1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks. El Salvadori viimane hävitav vulkaanipurse leidis aset 1. oktoobril 2005, suri kaks inimest. Kõige tõsisem vulk...
Kanaari hoovus,Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus,Põhjapassaathoovus. Argentiina asub sooja hoovuse lähedal. pikimad jõed (jõetüüp- vt.õp.lk.61) Argentiinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata.Teised jõed: Bermejo,Paraguay jõgi, Paraná jõgi, Pilcomayo ,Uruguay jõgi. suurimad järved Järvi on Argentiinas vähe: Buenos Airese järv ja Fagnano järv. PAIKNEMINE LITOSFÄÄRI LAAMAL kas riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas-laamade servaalal v.laama keskosas (õp.lk.74 laamade kaart või internetist: //www.iris.edu.seismon/) Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. kui on esinenud maavärinaid, siis kirjelda mõnda viimasel kuul toimunud maavärinat- mis kuupäeval, mitu magnituuti oli tugevus Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal,
Maakera sisejõudede tagajärjel tekkinud pinnavormis on Tiibeti ja Himaalaja mägismaa- laamade kokkupõrke tagajärg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Hiina on loodusvarade poolest rikkas-seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. · Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Hiina asub Euraasia laamal. Äärealadest asud riik India-Austraalia laama ääreosal, kus on tekkinud Tiibeti kiltmaa, sealhulgas Mount Everest, seda lõunapool. Põhjaosa asub Euraasia laamal teiste laamade äärealast kaugemal. · Kas riigis esineb maavärinaid? Hiinas esineb palju maavärinaid. Eriti palju on maavärinaid laamade põrkumise ja sukeldumise alal, mille lained ulatuvad tugevalt Hiinani. Vulkaanilised piirkonnad:
Teide vulkaan Koostis Alina Maksimova ja Anna Berezina 12. klass Tenerife saar Teide vulkaan asub Tenerife saarel Tenerife saar erineb teistest Kanaari saartest oma ülilopsaka looduse poolest Teide on Kanaari saarte üheks sümboleiks ning Tenerife saare au ja uhkus Vulkaani paiknemine Teide vulkaan asub Kanaari saartel, Tenerife keskosas Vulkaan asub Aafrika regioonis, Aafrika laamal Vulkaani nõlvalt alla laskudes jõuab Orotava orgu Vulkaanist Teide vulkaan on suuruselt kolmas vulkaan maail mas ning Hispaania kõrgeim mäetipp 3718 m kõrge See on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati 1909. aastal
tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Kuna riigis on vahemaad suured, siis on enim soositud õhutransport. Eluliselt tähtis on õhutransport hõredalt asustatud kesk- ja lääneosas. 3. Austraalia loodusvarad on boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta. 4. Austraalia asub India-Austraalia laamal. On toimunud maavärinad. Sellel sajandil pole vulkaanipurskeid toimunud. 5. Kliimat kujundavad järgmised tegurid: õhuringlus, hoovused ja topograafia. 6. Kliima üldiseloomustus: Austraalia asub troopilises kliimavööndis. Valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel +25°C kuni +32°C. Sademeid on väga vähe. 7. Maailma standardite järgi on Austraalias väga puhas õhk.
