Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ladina-Ameerika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
segunemine, hispaania, portugalEuroopa kõige arenenum riik oli Hispaania. 13. sajandiks olid Euroopas tsivilisatsioonide vahelised piirid välja kujunenud.Põhjamaad,Baltimaad -Lääne tsivilisatsioon.Poola,Slovakkia,Ungari,osa Rumeeniast,Horvaatia.Ristisõdade ajal 11.-13.saj. Laienes Lääne tsivlisatsioon ajutiselt tänapäeva Türgi alale, Süüriasse, Liibanoni jne... Lääne tsivilisatsioon kadus sealt 13. sajandi algul ja islamiusulised vallutasid kogu piirkonna tagasi. 15.sajandi lõpuks vallutati araablastelt Hispaania ja see muutus katoliiklikuks. Araablastelt võeti üle araabia numbrid, seep, tuuleveski.Lääne tsivilisatsiooni esiletõus-Algas suurte maadeavastustega.Eeldused: teaduse edusammud.Eurooplaste maailmapilt piirdus Euroopa, Põhja-Aafrika, Lähisida ja Venemaaga.15.saj. avastati et maa on ümmargune.tehnilised leiutised (kompass).Hispaania oli tagasi vallutatud ja seal oli palju rüütleid.Oli vajadus idamaade luksuskaupade ja vürtside järele.1497-1498 Portugaallane V
Vahemerel. Kaubandus Idamaadega. Polise areng. Delfi oraakli esiletõus. Klassikaline- (500- 338eKr) Ateena ja Sparta rivaliteet ja hülgeaeg. Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda. Dooria, Joonia ja Korintose orderid. Hellenistlik- (323-100eKr) Kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus. Kreeka keel sai maailmakeeleks. Sõjavägi palgasõdurid(sõjatehnika ja sõjalaevad täiestusid). Rajati suurlinnad. Teaduse hiilgaeg. 2) Kreeka valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel
· eeskuju antiikautoritelt (filosoofia, kunst) humaniste: · Macchiavelli: ,,Valitseja" (,,Vürst"); valitseja peab olema tugev; · Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; ,,Narruse kiitus"; · Thomas More: ,,Utoopia" · Kopernik, Galilei Maadeavastused: · kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph Columbus; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes; 16. saj portugallaste ja hispaanlaste vallutused 17. 19. saj inglased, prantslased, hollandlased, taanlased ja rootslased Tulemused:
majandus. Sealne keel- kreeka keel. Need olid keisririigi kõige jõukamad alad. Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid • Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl
majandus. Sealne keel- kreeka keel. Need olid keisririigi kõige jõukamad alad. Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl
seni pooldajad Goumindangi, mis oli erinevalt Tongmenghuist rahvuslik organisatsioon. See organisatsioon oli aga vastu president Yuain Shikaiga ning algas sisesõdade periood. AAFRIKA JA LADINA-AMEERIKA SARNASED JA ERINEVAD JOONED ARENGUS : Erinevat : · Ladina-Ameerika suutis ennast 20.sajandi alguseks peaaegu täielikult koloniaalsõltuvusest vabastada. Aafrika oli aga 1913.aastaks jaotatud täielikult Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia,Portugali, Saksamaa ja Belgia vahel. Hispaania kaotas oma viimased valdused Kuuba ja Puerto Rico 1898.a. Hispaania-USA sõjas. · Aafrikas osutasid omavahel vastupanu kolonisaatorid ja omavahel vaenutsevad hõimud, kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada
Bulgaaria, mis loodi 862.a. sai Novgorodi 681.a. vürtsiks viikingisoost Rjurik. 882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana- Vene riigi. 3. Kultuuride segunemine a. Kahe erineva kultuuri kokkupõrge: · Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. · Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. b. Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: · Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. · Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. · 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria
1442. aastal riskis N. Tristao esimesena Cabo Blancost mööduda ja Arguini lahte sõita. Diniz Diaz sõitis ümber Cabo Verde ja randus 1444. aastal Bezeguiche'i saarel. Uuel katsel purjetas Tristao juba Rio Grande suudmesse (1446). Järgmisel aastal jõudsid portugallased Guineasse ning 1448. aastal rajati esimene asundus Arguini lahes. Kaks aastat enne Henrique surma oli Guinea lahe ääres asuv San Jorge da Mina kõige tähtsam kulla, nisu ja neegerorjade ümberlastimise keskus. Portugal ostis Araabia orjakaupmeestelt 700- 800 orja igal aastal. Kuigi Henrique keelas formaalselt kõik röövretked Cabo Verde ja Cabo Blanco vahel, tõi orjakaubandus tohutut kasumit mõlemale poolele. Henrique oli tuntud Meresõitja nime all, kuigi ta ise kunagi merel ei käinud. Tema surma ajaks oli Portugali koloniaalimpeeriumile alus pandud ning see avas otsetee meritsi Indiasse. Meresõitjad Bartolomeu Diaz ja Vasco da Gama lõpetasid Henrique poolt alustatud töö. BARTOLOMEU DIAZ
3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur 7 Kunst
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur 13 4.2.Tiahuanaco kultuur
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese ha
seotud) 10) Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, Saksa diktaator ,,füürer,, , süüdistused II MS algatuses, sooritas enesetapu 11) Jossif Stalin Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht, Stalini algatusel MRP, tal oli salajane Euroopa vallutamisplaan ,,Groza,, 12) Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor, sõlmis Saksamaaga MRP 13) Fransisco Franco Hispaania riigipea, Hispaania ajaloo noorim kindral, ülestõusus valitsusvastaste jõudude juht, Franco diktatuur 14) Joachin von Ribbentrop Saksa poliitik ja välisminister, sõlmis Venemaaga MRP, poodi üles 15) Neville Chamberlain - 16) Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, soomusdiviisi juht, valiti korduvalt Prantsusmaa presidendiks 17) Winston Churchill Suurbritannia peaminister, poliitik ja vabamüürlane 18) Carl Gustav Mannerheim Soome riigitegelane
Ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel (pilli), mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) H. Cortes oli Hispaania maadeavastaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja 6
Bütsants – nende kõigi vahel vaen süvenes. - Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad (suutsid oma huvisfääris Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid oma kasumit) - Erinevad kultuurid õppisid üksteist lähemalt tundma - Edukas oli katoliku kiriku edasitung ainult Pürenee ps. Ja Läänemere regioonis § 2.4 Rekonkista Araablased olid 8. saj. (711.a.) vallutanud kogu Pürenee ps. Loodeosas olid säilinud ristiusulised riigid: Astuuria, Aragoonia, Portugal jt. Neist riikidest hakkas lähtuma rekonkista (tagasivallutus). Püüti laiendada oma võimu lõunasuunas, kus sagedased trooni- ja sisetülid (kalifaadis). Rekonkista oli ususõda. Rekonkista käigus kujunesid hispaanlaste rahvuslikud iseloomujooned: rüütlimeelsus ja ususallimatus. Aastasadu kestnud võitluse järel tõrjuti araablased Pürenee ps. Peaaegu välja. Astuuriast lähtunud tagasivallutatud
veised. Põllunduse aluseks oli oder. Jätkuvalt peeti ka jahti. Valitses laibamatus, surnud maeti kõverdatult, kasutati ka ookrit. Hauapanustena kasutati väga palju teokarpe. Lääne-Euroopa megaliidid Euroopas neoliitikumist megaliitehitised. 5 at algul eKr oli Prantsusmaa kesk- ja põhjaosas tegu viljelusmajandusliku asustusega. U samal ajal seal ka esimesed megaliitehitised. Megaliidid levisid peamiselt rannikualadel (Hispaania, Portugal, Briti saared, Prantsusmaa, Lõuna-Skandinaavia, Korsika, Malta). Varasemad neist ehitati u 4500 eKr. Hiliseimad pronksiaja algul. Kasutamine lõppes u 1500 eKr. Varem arvati, et megaliitide ehitamise oskuse ja kombe tõid Euroopasse Vahemere idaosast pärit siirdlased u 2500 eKr. Laialtlevinud hüpoteesi kummutasid C14 dateeringud. Euroopa lääneosas ehitati megaliite vähemalt 1000 aastat varem, kui monumentaalehitus muutus populaarseks Vahemere idaosas. Megaliitehitised on Euroopa
