Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.........................................................................................................5 Lihaskond...........................................................................
. ..................................................................................................................................... Toitumise järgi jaotatakse: Lepiskalad: (3näidet) …………………….. toit ........................................ röövkalad: (3näidet) ……………………… toit ........................................ Ehituse järgi jaotatakse: sõõrsuud: (3näidet) ……………………… kõhrkalad: (3näidet) …………………….. luukalad: (3näidet) ………………………. Mille poolest erinevad sõõrsuud ja kõhrkalad luukaladest? ....................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... ....................................................................
keelikloomad, taimedest vetikad 488 Ordoviitsium selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid, sammalloomad, meriliiliad, vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad 359 Karbon mereelustik sarnane eelnevatele, kaladest valitsejaks kõhrkalad, hiidosjad, sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad 299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed, okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine
troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja loomad.Kala suurus liigist,vanusest ja toidu hulgast. Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud. Sõõrsuud-silmud,ei soomused,lõug ja tüüp suu,lehtrikujuline suu ,serval asuvad sarvainetest hambad,nendega raspeldavadlihatükikesi kalalt,laibalt,,imevad keha külge ja
Limused Paljasseemne Teod taimed luukalad Kalad Karbid kõhrkalad Selgrootsed Roomajad LOOMAD Kilpkonnalised Maod Kahepaiksed Imetajad Sisalikulised Krokodillilised Linnud
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4. ...
Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad kalad kilu roosärg ahven räim lõhe haug lest latikas kiisk Kalade mitmekesisus lepiskalad röövkalad särg haug latikas ahven Kalade mitmekesisus luukalad kõhrkalad haug hai säga rai Kalapüügiseadused Iga kala püüdmiseks on ettenähtud kindel aeg; igaühel on õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega; eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võivad teised kala püüda vaid omaniku loal; kalapüügipiirkonnad jagunevad: riigi-, kohaliku omavalitsuse - ja eraomaniku kalapüügipiirkond; keelatud on tagasi vette visata püüdtud
1. Sissejuhatus Kalad jagunevad kolme rühma luukalad, sõõrsuud ja kõhrkalad. Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu. Luukalad on soomustega veeloomad, kes on painduva ja voolujoonelise kehaga. Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes. (Bioloogia põhikoolile I) 2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES) 2.1 Luukalade välisehitus
Kuum katlake: vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal, 150-250kr. Jääkamber: madal temp, 0kraadi, sest DNA ja RNA nukleotiidil pole kõrgemal temp püsivad. Taimed: eeltuumsed, päristuumsed, hulkraksed tekkisid vees, moodustus vaba hapnik, sammaltaimed, sõnajalgtaimed (mullakiht), paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Loomad: areng algas vees, teod+ paljasjalgsed+ karbid, trilobiidid, käsnad (tõeliste kudede ja elunditeta), lõuatud, kõhrkalad, kopskalad, lülijalgsed, kahepaiksed, roomajad, hiidsisalikud, imetajad, linnud. Hulkraksuse eelised: rakud diferentseerunud, väheneb sõltuvus keskkonnast, suguline paljunemine, loomade aktiivne liikumine, kohastumiste teke kiireneb.
Reasta Maal toimunud sündmused 1.ainuraksete prokarüootide teke 2.eukarüootsete rakkude teke 3.hulkraksuse kujunemine 4.fotosünteesivate tsüanobakterite areng 5. kudede ja organite areng 6.elu väljumine veest maismaale 7.suguline paljunemine 8.kehasisene viljastumine 9.kehaväline viljastumine Reasta taimerühmad arengu järjekorras 1.rohevetikad 2.sammaltaimed 3.sõnajalgtaimed 4. paljasseemnetaimed 5.katteseemnetaimed Reasta selgroogsete loomade rühmad arengu järjekorras 1. kõhrkalad 2.lõuatud kalad 3. luukalad 4.kahepaiksed 5. roomajad 6.linnud 7.imetajad
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on ol...
