Atacama kõrb Asend Atacama kõrb asub Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, vaikse ookeani ja Andide mäestike vahel, lõunapöörijoonte piirkonnas, ning laiub sellistes riikides nagu Boliivia, Peruu ja Tiili. Joonis 1.Atacama kõrbe asend Joonis 2.Atacama kõrbe asend Kõrbe suurus ja ulatus Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2 asetseb Tsiilis. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suvekuudel tõuseb keskpäevane temperatuur üle 30 kraadi, kuid ööd on küllaltki jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud. Atacamast tekkis kõrb, sest see asub lõunapöörijoonte vahel, kus aasta ringi valitseb laskuvate õhuvoolude tõttu püsiv kõrgrõhkkond, mi...
NAMIBI KÕRB ASEND JA ULATUS Namibi kõrb on teadaolevalt vanim kõrb maailmas. See asub Aafrika mandri ja Aafrika maailmajao edelaosas Namiibia riigis. NAMIBI KÕRBE ASEND Läänes piirneb Namibi kõrb Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul kül...
Kõrbe iseloomustus Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis + kaart. Gobi on suur kõrb Euraasia mandril, Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt ka Põhja- Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega. Nii asubki Gobi kõrb mäestike vahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus. Gobi kõrb on maailmas suuruselt kolmas kõrb ja Aasias on gobi kõrb suurim. Kõrbeala lääne ida suunaline, pindala on umbes 2 milj. km2. Kõrbe pikkus on umbes 1500 km ja laiuseks 800 km. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused( kujunemise seaduspära ) Gobi kõrbes on, võrreldes teiste kõrbetega üsna külm kliima, harva võib ka esineda lund, mis tuule tõttu kohale kantud Siberi steppidest. Külmi kliimaolusid soodustab tema asukoht, ta asub kaugel Põhjas , kus kliima hoopis külmem. Pealegi asub Gobi kõrb merepinnast 900-1...
Lühirehveraat Atacama kõrb (inglise keeles Atacama desert) Koostanud: Johanna-Britt Haabu 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Atacama kõrb asub Vaikse ookeani ääres, Lõuna-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos ning läbib Boliiviat, Peruud, Argentiinat ja Tsiilit. 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe pindala on umbes 400 000 km2. Ligikaudu pool Atacama kõrbest paikneb Tsiilis (umbes 181 000km2). Kõrb moodustab Vaikese ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi ja kõrgus on kuni 4000m üle mere...
Gobi kõrb 1. Asend mandril, maailmajaos ja riigis Gobi on suur kõrb euraasia idaosas, asudes enamasti Mongoolia lõunaosas ja Põhja-Hiinas. Ta on ümbritsetud igalt poolt mäestikega ja nii asub Gobi kõrb mägedevahelisel platool, natuke kõrgemal kui ümbrus. Joonis 1. Gobi kõrbe asend. 2. Kõrbe suurus ning ulatus Gobi kõrbe pikkuseks on 1500 km ning laiuseks 800 km. Kogu ala suurus on 1 295 000 km 2. Kõrb asub pikkuskraadidel 95-115 idas ja laiuskraadidel 38-43 põhjas. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni ning idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani mäestikuni. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Gobi on külm kõrb ja ei ole haruldane, et liivatüünidel on lund ning härmatist. Gobi kõrbes on sellepärast külm, et see asub põhjas ja 910-1520 meetri kõrgusel. Keskmine sademete hulk on 194 mm aastas. Temperatuuri amplituud aastas on seal vä...
Atacama kõrb 1. Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliiviat, Peruud ja Tsiilit. (Joonis 1. Atacama kõrbe asend) 2. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Atacama on maailma kõige kuivem kõrb. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhj...
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik...
Namibi kõrb 1.Asend Namibi kõrb laiub Edela-Aafrikas, alates Oliphantsi jõest Lõuna-Aafrika Kapimaa provintsist kuni Angolani põhjas. Piirneb läänes Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust mööduv külm Benguela hoovus. Namibi kõrbes saja aasta jooksul vähem kui 10 mm. Lääne-Nambibi saab aasta jooksul 5 mm sademeid, kui Ida-Namibi 85 mm. Suure astangu jalami lähedal sajab suviti mõnevõrra vihma, Or...
Atacama kõrb 1. Asend langevad ida Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. 2. Kõrbe suurus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Kliima tingimused Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. ...
