Ametlik Ametliku sündmuse puhul piisab ühes väiksest kompositsioonist laua keskel; kuldne laudlina rõhutab sündmuse tähtsust Punane-valge kontrast; madalad kompositsioonid; juurdepääs lauale igast küljest; efekti annavad juurde dekoratiivsed kardinad, lühtrid laes ja ruumi lõpus asuv peegel Pidulik Sinise-valge kooslus; kõrged kompositsioonid; kasutatud siniseid küünlaid Päevase ürituse puhul heledad laudlinad; kompositsioonis sama tooni lilled; ruumi ja fursettlaua värvid sobivad omavahel hästi kokku
kuulata. Muusika oli selge ning väljendas hästi emotsioone. Näitlejad jooksid vahepeal laval ringi nagu segased ning siis tekkiski vahepeal tunne, et kohe- kohe kukub ta lavaauku, aga nii ei juhtunud. Kohe, kui kardinad avanesid, oli laval näha kirikut, kus inimesed istusid. Pärast teatud aega hakkas lava keerlema ning peatus, kui publiku poole oli kiriku välisseinad. Juba etenduse esimeses vaatuses langesid laest alla suured lühtrid, mis tekitas üsna võimsa tunde, kuna lavavõimalused on ülimalt tasemel. Lavavalgustus etenduse ajal oluliselt ei muutunud, kirikus oli suurem osa ajast pigem hämar ning sünge valgus, kuid orgia ajal näiteks valgus natukene muutus ning meeleolu oli lõbusam. Samas, kui teises vaatuses Margareta suri, siis domineeris punane toon ning isegi laest alla vajunud lühtrid olid tumepunased. Ma arvasin, et lähen teatrisse ning lihtsalt piinlen ja istun kolm pikka tundi, kuid tegelikult see
lauljatari Giuseppina Strepponiga. Ooperi läbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus; armastus, patt, surm, lunastus. Ilmselt põhineb ooperi populaarsus just nende kahe pooluse edukal kokkuviimisel.Lavastuse hoidis suurel määral üleval orkester, mis psühholoogilise draama käänud täpselt ja tundlikult esile tõi ja tõhusalt lavastuse käigus tekkivaid "auke" täitis. Lavakujunduses domineerisid lühtrid ja peeglid, mis lõid vajaliku ruumitunde. Meelde jäi hiigelpuu teise vaatuse armuidülli taustana, samuti lõppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Kogu ooper oli väga sünnis ja traditsiooni järgiv. Minu arvates oleksid näitlejad võinud oma emotsioone palju tugevamalt väljendada. Ooper meeldis väga,andis palju ideid ja mõtteid.Igati positiivne kogemus, mida läheb ka hiljem elus vaja.
Esindusruumidesse paigutati ka skulptuure ja vaase. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike korterites hakati seinu katma paberist tapeediga. Mööbel on raskepärane. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldornamendid. Kandeosadena ehk jalgadena kasutati antiikseid atlantide - kreeka - motiive, aga ka egiptuse sfinkse näiteks või linde. Sageli lõppes laua või tooli jalg küünistega loomakäpaga. Ruumi lahutamatuks osaks olid peeglid ja lühtrid. Maalikunst Maalikunstnikud jäljendasid antiikskulptuuri. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, teoses sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Need põhimõtted on rakendatud täiel määral Davidi teoses ,,Horatiuste vanne". Maal ise väga lihtne ja tõsine, täielik vastand rokoko peenutsevale ja kergemeelsele maalile ja rahvas oli sellest vaimustatud.
