Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KVS ravimid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüper, eritub, kõrvaltoimed, reaktsioon, kaltsium, imendub, angiotensiin, ventrikulaarsed, blokaad, biosaadavus, pearinglus, metaboliit, iiveldus, silelihase, kanalite, müokardi, hüpertensioon, inotroopne, vererõhk, agonist, stenokardia, hüpoglükeemia, digoksiini, antiarütmikumid, annus, selektiivne, bradükardia, südamepuudulikkusMis on ravi eesmärk? Vähenda perifeerset vaskulaarset reistentsust ja/või vähendada väljutusmahtu. Ravi eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südamee-veresoonkonna haiguste riski vähendamine. 12. Milliseid ravimeid kasutatakse primaarse hüpertensiooni ravis ja millised efektid on nendel ravimitel antud seisundile? AKEI: veresoonte perifeerne resistentsus langeb, RR langeb. ARB: Blokeerivad selektiivselt RAASi angiotensiin II retseptoreid. Ca-kanalite blokaatorid (KKB): Vaba Ca sisalduse tõus põhjustab müokardi ja veresoonte silelihaste kontraktsiooni tugevnemise. Ca on oluline ka erutuse tekkes ja levikus südames. Toimed on seotud Ca-kanlite blokeerimisega veresoontes ja müokardis. Tiadsiid-diureetikumid: Vähendavad vereplasma mahtu ja Na sisaldust. Langeb veresoonte toonus ja perifeerne vaskulaarne resistentsus.
sulfhüdrüülgrupist ja on seega omased kaptopriilile. Esinevad harva. Vastunäidustused: · aordi- ja mitraalsuistiku stenoosi korral · rasedatel, sest nad vôivad kahjustada loodet, eriti raseduse teises ja kolmandas trimestris. · Ettevaatusega tuleb suhtuda AKE-inhibiitorite kasutamisse rinnaga toitvatel emadel ja pediaatrilises praktikas, kuna puudub üldistuseks piisav kogemus. ANGIOTENSIIN II RETSEPTORITE BLOKAATORID E. ARBID TULETADA MEELDE ARB-ide TOIMEMEHHANISM Esindajad:Eprosartaan, Irbesartaan, Kandesartaan, Losartaan, Olmesartaan, Telmisartaan, Valsartaan Angiotensiin II (A II) on RAAS süsteemi tähtsaim lõpp-produkt. Angiotensiin II retseptorite blokaatorid pärsivad RAASi lõpplüli angiotensiin II (1.tüüpi) retseptoreid selektiivselt. Nagu AKE inhibiitoridki langetavad efektiivselt RR, omavad kardioprotektiivset toimet, aga
kontraktsiooni mehhanismidesse kaudselt: mõjutades südame neuroregulatsiooni Tulemuseks: kiireneb ja tugevneb südame süstoolne kokkutõmme, vereringe kiireneb, venoosne rõhk langeb, neerude verevarustus paraneb. Südameglükosiidide KÕRVALNÄHUD Düspeptilised nähud: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus KNS nähud: segadusseisundid, psühhoosid, peavalu Udune nägemine, häired värvide nägemisel Eluohtlikud kõrvalnähud: Kardiaalsed: erutusjuhte blokaad, ekstrasüstolid, vatsakeste virvendus ETTEVAATLIKULT: K vaeguse korral Digoksiini KOOSTOIMED: OLENEVAD VEREPLASMA ELEKTROLÜÜTIDE SISALDUSEST! Diureetikumid (vaja lisada K või kasutada K-säästvaid diureetikume) Verapamiil takistab Digoksiini eritumist neerude kaudu (5-6 nädalase ravi jooksul toime nõrgeneb) Mg sisaldavad lahtistid, Al, Ca, Mg ja Bi sisaldavad antstsiidid vähendavad Digoksiini imendumist.