Elu teke ja areng Maal . 9-B kordamine . 1. Maa esimesed organismid elasid 4 miljardit aastat tagasi . Bakterite sarnased, koosnesid ühest rakust ja olid tuumata. Vees elasid. 2. Karbid, teod, käsijalgsed, okasnahksed, sammalloomad, merisiilik , meduus, korallid, lülijalgsete eellased, selgroogsed kalad, lõuatud, kahepaiksed, kõhrkalad, luukalad, peajalgsed. 3. Vanaaegkonna alguses . 450 miljonit aastat tagasi . Õhus oli hapnikku . Taimed pidid kohastuma uute, kuivemate elutingimustega . 4. Esimesed maismaa loomad . Väikesed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad. 5. Taimedest atmosfääri eralduv hapnik võimaldas loomadel levida maismaale . Vanaaegkonna lõpul . 6. Kivisöe ajastu . Vanaaegkonna keskel . 350300 miljonit aastat tagasi . Maad katsid hiigelsuurtest
· inimorganism omastab kalaliha kiiremini ja täielikumalt kui loomadeliha · see on tingitud ühelt poolt soodsama valkude koostisega, teisalt aga kaotab kalaliha keetmisel 10-30% niiskust (loomaliha 50%) Kalade liigitus: Kalad liigitatakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · keha kuju (piklikovaalsed, lamedad...) · soomuste olemasolu (suured või väikesed) · uimede arv, asetus, kuju · suu kuju ja asetus · luu- ja kõhrkalad. Elukoha ja toitumise järgi liigitatakse: · merekalad (elavad meredes, ookeanides) · mageveekalad (elavad jõgedes, järvedes) · riimveekalad (rannikulähedastes mereosades) · siirdekalad (elavad meredes aga koevad jõgedes ja vastupidi) Kalatooted: Pool- ja kulinaartoodete valmistamine: · suurendab kalakaupade sortimenti · kergendab tööd · kiirendab toidu valmistamist. Pooltooted (külmtöödeldud) on: · toored kalakotletid
kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni),kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni). Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad,luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Kala ehitus Kalade evolutsioon Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat. Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaste (Myxiniformes) seltsi. Kala fossiil Kalad toiduna Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine.
Esimest hulkraksete loomarühmade puhul oli tegemist kehavälise viljastumisega. 9.Kambriumi tähtsus Kambriumis tekkisid esimesed keelikloomad(loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega suguluses olevad selgrootud) ja välise skeletiga loomad, nt limused. Veelgi pärinevad sellest ajast ka esimesed kõhtjalgsete esindajad. 10.Mis toimus siluris? Siluris tekkis palju uusi selgrootuid loomi ja perekondi. Tekkisid ka soontaimed ja kõhrkalad. Soontaimed olid hilisematele maismaaloomadele toidubaasiks. Kaladel hakkasid arenema lõuad ja ka uimed, mis muutis nende liikumisvõimet paremaks.
samblad. Ürgraikad olid esmased taimed, mis maapinda asustasid. 6) algelised sõnajalgtaimed 7) paljasseemne taimede teke (kuusk, mänd, kadakas, jugapuu) 8) õistaimed e. katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal. Loomade evolutsioon: 1) ainuraksed eeltuumsed organismid 2) päristuumsed organismid 3) käsnad 4)ussid ja lülijalgsed 5) lõuatud kalad, kõige algelisemad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud. 6) kõhrkalad-haid, raid. 7)luukalad- haugid, lestad, kilud. 8) vihtuimsed kalad ja kopskalad. 9) kahepaigsed, jäsemed, kopsud, nahk, aju. Kehaväline viljastumine vees 10) roomajad, jäsemed, otsaju, nahk, vereringe, kehasisene viljastumine, munal on tugev nahkne kest, ei sõltu veest. (maod, sisalikud, kilpkonnad) 11)imetajad