pikaajalise laenu tagatisena.Maalide väärtuseks hinnatakse umbes 20 miljonit dollarit. Fuajees domineerib trepp, mis ühendab põhilist korrust ülemiste korruste ja madalamate salongidega.Fuajees ripuvad 11 kristalllühtrit, mis menutavad tähti või tähtsadu . Auditooriumis on 21 ühesugust lühtrit, nendest suurim diameeter on 18 jalga(5,5m).Need olid kingiks Austraalia valitsuselt ning nende autor on Dr.Hans Rath J&L Viini Lobmyerist. Lühtrid tõstetakse etenduse ajaks 3 lae peale, et neilt peegelduv valgus rõdudel istujaid ei segaks.2008. aastal,enne Meti 125-dat aastapäeva võeti lühtrid alla ja viidi Lobmyeri töökotta korrastamisele.Töölised panid lühtritele uued juhtmed ja kontrollisid üle kõik 49,000 kristalli ning asendasid kõik katkised või puuduvad.Fuajees on ka Aristide Mailloli ja Wilhelm
Notre rajas regulaarpargi reegilpärane,pinnad jaotatud geomeetriliselt, puud-põõsad lõigati kujunditeks.Taheti parandada & ilustada loomulikku loodust,täiendada ja seda mõistusesüsteemile allutades.Palju skulptuure ja purskkaeve. Loss seest: *palju stukreljeefe *värviline marmor *peeglid(aknaga vastassuunas,et võimedada peeglite sära mõju) *lühtrid *kuningannasaal e rahusalong , kuningasaal e sõjasalong, peeglisaal. *siseruumid vastuolus välisilmega *on eeskujuks olnud mitmetele Euroopa lossile Venemaal: Lülitus 18.sajandil Euroopalikku kunstiellu. 1703.a alustas tsaar Peeter I uue linna rajamist St.Peterburg Kutsus mujalt (näiteks Itaaliast) arhitekte,kunstnike. Eelistas hollandipärast klassitsismi.
Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. Hiljem jäi kirik kitsaks ning 1893 kevadest sügiseni valmis meister G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiib. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nn uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1983. Nüüd oli istekohti kokku ca 1500. Orelikoor sai oma tänase kuju 1928 seoses uue oreli ehitamisega. Kirikut valgustavad ajaloolised lühtrid. Altari kõrvale seina on müüritud Wilhelm Gabriel Wagneri hauaplaat. Tornikelladest on üks valatud Peterburis 1824, teine 1857. 1992 sai kirik tagasi algsed värvid - rootsipunane ja ookerkollane. 19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas as Tekso. Abiboone valmis ja pühitseti 1995. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler. Kirik asub Pärnus tänaval Nikolai 22
3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2.uhke park 3.Sõja salong, Rahu salong 4.skulptuurid, maalid 5.kristall-lühtrid 7.Kes olid invaliidid (neile ehitati kirik Pariisi)? 8.Iseloomustage lühidalt prantsuse barokk-kunstnikke. De la Tour Le Nain Callot 9.Mis on ideaalmaastik ja heroiline maastik? 10.Milline on inglise park? 11.Nimetage 2 tuntud inglise arhitekti. 12.Millised flaami kunstnikud tegutsesid edukalt Inglismaal? 13.Milline on 54-st Wreni loodud kirikust kuulsaim? 14.Kuidas nimetatakse inglise rokokood, eriti mööblis? Millised iseloomulikud tunnused? 15
See on 60 meetrit kõrge ja 19 meetrisa läbimõõduga. See oli esimene ehitis Euroopas, kus ehitis toetab ise oma kandetalasid ja veerge. Katus on kaetud tuhandete Hopeiseti plaatidega. Teatri suur saal mahutab 1774 pealtvaatajat. Peamine interjööri eripära majas on suure saali ülemine osa kus on suur galerii kaunistatud 16 kreeka skulptuuriga, mis on iidsete meistrite tööde koopiad. Nende kohal ripuvad ka imeilusad kristall lühtrid. Maja kogu ala on 11 837 m2 suur, ning seepärast nimetatakse teatrit tihti ka ,,Siberi Coliseumilla" tähendades suurt ja ilusat teatrit. Viimatine restaureerimine toimus 2005 aastal, kus avamisel osales ka Putin. Etendused Teater on repertuaari teater, kus klassikaline ooper ja balleti etendused toimuvad selle alusel. Umbes 340 auhinda ja rahaline toetus restaureerimiseks kogutigi ooperi ja balleti etendustest, mis algasid aastast 1945.Tähtsamad etendused teatris on olnud:
Rokokkoo ei ole lihtsalt järgmine ajastu vaid kogu inimese sisemaailma, hingegamma kajastus erinevatel füüsilistel väljendustel. Õhus on tundeid ja emotsiooni. Uus kunstistiil, mis kajastas ellusuhtumist väljendus esmalt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, maalid olid heleda pastelse koloriidiga ja seinu ning mööblit katsid lillelised siidist kangapinnad. Sageli olid iseloomulikud rohked suured peeglid ja lühtrid ning põlevad küünlad nende ees, et luua muinasjutulist atmosfääri. Pannoodel kujutati galantseid pidustusi, salongistseene, karjaseelu, frivoolseid motiive mütoloogiast. Mütoloogia-ainestel piltidel kujutasid kunstnikud modelle Olümpose jumalatena. Pannoosi ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament ja merekarbimotiiv. Mööbel oli väiksem ja elegantsem, kergem. Pehmet mööblit kaeti erinevate kirjude siididega. Dekoratsioonis armastati pisikesi portselanist
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, ...
ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Arhitektuur Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn Inglise park sellise pargi idee pärines Hiinast
Sel saarel asub 400 aastat tagasi ehitatud kurjakuulutav klooster, mis näeb välja justkui kindlust. Miks ta on nagu kindlus ? Sest see oli kunagi vangla. Oma imetoreda reisi lõpetasin Poolas. Seal käisin ära Wielizka maa-alustes Poola kaevandustunnelites. Oh, mõtled ilmselt, et jälle tunnelid ja maa-alused koopad ? Aga, mis oli siis selles kohas nii erilist ? Kõik mis seal tunnelites oli, oli soolast, ka laes olevad lühtrid. Vinge ! Sellest reisist õppisin meeletult ja sain teada näiteks usu tähtsusest riikides jms . Väga tore, õpetlik ja suurepärane uudishimu rahuldav teekond oli !
rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes olid gobeläänid (kootud piltvaip v tapeet) Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid
Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid Väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega Raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi Uus suund ka pargikujundusse Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal Heleda riidega käetud kõverjalgsed istmed, kerged kummutikesed, sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju Arhitektuur Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest
Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall- lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Nii mehed kui naised kandsid
Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park -
Kügelgeni alarimaal ,,Kristus ristil". Meil tekkis ka harukordne võimalus piiluda Oleviste kiriku kunagisse raamatukokku ning ka altari taha, kus oli mitmeid hauaplaate. Erakordne oli ka suures aknas olev vitraaz, millesse graveeritud Jeesus ristil ilmub päikesevalguse käes suurendatuna kiriku seintele. Kord oli isegi noormehe matustel seesama rist ilmunud hukkunu laubale. Veel torkasid silma mitmeosalised laes olevad lühtrid ning stiilne orel. Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Arvatavasti rajati see alguses puukirikuna. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud.