Paula Hõbe & Sigrid Lii Treialt Kõrbe loodus Asend Enamus asuvad ribadena Piki 30 põhja-ja lõunalaiust Kliima Sademete vähesus ( alla 250mm/a) Enamasti sajab talvel Vihmahood on tavaliselt lühikesed, kuid tugevad Temperatuuride vahe öösel ja päeval on suur Suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pinnamood Vahelduva pinnamoega Enamasti tasased madaladvõi künklikud alad Esineb ka mäestikke Maastiku kujunavad tuul ja vesi On palju liivaluited,mis võivad ulatuda 200 meetri kõrguseni veestik Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata Kõrbete jaoks on tüüpilised soolajärved Kõrbetes on palju oaase Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel taimestik Lehed on väikesed ning tugevad Hõbedased või läikivad lehed peegeldav...
Gobi kõrbe iseloomustus Lühireferaat 1. Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos ja katab Lõuna-Mongooliat ning Kesk-Hiinat (joonis 1.1.) 2. Kõrbe suurus, ulatus Gobi kõrbe pindala on ligi 1 300 000 km2 ja on seega suuruselt maailma neljas kõrb. Gobi ulatub põhjas Hanghai mäestikuni, idas Suur-Hingani mäestikuni, lõunas Nan Shani mäestikuni ning läänes Tian Shani 1.1. Gobi kõrbe asukoht mäestikuni. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi kõrbe näol on tegu külma, sisemaa kõrbega. Temperatuuri amplituud on -40oC talvel (joonis 3.1.) kuni +50 oC suvel. Põhjuseks on kõrbe kaugus ekvaatorist, kõrgus merevee tasemest (ligi 900 meetrit) ning külmad ...
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist.Päevad on Saharas väga kuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur...
SAHARA KÕRB ASUKOHT Sahara kõrb asub Aafrika mandri põhjaosas lähistroopilises kliimavööndis. Kõrb hõlmab suure osa Alzeeriast, Liibüast, Egiptusest, Sudaanist, Mauritaaniast, Malist, Tsaadist ja Nigerist. joonis 1. Sahara kõrbe asend KÕRBE SUURUS Sahara kõrb ulatub läänest itta 18W-40E ehk 5100km. Lõunast põhja aga 18N-35N ehk ligi 2000 km Kõrbe pindala on 9269600km² KLIIMA Sahara kõrbes on väga palav ja kuiv. Keskmine sademete hulk on 0-100mm aastas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 8-24 kraadi juuli keskmine on aga 32... kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. ...
Sahara kõrb Kõrbe asend: Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus, ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi toimunud kliimamuutuse tagajärjel, mille põhjustas Maa liikumistrajektooril tekkinud kõrvalekalle ning Põhja-Aafrikas algas põuaperiood. Taimestik ja loomastik: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Datlipalm on Sahara kõige levinum palmiliik. Nad moodustavad oaase ja varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust, ...
Suur Liivakõrb 1. Kõrbe asend Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. 2. Kõrbe suurus ja ulatus Suure Liivakõrbe suurus on 284993 km2 ning sellise pindalaga hõlmab ta umbes kahekümnendiku Austraalia pindalast(7,7 mln km2 ). 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas, Kimberely lavamaa läheduses 300 mm aastas. Suviti (septembrist maini) on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25 ja 30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad las...
Sisukord Sissejuhatus Kõrbed tekivad peamiselt mandrite sisealadele, külmade hoovuste naabrusse, mäestike tuulealusele nõlvale. Eelkõige tekivad kõrbed troopilises kliimavöötmes, pöörijoonte (~30°N/S) lähedusse. Troopilises kliimavöötmes on valitsevaks kõrgrõhkkond, mis on kuiv, ning ei anna pilvedele võimalustki tekkida. Nii sajab kõrbepiirkondades väga vähe. Alla 250 mm aastas. Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav,...
Vihmametsad Asend: Vihmametsad levivad ekvaatorilähedastel aladel. Kliima: Palav ja niiske. Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovt...
X KOOL SAHARA KÕRB ISELOOMUSTUS Referaat Koostas : X Õpetaja : X Detsember 2010 1.Asend Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika mandri põhjaosas. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tune...