530 aastat tagasi esimesed teadaolevad jäljed loomade liikumisest maal 480 miljonit aastat tagasi esimesed lõuatud (Agnatha) on primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik (Latimeeria?) 475 miljonit aastat tagasi esimesed taimed liiguvad elama maismaale ( esimesteks rohevetikad ja seened) 440-410 miljonit aastat tagasi sammaltaimede ilmumine. Ürgraikad (Psilophytopsida) olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed Kõhrkalad on vee-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast 363 miljonit aastat tagasi putukad maismaal ja varsti ka taevas, haid jahivad ookeanites, vegetatsioon katab maad (kollad, osjad, sõnajalgtaimed ja hiljem metsad) Kahepaiksed maismaale. Maismaaloomad evolutsiooni tulemusena neljajalgseteks 300 miljonit aastat tagasi Roomajate teke Paljasseemnetaimed. Luukalad on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse
· vahemeremaades · u. 2500 a. eKr. · hiljem võeti kasutusele raud o 1300 a. eKr. o hetiidid Väike-Aasias Ajastud 1. Paleosoikum e. vanaaegkond 2. Mesosoikum e. keskaegkond 3. Kainosoikum e. uusaegkond Paleosoikum · 570-245 milj aastat tagasi · Kõhrkalad (haid) · lõualuudeta kalad · selgrootud · lõualuudega kalad · hiidskorpjonid · kahepaiksed roomajad · LÕPPEE JÄÄAJAGA Mesosoikum · 245-65 milj aastat tagasi · roomajad imetajad · dinosaurused krokodillid konnad
Eesmärgiks oli saada anorgaanilistest orgaanilised ühendid. Saadi 4 erinevat aminohapet. Arhed- ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed), lülijalgsed trilobiidid, käsnad, meduusid, merevetikad Kivisöe- kolla-, osja- ja sõnajalametsad, roomajad, kõhrkalad Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla teke, paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv- soosib keskmiste tunnustega isendeid/ suunav- soosib keskmisest erineva tunnustega isendeid/ lõhestav- soosib äärmuslikke tunnnuseid, valge ja must
maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalade välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakunii) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone
tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean)
tuul), elastsusenergia (liustike liikumine) 4. Keemiline energia Keemiliste reaktsioonide käigus vabanev salvestunud energia (fossiilsed kütused, elusorganismid) Maa teke ja areng Eoonid, aegkonnad, ajastud Maa vanus ~4,5 miljardit aastat 1) Arhaikum ehk ürgeoon (maakoore tardumine) 2) Proterosoikum ehk agueoon Paleosoikum ehk vanaaegkond 3) Kambriumi ajastu (merede ülekaal, elu meres) 4) Ordoviitsiumi ajasti (mere selgrootud, kõhrkalad) 5) Siluri ajastu (esimesed maismaataimed eostaimed, kalade areng) 6) Devoni ajastu (karbid, teod, sõnajalad, selgroogsed maismaal) 7) Karboni ajastu (kivisöe teke, taimestik vöötmeline) 8) Permi ajastu (Kuivaperiood, 95% liikidest suri välja, okaspuud, paljasseemnetaimed) Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean)
roomajate evolutsioonile. Maismaal lõppes imetaja sarnaste reptiitide ülemvõim. 14. Milline oli kriidi lõpu suure väljasuremistelaine mõju imetajate evolutsioonile. Enamik mitte-linnulisi dinosaurosed surid välja 15. Järjesta sündmused taimede evolutsioonis. Fotosüntees, Vetikad, korallid, soontaimed, sõnajalad, seemned, paljasseemnetaimed, õistaimed, rohttaimed 16. Järjesta sündmused selgroogsete loomade evolutsioonis. Esimesed keelikloomad(vesitupp), uimed,lõuatud kalad, kõhrkalad, luuakalad, kahepaiksed, vihtuimsed, jäsemed, roomajad, kehasisene viljastamine, püsisoojus, imetajad, putuktoidulised imetajad, dinosaurused, ürglinnud, taimetoidulised saurused, kiskjalised, kabjalisedvaalalised, loivalised, närilised, ahvilised
· Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid) · Okasnahksed · Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad, Linnud, Imetajad) Eesti elusloodus · Eesti taimestik · Eesti rohevetikate nimestik · Eesti samblikud · Eesti samblad · Eesti sõnajalgtaimede nimestik · Eesti paljasseemnetaimede süstemaatiline nimestik · Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Eesti kaheiduleheliste nimestik · Eesti seenestik · Eesti seente süstemaatiline nimestik