2.3 Interjöör Terrakotatehnikas sisekujundus oli tehtud akadeemik D. Jenseni eskiiside järgi. Interjöörist leidsime piirdega astmelise altari, mille paremas servas oli puidust voolitud kantsel. Altari külgedele jäid veel teeninduslikku otstarvet omanud ruumid. Lääneküljel oli ka eraldi sissekäik ning sisseehitatud trepist pääsesime käärkambrisse. Saalis oli kaks suurt kullatud kroonlühtrit, mis valmisid spetsiaalselt pühakoja tarvis ja lisaks veel vanad lühtrid, mis olid ka kasutusel. Teise korruse tasandil ulatus kolmest küljest kiriku keskossa välja postidele toetuv kahekorruseline kooriosa, kuhu viisid kaks kolmeosalist treppi. Ülemisel korrusel oli ka hõbetatud viledega saksa firma Walker orel, mis kõlas eriti akustiliselt tänu puutaladest vahelaele. Sellel said mängida tuntud eesti heliloojad nagu Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kiriku siseosa ei mõjunud suurena, kuid laia kooripealse tõttu oli küllalt hea mahutavusega:
Eriti meeldisid mulle stseenid, kus oli palju tantsijaid kokku pandud. Näiteks teine vaatus algas nii, et kõik tantsijad hüppasid korraga käed laiali ning jalad taga kõveras õhku. Kuna nad olid musta riietatud ning valgus oli kriiskav valge, siis oli see väga effektne ning lausa kutsus vaatusesse süvenema. Lavakujunduses põimusid väga kenasti nagu balletis endaski modern ja klassika. Klassikalised punased roosid, kuid samas uudsed valged lühtrid ning abstraktse kunsti maalingud. See kõik oli väga kenas harmoonias. Samuti tahaksin lisada, et lavalised dekoratsioonid vahetusid üpriski palju, lausa neli korda ning kõigis nendes oli küllaltki palju vaatamist, kuid õnneks ei domineerinud dekoratsioonid ikka balleti enda üle. Kostüümid olid väga huvitavad ning kõigil kostüümidel on läbiv asi- neil jooksid vertikaalsed jooned üle riide. Kahjuks kostüümid ei läinud kaasa selle klassikaline-moderne teemaga, need olid
Väikese Trianoni lossi lõi J. A. Gabriel, kelle käe all valmis ka lossi luksuslik teatrisaal. Arhitektide, sisekujundajate ja skulptorite nimede rida võiks veel jätkata, kuid mõistetavalt mõjutasid lossiansambli kujunemislugu eelkõige selle valitsejad ise. Iga järgmine muutis eelmise tehtut või lisas midagi uut. Ruumide ülesanded ja ilmed vahetusid, kuid nende luksuslikkus ei kahanenud.Üks suurejooneline ruum vaheldub teisega, pilku paeluvad luksuslikud peeglid, lühtrid, rääkimata mööblist, maalidest, skulptuuridest ja nipsasjakestest. Iga ruum ootab uue ahvatlusega, kõik küllastunud ajaloost ja tuntud nimedest. Magamistoad ja eestoad, söögitoad ja salongid, saalid ja galeriid mida need ruumid kõik näinud on! Toonased portreed on omamoodi võluvad eks täitsid maalid neil aegadel ju praeguse fotograafia ülesandeid. Nii mõnigi prints nägi oma tulevase naise küllap vajadusel ka ilustatud palet esmalt talle saadetud portreemaalilt
William Hogarth (1697--1764) Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn
Palju kaustati spooni ja intarsia tehnikat, geomeetrilisi vorme. Levinud motiivid olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätika või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist trofeekimpu. Värvidest kasutati kuld ornamente, valget, tumepunast, tumesinist seinal. Mööbli kujundamisel kasutati egiptuse päraseid motiive, nii lõppes lauajalg küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid, lühtrid. Interjöör oli range, korrapäerane, toretsev. Pehme mööbel oli polsterdatud, kaetud kangaga. Dekooris domineerivad vanad motiivid. 12 Inglise barokk ja Rokokoo (Georgian Stiil ja Chippendale stiil) Georgian stiil sai alguse 1715 aastal. Georgian stiil hilisbarokk ja regendistiil, Chippendale stiil rokokoo, Adami stiil varaklassitsism. 18. saj
