Laenuandja soovib normaalsetes tingimustes pikaajaliselt laenult kõrgemat intressimäära : -makseriski tõttu -tururiski tõttu -inflatsiooniriski tõttu- õige hind -harjutamisriski tõttu 16. Rahaliste vahendite tähtaegade teisendamisel on teisendamiskasumi aluseks : -pikaajalise laenu ja lühiajalise hoiuse intressimäärade vahe õige vastus -lühiajalise hoiuse ja rahaturu intressimäärade vahe -pikaajalise laenu ja rahaturu intressi vahe -panga baasintressimäära ja pikaajalise laenuintresside vahe 17. Kuidas kujunevad ärimarginaal ja teisendusmarginaal? Graafik!!! 18.Mida tähendab tähtaegade teisendamine? Pank võtab sisse suhteliselt lühiajalisi hoiuseid, annab välja suhteliselt pikema ajalist laenu- seoses sellega teenib raha!!!
Olukorda riigis kontrollib salapolitsei. Kõik reklaamid ja massiteabevahendid kiidavad võimu. Kõik teisitimõtlejad kõrvaldatakse. Suur majanduskriis (millal, põhjused, ületamise teed) USA 1929-1933 ja Euroopa 1930-1934. 1928. ja 1929. aastal saadi maailmas liiga head viljasaaki ning vilja hindu maailmaturul polnud võimalik üleval hoida. Aktsiahinnad langesid ja suurinvestorid hakkasid väärtpabereid müüma, see sundis panku laenuintresside määra tõstma. Hinnad kukkusid kõige madalamale tasemele ja Ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopa pankadest ära tooma. Algas ülemaailmne majanduskriis, mida nimetatakse ka Suureks Depressiooniks. USAs võimule saanud Roosevelt esitas rahvale kava, millega kriisist väljuda, seda nimetatakse uueks kursiks (New Deal). See põhines John M. Keynesi õpetusel. Riik hakkas sekkuma majandusellu, korraldama ühiskondlikke töid, regulerima tööhõivet, andma riiklike
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress
on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. Kui suur TYPEsumma , tüüptuleb igasmille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpus, 1 perioodi - intervall, kuus tagasi maksta? Kui suur on laenu kestuse ajal makstud kogusumma (kuumakse*ajaperiood) ja laenuintresside kogusumma (kogusumma+laen)? 4. Kui kaua pead raha koguma, et saada kokku 900 eurot, kui hetkel on pangas 60 eurot ja iga järgneva kuu alguses paned panka 15 eurot? Intress on 4% aastas. 5. Võtsid pangast korteri ostuks 55000 eurot laenu. Igakuine makse on 500 ning laenu tähtaeg on 20 aastat. Kui suur on pangalaenu intress? Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp) FV(rate; nper; pmt; pv; type)
on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. TYPE Kui suur summa , tüüp tulebmille - intervall, igaskohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpus, 1 perioodi algus kuus tagasi maksta? Kui suur on laenu kestuse ajal makstud kogusumma (kuumakse*ajaperiood) ja laenuintresside kogusumma (kogusumma+laen)? 4. Kui kaua pead raha koguma, et saada kokku 900 eurot, kui hetkel on pangas 60 eurot ja iga järgneva kuu alguses paned panka 15 eurot? Intress on 4% aastas. 5. Võtsid pangast korteri ostuks 55000 eurot laenu. Igakuine makse on 500 ning laenu tähtaeg on 20 aastat. Kui suur on pangalaenu intress? 1. Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp) FV(rate; nper; pmt; pv; type)
tööajaga kooli kõrvalt Hooajalisus Sõltuvus hankijatest (töökohtade loomine) Ostujõu vähenemine Soodsad laenu- ja Kulude kasv seoses muutustega maksetingimused seadusandluses Laenuintresside langus Konkurentide tagasitõmbumine turult Nõudluse kasv TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS TOOTED HIND KM- NIMI HIND KM-ga ta 1 Mrs. Pizza 7,5 6 2 Juustupitsa 7,5 6 3 Kurgipitsa 7,5 6 4 Kalkunipitsa 7,5 6