Teide vulkaan Koostas: Maris Ploom 10.B Tenerife saar · Teide vulkaan asub Tenerife saarel. · Tenerife saar erineb teistest Kanaari saartest oma ülilopsaka looduse poolest. · Teide on Kanaari saarte üheks sümboleiks ning Tenerife saare au ja uhkus Vulkaani paiknemine · Teide vulkaan asub Kanaari saartel, Tenerife keskosas · Vulkaan asub Aafrika regioonis, Aafrika laamal · Vulkaani nõlvalt alla laskudes jõuab Orotava orgu Vulkaanist · Teide vulkaan on suuruselt kolmas vulkaan maailmas ning Hispaania kõrgeim mäetipp 3718 meetrit kõrge · See on üks kolmest vulkaanist, mis on tekkinud hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi · Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati aastal 1909
Riik piirneb lääne poolt Atlandi ookeaniga ja ida poolt Vahemerega. Vahemeri: Vahemeri on meri Aafrika, Euroopa ja Aasia vahel, sellest ka selline nimi. Atlandi ookean: Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku maa pinnast. Hispaania kõrval on nii külm Kanaari hoovus kui ka soe Golfi hoovus. Pikimad jõed: Tajo(1007 km), Ebro(925 km) ja Duero/Douro(818 km) Hispaania asub Euraasia laamal üsna ääres. Laama piir küll ei puutu Hispaaniat aga on väga lähedal. Mullastikus on ülekaalus pruunmullad. Taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on Hispaanias ka poolkõrbe: nt.Lõuna-Hispaanias. Mets katab 10%riigi pindalast.Korgitamm, Jaanikaunapuu. Linnustik on liigirohke. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil, keskkonnareostus
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise
tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud riftistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad füüsikalised ja keemilised tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha. "Ol Doinyo Lengai" tähendab "Mäe Jumalat" maasaide keeles. Asustus Ol Doinyo Lengai ümbruses on hõre. Selle lähedal elavad ainult pärismaalased maasaid, mille tõttu ei ole ka kahjustused kuigi suured. Ol Doinyo Lengai asub Aafrika laamal ja paikneb Aafrika laama lahknemis osas, kust hakkab üks osa Aafrika mandrist eralduma. Mis on ka vulkaani tekke põhjuseks. FAKTID: Mäetipu kõrgus:2960 m Koordinaadid: 2°45' S; 35°54' E Asukohamaa: Tansaania Vulkaani tüüp: Kihtvulkaan Staatus: Tegevvulkaan Tegev viimati: 2007 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Ol_Doinyo_Lengai http://frank.mtsu.edu/~fbelton/lengai.html http://images.google.com/images?hl=en&rls=SUNA,SUNA:2006-
Fly on 1,050 km pikk. Jõgi saab alguse Tähe mäestikust (Star Mountains) ja suubub Papua lahte (Gulf of Papua). Lisajõgedeks on Stricklandi jõgi ja Ok Tedi jõgi. Sepik on 1,126 km pikk ja ühtlasi ka kõige pikem jõgi Uus-Guineal. Jõgi omab suurt valgala, kus toimub ka suuri üleujutusi, eriti kui vihmaperiood venib pikaks. Chambri järv koosneb soodest ning kanalitest ja toitub Sepiku üleujutus vetest. (Wikipedia andmepaas). 9. Kirjelda ala geoloogiat. Missugusel ja kui vanal laamal valitud ala asub, missuguses tektoonilises piirkonnas see asub. Uus-Guinea asub India-Austraalia laamal. Rannik on madal, kohati lausa soine, sisemaal kerkivad mäed, mida katavad enamjaolt liigirikkad (pea viiendik maailma liikidest on seal esindatud) vihmametsad. (Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 72). Väga vulkaaniline saar, sellest tulenevalt on saar mägine. Maapõu on rikkalik oma maavarade poolest, milleks on näiteks: kuld, nafta, vask,hõbedat, niklit, koobaldit ja ka maagaas
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale
Sisejõudude poolt tekkinud märkimisväärseks pinnavormiks loetakse Andide mäestikku, mis on tekkinud mandrilise ja ookeanilise laamapõrkumisel. Andide mäestikon Lõuna-Ameerika laama kurrutis, mis on tekkinud Naza laama sukeldumisel, Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavaradest leidub Argentiinas maagaasi, naftat, rauamaaki, kulda ja vaske. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. Kas riigis esineb maavärinaid? Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad. Antud kaardil on näha, milliste laamade äärealal asub Lõuna-Ameerika ning sealhulgas ka Argentiina
toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. ISLAND ATLANDI OOKEANI KESKAHELIKUL toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid;
jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast võib leida ametüsti. Ametüsti nimetatakse laplaste õnnekiviks.Lapimaal leidub ka rauda, vaske, alumiiniumi ja niklit. Soome asub laamtektoonikast lähtudes Euraasia laamal,laama ääreosas. Soomes esineb maavärinaid,viimati oli Soomes Merenkurku piirkonnas maavärin tugevusega 2,3 palli Richteri skaala järgi.Vulkaanipurskeid ei esine. Kuna Soomes esineb maavärinaid siis arvestatakse seal hoonete rajamise kohti. Allikad: http://geoeducation.info/liustikud.php http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=328643 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.htm http://wapedia.mobi/et/Soome http://maps
Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited. Tekivad murenenud pudedastest kivimitest või organismidest. Nt.põlevkivi,liivakivi. 10.Kuidas tekivad moondekivimid?Näited. Tekivad teistest kivimitest. Tingimusteks kõrge rõhk ja temperatuur. Nt. Lubjakivi marmor. 11.Milleks liigendub litosfäär? Mitmesuguse suuruseega plaatideks ehk laamadeks. 12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti? Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13.Kuidas laamad liiguvad? Lahknevad,põrkuvad, üks vajub teise alla, nihkuvad üksteise suhtes. 14.Mis põhjustab laamde liikumist? Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga?