Kiriku kaunistamisel kasutati ka palju lillat tooni. Jumalakoda kiiskas kullast, hõbedast ning vääriskividest ning sisepühamusse võisid siseneda vaid vaimulikud ja keiser, sest neid loeti ainsateks kristuse asemikeks maapeal. Kiriku vägevusest ja uhkest sisekujundusest on kirja pandud imelugusid. Kõik, sealhulgas ka ukselingid ja klambrid, olnud puhtast hõbedast, mitte lihtsalt rauast. Püha altarit ääristanud raamitud kuldplaadid ning lühtrid rippunud hõbekettide otsas. Eriliselt imetleti Anthemiose loodud lamedat, peasaali kaldnurkadele toetuvat kuplit, milles olevad 40 akent suurt ruumi valgustasidki. Kiriku tõelisest suurusest saab aimu alles nõrgas koiduvalguses küünalde kumas. Sel ajal peetakse ka jumalateenistust. Kunagi olevat Procopius, kes pärast kiriku sissepühitsemist keisrile piduliku ülistuskõne kirjutas, küsinud, kuidas see ülisuur kuppel üleval püsib. Seda nõutust on külastajad tundnud sestsaadik
ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Pantheon`i interjöör Kasutatud kirjandus/viited Tekst: http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/algus.html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/index.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Klassitsism http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/index.htm Kangilaski, J. Tallinn, 2004. Kirjastus ,,Kunst". Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile Piper, D. Tallinn, 2006. Kirjastus ,,Varrak"
sajandil 27. Muutused 18. sajandi kunstis (moes, sisekujunduses) Ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. 28. Kuidas oli uue stiili nimetus? Kust see pärines? Rokokoo, pärines Prantsuse õukonnast. 29. Mis on Meisseni portselan? Kauni läikega, läbikumav portselan. 30. Mis on veduut ja kuidas saab seda isegi tänapäeval kasutada? Oma kodulinna vaade
Maetud kooriruumi. Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber väike kabel 1680ndad christian ackermann kambritaoline ruum, keskel oli ristimisnõu (hävinud) katus oli ristimisnõu kaas Ackermann vist Preisi päritolu All apostlid ja Kristus Keskel Kristuse ristimine Johannese poolt Üleval pelikan vereohvri sümbol Ackermanni varasemaid teoseid. Tuli tln, ei võetud tsunfti, elas toompeal. väga hea meister, lopsakad taimemotiivid, väga hea skulptor Lühtrid - 16.18. saj renessanss barokk, renessanss originaalid - paljud neist kirikule annetatud - ripplühtrid on originaalid - kõik peale ühe algselt Nigulistes Ligi 4m seitsmeharuline Maarja kandelaaber - keskel Maarjat ja Jeesus-last kujutav, mille kaupmees Hans Bouwer 1519. a testamendiga kirikule annetas. Lübeckis tehtud, algselt paiknes lühter kooriruumis. Põhjaeeskoja fassaadil evangelistide figuurid 1676-1678 Koori lõunaseinas sanaktooriuminiss Hauaplaadid
Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall- lühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest
a. põles ning 1815.a. asendati praeguse katusega. 1986.a. alustati hoone rekonstrueerimist kontsertsaaliks. Soovimata rikkuda kirikusaali kavandati vajalike abiruumide jaoks keldrikorrus. 1989.a. sai hakata mõtlema juba kiriku taastamisele. 1991.a. jõuludel peeti peaaegu valminud kirikus jälle jumalateenistus. Kirik pühitseti taas 27.12.1992.a. 1950.aastatel jaotati Jaani kiriku altar, kantsel, orel ja lühtrid mitme Eesti kiriku vahel. Seetõttu sai taastatud hoone täielikult uue kujunduse. Altarilaua kavandas Aivar Oja, vitraazid - Renee Aua. Oreli kinkis Viljandi sõpruslinn Ahrensburg. 08.30 Kogunemine bussi 08.35 Algab sõit Pärnu poole 10.15 Saabumine Pärnusse 10.30 Tutvumine Pärnu ordulinnusega Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud 1265. aastal. Linnus ehitati Liivi ordu poolt Pärnu jõe
Ükski elling ega dokk polnud gigantsete sõsarlaevade jaoks piisavalt suur, kuid lord Pirrie ei lasknud end sellest heidutada, ning ta andis korralduse üks ellingutest ümber ehitada. Ellingut pikendati umbes 60 m võrra ja valati peale 1, 4 m betoonikiht. Hiigelaurikut hakkas planeerima Thomas Andrews. Titanicu kiil pandi maha 31. märtsil 1909. aastal ellingul nr. 3. Laeva valmissaamine kestis 3 aastat, selleks kulus miljoneid töötunde. Laeval olid väärispuust mööbel, ilusad kullatud lühtrid, kogu sisseseade oli kaunis ja kallis. Inglise kaubandusministeeriumi lootusetult vananenud eeskirju ei olnud muudetud alates 1894. aastast. Aegunud eeskirjade järgi pidi igal 10 000 tonnisel Inglise laeval olema 16 päästepaati mahuga 154 kuupmeetrit, samuti parved, mille maht pidi moodustama 75% päästepaatide mahust. ,,Titanicu" pardal pidi olema päästepaadikohti 962 inimesele, kuigi ta võis mahutada 3547 inimest.