hormoonide tasemest. Toime ettearvamatu – Isopropenool on ß agonist. Põhjustab vasodilatatsiooni, diastoolse rõhu langust, veresoonte perifeerse resistentsuse langust, ß retseptoreid sisaldavates kudedes verevoolu suurenemist. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? a. Südame patoloogiate korral. Äkiline südameseiskus, osaline või täielik atrioventrikulaarne blokaad. Vajadusel süstitakse otse vasakusse vatsakesse. b. Anafülaktilised, allergilised reaktsioonid. Adrenaliin on esmaabiravim anafülaktilise shoki korral, taastab vererõhu ja lõõgastab bronhe. c. Bronhiaalastma. Bronhilihased lõõgastuvad β2 retseptorite stimuleerimisel, bronhid laienevad. Astma korral peab olema ettevaatlik, sest süda kiireneb niigi d. Hüpotensioon. e
• Pepsiin (Pepsinum) – saadakse loomade mao limaskestast, kasutatakse koos soolhappega. • Loomulik maonôre (Succus gastricus naturalis) Kõrvaltoimed: söögitoru, suulimaskesta ärritav toime, hambaid kahjustav toime – selle vältimiseks juuakse kõrrega. 1.3. Maohapet neutraliseerivad ained: naatriumvesinikkarbonaat, magneesiumoksiid, alumiiniumhüdroksiid, nende ravimite toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused. ANTATSIIDID – SOOLHAPET NEUTRALISEERIVAD – Na, Mg, Al kompleksid – maohappe neutraliseerimiseks ma liighappesuse korral (Ca-soolad ei sobi, sest soodustavad pepsinogeeni sekretsiooni nagu gastriin füsioloogiliselt) Magneesiumoksiid, magneesiumhüdroksiid, magneesiumtrisilikaat – neutraliseerivad soolhapet (reaktsioonil tekib magneesiumkloriid) – neutraliseerimine toimub pikkamööda Alumiiniumhüdroksiid
• Arenenud maades on diabeet pimedaks jäämise levinuim põhjus. Regulatsioon: Glükoos siseneb beeta rakku GLUT2, toimub glükoosi fosforüülimine glükokinaasiga. Toimub ATP tundlike K+ kanalite inhibeerimine ja sellest tulenevalt K. Vahenõmm 2018 depolarisatsioon. Avanevad voltaažtundlikud Ca2+ kanalid ning aktiveerub PLC, mis viib rakusisese Ca2+ kontsentratsiooni tõusuni ja see omakorda võimaldab insuliini sekretsiooni. Verre eritub proinsuliin, mis ekvimolaarse jagunemise järel laguneb C-peptiidiks ja insuliiniks. Tühja koju puhul sekreteerib pankreas 40 mikrogrammi tunnis. Peale sööki on sekretsiooni tõus kahefaasiline. Insuliini T1/2 tervetel inimestel ja komplitseerumata diabeedi haigetel on 3-5 (10) minutit. Insuliin laguneb maksas, neerudes ja lihastes. 60% insuliinist laguneb esmasel maksapassaašil. Insuliini retseptorid leiduvad maksas, lihastes ja rasvkoes, samuti vererakkudel, ajurakkudel ja sugurakkudel
2 aastat pärast tarvitamise lõpetamist. Metüülksantiinid Kofeiin Teofülliin Teobromiin Metüülksantiinid Metüülksantiinide toimemehhanism Fosfodiesteraasi inhibeerimine, rakusisese cAMP sisalduse tõus. Otsene toime rakusisesele Ca2+ kontsentratsioonile. Kaudne toime rakusisesele Ca2+ kontsentratsioonile rakumembraani hüperpolarisatsiooni kaudu. Ca2+ väljatõrjumine silelihaste kontraktiilsetelt elementidelt Adenosiini retseptorite blokaad Adenosiini retseptorid Adenosiini retseptorid on G- proteiiniga seotud metabotroopsed retseptorid. 4 alatüüpi - A1, A2a, A2b, A3 Metüülksantiinide farmakol. toimed Bronhide silelihaste lõõgastus KNS Kardio-vaskulaarsüsteem Skeletilihaste töövõime tõus KNSi stimulatsioon Väikeses doosis kõrvaldavad unisuse ja väsimuse, kiirendavad mõtlemist. Suuremas doosis põhjustavad ärevust, rahutust, unetust ja hüperesteesiat.