eelistuste muutumine või ostujõu langus.Eest iettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks,kuid majandusolkukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 2.Juhtimisrisk-tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel.Ettevõtjad ei peak eriti tähtsaks,kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks. 3.Krediidi- ja finantsrisk-risk,et ei saa hakkama laenu või laenuintresside tagasimaksmisega.Teiseltpoolt on oht,et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega 4.Kursi-ja inflaktsiooniriskid. 5.Kinnisvararisk-hoonete ja seadmete amortiseerumine,väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast,rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus. 6.Personalirisk-suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest,vajalike oskustega töötajate puudumine,konfliktid töösuhetes(streigid jne) 7
- Riski võtmine - Rikkuse loomine. Eesmärgid: - Püsima jäämine (strateegiline eesmärk) - Turuosa, tootlikkus, käive, kasum (operatiivsed eesmärgid) - Tulu, staatus,võim (isiklikud eesmärgid) 41. Ettevõtlust soodustavad ja piiravad asjaolud. Soodustavad tegurid:Riigi vara erastamine - Seadlusandluse täiustamine - Välisinvesteeringute soodustamine - Välisinvesteeringute garanteerimine riigi poolt - Inflatsioonitempo vähendamine - Liisingutehingute arvu kiir kasv - Laenuintresside pidev alanemine - Pangalaenu tähtaegade pikenemine - Turgude laienemine - Väikeettevõtluse arengu riiklik stimuleerimine Piiravad asjaolud: - Majanduspoliitika ebastabiilsus - Maksukoormuse suurenemine - Jne
sularahakäitlejate koolitust. Eesmärgiks on jagada teavet euro sularaha turvaelementide kohta, et niiviisi minimeerida euro sularaha võltsingute levikut. Koolituste käigus koolitatakse piiratud hulk edasikoolitajaid, kes omakorda koolitavad edasi teisi sularahakäitlejaid. Millist kasu mina tavakodanikuna euro tulekust saan? Eurole üleminekul muutub mugavamaks reisimine, vähenevad valuutavahetuskulud, rääkimata vähem teadvustatud eelistest, nagu näiteks madal laenuintresside tase, mis on n-ö avansina enne euro kasutuselevõttu aidanud elamistingimusi parandada paljudel elanikel. Miks Eesti tahab kiiresti euro kasutusele võtta? Miks meie ei võiks minna eurole üle näiteks aastal 2015? Euroalaga ühinemisel jätkub Eesti lõimumine ELiga, mis tagab jätkuvalt kiire ja stabiilse majandusarengu. Eurosüsteemi liikmeksolek aitab vähendada riigispetsiifilisi riske, mis omakorda suurendab majanduse usaldusväärsust. See toob kaasa riigireitingu tõusu,
2. Kanda risk kellelegi üle (nt kindlustus, alltöövõtjad, pank). 3. Mõnikord tuleb riskiga lihtsalt arvestada (nt moejoone muutumine). · Tururisk - järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. · Juhtimisrisk - tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. · Krediidi- ja finantsrisk - risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Ka oht, et ettevõtte kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. · Inflatsioonirisk · Kinnisvararisk - hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus. · Personalirisk - suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega
tõustes hakkavad ettevõtted kompenseerima töötajale suurenevaid kulutusi palga tõusuga. Keskmiselt moodustavad palgakulud kuni kolmveerandi kogu tootmiskuludest. Et tootjate kasum ei väheneks tuleb toodangu hindu tõsta. Hind - intress - hind. Intressimäära tõusmisega kaasneb hoiuseintressi tõus, mis omakorda stimuleerib raha hoiustamist, millega suurenevad säästud ja väheneb nõudlus. Kuid sellega kaasneb ka laenuintresside tõus, mis kasvatab tootmiskulusid, mille tõttu võib omakorda toodanguhind tõusta. Hind – hind. Tooraine hinna tõus mõjutab ettevõtete tootmiskulusid, mis omakorda tõstab ka toodangu lõpphinda tarbijale. Hind - valuutakurss – hind. Esineb riigisiseselt juhul, kui hindade tõus piirkonnas on olnud tunduvalt kiirem kui mujal, millele järgneb rahvusliku valuuta devalveerimine. See tekitab omakorda imporditavate kaupade