päeval. Koguduse õpetaja Theodor Lutheri ettepanekul sai kirik endale evangelist Johannese järgi mugandatud nime Jaani kirik. 17. detsembril 1867. aastal pühitseti uus kirik paljude eesti, saksa ja vene soost müürseppade, puuseppade, tislerite, klaasijate, stukimeistrite ja maalrite, sadade heldete annetajate ja koguduse ühise töö vili, arvukate kõrgete külaliste ja suure rahvahulga osavõtul. Uuele kogudusele toodi rohkesti kingitusi: kell, altari lühtrid, kroonlühtrid, ristimisvaagen ja karikas. Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustaud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning õunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu.
Kasutati ka seinamaale ja nizzidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. 3) Vaata illustratsioone õpikus lk 184-188 ja kirjuta välja 3 näidet Prantsuse klassitsistlikust arhitektuurist: * Tähe triumfikaar Pariisis. * Madleine´i kirik Pariisis. * Pantheon Pariisis. 2 näidet Vene klassitsistlikust arhitektuurist: *Aleksandri sammas * Narva väravad Peterburis 1 näide Eesti klassitsistlikust arhitektuurist: * Tartu raekoda. 4) Too välja klassitsistlikule maalikunstile omaseid jooni:
asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs. H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U-hargi motiiviga madal lambrii. Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh O. Metsis), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).18 ,,Rakvere gümnaasium esindas ruumiprogrammilt ja funktsionaalselt skeemilt 1930. aastate keskpaigaks Eestis kõrgeimat taset. RG juures saavutas funktsionalism A.Kotli käes elujõulisuse ja seda mitte üksnes üldises arhitektuurses lahenduses, vaid ka
kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nissidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Ampiirstiili eemärk sisekujunduses matkida Napoleoni välilaagrile iseloomulikke jooni. Peen triibumotiiv seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria - toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid Vana-Egiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik.
vagune.Õunapuu pääl aiashüppab varblane,tasakesti helbedtalle järele... Kirjandus ja muusika: muusikaline motiiv teksis Oskar Luts: Kevade,,Tema [Arno] hingesse asus rääkimatu õnnetundmus, talle näis, nagu oleks midagi suurt, ootamatut sündinud, mis temale ja kõigile teistele palju rõõmu pidi valmistama. (...) Kui laulud kõlasid ja orel mürisevalt kaasa mängis, vajus tema silmis kõik ühte: inimesed, lühtrid, küünlad ja jõulupuu altari ees; kõik ühines suureks, jumalat kiitvaks ja austavaks koguks. Ei olnud seal hulgas ühtegi halba inimest, kõik olid head. Tema ise kadus lõpmatusse ja laulis kaasa inglite kooris Betlehema väljal, kuna tema ümber paistis imelik valgus..." Kirjandus ja muusika: muusikalised struktuurid kirjanduses Skertso (it. scherzo): Muusikaline vorm Enamasti sonaadi või sümfoonia 3. osa Jaotub 3 osaks: scherzo trio scherzo
Seinu kaunistab armas oranz-roheline lillevanikutega ornament. Sisevaade altari poolt ukse suunas. Trepp viib üles väiksele orelirõdule. Kiriku laest ripuvad suured lühtrid, eesosas on traditsiooniline altar ja väikese trepiga kantsel, seintel mõned tumedad vanad maalid. Kütet kirikus ei ole. Altari ees seisab kirikuõpetaja Aare Vilu. Altarimaali on teinud Johan Köler, see on tema esimesi selliseid töid. Kirikus on veel palju teisigi kunstimälestisi. 13 13 Vaata lisa 8 7 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA Varasemal ajal nõudis kirik rahvalt eeskätt välist kombetäitmist:
nelja fassaadi kaunistava ajanäitajaga torn, mis on 3-astmeline ja tihedalt pilastritega liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline. Tervikliku ning harvaesimnevalt valgusküllasena mõjub suur peegellaega kirikusaal. Sisustuses barokselt kurvleva joonega orelväär kümnel toskaana sambal, kirikuga üheaegselt valminud stiilne varaklassitsistlik altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas
aadlikud. Sisekujundus Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. · Barokk ja rokokoo Eestis. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo- ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1
Seinu liigendati endiselt sammaste ja pilastritega, sammaste-pilastrite vahe aga kaeti kas ehtsate või seinale maalitud drapeeringutega. Rikkalikult drapeeritud tekstiilide valik ja nende oskuslik kasutamine suurendas ruumide suursugusust ja majesteetlikkust. Põrandaid kattis geomeetriline muster, lagi oli valge, seintelt üleminek uks karniis, nurkades ornament. Kasutati ka seinamaale ja niššidesse paigutatud skulptuure. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga, mis on hästi jälgitav biidermeieris. Biidermeierlik sisekujundus järgis klassitsismi: seinad värviti heledaks, tihti kasutati tapeeti, millel tagasihoidlik lillmuster. Seinad võisid olla jagatud ka kaheks – alaosa e. lambrii oli oli kaetud heledaks värvitud puupaneeliga, ülevalpool kasutati tapeeti
- luminestseeruvad (teat. lantanoidide, U lisand) Süsteemid K2O - BaO - SiO2 + Nd → laserites On ka valguse toimel (pöörduvalt või pöördumatult) värvuvaid (tumenevaid klaase) Rasksulavad ja kergsulavad (B2O3 lisand) klaasid, B2O3 lisand soodustab ka aeglaste neutronite neelamist Kõrge murdumisnäitajaga (sisald. taval. kuni 24% PbO) klaasid: “kristall-klaas” - straasid (strassid) → ehted, lühtrid jm. (eriti kõrge murdumisnäitajaga) Kuumuskindlad (pyrex jt.): Na2O - B2O3 - SiO2 (+Al2O3): pehmenem. 820ºC, pikaajal.: 400ºC. Kõrge röntgen-läbipaistvus: B2O3 - CdO - Li2O - BeO jpt. eriklaasid SITALLID – kristallstruktuuriga klaasid (taval. klaas on amorfne) palju tugevam ja vastupidavam (mehh. ja termil) kui taval. klaas [arcoroc (Pr.)] Tsement – tähtis silikaatne sideaine Lähteained: Lubjakivi ??savikad mineraalid
Igaüks tahtis ligemale pääseda, et esimesena sisse tormata rikkalikku kirikusse, avarasse varakambrisse, kuhu olid kokku kuhjatud kolme sajandi varandused. Rõõmust ja ahnusest rõkates tuletasid nad üksteisele meelde toredaid hõberiste, suurepäraseid bro2 4 0 kaatkuubi, kullatud hõbedast hauaehiseid, koori ohtraid kaunistusi, siis säravaid pühi, tuledest sätendavaid jõulusid, päikesest sädelevaid lihavõtteid, kõiki neid hiilgavaid pidupäevi, kus kirstud pühakusäilmetega, lühtrid, sakramendiastjad, tabernaaklid, reliikvialae-kad kulla- ja teemantmägedena altaritele kuhjusid. Kahtlemata oli sel silmapilgul igal vargapoisil ja sandil, võllaroal ja logardil palju vähem meeles mustlastüdruku vabastamine kui kiriku riisumine. Usume koguni meeleldi, et suurele hulgale neist oli Esmeralda ainult ettekäändeks, kui vargad üldse ettekäändeid vajavad. Samal silmapilgul, kui nad hinge kinni pidades ja lihaseid pingutades tõukepoomi ümber
annaabi.ee 