...........................................................................................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................14 LISAD............................................................................................................................. 15 Lisa 1 Hispaania üldandmed.................................................................................................. 16 Lisa 2 Hispaania asukoht........................................................................................................17 Kaisa Suumann 2 IFI6001 Arvuti töövahendina Sissejuhatus Kaisa Suumann 3
Mussolini relvajõudude vormirõivastuse järgi on must särk saanud Itaalia fasistide tunnuseks ning viimaseid kutsutigi mustsärklasteks. Nimetatud sümbolid, korraldatud demonstratsioonid, tseremooniad, laulud, marsid kõik võimaldasid eemalduda moodsast individualistlikust maailmast ja sulanduda massi.11 9 Lee 2002: 149 10 Wikipedia 11 Linz Juan J. (2000) Totalitarian and Authoritarian Regimes, lk 224 8 Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fasismi ja sotsialismi võitlus. Fasism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurireziimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus
Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas.tema kaaskondlane oli Oleg, kes vallutas pärast Rjuriku surma 882 aastal kiievi ja pani aluse vana-vane riigile (kiievi venemaa) Selle elanikonna moodustasid slaavlased ja soome-ugri hõimud. Varjaagid hakkasid slaavistuma. Ka kolmas kiievi vürst kandis slaavi nime Svjatoslav. c) Kultuuride segunemine Kokku põrkasid barbarid ja kõrgkultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. Nii skandinaavlased kui ka idaslaavlased oli Vana Vene riigi tekke ajal paganad. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude. Tähtis oli pikse- ja sõjajumal Perun. Kaubandus lõi tihedaid kontakte kristliku Bütsantsiga. Varjaagid võitlesdi omale koha kauplemiseks Bütsantsi linnas. Kiievi vürstid sõlmisid ka
Kaug-Lõuna Lääne tsivilisatsioon on levinud ka lõunapoolkeral, tüüpilisemal kujul Austraalias ja Uus- Meremaal. Seegi piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopas, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Erinevalt põhja-Ameerikas on Austraalia ühiskond palju noorem: euroopalik areng on seal kestnud 200 aasat ning pole seetõttu põhja-ameerikalikku küpsust saavutanud. Ladina-Ameerika Põhiline kolme tsivilisatsiooni segunemine, mis regiooni eripiirkondades on vastavalt ühte või teise komponendi osatähtsuses erinev. Mehhikost Paraguayni nn Hispano-Ameerika, etendas põlisrahvaste indiaanlaste tsivilisatsiooni lääne omaga enamvähem võrdset rolli. Aafrika tsiv roll suht väike. Brasiilias ja Kariibias segunes lääne tsiv peamiselt aafrika tsivilisatsioonidega ja indiaanlaste mõju jäi nõrgaks. Ladina-Ameerika lõuna osa Tsiili ja Argentinas on valgete hilisimmigrantide mõj palju suurem
valitsejate iseloomust ning ettenägelikkusest. Maailmas toimub lakkamatult olelusvõitlus rahvaste vahel. Võitjaks tuleb see, kes on tugevam sõjalises konfliktis või kes suudab kujundada soodsa võimaluste tasakaalu liitlassidemete sõlmimises näol. Ülemaailmastumine viib riigid pidevasse konkurentsiolukorda, mis nõrgendab nende positsioone võitluses ülemvõimu pärast maailmas teiste riikidega. Merejõu koolkonda kuuluvad: USA; Suurbritannia, Jaapan, kunagised Hispaania ja Portugal suurriigid. Mere- ja maajõudude kokkupõtge oligi Külm sõda. Kus ühed tahtsid suurele merele, teised surusid karu koopasse. Wallerstein üritas ajaloosündmustel tuginedes ennustada maailma tulevikku. Ta teeb järelduse, et kõik suuremad sõjad maailma ajaloos on toimunud mere- ja maismaajõudude vahel, kusjuures peale on jäänud alati esimesed ja seda maismaajõudude abiga. Erinevate riikide ajalugu on erinev, nii ka tõlgendatav.