jaan. 1998.a. seisuga lõpetatud 361 ühismajandist 322-s. 1997. aastal oli Eestis 22 722 talu ja 854 põllumajanduslikku ettevõtet (osaühingud, aktsiaseltsid, riigimajandid). Põllumajanduslikele ja teistele maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele sooduslaenude ja ettevõtlustoetuse andmist korraldab Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond (PMKF). 1998. aastal eraldati fondile 97 miljonit krooni. Fondi eelarves oli planeeritud kapitalitoetusteks 52 miljonit krooni, laenuintresside kompenseerimiseks 20 miljonit krooni ning laenudeks 25 miljonit krooni. Eesti tööstusest Eesti tööstuse struktuur, mis oli välja kujunenud 1989. aastaks, ei vastanud taasiseseisvunud ja plaanimajanduselt turu- majandusele ülemineva Eesti Vabariigi vajadustele. Tööstuse struktuur on muutunud ettevõtete ümberprofileerimise või likvideerimise kaudu. 1990. aastate alguse ja keskpaiga tööstus arenes kiirema käibetsükliga ja väiksemat hulka
broking - väärtpaberite vahendus brutokasumi osatähtsus netokäibes (%) - brutokasum * 100 / realiseerimise netokäive börs - kauba, väärtpaberite või välisvaluuta hulgiturg, mis vahendab majanduses ringlevate vahendite ümberjaotamist majandusharude ning omanike vahel börsipagi - kursside äkktõus ootamatute teadete mõjul Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Eristatakse universaalpanku ja eripanku, mis on spetsialiseerunud mingi kitsama finantsteenuse osutamisele. Tänapäevased pangad tekkisid 14. ja 15. sajandi Itaalia kaubalinnades (Veneetsia, Genova). EESTI PANGAD AS Inbank AS LHV Pank AS SEB Pank Bigbank AS Coop Pank aktsiaselts Luminor Bank AS Swedbank AS TALLINNA ÄRIPANGA AS Panga mõiste Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on
tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.) 3. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. 4. Inflatsioonirisk. 5. Kinnisvararisk hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus. 6. Personalirisk suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate
Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. Põhivalem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul – väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi põhiskeem: Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum)
Viiteid sellele, et kliendi tegevus ei ole jätkuv võib saada raamatupidamisaruannetest ja teistestki allikatest. Nt. võivad sellisteks viideteks olla: · Kui kohustused ületavad varad või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. · Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega. · Kreeditoridele ei tasuta tähtajaks · Oluline kahju põhitegevusest · Probleemid laenude ja laenuintresside tagasimaksmisel · Seaduses sätestatud omakapitali nõude täitmise probleemid · Olulise turuosa kaotus · Kui ettevõttel on pooleli majandus- või kohtuvaidlus, mis võib kaasa tuua olulisi kohustusi, mida ei suudeta täita Kui audiitorettevõtjal tekib kahtlusi jätkuvuse printsiibi täitmises, peab ta koguma piisavalt materjali kahtluste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kui ettevõtte aruandlus on lähtunud
Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne. Põhivalem: raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul väljaminekud perioodi jooksul = raha perioodi lõpul. Ei tohi olla negatiivne. Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastatavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse),
4. OPERATSIOONIANALÜÜS (OPTIMEERIMINE) 4.1. Matemaatilise planeerimise kasutusvõimalused Uurib tinglike ekstreemumülesannete lahendusmeetodeid. Meetodite levik alates 1950. aastatest elektronarvuti kasutuselevõtuga, suuremõõtmeliste majandusülesannete lahendamiseks. Excelis abimeheks Solver. Kasutatakse näiteks: tööaja planeerimine ja tööjõu kasutamise planeerimine, ettevõtte tootmistegevuste planeerimine, teenindusettevõtte tegevuse planeerimine, laenuintresside programmeerimiseks. Ökonomistid kasutavad matemaatilist planeerimist uurimaks tasakaaluseoseid, optimaalse investeerimise võimalusi, konkurentsi. Finantsanalüütikud kasutavad matemaatilist planeerimist, et võtta vastu otsuseid ressursside optimaalseks jaotamiseks, pikemaajaliste mitmeperioodiliste investeeringute kohta, eelarvestamisel, investeerimis- ja laenuportfellide koostamisel ja turgude prognoosimisel.
