............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2.Kliendikeskse kvaliteedisuunitluse tähtsus/kasu....................................15 3. Protsessid........................................................................
JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedijuhtimise süsteemi
TQMi tähtsamad tehnikad Kvaliteediringid, jõustumine, mõõduvõtmine, 4. J. M. Juran Juhtimiskonsultant. Tema peamine idee seisneb selles, et kvaliteedi välistele allikatele toetumine, tootmistsükli lühendamine, pidev täiustamine. lõplik mõõt on kliendirahulolu. 35. Kvaliteedijuhtimissüsteemi olemus Tavaliselt mõistetakse kvaliteedijuhtimise all 5. K. Ishikawa Tõi välja Jaapanis kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamisel esinenud ainult toodete lõppkontrolli e. kvaliteedisõnavara kasutades, korrigeerivat tegevust. põhiprobleemi ,, lugematu hulga mitterealiseeritavate abstraktsete juhtimisteooriate Sellisel teel suudetakse küll tagada, et ebakvaliteetne toode avastatakse enne kliendile olemasolu, milledel puudub teaduslik metodoloogia"
*org. struktuur hierarhiline integreeritud *probleemide tippjuhtkond kõik asjaosalised lahendaja *kv. teadmised juhtkonnal töö tegijal *vigade töötaja süsteem ja juhtimine päritolu *kv. eest kvaliteedikontroll kõik töötajad vastutaja *org. kultuur karistamine pidev parendamine Kvaliteedijuhtimise gurud (1) Philip B. Crosby On sõnastanud kolm populaarset teesi, mida tuntakse ka nulldefektsuse nime all: • Tee kohe õigesti (do it right first time) • Ei ühtegi vigast toodet (zero defects) • Kvaliteet on tasuta (quality is free) Kvaliteedijuhtimise gurud (2) Crosby kvaliteedijuhtimise koostisosad. 1. Juhtkonna toetus. 2. Kvaliteedirühm. 3. Kvaliteedi mõõtmine. 4. Kvaliteedi maksumuse hinnang. 5. Töötajate kvaliteediteadlikkus, selle õpetamine. 6. Nulldefekti komitee. 7
5. KVALITEEDIJUHTIMIS- SÜSTEEMID KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM Kvaliteedisüsteem on vahend kvaliteedijuhtimise teostamiseks, mis hõlmab organisatsiooni struktuuri, protseduure, protsesse ja ressursse. Kvaliteedijuhtimine seisneb tervet ettevõtet hõlmava kvaliteedisüsteemi loomises. Kvaliteedisüsteemi rakendamine kui investeering peab kasu tooma paranenud konkurentsivõime ja sisemise efektiivsuse arvel. Kvaliteedisüsteemiga fikseeritakse: organisatsiooni struktuur, eesmärgid, kvaliteedijuhtimise vastutuskompleksid, protsessid, menetlused ja vahendid kvaliteedi realiseerimiseks.
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
ettevõtjad osalsevad õppimisprotsessis, et suurendada oma ettevõtte jätkusuutlikus ning eduka arengu võimalusi, pmades seeläbi turul konkurentsieelist.1 Kvaliteedimärgisest: Märk on kujundatud kolmest elemendist, mis kõik kannavad oma sümboolset tähendust. Rukkilill rahvuslillena on otsene viide Eestile. Pööratud trapets on avatud ukse abstraktsioon, sümboliseerides külalislahkust. Valge Q tähe siluett rukkilille taustal tuleneb inglisleelsest sõnast quality ( eesti keelse kvaliteet). Programmi eesmärk on tõsta Eesti kui reisisihi konkurentsivõimet turismitoodete ja -teenuste kvaliteedi tõstmise ning valiku laiendamise kaudu. Programm sobib eeskätt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning lähtub seisukohast, et iga turismiettevõte, kes on õigesti valinud oma sihtgrupi, suudab õige juhtimisega klientide ootustele vastata või neid ületada. Kvaliteedi arendamisele pühendunud ja programmi edukalt rakendavaid ettevõtteid
4. Kvaliteedi juhtimine 4.1. Kvaliteedi erinevad käsitlused ja aspektid Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid. Kasutusel on neli kvaliteedikäsitlust. x Tootekeskne. Lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puudustena. x Tegevuskeskne. Eesmärk on tootmise vastavusse viimine ja kohandamine tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine. x Kliendikeskne. Lähtub kasutamiskõlblikkusest ja kliendi ootuste ja nõuete täitmise vajadusest.