KATTESEEMNETAIMED. Loomariigi evolutsioon- 540 400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. kambriumi plahvatus. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. 400 miljonit aastat tagasi tekkisid- Putukad Kahepaiksed Roomajad Luukalad tänapäeva kalad nt. haug, ahven. 200 miljonit aastat tagasi ilmusid : IMETAJAD on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmeta nõrega emapiimaga. Püsisoojus Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad
Kalad sisaldavad : Valke 9-27% (suurem osa täisväärtuslikud) Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) Mineraalained kuni 3% Ekstraktiivaineid 1,5-8% Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine ,E,K Süsivesikuid 1% (glükogeen) Kalade liigitus Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); -uimede arv, asetus ja kuju; -suu kuju ja asetus; -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : -merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4
vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pea veepeale hingama tulema. · Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANE D 1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"? 2. Mis kala on pildil? Lõpused · Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund. · Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub lõpustesse, kust veest (HO) omistatakse
Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus. Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi). Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi Iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. PUTUKAD Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine. Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm. KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi , paljunevad vees, elavad maismaal ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi , kehasisene viljastumine, dinosaurused ehk Hiidsisalikud 200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD
Selgroogsed jagatakse: 1. imetajad 2. linnud 3. roomajad 4. kahepaiksed 5. kalad Ptk. 6 Keskkonnast ärritust vastu võtvad elundi on meeleelundid. Meeli on vaja, et leida toitu, partnerit, vältida hädaohte, suhelda omavahel. Igas meeleelundis on erilised tunderakud, mis regeerivad just kindlat tüüpi ärritajale. Linnud-nägemine, öise eluviisiga loom- suured silmad, maa all elav loom- ebanägemine. Ptk. 7 Kalad jaotatakse 3 suurde rühma: 1. sõõrsuud 2. kõhrkalad 3. luukalad 95%. Kaladel on ujupõis. Ptk. 8 Kalad jagatakse: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad, Madala soolsusega merd nimetatakse riimveeks. Röövkalad söövad söövad teisi kalu ja lepiskalad söövad selgrootuid ja taimi. Kalad on tähtsad lülid toiduahelas, inimesed kasutavad teda kalamaksõliks, liimiks, söögiks, väetiseks, loomasöödaks, ilukalaks, teaduslikuks katseks Ptk. 9
miljonit aastat tagasi · 320-380 miljonit aastat tagsi okaspuud (Tallinnas asub kõige põhja poolsem hõlmikpuu) · Õistaimed ~100 miljonit aastat tagasi (Devoni rüükala Aruküla liivakoobastes) Bioloogia kontrolltöö Villu · ~400 miljonit aastat tagasi kõhrkalad (haid, raid), mõnede loomade siirdumine masimaale, putukate sünd. · ~360 miljonit aastat tagasi kahepaiksed · ~300 miljonit aastat tagasi roomajad, kellest arenesid linnud ja imetajad. Evolutsiooni geneetilised alused Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4
kogunema O2; sõnajala metsadest tekkis kivisüsi) Karboni kivisöe ajastu ~330 miljonit aastat tagasi · 320-380 miljonit aastat tagsi okaspuud (Tallinnas asub kõige põhja poolsem hõlmikpuu) · Õistaimed ~100 miljonit aastat tagasi (Devoni rüükala Aruküla liivakoobastes) · ~400 miljonit aastat tagasi kõhrkalad (haid, raid), mõnede loomade siirdumine masimaale, putukate sünd. · ~360 miljonit aastat tagasi kahepaiksed · ~300 miljonit aastat tagasi roomajad, kellest arenesid linnud ja imetajad. Evolutsiooni geneetilised alused Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4
