Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Läänerindel muutuseta intriig ja tegelased". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
saadetakse, intriig, noormees, sureb, albert, psüühhika, erich, remarque, kesksed, vähk, eksib, raskelt, paraneb, oktoobris, tasane, anta, tegevusega, jutustaja, olulisematest, kulminatsioon, haiglas, naasma, ilmega, klassist, bäumer, müller, leer, tjaden, detering, kropp, katczinsky1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere
1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere
Muutusteta ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti
Poisid on üheksateistkümneaastased, ja kõik ühest ja samast klassist vabatahtlikutena sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, istub saledana laua äärde ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam meestest Detering- talupoeg, kes põhiliselt oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, tark, nelikümmend aastat vana, siniste silmade, längus õlgade ja tugeva haistmismeelega ähvardavast hädaohust ning päevade toidumenüüdest Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- poiss, kes suri juba alguses Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks tervest sõjasalgast. Ta oli väike, tegi valjut häält ja 10 aastat kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole
tagajärel. Albert Kropp Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Himmelstoss Oli üheksanda jao ülemus ja allohvitser. Nõudis üldist korda ja pidevat valmisolekut. Andis väga palju ülesandeid ja oli väga karm. Sisu kokkuvõte Paul ja ülejäänud seltskond jõuvad näljastena rindelt tagasi ning kuna lahingus on nende kompanii arv suurelt vähenenud, siis nad saavad rohkem süüa. Kemmerich on saanud rindel tabamuse, mille tagajärel ta lõpuks sureb. Tema on esimene surija seitsmest klassivennast, kes vabatahlikuna sõtta astuvad. Koos Katczinskyiga läks Paul hanesid varastama, et midagi paremat nahka pista. Hanesid püüdes tuli neil mõningaid sekeldusi, kuid need lahenesid ning nad lasid lasid oma roal hea maitsta. Paul ja ülejäänud kompanii koos nekrutitega läksid rindele. Ühel päeval tehti nende komaniile gaasirünnak. Paljud nekrutid said selles rünnakus surma, sest neil ei olnud kõiki oskusi ega teadmisi.
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering, Kemmerich), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes
Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol.
Erich Maria Remarque Läänerindel muutuseta (06.06.07) Romaani kangelasteks on 9 meest, kes on omavahel väga head sõbrad: väikesekasvuline Albert Kropp, kes on neist kõige targem; Müller V, kes ka rindel kooliraamatuid kaasas kannab; Leer, kes tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu; Tjaden kõhn lukksepp, kompanii suurim söödik; Haie Westhus turbalõikaja, neist kõigist kõige suurem ja tugevam; Franz Kemmerich ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Nende
Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskiga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on nende poole teel. Noored sõdurid saadati kaevikuid kaevama. Käsku taites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque 1. Tegelased · Tjaden: Kõhn poiss ja ametilt lukksepp. Oli kompanii suurim söödik. · Müller V: Kandis raamatuid kogu aeg endaga kaasas, sest õppis sõjajärgseteks eelküpsuseksamiteks. Oli Pauli klassivend. · Müller: Ta oli üpris ettenägelik, kui paraku juhm poiss. Ta saab endale Kemmerichi saapad, kuid pärast valgusraketiga kõhtu saamist sureb. Hiljem saab need saapad endale Paul.
Meist ei saanud mässajaid, desertööre, argpükse /-/, meie arnastasime oma kodumaad täpselt samuti nagu nemad ja me läksime igal rünnakul vahvasti peale; ent nüüd tegime juba vahet, sest olime korraga nägema õppinud. Ja me nägime, et nende maailmast ei jää midagi järele. Me olime ühtäkki kohutavalt üksinda ja igaüks pidi ise sellest jagu saama." Lk 12) 2. Rindel. Gaasirünnakud, lahingud, laibad, tühermaa... Klassikaaslastest sureb sõjatules esimesena Kemmerich, Müller saab endale tema saapad. Paul sõbruneb endast vanema Katczinsky ehk Katiga, kellega kujuneb tal isa-poja suhe. ( ,,...ma armastan teda, tema õlgu, tema nurgelist, kummargil kogu, - ja samal ajal näen tema taga metsi ja tähti, ning hea hääl lausub sõnu, mis mulle rahu toovad, mulle, sõdurile, kes oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60)
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla
.. Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett. 12 tunni pärast prantslane sureb. Paul lubab endale, et ta otsib prantslase naise ja lapse üles ja annab neile kaotuse puhul raha. Kuigi paul teab, et ta seda ei suude päriselt teha, lubab ta seda endale ikkagi. Paul kuuleb lähenevaid samme. Ta mõistab, et need on sakslased. Ta hakkab karjuma, et ta on oma ja et teda ei tulistataks. Ta jõudis lõpuks omade sekka. Paul märkab seal Kati ja jookseb kohe tema juurde. Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud
.. Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu. Ta võtab oma taskust taskurätti ja filtreerib selle abil endale pisut vett. 12 tunni pärast prantslane sureb. Paul lubab endale, et ta otsib prantslase naise ja lapse üles ja annab neile kaotuse puhul raha. Kuigi paul teab, et ta seda ei suude päriselt teha, lubab ta seda endale ikkagi. Paul kuuleb lähenevaid samme. Ta mõistab, et need on sakslased. Ta hakkab karjuma, et ta on oma ja et teda ei tulistataks. Ta jõudis lõpuks omade sekka. Paul märkab seal Kati ja jookseb kohe tema juurde. Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud
Siis jättis ta nad rahule. Paul mõtles oma noorusele, nad olid noore ja süütud. Ent sõjaväe õpe oli neid muutnud, tähtis oli aint sõda ja oskused.. Paul läheb haiglasse Kemmerichi külastama, kes on veel halvemas seisus, lisaks ta nüd teab, et tal on jalg amputeeritud js et ta hakkab surema. Ta annab Paulile saapad, et ta need Mullerile annaks. Paul on kurb, et keegi, kellega ta üles kasvas, nüüd nii jubedasse surma sureb. Arstil pole aega sureva Kemmerichiga tegeleda ja selgub, et ta on 17s kes seal täna sureb. Paul võtab oma asjad ja lahkub. Ta on vihane, et ta suri ent rõõmus, et ise elab. Annab saapad üle ja joovad rummi. 3. ptk Nad saavad väge lisaks, paljud on neist nooremad, Kropp kutsub neid lasteks. Kat liitub nendega, kui nad uusi lähevad üle vaatama. Üks kurdab söögi üle, teadmata, et võiks hullemgi olla, Kat ütleb, et nüüd tehakse juba saepurust leiba
Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu. Neile tuli järele veoauto. Nad laadisid peale oma tugitooli ja kõik toidu. Peagi oli aeg jälle rindele minna. Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Kui nad jõudsid haiglasse, mis tegelikult oli kirik. Pauliga samasse palatisse oli sattund Albert ja veel 5 meest. Kõikidel oli midagi katki. Paul paranes kiiresti ning ta saadeti tagasi rindele.Rindel nägi ta oma parimat sõpra Kat´i. Mõlemad, nii Katcinzky kui ka Paul pidid minema rindele. Kõik lasti neist maha, kes nendega rindel olid. Lendurid ajasid iga üksikut meest taga nagu jänest
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.............................................................................
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle.
Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara
6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge.
6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge.
H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil"
igapäevasuses. Tema romaanid viisid lugeja eredate ja tegutsemisjanuliste karakterite, omakasupüüdmatute kirgede, vapruse ja suuremeelsuse maailma. Ent Dumas' romaanide ideeline piiratus viis selleni, et tema romaanid ei äratanud aktiivset protesti, nad kutsusid leppimisele tegelikkusega. Kahtlemata on Dumas' kõige populaarsemaks romaaniks tema ajalooliste seiklusromaanide seeria «Kolm musketäri». Romaanile on iseloomulik tormiliselt arenev intriig, pingeline dramaatiline tegevus, kerge, lihtne ja energiline keel, mis on kooskõlas sündmuste, episoodide ja juhtumuste hoogsa arenguga. «Kolme musketäri» kompositsioonilise külje määras ette kindlaks asjaolu, et ta pidi ilmuma ajalehes. Seetõttu pidi iga peatükk olema omaette tervik, kuid ka orgaaniliselt seotud kogu sündmustikuga. Dumas kirjutas iga peatüki nii, et eelneva peatüki finaal kujunes omamoodi alguseks järgnevale peatükile.
Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna
Visnapuu "Amores", Semper "Pierrot", Under "Sonetid", Gailit novellikogu "Saatana karussell" Tähtsus: armastusele anti uus suund (sensuaalsus, erootika), vormi rõhutamine, aitas kujuneda luuletajatel Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged. Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti
(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade
realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees. Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse
Hiljem ütles Rimbaud oma loomingust lahti. Mõlema elukäik on üsna kurioosne. Mallarme pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele ja sarnaselt parnassiluuletajatega pidas ebavajalikuks ühiskonna ja kunsti omavahelist sidumist. Oli samuti Pariisi Kommuuni pooldaja. Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Nagu pilvi uju udus metsa serval ühe tamme kõrval tamme teise kuju. Pole vasksest taevast näha ainust valgust. Kuu ei saa veel algust, kui ju sureb vaevast. Läbi tuule kuuled sutt ja varest näljast. Mida kaasa väljast toovad karmid tuuled? Üle otsatuma tüütu-tühja laane näha lumikaane liivaläikest kuma. (Verlaine, "Romanss sõnadeta") Osa sümbolismist segunes uusromantismiga pöörduti rahvusliku muinasaja ja rahvaluule poole (soomlane Eino Leino,
Paneb vene õigeusu kirik Tolstoi kirkuvande alla kui valeprohveti. 1908. Kui on tema 80. Juubel, siis seda keelatakse avalikult tähistada. Tegelikult ei ülte senisest elust lahti, elab ikka edasi oma uhkes aadlilossis Moskvas või mõisas Jasnaja Poljanas. Pannakse tähele ja heidetakse ette. Siis püüab mitu korda kodust lahkuda, teeb seda ometigi kord, nimelt siis, kui on 82-aastane, siis 28. Oktoobril 1910. Lahkus ta kodust. Haigestus teel rongis kopsupõletikku ja sureb ühes jaamahoones. Pole lemmikkirjanik Künnapasel, aga väga armastab vene kirjandust. Polnud Tolstoi selge mõistusega. Romaan ,,Ülestõusmine." Ülestõusmine nagu ülestõusmispüha, vaimne ülestõusmine. Ta kirjuas muide seda 10 aastat, 1889-1899. Tollel romaanil on eluline tagapõhi, üks väga tuntud vene advokaat, tolleaegne, rääksi Tolstoile loo oma kohtupraktikast. Sisu on niisugune väga fanaalne, haritud ja
eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega
annaabi.ee 