9.KVALITEEDIEDEND AMINE KVALITEEDIEDENDAMINE Kvaliteediühingud Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) (asut. 1956) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond (European Foundation for Quality Management; EFQM) (asut. 1988) Euroopa Kvaliteedipoliitika Euroopa Kvaliteedipoliitika (European Quality Policy, EQP) algatas Euroopa Komisjon 1990-ndate aastate alguses. Euroopa Kvaliteedipoliitika eesmärkideks on : Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine Euroopa konkurentsivõime tõstmine, luues ettevõtetele soodsa keskkonna arenguks Sotsiaalse olukorra ja keskkonna seisundi parandamine. Euroopa kvaliteedivisioon Võidame üheskoos Rakendame Tuginedes edule
ohjet. · tarkvaraga seotud tööprotsesside kujundamiseks, juhtimiseks ja korrastamiseks (ISO/IEC 12207, ISO/IEC 15288) · kvaliteedihalduseks (ISO/IEC 9126, ISO/IEC 90003) · infoturbe haldamiseks (ISO/IEC 27000 seeria) · teenuste loomiseks ja haldamiseks (ISO/IEC 20000 seeria) · eestikeelse tarkvara loomisel (EVS 8) · IT terminoloogia korrastamiseks (ISO/IEC 2382 seeria) · dokumenteerimiseks (ISO/IEC 6592, ISO/IEC 9294 jt) 28. Infosüsteemi audit, selle eesmärgid, auditeeritavad objektid, maht, audiitor, riskid, korraldus, infrastruktuur, COBIT Infosüsteemi audit on mitmekülgne ülevaade ja hinnang auditeeritava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni automatiseeritud infosüsteemile või selle osadele, kaasa arvatud seostele automatiseerimata protsessidega ja organisatsioonilise struktuuriga. Näiteid auditi eesmärkide kohta: · hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte (äri)huvidele
3. PROTSESSID PROTSESSID Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. Igal protsessil on ettevõtte edukusse teatud panus, mis aga oma kaalukuselt on erinev. NB! Kui lähtuda sellest, et ainult vigadeta protsessid toodavad vigadeta tooteid ja teenuseid, siis on loogiline ja mõttekas kindlustada ära väärtusloome keti kõik äriprotsessid, et ennetavalt vältida ettekavatsemata vigu. Protsessid Protsessi võib defineerida kui vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumit, mis muundab sisendid väljunditeks ressursid sisend protsess väljund protseduurid Protsessid Põhiprotsessid klient Tellimuste menetlemine varustam
arvust. On ühe kanaliga süsteemid, mitmekanalilised süsteemid, ühefaasiline, mitmefaasiline. x Teenindajate arv. Kvaliteedi erinevad käsitlused ja aspektid Kvaliteet määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid. Kasutusel on neli kvaliteedikäsitlust. x Tootekeskne. Lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puudustena. x Tegevuskeskne. Eesmärk on tootmise vastavusse viimine ja kohandamine tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine. x Kliendikeskne. Lähtub kasutamiskõlblikkusest ja kliendi ootuste ja nõuete täitmise vajadusest.
Milleks on vaja teenustaseme leppeid ja mida nad sisaldavad? Tarkvaral võib olla teenuse osutamisel oluline roll, kuid teenuse osutamiseks tuleb tavaliselt kaasata ka mitmeid muid komponente- riistvara, keskkonda; need peavad pidevalt toimima (protsessid); seda toimimist tuleb mõõta (näitajad). Teenustaseme lepe määratleb teenused ja nende sihttasemed. Leppes kirjeldatakse kvaliteedinõuded, mille täitmiseks peavad tavaliselt nii tarkvara, protsessid, organisatsioon kui ka keskkond rahuldama nendele kehtestatud nõuded. Teenustaseme leppeid on vaja, et teenuseosutaja ja klient saaksid sätestada nõudeid konkreetsele teenusele. 19. Mis on test, testimine, viga, hea test, edukas test, silumine, verifitseerimine, valideerimine, sertifitseerimine? Test- komplekt sisendandmeid ja sisendandmetele vastav oodatud komplekt väljundandmeid. Testimine- programmi täitmine eesmärgiga leida vigu.