Gobi kõrb 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril Aasias. Ta võtab enda alla osa Hiinast ja osa Mongooliast. Gobi kõrb 2.Kõrbe suurus, ulatus. Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5.Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastiku tihedus ja piknemine, kaart. Inimesed kaevandavad Gobis kivisüsi, naftat ja rauamaaki. Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine. Kasutatud materjalid: wikipedia, suur maailma atlas, geograaf...
MULD REET TUISK MÕISTED MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% ...
SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena. Enamasti sajab talvel. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub sam...
Valga Gümnaasium Geograafia referaat MAURITAANIA Gloria Hallaste 8.c Valgas 2007 Sisukord 1.Sisukord ja kasutatud allikad. 2.Üldandmed. 3.Asend. Naabrid. Pinnamood. 4.Kliima. Siseveed. Mullad. 5. Loodusvöönd. 5-6. Inimene ja keskkond. Kasutatud allikad 1. Maailma atlas 2003 2. Eesti Entsüklopeedia nr.6 1992. 3. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/mauritaania_llina%20metskula.htm 4. A ja O taskuteatmik, 1999 5. Maailma teatmeatlas, 2000 6. Dean Foster ,,Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad." Ersen 2002 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Mauritaania Üldandmed Nimi: Mauritaania Islamivabariik Pealinn: Nouakchott (Nuaksott, 1985. a. 500 000el.) Riigikord: Presidentaalne vabariik Pindala: 1 030 700 km ² Haldusjaotus: 12 regiooni ja pealinna ringkond Rahvaarv: 2 912 584 (2003) Rahvastiku...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS................................................
Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese vihmaga Mullastik ferralliitmuld nii...
Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Õhumassideks on troopiline õhk. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraad...
Suletud pliiakud (SLA) Pliiaku on vanemad tüüpi laetav aku. Akude tüüpe on erinevaid: 2V, 4V, 6V, 8V ja 12V. Pliiaku liigid on Gel Cell, Scooter ja UPS Plussid ei vaja balanseerimist aku asend pole oluline odav hind keskonnasäästkil pikka kasutusigaga (5.a.) Peab vastu kuni 20 tundi Miinused suur kaal(mõõtmed) Neid kasutatakse paljudes rakendustes, sealhulgas sõidukite elektroonikas, UPS-ides, arvutitesüsteemides, ratastoolides, motorollerides, tööstus- ja meditsiiniseadmedes ning paljudes muudes kohtades. Aku isetühjenemine on 40% aastas.On üksparimaid akusid. Ajal 1970ndate keskpaigast, teadlaste väljatöötatud hooldus-free lead-acid battery, mis võib töötada mis tahes asendis. Vedel elektrolüüt on geelistatud, niisutatud separaatorid ja siis suletud. Kaitseklapid lubavad õhutamise ajal tasuta, täitmise ja õhurõhk muutub. Lähtudes erinevate turu vajadustele, kaks pliiakud süsteemide selgus: väike suletud pliiakud (SLA), ...
Sahara kõrb 1. Asend: Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. 2. Pinnamood: Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. 3. Kliima: Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Eriti põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma; kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. 4. Taimkate: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. 5. Rahvastiku tihedus ja rahvused: Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides...
Kõrbed 3.14, 3.15, 3.16 Risto Tõldsep VIII klass Lagedi Kool Kõrb Ulatuslikud kuivad piirkonnad kõrbed hõlmavad ligi viiendiku maakera maismaast. Kõrbe ja naabervööndi vahelist ala nimetatakse poolkõrbeks. Kõrbes võib olla jäiselt külm, nagu Antarktikas, aga seal võib olla ka kõrvetavalt kuum, nagu Saharas. Kõrbe pinnamood võib olla mägine või tasandikuline. Õhutemperatuur kõigub ööpäeva jooksul palju. Kõikidel maailma kõrbedel on aga ühine tunnus kuivus. Aastane sademete hulk on enamasti alla 250mm. Suurimad kõrbed Kõrb Asukoht Pindala mln km2 Sahara Põhja-Aafrika 7,0 Liibüa Põhja-Aafrika 2,0 Gobi Mongoolia, Hiina 2,0 Kalahari Lõuna-Aafrika 1,0 Atacama Lõuna-Ameerika 0,4 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirne...
Tamsalu Gümnaasium Sonora kõrb Referaat Koostaja: Ragne Veelma Juhendaja: Merle-Kairit Toom Vistla 2009 Sisukord 1) Geograafiline asend lk 2-3 2) Pinnamood lk 4 3) Kliima lk 5 4) Veestik lk 6 5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kiv...