Miks? 7. Taimede evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Vetikad(esmane hapniku tootja) 2. Soontaimed 3.1 Eostaimed osjad(kidad), kollad(päris raikad), sõnajalad 3.2 Seemnetaimed- katteseemnetaimed(õisseemned), paljasseemnetaimed- okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikulaadsed. 8. Loomade evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Ainuraksed- eeltuumsed e. pvokarioodid, päristuumsed e. eukarioodid 2. Hulkraksed- 1. teod, krabid, peajalgsed 2. lülijalgsed 3. käsnad 4. lõuatud 5. kõhrkalad 6. putukad 7.kahepaiksed 8. roomajad (hiidsisalikud, dekotondid, tiibsisalikud, kalasisalikud) 9.luukalad 10. imetajad 11.linnud 9. Hardy-Weinbergi seadus. Mis tingimustel kehtib? Miks pole sellist populatsiooni looduses olemas? Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübi sagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kehtib vaid siis kui
Roomajate eelis kahepaiksete ees on nende kõva kestaga munad, mistõttu roomajad saavad muneda ka maismaale. Karboni ajastul olid lülijalgsed suuremad kui praegu, kuna hapnikusisaldus atmosfääris oli 30% praeguse 20% asemel. Lõuatud- 480 miljonit aastat tagasi alguse saanud primitiivsed selgroogsed, kellel lõualuud puuduvad ja kelle luustik on kõhreline. Uimedest oli ainult olemas suur sabauim. Silmud on tänapäevased lõuatud kalad- sõõrsuud Kõhrkalad said alguse 400 miljonit aastat tagasi. Neil oli kõhrest luustik, lõualuu ning hambakesetaolised soomused. Soontaimed- organitega taimed (varred). Tekkisid 440-410 miljonit aastat tagasi (veest maismaale). Ürgraikad- sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega (puudusid lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid). Vihtuimne kala on kalade ja kahepaiksete vaheline üleminekuvorm. Tänapäeval on nendest alles nt. latimeeria. Kopskalad- ka üks vahevormidest
tagasi - Esimesed taimed, millel on õis ja sellest arenev vili. Tänapäevani säilinud ürgpuu on ginko ehk hõlmikpuu, mis kasvab ka Eestis. Loomariigi evolutsioon: Trilobiidid tekkisid 540-400 miljonit aastat tagasi madalmerede ülijalgsed, kes elasin Varaaegkonnas Lõuatud tekkisid 480 miljonit aastat tagasi - primitiivsed selgroogsed, kellel puudus lõualuu ja kellel oli kõhrest luustik Kõhrkalad tekkisid 400 miljonit aastat tagasi kõhrest luustiku ja lõualuu ning hambataoliste soomustega Putukad esimesed loomad, kes siirdusid 400 miljonit aastat tagasi maismaale kasulikuks tuli lennuvõime omandamine Kahepaiksed siirdusid maismaale 360 miljonit aastat tagasi paljunesid kaladele sarnaselt vees, kuid elasid maismaal Roomajad valitsesid maal 300 miljonit aastat tagasi eeliseks kehasisene viljastumine
4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat
Moodustus osoonikiht. Tekkis eukarüootne rakk. Tekkisid hulkraksed organismid. Esimesed neist käsnad. Kehaväline viljasumine. Hiljem kehasisene viljastumine. Kambrium-välise skeletiga loomad (teod). Keelikloomad. Arenes skelett. Hiljem selgroog. Ordoviitsium- arenesid selroogsed. Süstakalade eellased ja lõuatud kalad. Silur- Taimed kolivad maismaale. Lõuatutele kaladele hakkasid kasvama lõuad. Devon- kaladest arenesid kahepaiksed uimedest tekkisid jäsemed. Luukalad ja kõhrkalad. Esimesed putukad ja hulkjalgsed. Karbon- tekkisid sõnajalad. Metsad. Esimesed roomajad. Perm- esimesed paljasseemnetaimed (paljunemine ei sõltu veest). Seemned. Triias- Algelised imetajad. Dinosaurused. Juura- Tekkisid linnud. Dinosauruste ajastu. Okaspuud domineerisid. Kriit- Lihtsamad imetajad. Dinosaurused surevad välja. Linnud. Õistaimed. Paleogeen- Kiire imetajate areng. Neogeen- esimesed inimese eellased Kvarternaar- tänapäeva inimene Millised on lodusliku valiku vormid?