efektiivsus mitte (eesmärk saavutamata, ressursse kasutatakse mõistlikult), Ei ole efektiivne ega tootlik (Eesmärk pole saavutatud, ressursse on raisatud). 4. Organisatsiooni toimimise mudel Majandamine/ Arveldamine, Oskused/ Teadmised, Seadmed/ Tooraine, Ruumid/ Keskkond,, Tooted/ Teenused, Hinnakujundus, Turundus. 5. Meeskonnatöö olemus Eesmärgi püstitus- Eesmärgid on mõistetavad- läbiarutatud ülesanded- koostöö organisatsioon – varjatud alade märkamine. (Üheskoos, igaüks, saavutab, rohkem). 6. Organisatsiooni kultuur ja seda mõjutavad tegurid Asutajad ja ajalugu - Annavad edasi väärtused, hoiakud, nende nägemuse organisatsioonid. Väline keskkond - tunnustab organisatsiooni teatud tegevuste, toodete ja teenuste eest, mis viib erinevate hoiakute ja väätuste arendamiseni. Töötajad ja nende vahelised suhted - Toovad organisatsiooni kaasa teatud ootused, väärtused ja hoiakud
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ja on pikaajalised. Üldine
................................8 A.2.5.4 Kirjeldada inimressursipoliitika vajadus personali säilitamiseks (nt tööalane liikuvus, vilunud ressursid, koolituskulud jne). Describe the need for HR policies to retain staff, e.g. job mobility, skilled resources, cost of training........................................................................................................................................................................8 A.2.6 Kvaliteedijuhtimine. Quality Assurance............................................................................................................8 A.2.6.1 Kirjeldada kvaliteedijuhtimise vajadus infosüsteemides. Describe the need for quality assurance in Information Systems...................................................................................................................................................8 A.2.6
SISSEJUHATUS Teenused on toodete kõrval suure potentsiaaliga valdkond, millele peaks pöörama senisest enam tähelepanu. Toodete arendamise kõrval arendatakse tihti just toodete/teenuste süsteeme, et luua organisatsioonile konkurentsieelis ja täiendavaid tuluallikaid. Teenuste kvaliteet on nende arendamisel määrava tähtsusega. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: selgitada välja teenuse ja kvaliteedi mõisted vaadelda kvaliteedijuhtimise võimalusi koostada konkreetsele teenusele tegevuskava Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate käsitlustega kvaliteedijuhtimisest. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Kirjandust on teenuste kvaliteedi ning nende juhtimise teemal piisavalt nii raamatutes, kogumikes kui ka Internetis. 1 1.TEENUS
MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid piiratud ressursside max kasutamine, koostöö
Pädevus, koolitus ja teadlikkus. Suhtlus ja teabevahetus. KKJS dokumentatsioon, dokumendiohje, toimimisohje, hädaolukordades tegutsemise kava. Kontroll: seire ja mõõtmised. Mittevastavused, korrigeerivad ja ennetavad tegevused. Tõendusdokumentide ohje. Siseaudit. Täienda: juhtkonnapoolne ülevaatus, väline suhtlus ja aruanne, tõendamine/kinnitamine ja registreerimine. Standardid: 1. ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemid 2. EMAS Eco-Management and Audit Scheme. Teemasse tuli 1990ndatel, 2001 tuli määrus. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ja avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. 2015. aasta juulikuu seisuga Eestis 6 org. EMAS juurutamine: Keskkonna ülevaade: Erilist tähelepanu pööratakse märkimisväärse keskkonnamõjuga tegevusetele. Andmete kogumine ja analüüs. Teemad: elektri- ja soojatarbmine, materjalide
Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et juhid peavad ennast neist reeglitest kõrgemal või väljaspool olevateks. Kuidas sel juhul toimida? Esmaseks ülesandeks on välja selgitada, kas see näiv arusaam ka tegelikult paika peab või oleme ise lihtsalt vääriti mõistnud. Kuidas tajutakse mõistet "personal"? Kindlasti tuleb sellest rääkida, tagada, et kogu organisatsioon saaks mõistest ühtmoodi aru. Kui on kokku lepitud ja kõigile teada, et omanikud ei kuulu personali hulka nt juhul, kui nad ei tööta mõnel kindlal ametikohal, siis ei tule ka arusaamatusi, mis mõnikord võivad viia ka konfliktideni. Mõistes "personal" väljendub isiksuslik lähenemisviis inimesele organisatsioonis. Inimene on organisatsiooni jaoks väärtuslik. Kaasajal on personal organisatsiooni oluliseim ressurss ja kapital ning organisatsiooni missiooni,
kliendile kirjeldavad vajalikke tegevusi ja rolle osutatavad kliendi · enam stabiilsed ja ajas vähem dünaamilised teenused vajadused · on aluseks organisatsiooni ja tehnoloogia kujundamisel Organisatsioon Tehnoloogia kirjeldab inimestevahelisi kirjeldab vajalikke tehnoloogilisi seoseid tegevuste toetamiseks vahendeid tegevuste toetamiseks Protsess ühendatud tegevuste kogum, mille väljundiks on teenus, toode või informatsioon ja mille sisendiks on materjalid, teised teenused või informatsioon. 8 Guido Leibur Põhimõisted