Tartu Kivilinna Gümnaasium TSIILI Koostaja: Reelika Tuum Klass: 10A Tartu 2012-2014 1. Geograafiline asukoht Tsiili asub Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani läänerannikul. Seetõttu on Tsiili asukoht soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb...
SAVANN Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kog...
Varstu Keskkool Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist min...
Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja ...
Tsiili Vabariik Koostas: Kristyna Kokk 8.1.13 Kristyna Kokk 1 Sisukord Üldandmed Riigi arengutase Kaart Rahvastik Vapp Põllumajandus Lipp Toit Eksport Geograafilise asendi iseloomustamine Import Energeetika Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago...
Referaat ,,Loodusvööndid'' Savann Arthur Luste – Itchev 8.a klass 27.01.2011 Juhendaja: õp. Eve Kasekamp Sisukord Savanni asend...................................................lk 1 Riigid..................................................................lk 1 Kliima.................................................................lk 1 Siseveed............................................................lk 2 Mullastik.............................................................lk 2 Inimeste mõju mullastikule.................................lk 2 Taimestik............................................................lk 3 Loomastik...........................................................lk 3 Elanike põhitegevusalad....................................lk 3 Kasvatatud kultuurid ja loomad..........................lk 4 Erinimetused ja uued mõisted....................
Vana-Egiptuse arhitektuur Tallinn 2008 Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlast...
MAROKO Diana Tammekand VPG 11.klass Maroko lipp Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põlluma...
Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...
Suur Victoria kõrb. 1. Kus? Mis? Millest? Milleni? Ehk suurus, asend ja ulatus. Suur Victoria kõrb on suurim kõrb on kõrb Austaraalias. Piirneb põhjast Gibsoni kõrbega ja lõunast Nullarbori tasandikuga ja idast Mugstrave'I mäestikuga. Ta asub lõuna kõrbevööndis, kaljukitse pöörijoone ümbruses (30oc S). Tegu on enamasti liivakõrbega. Põhjaosas on kõrb umbes 200 meetrit üle merepinna, lõuunas 700meetrit üle mere pinna. Erinevatel andemtel on see 348 750 kuni 647 490km2 suur. Kuid usalduväärseimate andmete kohaselt on kõrb 420 405km2 suur. Suur Victoria kõrb, on märgitud punasega. 2.Mis selga tuleks panna ehk kliima. Päeval on suvel sooja umbes 3040oc, talvisel päeval 2025oc. Päevane õhutemperatuuri kõikumine on väga suur. Ja öösel võib üpris külmaks minna. Sademed esinevad peamiselt talvel ja neid on erinevatel andmetel 100 kuni 250mm aastas, enamus allik...
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad ·...
HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regio...
Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopil...
Mesopotaamia Kerstin Ots MHG 2012 Mesopotaamia looduslik asend Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kolmnurkse otsaga kirjutuspulga abil tooresse savisse( u aastal 3000 eKr) · Leiutasid veel ratta, vankri, pronksi, paadid, võlvi, niisutuskanalid, põletatud ning glasuuritud tellised ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala · A...
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
KOOL klass Õpilase Nimi SAVANN Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Linn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB.......................................................................
üReferaat loodusgeograafias Tartu Ülikooli geograafia instituut Kameruni Vabariik (Republic of Cameroon) Kairi Leppik Tartu 2002 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Kameruni Vabariigi loodusgeograafiast. Antud referaat käsitleb piirkonna geograafilist asendit, reljeefi, kliimat, mullastikku, taimkatet ja loomastikku. Geograafiline asend Kamerun, ametliku nimetusega Kameruni Vabariik, asub Lääne-Aafrikas (Ekvatoriaal-Aafrikas). Riigi pindala on 475 440 ruutkilomeetrit (veidi suurem kui Kalifornia) ja koosneb autonoomseist Ida- (endine Prantsusmaa valdus, 433 100 km²) ja Lääne-Kamerunist (endine Suurbritannia valdus, 42 300 km²). Kogu pindalast on maismaad 469 440 ruutkilomeetrit ja veepinda 6000 ruutkilomeetrit. Kameruni Vabariigi pealinn on Yaounde. Riik piirneb läänest Atlandi ookeaniga, loodest Nigeeriaga, idast Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunast Ko...
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vee...
Ehte Humanitaargümnaasium INDIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima................................................
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
