Läänemaa Suursoo
Nüüdisaja klimaatilised tingimused, mille puhul sademete hulk ületab peaaegu kahekordselt
aurumise, soodustavad halbade äravoolutingimuste korral soostumise jätkumist.
Nüüdseks on turbakiht soos kasvanud kuni viie meetri ( 5,25 m ) paksuseks, soos on enda ala
matnud arvukalt rannamoodustusi ja neelanud mitmeid endisi madalaid rannajärvi (Eesti maastikud,
2008). Suursoo on säilinud suhteliselt terviklikult. Soopinnast kerkivad endiselt kõrgemale
rannamoodustised ja mereluited, mis paiknevad kaarjalt kirde-edela-suunaliselt, tähistades kunagise
rannajoone asupaika. Eriti soo loodeosa ilmestavad mitmed endised luited, mida turba juurdekasv
igast küljest kahandab ( Eesti maastikud, 2008).
Järved.
Suursoo ilmestavad toitevaesed nn. lobeeliajärved ( Tänav- ja Veskijärv). Kolmas suurem järv
Hindaste, on pärast korduvat allalaskmist (1939, 1960) muutunud väga madalaks- suurim sügavus
vaid 1 m
annaabi.ee 
