......8 Aeglane valss................................................................................................................................................8 Fokstrott........................................................................................................................................................9 Valss...........................................................................................................................................................11 Tango..........................................................................................................................................................11 Aeglane fokstrott........................................................................................................................................ 13 LADINA-AMEERIKA TANTSUD...............................................................................................................15 Tsa-tsa........................................
Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude aeglase valsi, tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus. Standardtantsud on põhjustanud palju vaidlusi. Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult
aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus. · Lambada Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega. · Salsa Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile. · Rumba Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud
huvitava poosi. Võistlustel tantsitakse alati originaalse paso doble muusika järgi, sest see kirjeldab kõige paremini õiget õhkkonda. Samas on see õhkkond jällegi üks asi, mille üle palju vaieldakse, sest kui paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, siis tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. On neidki, kes arvavad, et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Võistlustel tantsitakse
hiilgeaeg ei ole kaugeltki mitte käes. Tänapäeval peetakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja alles 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldaksee ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsaimaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants ja paljud teised. Kõige tuntub kõigist tantsudest on vaieldamatult aeglane valss, mille teine nimetus on Inglise valss. Tegelikult on selle tantsu päritolumaaks hoopiski Saksamaa, kus
..........................................................3 Brasiilia.......................................................................................................................................3 Samba......................................................................................................................................3 Argentiina....................................................................................................................................3 Tango.......................................................................................................................................4 Kuuba..........................................................................................................................................4 Mambo....................................................................................................................................4 Rumba..................................................................
anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks, millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon. 2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna.
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued
Volt Tallinn 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Tänavatantsude ajalugu............................................................................................................3 1.1 Tango ajalugu....................................................................................................................3 1.2 Stepptantsu ajalugu............................................................................................................4 1.3 Hip Hop tantsu ajalugu......................................................................................................4 2. Tänavatantsude tutvustus..............................................................................
Ladina-Ameerika muusika Markos Paltser 8A Ladina-Ameerika koondab palju erinevaid kultuuritraditsioone. Räägitakse hispaania, portugali ja prantsuse keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika muusikast iseloomustavad sõnad „temperament“ ja „tants“. Paljudest selle maa tantsudest on saanud populaarsed seltskonna- või võistlustantsud. 1. Brasiilia
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks
Üldine info Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika riigid Guatemala Guyana Argentina Haiti
Nii paraneb koordinatsioon ja rütmitunnetus ning trennis ei hakka kunagi igav! Võimatu on tantsida ilma hea rütmi ja muusikata. Hea muusika lisab tantsutreeningule emotsionaalsust. Igaüks valib tantsustiili tavaliselt ka vastavalt sellele, milline muusikastiil talle rohkem meedlib. Lühidalt sellest veel, miks on muusika inimesele väga tähtis. Muusika 6 mõjutab inimest füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt. Muusika põhikomponendid rütm, helid ja liikumine kujundavad inimest. Muusika suunab inimese füsioloogilisi protsesse ja käitumist. Me oleme kõik tundnud mõnda muusikapala kuuldes südamerütmi kiirenemist või "kananahka" tekkimas oma ihul. Muusika mõjutab märkamatult meie elurütmi. Sarnase muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru. Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust.