Liivasonglane 181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu 182. Sõõrsuudest on ohtlikud kalaparasiidid: limapihklane, merisutt 183. Miks peavad haid olema pidevas liikumises, ei seisa kunagi paigal? Puudub neil iseloomulik ujupõis vajaliku sügavuse säilitamiseks peavad olema pidevas liikumises, seisma jäädes vajuksid põhja 184. Vee liikumise registreerimiseks on kõikide kalade ja veeloomade külgedel (või pea külgedel) küljejooneelundid 185. Kõhrkalad on ürgsed loomad, nende aju on võrreldes luukaladega vähearenenud, käitumine primitiivne vale 186. Kõhrkalad on olenevalt liigist elussünnitajad või munejad 187. Hailaadsetele on iseloomulik heterotserkne sabauim 188. Isaste kõhrkalade kõhuuimedest on kujunenud paarilised kopulatsioonielundid - pterügopoodid, milles on vagu sperma juhtimiseks emase kloaaki 189. Inimesele on ohtlikud järgmised hailiste liigid: tiigerhai, hiidvasarhai, mõrtsukhai, liivhai, vasarhai 190
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria).
peamised ehitustüübid nn Kambriumi plahvatus Trilobiidid madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas 550-250 miljonit aastat tagasi Käsnad veekogude põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed Esimesed selgroogsed kalad 500 miljonit aastat tagasi Lõuatud 480 miljonit aastat tagasi, primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik, uimedest oli olemas vaid suur sabauim Kõhrkalad 400 miljonit aastat tagasi, iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused 400 miljonit aastat tagasi mõnede loomade siirdumine maismaale Putukad suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine Kahepaiksed 360 miljonit aastat tagasi, paljunevad vees, elavad maismaal, põlvnevad vihtuimsetest kaladest Roomajad 300 miljonit aastat tagasi, kehasisene viljastumine, hiidsisalikud ja dinosaurused
CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42 O Gymnophiona O konnad ja kärnkonnad anura
· Ussid rõngussid, lameussid jt 4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Kõhrkalad à luukalad à kopskalad Esimesed selgroogsed maal · Kahepaiksete eelasteks loetakse kalu (kopskalu) · Kes oma olemuselt meenutasid suuresti kalu · Kahepaiksete sugulus kaladega ilmneb ka kahepaiksete arengu alg etapil Roomajad · 300 miljonit aastat tagasi (keskaegkonnas) kujunes sõnajalg taimede ja roomajate valitsemisajaks · Neid iseloomustab: · Suur vormirikkus · Eluviiside mitmekesisus · Kehamõõtmed ulatusid 30 m
· Seemnetaimede teke · Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke · Putukate ja kahepaiksete teke Peamine kalade õitsenguaeg. Baltika kontinent liikunud üle ekvaatori ning põrkas kokku mandriga kus oli ka p- ameerika. Eesti aladel on hakanud kujunema maismaaline piirkond. Seda ajastut loetakse selleks ajaks kui toimus maismaa vallutamine. Kala fossiile on leitud hästi palju. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Lähimad kahepaiksete fossiilid Lätist. Eestis ei ole. Arenesid kõhrkalad haid ja raid. Maismaa vallutamine on leitud organismi fossiile, kes olid maale minejad. Ka Gröönimaalt on neid leitud. Nimetatakse teda Ichthyostega-ks. Ilmusid esimesed putukad. Täpselt evolutsioonilist jaotust ei ole teada putukatel. Maismaale tekkis taimestik olid vegetatiivselt või eostega paljunevad. Meredes oli hästi palju vetikaid. Maismaad katsid puud, mis meenutasid sõnajalgu. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad)
f. Säilinud on selliste loomade kivistised, keda praegu enam olemas ei ole. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord on oluline. Ajastu Evolutsioonilised sündmused kambrium hulkraksed loomad, väline skelett, limused, käsnad, keelikloomad ordoviitsium selgrootute areng, selgroogsed - lõuatud kalad, lülijalgsed silur korallrifid, kõhrkalad, varased eostaimed devon kahepaiksed, luukalad, hulkraksed ja putukad, palju vetikaid karbon roomajad, hapnikutaseme tõus, taimestiku rohkus (maismaal), paljasseemnetaimed, putukad lendavad. perm luukalade kiire areng, paljasseemnetaimed, roomajad triias dinosaurused, roomajatele tekkis lennuvõime, esimesed imetajad juura roomajad, dinosaurused, esimesed linnud
