldab aktsepteerida kõiki suure võimsusega laevu, mille täislaetud last lubab ületada Taani väinad. Sadama põhjaosas on tühjad alad, kuhu saab tulevikus arendada nii sadamaid kui ka tööstuspaiku. (Ust-Luga Port, 2018) 9
· metallid ja metallitooted - 11,9% · transpordivahendid - 11,0%9 2.4 Eesti kaubavahetus Lätiga Eesti ja Läti vahel on traditsiooniliselt olnud tihe kaubavahetus. Viimastel aastatel on Läti stabiilselt olnud meie ekspordi- ja impordipartner nr. 3 või 4. Ka kaubavahetuse maht on püsinud stabiilselt 10% juures nii ekspordilt kui impordilt. 2010. aastal eksportis Eesti naaberriiki 788 miljoni euro ja importis miljardi euro eest. Aasta varem olid vastavad kaubamahud 614 mln ja 765 mln eurot, seega võib öelda, et aastal 2010 hakkasid taastuma kaubavahetuse mahud, mis said kannatada ülemaailmses finants- ja majanduskriisis. Eesti eksport Lätti kasvas aastases võrdluses 28% ning import Lätist 31%. Eesti olulisemad ekspordiartiklid Lätti olid 2010. aastal mineraalsed tooted ehk peamiselt elekter (20,7% koguekspordist Lätti), masinad ja seadmed (13,1%) ning metallid ja metallitooted (9,5%). Olulisemad impordiartiklid Lätist Eestisse olid 2010
Oks logistilisi võtmetegevusi, mis teostab materjalide ja kaupade liikumist ühest ruumipunktist teise. Logistilistes kogukuludes moodustavad transpordikulud suurima osa. 7. Ladustamine Korraldab laoruumi kasutamist. Samuti määrab kindlaks kasutatavate ladude omandivormi (firma omandusse kuuluv, renditud või üüritud laopind), ladude planeeringu ja sisseseade, mõjutab tootmise planeerimist, jne. Mida suurem on ajaintervall tootmise ja tarbimise vahel, seda suuremad on ladustatavad kaubamahud ja nendega seonduvad kulud. 8. Ettevõtete ja ladude asukoha valik. Strateegiline otsus, mis mõjutab mitte ainult siseneva ja väljuva transpordi kulusid, vaid ka klienditeeninduse taset ja reageerimiskiirust. Esimene valikut määrav faktor on firma turgude paiknemine, samuti klientide vajadused, tarnijate asukoht, veokulud, maa maksumus ja ruumide rendihinnad jne. Arvesse tulevad ka klientide vajadused, tooraine ja alltarnijate asukohad jm. 9. Kauba- ja materjalikäsitlus
Selleks, et korraldada tootlikkust ja efektiivsust taotledes paremini üksikute veoautode ja kogu veokipargi tööd, on vaja registreerida eraldi kõigi veokite ööpäevased läbisõidud, null- ja tühi- sõidud, koormaga läbisõidud, sõiduaeg, seisuaeg, veetud kaubamahud (t, m3, ldm jne) ja teenitud tulu, mis võimaldab arvutada välja veoauto transporditöö, koormatuse, tootlikkuse ja efektiivsuse näitajaid. Lisaks tuleks registreerida kord kuus kõik veoauto kasutamisega seotud kulud. Kui tööpäe- vade kaupa on üles täheldatud veokipargi kõikide veoautode vastavad andmed, saab arvutada välja
annaabi.ee 