muutuste kadu) Töötajate hankimine pärast Liitumine Euroopa kutsehariduskooli lõpetamist majandusruumiga ja selle sama eurotsooni majandusprobleemid Sõltuvus hankijatest tegijatest Majanduskeskkonna ebastabiilsus Laenuintresside langus Turu kasvu aeglustumine Elanikkonna ostujõu muutus Ostujõu alanemine Muutused seadusandluses Ebasoodsad muutused seadusandluses Sihipärane turundus ja Tehnoloogilised muutused turustuskanalite kasutus 17
19. Finantsülesanded võib tulla lihtsate arvudega peastarvutamise ülesandeid, kalkulaatorit vaja ei lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse),
19. Finantsülesanded võib tulla lihtsate arvudega peastarvutamise ülesandeid, kalkulaatorit vaja ei lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse),
Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: · Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. · Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. · Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). · Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse),
Ettevõtted puutuvad oma tegevuses kokku kahte tüüpi riskiga. - Äririsk- Turust tingitud - nõudlus, toodangu hind, kulud(EBIT Kohta)(Suuresti väljaspool juhtimislikku kontrolli). See on mõjutatud DOL-ist. - Finantsrisk - Ettevõttest tingitud (EBT ja EPS kohta). Eelkõige puudutades laenu ja omakapitali suhtelist suurust. Oluline teada: Et finantsvõimendus aitaks ettevõtte arengule kaasa, peab selle tegevuslik kasum ületama I (laenuintresside) taset. Muidu suruvad intressid kasumit alla. NB! EBITi ja EPSi vahel kehtib otsene lineaarne seos! Igat tüüpi võimendus on erinev. Hea võimendub, kuid halb võimendub veel rohkem ja negatiivne mõju on EBITle palju suurem. Võõrfinantseerimise mõjuskoefitsent (IDF) Ma söön oma mütsi ära, kui see arvutamine töösse tuleb, seetõttu valemit ei anna. 27 Tõlgendus: IDF < 0
Perioodi kasumit ei kasutata baasnäitajana seetõttu, et periood võib lõppeda ka kahjumiga ning analüüs ei anna sellisel juhul tulemusi ega ole võrreldav teiste perioodidega. Kasumiaruande teised kirjed arvutatakse osatähtsusena realiseerimise netokäibest. · Kasumiaruande vertikaalanalüüs annab hea ülevaate kasumiaruande struktuurist, kui suur on näiteks kulude või tulude osatähtsust kogumüügist, laenuintresside osatähtsus või kui suur on ettevõtte maksukoormus võrreldes kogumüügiga ning kui suur on nende tegurite mõju ettevõtte kasumi kujunemisel. Kulude osatähtsuse võrdlemine realiseerimise netokäibest näiteks konkurentide vahel annab hea ülevaate, kas konkurentidel on tugev kulude kontroll ning millised väljaminekud on võrreldaval ettevõtted aruandeperioodil kõige olulisemad. (10) Ettevõtte OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande vertikaal analüüsiga saab tutvuda lisades 12 ja 13.
kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab toodangu mahu suurendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu ( Kerem, Raju &Randveer, 1998, lk 177). Oluline tulude ja kulude prognoosimise märksõna on see, et tulud ja kulud peavad olema seotud äritegevusega. Tasuvusanalüüsi puhul ei võeta arvesse neid tulusid ja kulusid, mis on seotud finantsinvesteerimisega. Omanikele dividendide maksmine, aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamaksed, laenuintresside maksmine, laenuvõtmine ja laenude tagasivõtmine ei lähe arvesse.[ CITATION San17 l 1061 ] Uue toote (projekti) alustamisel (eelarvestamisel) tasub arvestada riskidega: investeeringud on osaliselt või täielikult pöördumatud, püsikulude muutused (muutuvkulude muutuste puhul on risk väiksem, kuna kui tulud kahanevad, kahanevad ka kulud), 20
eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.) 3. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. 4. Inflatsioonirisk. 5. Kinnisvararisk hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus. 6. Personalirisk suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate
tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.) 3. Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. 4. Inflatsioonirisk. 5. Kinnisvararisk – hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus. 6. Personalirisk – suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate
riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.) 3 3. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. 4. Inflatsioonirisk. 5. Kinnisvararisk hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus. 6. Personalirisk suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes (streigid jne). 7
kaablite tüübid, automatiseerimis- ja juhtimisvahendite areng jms), sea- dusandluse ja klientide poolt võrgule esitatavate nõuete (töökindluse, pinge kvaliteedi, ohutuse ja loodushoiu osas) muudatusi jne. Projektivariantide majandusliku elujõulisuse hindamisel ja finantsplaani- de koostamisel tuleb prognoosida elektri tariifimäärade arengut, seadme- te, materjalide ja maa hinna muutusi, töötasu määrade muudatusi, inflat- siooni määra ja laenuintresside määra jne. Importseadmete ulatuslikul ka- sutamisel võib olla vajalik hinnata ka valuutakursside muutusi. Kõigi nende trendide hindamine on küll raske, kuid teha seda tuleb, kas või vägagi ligikaudselt. Siiski on esimeseks sammuks nii planeerimisel kui projekteerimisel elektritarbimise ja koormuste prognoosimine. 1.4.2 Elektritarbimise prognoosimine Elektritarbimise prognoosimine on keeruline teadusel, kogemustel ja in- tuitsioonil põhinev protseduur
nüüdis-puhasväärtus Järelikult on otstarbekas ikkagi otsus langetada büroo hoone kasuks, sest pikema ja suuremamahuliste projektide puhul on otstarbekas teha otsus nüüdis-puhasväärtuse meetodi alusel. Täna investeeritud summa toob tulevikus rohkem tulu kui seda on elumaja projekti puhul. Samale tulemusele jõudsime ka IRR meetodi alusel. See meetod aga näitas, kummal projektil on suurem seesmine tulunorm, mis annab võimaluse näiteks laenuintresside kõikumisele suurema vahemiku. 66 Tehnikagümnaasium MIS ON ÄRIPLAAN JA MILLEKS ON TEDA VAJA Äriplaan on dokument, mis sisaldab informatsiooni äri edukuse kohta kavandatud toodete teenuste realiseerimisel. Vajalikkus - selgitada küllaldase kasumi teenimise võimalus; - rahavoogude juhtimine;
nüüdis-puhasväärtus Järelikult on otstarbekas ikkagi otsus langetada büroo hoone kasuks, sest pikema ja suuremamahuliste projektide puhul on otstarbekas teha otsus nüüdis-puhasväärtuse meetodi alusel. Täna investeeritud summa toob tulevikus rohkem tulu kui seda on elumaja projekti puhul. Samale tulemusele jõudsime ka IRR meetodi alusel. See meetod aga näitas, kummal projektil on suurem seesmine tulunorm, mis annab võimaluse näiteks laenuintresside kõikumisele suurema vahemiku. 66 Tehnikagümnaasium MIS ON ÄRIPLAAN JA MILLEKS ON TEDA VAJA Äriplaan on dokument, mis sisaldab informatsiooni äri edukuse kohta kavandatud toodete teenuste realiseerimisel. Vajalikkus - selgitada küllaldase kasumi teenimise võimalus; - rahavoogude juhtimine;
nüüdis-puhasväärtus Järelikult on otstarbekas ikkagi otsus langetada büroo hoone kasuks, sest pikema ja suuremamahuliste projektide puhul on otstarbekas teha otsus nüüdis-puhasväärtuse meetodi alusel. Täna investeeritud summa toob tulevikus rohkem tulu kui seda on elumaja projekti puhul. Samale tulemusele jõudsime ka IRR meetodi alusel. See meetod aga näitas, kummal projektil on suurem seesmine tulunorm, mis annab võimaluse näiteks laenuintresside kõikumisele suurema vahemiku. 66 Tehnikagümnaasium MIS ON ÄRIPLAAN JA MILLEKS ON TEDA VAJA Äriplaan on dokument, mis sisaldab informatsiooni äri edukuse kohta kavandatud toodete teenuste realiseerimisel. Vajalikkus - selgitada küllaldase kasumi teenimise võimalus; - rahavoogude juhtimine;
jms. Kui pooled on sõlminud lepingu, olgugi et see on vormivea tõttu tühine, on nende jõudmine kehtiva lepingu sõlmimiseni märksa reaalsem, mistõttu võivad sellise lepingu kehtivust usaldava poole kulutused olla suuremad. Nii võib vormivea tõttu tühise lepingu kehtivust usaldanud pool kanda kulutusi seonduvalt selle lepingu täitmise ettevalmistamisega: näiteks kulude kandmine laenuintresside maksmise tõttu seoses pangalaenu võtmisega tulevase lepinguobjekti ostmiseks, kulutused tulevase lepinguobjekti hindamiseks jms. Samuti hõlmab kahju hüvitamine siinkohal tagasitäitmise kulusid.” RKTKo nr 3-2-1-71-07, p 13 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi Asjaolud: Fikret Alijevi (hageja) hagi Marianna Stojakina ja Kirill Stojakini (kostjad) vastu 200 000 krooni saamiseks Pooled sõlmisid müügilepingu
(edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad
annaabi.ee 