*,,gripiteede" komponent, nt. Coldrex · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Mitte segada teiste ravimitega! · i/v boolus 100 to 500 mcg vajadusel 10-15 minuti järel. · manustada suurde veeni - vältimaks infiltratsiooni ümbritsevatesse kudedesse Adrenaliini manustamine elustamisel ja anafülaksia korral boolus/ infusioon, lahjendused? *igasugu etioloogiaga südameseiskus: -i/v boolus 1mg iga 3-5 min järel *anafülaktiline reaktsioon: -i/m 0,3-0,5mg LAHJENDAMATA!!! -i/v boolus LAHJENDATULT 0,9% NaCl ; TEHAKSE 1:10 LAHJENDUS JA MANUSTATALSE 1ML *Epipen i/m 1 annus 0,3mg reielihasesse- pt. saab ise seda manustada Milliseid muutusi võib näha dopamiini, dobutamiini ja isoprenaliini manustamisel organismis(millist toimet raviained organismis avaldavad?) Kuidas antud raviaineid manustatakse boolus, infusioon? Dopamiin: Doosist sõltuvad inotroopsed, kronotoopsed, vasoaktiivsed omadused. Manustatakse i/v infusioon
Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. 3. Millest ravim koosneb? Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel Abiaine - ravimi iga koostisaine, mis pole toimeaine või aine, mida kasutatakse ravimi tootmisel. Enamasti kasutatakse ravimi koostises rohkem kui ühte abiainet. 4
Südame löögisageduse tõusu võivad tervetel inimestel esile kutsuda füüsiline pingutus, teatud ravimite tarvitamine, autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos
eritamine neerutorukestes; (3) passiivne tagasiimendumine neerutorukestest verre. Ravimi tagasiimendumist vähendab ravimimolekuli muundumine vesilahustuvaks. Pärast ravimi manustamist selle sisaldus veres algul tõuseb & seejärel hakkab langema - algul kiiremini, siis aeglasemalt. Eemaldumise kiirust näitab ravimisisalduse poolväärtusaeg vereplasmas Psühhoaktiivsete ravimite manustamisviisid & saatus Manustamisviiside puudused & plussid Veeni Biosaadavus 100%, kiire toime Ohtlik, imendumine kontrollimatu Lihasesse Väldib seedekulglat, depoopreparaadid Ärritav, mahud mõõdukad Inhaleerimine Kiire toime Eriline ravimivorm Läbi naha Kestvatoimelised preparaadid Piiratud biosaadavus Suukaudu Lihtne & infektsioonivaba Biosaadus muutlik
Ca/P metabolismi reguleeritavad (kaltsitriool) vee ja mineraalainete metabolismi kontrollivad Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs · Käbinääre (epifüüs) · Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed · Harknääre (tüümus) · Pankrease (endokriinosa) · Neerupealised · Munasarjad ja seemnesarjad Hormoonide klassifikatsioon · Aminohappehormoonid, peptiid- ja valkhormoonid (nt. angiotensiin II) · Steroidhormoonid (steraantuum), vitamiin D hormoonvormid · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid), endokannabinoidid (sisuliselt rasvhapete derivaadid) · Retinoidhormoonid (vitamiin A) Aminohappe-, peptiid- ja valkhormoonid · Hüpotalamuse hormoonid o Liberiinid, statiinid (peptiidid) · Hüpofüüsi hormoonid o Somatotropiin, kasvuhormoon (STH, GH) (valk) o Adrenokortikotropiin (ACTH) (valk)
Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine. Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad
Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine. Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad
eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrgemate ajuosade poolt antavate mõjutusteta. Viimased tagavad organismide eesmärgipärase muutuse kohastumisel ümbritseva keskkonnaga. Keskustes antav tagasiside käitumisreaktsiooni tulemuslikkuse kohta on oluliseks organismi talitluse kontriolli ja juhtimise osaks.(2) Närvikoe talituspõhimõte: Organismi reaktsioon toimub välis-või sisekeskkonnast tulenevatele mõjutusteleskeleti-ja lihastesüteemi abil toimuvate liigutustega. Samuti siseelundite talitluses on oluline koht motoorsetel reaktsioonidel (südame-veresoonkonna tegevus, hingamis-, seede- ja erituselundite motoorika) Erutuse teke ja levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide ja nende muutustega. Membraanide ja rakkude olekut iseloomustab puhkepotensiaal (-70-90mV) ja tasakaalupotensioaal
glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat. · Lähteainena kasutatakse AH, oksü- ja ketohappeid, mäletsejatel ka vatsas moodustunud propioonhapet. Lihastöö käigus vabanenud piimhape muudetakse samuti glükoosiks. · Eriti oluline mäletsejatel, kuna eesmaos kääritatakse süsivesikud lenduvateks rasvhapeteks ning sooltraktist imendub glükoosi verre väga vähe. · Stimuleerivad glükokortikoidid, soodustades vajalike ensüümide moodustumist. · Mittemäletsejatel intensiivistub glükoneogenees nälgimisel. · 20 30 kg piima päevatoodangu puhul sünteesitakse glükoneogeneesi abil päevas 2000 2500 g glükoosi. · Vatsast imendub 1,1 1,5 kg propionaati, mis on oluline lähteaine glükoneogeneesis. · Glükagooni peetakse keskse tähtsusega glükoneogeneesi stimuleerivaks hormooniks. Osa uurimusi
tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude: · Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb käsnollusest ja plinkollusest · Plinkollus koosneb osteonidest Luukoe rakud: · Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest
Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kuiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes
Rakuplasma ehk tsütoplasma koosneb peamiselt veest, anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid
4.Vere füüsikalis-keemilised omadused osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja -7,4- 7,6 atm Osmootset rõhku reguleeritakse: 1) aine filtreeritakse organismist välja 2) tasakaalustatakse mõnda teist ainet lisades. Kui rõhk ületab piirid, kaotavad verelibled oma funktsiooni, tagajärjeks võib olla surm. onkootne rõhk e. kolloidosmootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. Hoiab verd veresoontes. konstantne reaktsioon – sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH. Arteriaalne veri kergelt aluseline: pH 7,4. Venoosne veri 7,35 pH. Max pH piirid on 7,0-7,8 pH. Suuremate muutuste puhul tagasipöördumatud tagajärjed. Vere külmumistemperatuur on -0,55 C. puhveromadused – omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Eesmärgiks tekitada olukord, kus verre sattunud happed või alused ei saaks ületada pH piire
väliskeskkonnast ja peaaju koorest, eriti pingeolukorras ja need stiimulid/mõjud omakorda mõjutavad hüpotaalamust ja hüpotaalamus omakorda siseelundite ja veresoonte talitlust. janukeskus. Osa närvirakkude kogumikke ja neurosekretoorseid (erutuse juhtimine, hormooni produtseerimine) rakke, mille erutus tekitab janutunde või vähendab janutunnet. Kõige võimsam janu tekitav aine on angiotensiin 2 (vt RAAS süsteem), mis võib vedelikupuudusel või ioonide kontsentratsiooni tõusul vabaneda hüpotaalamuses endas või vabaneda kehas ja vere kaudu jõuab ajju. Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga. Hüpofüüs on sisesekretoorne nääre, mis on hüpotaalamusega hüpofüüsi varre kaudu seotud. Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi. E. Peaaaju närvid (12 paari) ja nende f-oonid.
peaaju koorest, eriti pingeolukorras ja need stiimulid/mõjud omakorda mõjutavad hüpotaalamust ja hüpotaalamus omakorda siseelundite ja veresoonte talitlust. o janukeskus. Osa närvirakkude kogumikke ja neurosekretoorseid (erutuse juhtimine, hormooni produtseerimine) rakke, mille erutus tekitab janutunde või vähendab janutunnet. Kõige võimsam janu tekitav aine on angiotensiin 2 (vt RAAS süsteem), mis võib vedelikupuudusel või ioonide kontsentratsiooni tõusul vabaneda hüpotaalamuses endas või vabaneda kehas ja vere kaudu jõuab ajju. Hüpotaalamuse seos hüpofüüsiga. Hüpofüüs on sisesekretoorne nääre, mis on hüpotaalamusega hüpofüüsi varre kaudu seotud. Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi. 5. Peaaju närvid (12 paari) ja nende funktsioonid.
võimelised haiguse tekitajaid kahjutuks muutma. Hüübimine kaitseb verest tühjaks voolamise eest. 1. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid: Humoraalsed mehhanismid: komplement. Rakulised mehhanismid: fagotsütoos, eriti olulised on neutrofiilsed granulotsüüdid ja monotsüüdid 2. Spetsiifilised kaitsemehhanismid: humoraalsed mehhanismid: antikehad plasmarakkudest, antigeen- antikeha reaktsioon. Rakulised mehhanismid: T-lümfotsüütide tsütotoksiline toime b) transpordifunktsioon- veri kannab kudedesse hapnikku ja imendunud toitaaineid, viib CO2 kopsudesse, toimetab hormoone jm biol akt aineid toimekohtadesse, vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt ka soojus. c) sisekeskkkonna suhtelise püsivuse säilitamine- happeliste/aluseliste ainete puhverdamine, vere mahu kaudu soola ja vee regulatsioon organismis, ainevahetusest tekkinud soojuse ühtl Kehamassist mood veri 6-8%, ca 5l
lihase kaudu (intramuskulaarselt) kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. · On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. · Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. · Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel · Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist
5. Juba esinenud haigused/kahjustused Haiguse põhjused ehk etioloogia Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise 1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused)
annaabi.ee 