pikk, mis võimaldab ligikaudu 3-4 saaki aastas,aga kui ei ole, siis tekib sageli ikaldusi, mis taksistab põllumajandust Etioopias. Max temperatuurid Eestis on tavaliselt ligikaudu +24 kraadi. Etioopias max temperatuurid ulatuvad üle +30 kraadi ja tihti maksimum temperatuur võib olla üle +40. Eesti pinnamood on üpriski tasane ja kõrgusvahed on väikesed, mis tähendab seda, et põlde on lihtne rajada. Etioopia paikneb Aafrika laamal. Maastik koosneb peamiselt mägismaas. Mägismaal on platoosid ja kiltmaid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. See tähendab seda, et suuri põlde on üpriski keeruline rajada. Eesti mullad on üpriski viljakad, põhjakiviks on lubjakivi. Tihti on Eesti mullad väga kivised, see tähendab seda, et põllu rajamisel tuleb palju kive ära tassida ja lisa tööd teha. Etioopia mullad on üpriski kuivad ja enamjaolt valdab seal liiv, mis tähendab, et vihm peab põlde palju
Suurbritannia eraldus meretsi Euroopast. Mandrijää on saare pinda ka lihvinud, mille tulemusel on pinnamood küll kõrge, kuid märkimisväärseid mägesid on väga vähe (kõrgeim tipp Ben Nevis-1343 m). 10. Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavarade poolest on Suurbritannias esindatud kivisüsi, nafta, maagaas, petrooleum, tina, lubjakivi, rauamaak, kriit, plii, räni. 11. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Suurbritannia asub Euraasia laamal, suhteliselt keskosas, äärealadest kaugel. 12. Kas riigis esineb maavärinaid? Suurbritannias esineb maavärinaid,kuid seda väga harva.Ainukesed registreeritud maavärinad: · 1979.12.26 - Carlisle, Põhja Inglismaa tugevus M 4.5 · 2002.09.22 - Suurbritannia tugevus M 5.0 · 2008.02.27 - Inglismaa- tugevus M 4.8 Kliima 13
Laamade teineteisest eemaldumine · magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; · Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · toimub ka mandrilisel - Aafrika laamal; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib.