2) läbi platsenta jõuavad looteni ema antikehad, tekib omandatud immuunsus, mis kestab mõned kuud. d. Toodab hormoone, mis reguleerivad sünnitustegevuse algust. Probleem on enneaegne sündimine. Samuti ka üleaegne sündimine. Postembrüonaalne areng Algab: a) koorumine ( munejate järglased (linnud), munast poegijad munad on emaorganismis, kõhuõõnes, loode saab toitu, munavaruainetest, kooruvad kõhus (roomajad: rästik, kõhrkalad: emakala e. kiviluts, b) sündimine pärisimetajad. 1. Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu enamasti pöördumatu suurenemine ajas. Kasvuvormid: 1) Anorgaaniline põhineb vee ja soolade kiirel omastamisel. Nt. vetikate mõõtmete kiire suurenemine pärast vajalike toitainete omastamist, inimesel vee lagunemisest tekkinud tursed. 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus. a. Suurenevad rakkude mõõtmed. Nt
2.Mageveekalad (nt linask,ahven,haug,koger jne Mitmed mageveekalad võivad elada ka madala soolsusega riimvees. Läänemere magestunud merelahtedes on kohatud 21 mageveekalaliiki, kõige rohkem ahvenat, haugi, nurgu, säinast, särge ja rääbist. 3.Siirdekalad (lõhe , meriforell,angerjas jne ) Toitumise järgi : 1.Röövkaladkes ( toitub teistest kaladest või muudest loomadest ) 2.Lepiskalad ( on taimedest, detriitist või väikestest selgrootutest toituvad kalad ) Toese järgi : 1.Kõhrkalad ( kõhrelise sisetoesega kalad. Nende hulka kuuluvad täispeased ja varilõpusesed (haid ja raid). 2.Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. ) -3- Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest. Muuhulgas vee kihistumise tõttu on merepõhi kohati hapnikuvaba, ning
a.t. · Gondwana hiidmanner TRIIAS · Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad · Fütoplanktonisse ilmuvad kokkolitoforiidid, ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid · Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid · Roomajate mitmekesistumine · Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad · Kalade · evolutsioon Agnatha lõuatud Chondrichthyes kõhrkalad Placodermi rüükalad Acanthodii akantodiidid Osteichthyes pärisluukalad TRIIAS · Eristatavad troopiline, soe ja külm parasvööde · Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat · Gondwana flooras on Glossopterisasendunud Dicrodium'iga · Lauraasia flooras domineerivad primitiivsed okaspuulised koos palmlehikulaadsetega, sõnajalgade ja hõlmikpuudega JUURA
15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud) 16.3.3. Klass: Chondrichthyes (kõhrkalad) 16.3.4. Klass: Actinopterygii (kiiruimsed) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused 16.3.4.3. Alamklass täisluused 16.3.4.4. Alamklass pärisluused 16.3.4.4.1. Selts heeringalised 16.3.4.4.2. Selts karpkalalised 16.3.4.4.3. Selts haugilised
Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. 14 Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); · -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); · -uimede arv, asetus ja kuju; · -suu kuju ja asetus; · -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : · -merekalad elavad meredes ja ookianides; · -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; · -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; · -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid
o Suurem osa paljuneb seksuaalsel teel. Tihti lõimetishoole o Regeneratsioonivõimelised 32.Kalade iseloomustus, paljunemine, vanus. Sõõrsuud. o Kalad: o Tänapäeval liigirikkaim selgroogsete rühm o Arenesid sõõrsuudest o Tekkis 3 uut tunnust (võrreldes sõõrsuudega): Lõuad Lüliline selgroog Paarilised jäsemed (uimed) o Kõhrkalad: Haid ja raid Toes koosneb täielikult kõhrest Liiguvad kiilesti (kõhr kerge) Head meeleelundid Puudub lõpusekaas (hingamiseks peavad ringi ujuma) Puudub ujupõis o Koaankalad: Skelett koosneb peaaegu täielikult luust Tänapäeval neist olemas kopskalad ja vihtuimsed kalad. o Luukalad:
Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt Loomad arenevad moondega või ilma LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid
annaabi.ee 