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel
) -) Athena suur, sest Athena oligi Kreeka suurim kultuurikeskus. -) Sparta väike, sest Spartas ei pööratud tähelepanu vaimukultuurile, vaid sõjakultuurile. * Tempel oli ühele jumalale ehitatud elukoht. * Ohverdamised viidi läbi templi lähedal oleval altaril. * Eeskätt toodi vereohvreid enamasti loomi. * Hellenismi periood kestis 338 e.Kr 30 e.Kr (Langes Makedoonia võimu alla, lõppes siis, kui langes Rooma võimu alla) * Ajajärk, kus toius Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii ühiskondlikes suhetes, majanduses, kui ka kultuuris. * Hellenismi teke on seotud Aleksander Suure vallutustega (see kestis 336 e.Kr 326 e.Kr) * Kreeka, Väike-Aasia, Kaanonimaa (Foiniikia & Iisreal), Egiptus, Mesopotaamia (Eufrati & Tigrise alad), Pärsia (Mesopotaamiast ida poole, kuni Indiani) * Aleksander Suure surm tõi kaasa Diadohhide sõjad (sõjad Aleksandri väepealike vahel)
oldi vaenulikud , euroopa kaupmeestelt nõutisuuri makse ning nende julgeolek polnud tagatud. Miks võtsid hiina võimud Eurooplasi vaenulikult vastu ? Nad kahtlustasid neid salakaubaveos ja piraatluses. 1557 õnnestus portugallastel Aomeni poolsaarele rajada väike kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega. Mis on Ladina-Ameerika ? Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks
1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas. 1534 – Reformatsiooni algus Inglismaal; anglikaani kiriku teke.
rändevood, tulemuseks rassiline erinevus.[15] [Lisa 5] Rassiline ja etniline jaotus Brasiilia oli algselt asustatud indiaanlastega, kelle maa eurooplaste poolt vallutati ja ümberasustati. Brasiiliat eristab teistest riikidest kolm faktorit. Esiteks, Brasiiliasse toodi miljoneid aafriklasi, et asendada indiaani orjatöölisi. Teine faktor on seotud rahvusliku 4 identiteediga, põhiidee: euroopalaste, indiaanlaste ja aafrika ,,rasside" segunemine ongi Brasiilia rahvusriigi aluseks. Kolmandaks, ,,rassilise demokraatia" ideoloogia on väga sügavalt mõjutanud brasiilaste eneseteadvust ehk mina-vaatepilti. Immigrantide grupid, kes on lisanud erinevust brasiilia rassilisse ja etnilisse koosseisu on: eurooplased (peamiselt Portugalist, Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Venemaalt), juudid, romad, araablased (Süüriast, Liibüast ja Maroccost), aasialased (Jaapanist, Hiinast ja Koreast).[6]
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimus
Plussid * varustatus; * kaubandus parem; * rohkem töövõimalusi; * võimalused hariduseks suuremad; * arstiabi kergemini kättesaadav; * kõrgemad palgad. Miinused * saastatus; * vähem põllumaad; * liiklusummikud; * prügi; * tööpuudus; * joogivee probleem; * kuritegevus on suurem; * müra. 13. 10 maailma suuremat linna. Moskva, New York, Tokyo, Buenos Aires, Mumbai, Sõul, London, Mexico, Osaka, Washington. 14. Rahvusvaheliste rännete I etapp. (8 suunda, kust? kuhu? miks?) * Hispaania, Portugal -> Ladina-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine. * Inglismaa, Prantsusmaa -> Põhja-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine. * Aafrika -> Ameerika. Orjakaubandus. * Inglismaa -> Austraalia. Vangid, sunnitöölised saadeti Austraaliasse. * Inglismaa -> Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Vabariik. Kolooniate haldamine. * India -> naabermaad, Kariibimere saared. Odav tööjõud. * Hiina -> naabermaad, USA. Ülerahvastus, odav tööjõud. * Venemaa -> Siber
Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest, et maakera ümbermõõt on 28000 km. Bartolomeu Diaz-Portuali meresõitja, kes purejtas aastatel 1487-1488 esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Portugaallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, selle pakkus välja juudi päritolu Christoph Kolumbus. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga(Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. 12. oktoobrit tähistatakse tänini
annaabi.ee 