· Island on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, olles Atlandi ookeani keskmäestiku veepealne osa · Islandi saare keskosas paikneb PõhjaAmeerika ja Euraasia laama lahknemispiir Islandi saar Laamade eemaldumine Islandil Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · toimub ka mandrilisel Aafrika laamal; · magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · IdaAafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: IdaAafrika suurte järvede (Alberti,
Epitsenter-koht maapinnal, täpselt kolde kohal Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis, Tsiilil Maavärinate tagajärjed-tsunaamid, maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saare tekkest? Laamad eemalduvad üksteisest. Miks mandrid triivivad? Madrid asuvad laamal, laamad liiguvad Kuidas on Andide mäestiku ja Islandi saare teke seotud laamade liikumisega? Island-ookeaniliste laamad eemalduvad üksteisest, vulkaanipursked, ookeaniliste maakoore teke, kurdimäestiku teke Andid-laamad liiguvad üksteise poole Miks Atlandi ookean laieneb? Kuidas seda nähtus nimetatakse? Laamad eemalduvad üksteisest, nimetatakse riftiks
....................................................................6 4.Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? .................................................................................................................................................7 5.Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?................................................................7 6.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne)...............................................................................................7 7.Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele?............................................................................................................7 Atmosfäär.....................................................................................................................8 1
Ukraina Ukraina on riik Euroopas.Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Ukrainast on Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Kujult on nagu väike lind, kes tiibu laiali ajanud. Ukraina asub........... ja pealinnKiiev asub 50°27 N, 30°30 E. Ukraina asub Tallinnast 1000 km kaugusel ning Eestiga asub samas ajavööndis.Ukraina asub Euraasia laamal lõunapoolsel äärel kuid samas on keskel. Sealsetel aladel ei esine maavärinaid ja vulkaanipurskeid.Ukrainas tegeletakse maavarade kaevandamisega. Peamised maavarad on nafta, maagaas, kivisüsi, raud, vask, kuld, kivisool ning liiv. Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik
Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed : Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode- Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub merepinnast all pool. 2/5 osa riigist asub merest all pool. Riigi ala on 36 900 ruutkilomeetrit, koos siseveekogudega aga 41 200 ruutkilomeetrit. « Riigi kuju : mere äärest on suhteliselt ümar, sisemaal aga suhteliselt sakiline ja "teravate äärtega". Samuti on suur
Suuri rollemängib riiklik SKPja rahva elatustase samuti maismaaline osa riigil. Samuti linna sisesed arenduslikud alad. Arendus piirkonnad on jõeäärsed osad Thamesi ääres, mida aga loetakse ohtlikeks veetaseme ja kliimamuutuste suhtes. Antud krundi osad on kuumad kinnisvara osad. Suurbritannias leidub järgnevaid maavarasid nagu kivisütt,rauamaak,kivisoola,kipsi,kaoliini,maagaasi Põhjameres,naftat Põhjameres,tina Cornwalli poolsaarel jne. Suurbritannia asub Euraasia laamal ning riik asub lääne-kaldal laamal.Inglismaa on kõige läänepoolsem riik euraasia laamal.Inglismaal ei asu ühtki tegutsevat ja aktiivset vulkaanikraatrit aastast 1964.Samuti ei esine seal ühtki maavärinat kuna Suurbritannia on saar ning ta ei asu piirkonnas kus põrkuvad laamad kokku.Inglismaa kliima asub parasvöötmes ning riik asub saare peal,tänu merelisele kliimale on kliima niiske.Seega mereline kliima.Talved on soojemad kui teistes maades ja suved sutsu külmemad kui mandril
võimalik kasutada(tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis. Tuuleenergia Lagedad ning suhteliselt Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui tuulised kõrbed kus oleks soojuselektrijaamadel võimalused olemas Geotermaalenergia Asub Araabia laamal Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada. Bioenergia Kõrbete laialdase leviku tõttuon puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki kõdunevaid jäätmeid.
teise jõudmine kaua aega. Turismi pinnamood ei mõjuta, kuna Austria on väga mitmekülgne turismimaa. Millised sise- ja välisjõud on kujundanud pinnavorme ja –moodi? Laamade kokkupõrge, läänetuuled, vesi. Milliseid teadaolevaid maavarasid leidub valitud riigis? magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Millisel laamal või laamadel asub? Euraasia laama. Kas asub laama serval või siseosas? Siseosas. Kas riigis on vulkaane ja esineb tugevaid maavärinaid? Ei ole maavärinaid ega vulkaane. 3. Milline on keskmine temperatuur valitud riigis suvel ja talvel? Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Kui suur on langevate sademete veekiht ja millisel aataajal sademed võivad esineda?
looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja-Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond. Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal.
värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 4 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco
Lõunapöörijoon läheb läbi Austraalia Austraalia suhteliselt tasast rannikut uhuvad India ja Vaikne ookean. Põhjarannik on rohkem liigendatud, seal asuvad Carpentaria laht, mis on Arafura meres ning Yorki neem. Lõunapoolset rannikut uhub Suur Austraalia laht ning loodes Timori meri. Uus-Meremaad eraldab Austraaliast Tasmani meri. Austraaliat ümbritsevad mered ja ookeanid on soojad. Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse ookeani ja Antarktika laamadega. Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis. Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne- Austraalias), polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti (Lääne-Queenslandis), rauamaaki (Lääne- Austraalias Hamersley mägedes ja Lõuna-Austraalias Iron Knobis), kivisütt (Ida-Austraalias,
ladestusaladest. Õsõk-Köl'i järv Tian Shan'i loodeosas on Kõrgõzstani suurim järv ning suuruselt teine mäestikujärv peale Titicaca't. Kõrgeimad tipud on Kaksaali-Too ahelik, moodustades piiri Hiinaga. Kõrgõzstanil on märkimisväärne metallide deposiit kaasaarvatud kuld ja haruldased maametallid. Tänu riigi ülekaalukalt mägisele maastikule, vähem kui 8% maast on kultiveeritud. Asub Euraasia laamal, pigem äärealal. Lähedal on India laama põhjatipp ja ka Araabia laam. Need põhjustavad ka maavärinaid. Pindala: · Kogu pindala: 198,500 km² · Maismaa: 191,300 km² · Vesi: 7,200 km² 2.1 Kliima Kliima varieerub piirkonniti. Edelapoolses Farg'ona orus on subtroopiline kliima ja suvel on äärmiselt palav ning temperatuur võib ulatuda kuni 40ºC. Põhjapoolsed
Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Loodusvarad_ja_nende_majandamine 12.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laamtektoonika 13.Kas riigis esineb maavärinaid, vlukaanipurskeid? Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on
ammendumas. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA'le. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks.(1) Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal.
Eksport ja import toimub ka lennukite või laevade abil. Suurimaks pinnamoe kujundajaks võib nimetada 5 merd. Kui saared 11 000 aastat tagasi Lõuna-Ameerika küljest eemaldusid on meri teinud suure töö. Samuti on suureks kujundajaks olnud muda-vulkaanid. Maavarad: Trinidad ja Tobago kaevandab oma ainsa maavarana naftat. Asukoht maamunal: Saared asuvad Lõuna-Ameerika laamal põhjas. Laama ääres paiknevatel saartel ei esine peale troopiliste tormide ja tsunaamide teisi looduskatastroofe. Üllataval kombel erinevalt teistest Kariibi mere saartest on Trinidad ja Tobago tihtipeale pääsenud igasugustest tormidest ja tsunaamidest. Viimati pääseti tsunamist nimega ,,Ivan" aastal 2004. Troopilised tormid aga põhjustavad peavalu kaluritele. Nende all kannatab ka turismindus, vähendades tulusid. Kliima
võimalik kasutada (tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis. Tuuleenergia Lagedad ning Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui suhteliselt tuulised soojuselektrijaamadel kõrbed kus oleks võimalused olemas Geotermaalenergia Asub Araabia laamal Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada. Bioenergia Kõrbete laialdase leviku tõttu on puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki kõdunevaid jäätmeid.
Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatsi mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. 3.6Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 3.7Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal
Tööstustes pole võimalik kasutada(tootlikkus pole piisavalt suur). Tehnoloogia on kallis. Tuuleenergia Lagedad ning suhteliselt Ei ole stabiilne, tootlikkus ei ole nii suur kui tuulised kõrbed kus oleks soojuselektrijaamadel võimalused olemas Geotermaalenergia Asub Araabia laamal Laamade piirid on kaugel tarbijast. Raske kätte saada. Bioenergia Kõrbete laialdase leviku tõttuon puidu- või põllumajandus väga algeliselt tasemel, ei teki kõdunevaid jäätmeid. Hüdroenergia Puuduvad jõed, mis võimaldaksid kasutada
transportühendust teiste linnade või piirkondadega. Turism, seevastu õitseb. Üle maailma rännatakse kokku Tsiili, et näha uskumatuid vaateid, mis avanevad riigi erinevates paikades. Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Pinnavormidest tuleks kõige märkimisväärsemak lugeda Andide mäestikku, mis on tekkinud Naza laama ja Lõuna-Ameerika laama kokku saamisest.Andide mäestik on kujunenud kurrutuse teel Lõuna-Ameerika laamal.Välisjõuduse kujundatud pinnavorme on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel, mõjutades mäestike vorme ning massiivsust. Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat,
nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas) OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad. Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst ülesse ja tardub. Tasapisi kerkib veealusete vulkaaniliste mäeahelike vöönd- okeaaniline rift. Veest välja ulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Toimub ka mandrilisel Aafrika laamal. Magma voolud tõusevad ülesse, endised platvormid vajuvad pangaliselt astangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud-kujuneb mandriline riftide süsteem ja esineb vulkaane. Ida- Aafrika suurte järvede lahknemine ja Punasest merest saab kunagi uus ookean. OKEAANILISE JA MANDRILISELAAMA PÕRKUMINE- raske okeaaniline laama sukeldub kergema mandrilise laama alla (Nazca ja Lõuna-Ameerika). Tekivad süvikud ja mandri serva
kahe ookeanilise laama põrkumine ja sukeldumine. Tekitab vulkaaniliste saarte rea. Kokkupõrke kohal tekitavad süvikud Ookean-manner konvergents: ookeani laam sukeldub maismaa laama alla, sest ookeani laamad on õhemad, maakoore laamad paksemad. Maakoore laama servas paisatakse üles litosfääri osa, tekivad kõrgmäestikud, eelkõige rannikumäestikud. Võib tekkida ka süvikute vöönd, aga see pole nii sügav. Kontinentaalsel laamal tekivad vulkaanid, laama sisse tekivad praod. Ookeani sukeldumine tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Võib tekitada vulkaaniliste saarte kaare Manner-manner konvergents: põrkuvad kokku kaks mandrilist laama. Kokkupõrge on võimas, sest mõlemad laamad on paksud ja tugevad. Tekkima võivad hakata murenemised Mida kiiremini laamad liiguvad, seda suuremad on need kokkupõrke mõjud erinevate laamade vahel. Esinevad tugevad maavärinad, vulkaanid
just Norrast ning ka minu lemmik helilooja Edward Grieg on pärit just sealt. Norra on väga arenenud riik ning enamikel inimestel pole Põhjamaade kvaliteetsete toodete suhtes kahtlusi. Seda tööd tehes loodangi veel rohkem veenduda selles, et Norra on üks ääretult imeline riik Põhja-Euroopas ning proovin selles veenda ka lugejat. 5 1. ÜLINE GEOGRAAFIA Norra asub Euraasia laamal. Täpsemal on Norra selle laama lääne osas. Norra on üks viiest Skandinaaviamaast, võttes enda alla Skandinaavia poolsaare läänepoolse külje. Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga kogupikkuses 2531 km. Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Norra pindala on 323 877 ruutkilomeetrit
lahknevalt. Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate. Aluspõhi hõlmab peale vanaaegkonna settekivimite ka kõiki eelkambriumi vanusega kivimeid, seega ka aluskorda Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed
pinnavormide teket. 3. Nimeta pinnavorme, võivad olla tekkinud liustike või mandrijää liikumise toimel. ---- 20 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ((Foto: Prantsusmaal Alpides Mont Blanci massiivis asuv teravatipuline Aiguilles de ChamoniH.)) ((Kaart: Euroopa loodusgeograafilised piirkonnad: vanad mäestikud, (Kaledoonia kurutus), tasandikud, keskmäestikud (Hertsüünia kurrutus), noored mäestikud (Alpi kurrutus).)) Geoloogiliselt asub Euroopa suurel Euraasia laamal. Üksteise suhtes liikuvad ja põrkuvad mandrilised laamad kergitavad kivimeid ja pressivad sageli kurdudena ülespoole. Laamade lahknemise korral maakoor rebeneb ning neis paigus tekivad maavärinad ja vulkaanid. Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin
annaabi.ee 