mõjutanud ka klassikalist balletti. (Laird, 2016) 1.2 Tantsu liigitus Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar). 6 Kujunenud on ka palju vähem tuntud tantsu stiile, nimelt neid kokku on 144 liiki. (Dancing world…, 2011) 2
Tsiviliseeritud maailmas seltskonnatantsuks arenenult on tants oma esialgsed funktsioonid kaotanud ning kujunenud üheks levinumaks kultuurse puhkuse vormiks: ta on saanud rõõmsate ühiskondlike ja perekondlike sündmuste tähistamise endastmõistetavaks koostisosaks, noorte kokkutulekutel aga otse kohustulikuks.Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlaneei ole eriti tantsulembene. Kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on eestlastele möödunud sajanditest külge jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kogu maa; kihelkon
Võnnu Keskkool Russell Leon Adamson Referaat Koostaja: Gerta Aruste, 10.klass Juhendaja: Riina Võikar Võnnu, 2010 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · Russell Leon Adamsoni elulugu lk 3 · Russell Leon Adamsoni tantsud lk 4 · Russel Leon Adamsoni õppetöö lk 5 · Russell Leon Adamsoni koreograafia lk 7 · Russell Leon Adamson Eestis lk 9 · Kokkuvõte lk 10 · Lisa 1 Pilt lk 11 Sissejuhatus Koreograafia on kunst teha tantse. Koreograafia eesmärgiks on koguda ja korraldad liikumise korda ja mustrit .Sõna koreograafia tähendab "tantsu-kirjalikult", nimetus tuleneb kreekakeelsest sõn
Rakvere Reaalgümnaasium Natali Slabospitskaja ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLI MINEVIK, OLEVIK NING TULEVIK Juhendaja: Sirje Kiviaru Rakvere 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö kõneleb tantsimisest Esteetika- ja tantsukoolis. Teema valikut saab põhjendada 11-aastase tantsukogemuse põhjal. Esteetika- ja tantsukool on Rakvere üks suurimaid tantsustuudioid ning ka see oli ajendiks sellel teemal. Kuna on tantsitud erinevaid stiile ja tantsutreenerid on alati olnud vastutulevad, siis mõistetav, et just see teema sobib ideaalselt. Tantsivad inimesed on heas vormis, sirge seljaga, muretumad ja rõõmsameelsemad. Tants teeb inimesed ilusamaks Tants on mitmete omaduste poolest üks parimaid viise ennast vormis hoida nii vaimselt kui füüsiliselt. Uurimustöö eesmärgiks seadsime teada saada, mida tants üldse tähendab, kuidas Esteetika- ja tantsukool
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PROCESS versus PRODUCT (post-moderni aj
värsirühmadeks. Järgmises näites koosneb esimene parallelismirühm kahest, teine kolmest värsireast. · Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine värsireas. Mul on väike vellekene, põlve pikku poisikene. Ta teeb toa tuule peale, maja marja varre peale, koja kobrulehe peale .. · Värsimõõt näitab, kuidas tekib tekstis korrapärane rütm, mis eristab laulusõnu proosast. Tavaliselt koosneb värsirida kaheksast silbist, mis jagunevad nelja rõhualasse ehk värsijalga. Igas värsijalas on koht kahele silbile. Värsijala esimene silp on tugev, tavaliselt kostab selle laulmisel rõhk. Värsijala teine pool on nõrk. Regilaulu värsimõõdu nimetus on silpide pikkust arvestav neljajalgne trohheus. · Sõnade paigutamisel värijala tugevasse ja nõrka poolde arvestatakse sageli sõna algussilbi pikkust
jooksnud). saa, ning off-beat (trummiga rõhutatakse rõhutut lööki). Vokaalmuusika ei ole nii ere, kui Töölaulud on kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Aja jooksul tekkisid instrumentaalmuusika. Esikohal on rütm, laulud on primitiivsed. Laulud antifoonilised (solisti ja koori erinevates olukordades aafrika töölaulu ameerika teisendid: plantation songs (istandustelaulud), chain vastandamine), koor algab enne kui solist lõpetab ning tekib mitmehäälsus, sest kumbki on erineva
täistoonilist laadi. . · Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. · Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. · Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. · Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. ,,väljus ruumist" Impressionistlik helikeel:koloriidiharmoonia, heledate tämbrite eelistamine, vanade laadide kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890. Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j
Kvart- kvindi kooskõlasid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist ,,Uppunud katedraal". Debussy kasutas oma teostes ka pentatoonilist helirida. Debussy on loonud sümfoonilist muusikat, klaverimuusikat kui ka ooperimuusikat. Kokkuvõttes ei toonud Debussy uuendused harmoonias kaasa küll otsest murrangut, kuid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire kahtlemata oluliselt. Maurice Ravel 1875-1937 · Loomingus impressionistlikke jooni · Täpne rütm · Eredad värvid · Selge vorm · Huvitus jazzi-, aasia ja erinevate rahvaste muusikast ning kasutas loomingus · Väga hea orkestritundja · Bolero 1928 o Muusika tantsimiseks o Loodud vene baleriini Ida Rubinsteini tellimusel o Puhkpillidel teema, keelpillid saadavad (pizzicato) o Puhkpillidel eriline kõlavärv nagu jazzmuusikas o Aluseks kaks hispaania rahvaviisi ja muutumatu boolerorütm
neile, kes pole kutsutud pidusöömingule. Kui vastne abielupaar väljub kirikust, järgneb rongkäik peopaika. Muusikud saavad seal korraks hinge tõmmata ja seejärel kestab tants ja trall kogu öö. Pidu lõppeb koidikul, kuid jätkub järgmise päeva õhtul. Hommikul lähevad külalised tagasi oma koju. (World Music: the Rough Guide 1994: 66) Mustlastel on veres ka tantsimine. Nad harrastavad mitmeid tuntuid tantse, teiste seas Indiast pärit saperat ja Hispaania flamencot. (Romani dance 2009) Flamenco tekkis Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutustel. Selles ühinevad tervikuks tants, laul ja kitarrisaade. Flamencot iseloomustab kõrgendatud emotsionaalsus ja temperament, rütmikust lisatakse käte plaksutamise ja kõrgkontsade klõbistamisega. (Eve Karp et al 1995a: 41) Mustlased väärtustavad perekonda ja kultuuri. Nad on rahvas, kes tahab ja oskab hoida traditsioone au sees
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
klassikaline selgus, kabareemuusika (Zeitoperi tunnused). Kõige tähtsam Berliinis on Weilli jaoks see, et ta avastas enda jaoks teatri. (Weilli sidus koostöö ka Max Reinhardtiga) Eriliselt vaimustus Weill Gershwinist. Tal on mõned kuulsad palad: • „Mack the Knife“ • „September Song“ • „Alabama Song“ (Ajastu)ooper „Tsaar laseb end fotografeerida“ EE 1928 (Pappel ütles 1927), Leipzig Tsaarile plaanitakse korraldada atentaati. Kaunis daam võrgutab tsaari ja märguandeks atentaadile on see, kui laval pannakse mängima grammofon. Võrgutav terrorist hakkab tsaariga tangot tantsima. Daam aga armub tsaari ja loobub atentaadist. (Esimest korda oli grammofon sisse kirjutatud orkestri partituuri) 6. Weilli ja Brechti koostöö. “Kolmekrossiooper”, ooper “Mahagonny linna tõus ja langus”. Brechti teatrivaated. 1927. a. algab Weilli koostöö Brechtiga Lähemalt Bertolt Brecht’ist (1898–1956)
Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. ekspressionism- Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid
keeld mängida seda laulu raadios, käsk heliplaadifirmadele hävitada kõik matriitsid mainitud lauluga. Kuid siiski laul säilis. Peale sõja lõppu laulis Lale Andersen seda endise eduga.) Alates kuuekümnendatest on enamus lööklaule võrsunud rock- muusikast. Lööklaule on alati loodud teadlikult, arvestades valitseva enamuse maitset, et oleks kindlustatud edu ning koos sellega ka turg. Lööklaul vastab nii sõnade (ka moesolevad väljendid), m eloodia, rütm i kui ka harm oonia osas m om endi “norm idele”. E t läb ilöök oleks kindlam, koolitatakse vastavaid lauljaid. Nii mõnegi staariim age’i on loonud produtsent, kes taipab, m ida vaja teh a, et laulja “m üüks”. Ja kui laulja “m üüb”, on k a laulu edu kindlustatud. Lööklaule on tulnud ja läinud, mõned neist on jäänud, saanud “evergreenideks”, m is on aastaküm n ete järelgi hin natud. N äiteks biitlite -“Y esterday”, “M ichelle”, “A ll M y L ov ing”; J
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Cambridge: Cambridge Univ. Press. VARANE OOPER MTX315 Kordamine eksamiks Mõisted: · Tenor Kõrge meeshääl ulatusega c-c2, eristatakse dramaatilist ja lüürilist tenorit. · Sopran Kõrge naishääl ulatusega h-fis3. · Bass Lauluhääle madalaim register E-f1 ja instrumentide madalaim partii. · Retsitatiiv Kõnelähedane laul, mis arenes välja varabaroki laulvast deklamatsioonist. Teksti ülesehitus on kooskõlas kõne loogikaga (loomulik kõne rütm ja meloodika). Enamasti saadetakse retsitatiivi vaid basso continuo harvade akordidega seda nim. secco-retsitatiiviks (kuivaks r.) Teose dramaatilisemates kõrgpunkdides saadeti ans. või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit
Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne · puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme:
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