saavutamiseks. Eestis on erasektori üheks tõsiseks probleemiks kas ja kuidas täidetakse kehtivaid seadusi ja muid normatiive. Iga normaalselt toimiv ettevõtte kehtestab oma sisemised regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse ehk efektiivsuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1. Kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2. Kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3. Kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes. Seda on kasutatud krediidiasutuste, investeerimisfondide, kindlustustegevuse ja kogumispensionite seadustes. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit. Käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne
kindlust, et rakendatavad meetmed on suunatud eesmärkide saavutamisele ja väärtuse lisamisele, on küllaldased ja samal ajal mitte-liigsed (optimaalsed). Siseauditi liigitus Auditi valdkondade alusel võib liigitada auditi: 1) Finantsaudit analüüsib ja annab hinnangu raamatupidamisaruannetele ja nendega seotud teabe õigsusele. 2) Tulemusaudit, mille käigus hinnatakse auditeeritava tegevuse säästlikkust, tõhusust ja mõjusust. 3) Vastavuse audit analüüsitakse ja hinnatakse ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kokkulepitud protseduuri reeglitele, eeskirjadele, juhenditele ning kehtivatele seadustele ja teistele normatiivaktidele. 4) Tegevuse audit seisneb asutuse kitsamate alategevuste protsesside ja muu taolise analüüsid ja hindamises. Teine liigituse alus on sõltuv asutuse siseauditi rollist organisatsioonist: 1) Organisatsiooni põhitegevuse audit hinnata põhitegevust
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud toote, hinna, müügi ja
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
saavutamiseks. Eestis on erasektori üks tõsine probleem, et kas ja kuidas täidetakse kehtivaid seadusi ja muid normatiive. Iga normaalselt toimiv ettevõte kehtestab oma sisemised regulatsioonid, mis peavad tagama suurima tulemuslikkuse. Erinevatest regulatsioonidest tekivad ka siseauditi funktsioonile erinevad kontrolliobjektid: 1) kas tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega; 2) kas sisemised regulatsioonid on kooskõlas seadustega; 3) kas organisatsioon järgib kehtestatud regulatsiooni. Siseauditi funktsioon rakendati seadusandlikult Eestis mitmetes erinevates seadustes, näiteks krediidiasutuste seaduses, investeerimisfondide seaduses, kindlustustegevuse seaduses, kogumispensionide seaduses. Krediidiasutuste seaduses on üpris põhjalikult fikseeritud korporatiivsete finantsasutuste siseaudit, käsitletakse sõltumatuse küsimust, efektiivse tegutsemise probleeme, raporteerimise valdkonda jne. Seaduse põhimõtted on rakendatavad
Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi. 1992-93 tekkis esimene pangakriis Eestis, sest ka pangasektoris puudus kontroll. 11 kommertpanka, (millest 3 olid suured) läks pankrotti. See aga näitas, et rahanduses on midagi valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit. Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid. Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning · kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti). Funktsiooni tegevus on järjepidev ehk katkematu. Siseauditi funktsioon hindab riske ja peab andma hinnangu org-i sisekontrolli süsteemile.
kuulamispostidelt Protsesside loomine kohest tähelepanu vajava info levitamiseks õigetele üksustele või indiviididele Protsesside loomine summeeritud info analüüsimiseks Protsesside loomine selle info levitamiseks vastavatele üksustele või indiviididele III Seoste kindlakstegemine kliendile rahulolu pakkuvate asjaolude ja vastavate sisemiste protsesside ja näitajate vahel Nende võtmeprotsessidele- ja näitajatele orienteerumine kvaliteedijuhtimise juurutamise faasis TQM organisatsiooni mudel Nõudmised KLIENT Rahulolu juhtimine informatsioon planeerimine tulemused inimesed protsessid ETTEVÕTE
1. KVALITEEDI OLEMUS Kvaliteedi olemus Kvaliteet on määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid (ISO 9000). Kvaliteet tähendab seega teatud nõudmiste täitmist. Võtmeküsimuseks on kelle või mille nõudmisi tuleks täita? Kvaliteeti, mille saavutamine on kogu TQM (Tervikliku kvaliteedijuhtimise) süsteemi eesmärgiks, võib defineerida järgmiselt: "Kvaliteet on vastavus kliendi nõudmistele". Kvaliteedi mõiste piiritlemine: Eriline kvaliteet Tootel põhinev Kasutajal põhinev Tootmisel põhinev kvaliteet Väärtusel põhinev kvaliteet Keskkonnakeskne kvaliteet Kvaliteet ja väärtused Allikas: Euroopa kvaliteedivisioon (www.eoq.org) väärtused vajadused soovid mida Mida me Mida me ootame me saame
Scandic Palace kasutab nt küsimustikku meetodit, mille abil saab tegevusi väga hästi analüüsida. Need koostatakse spetsiaalselt konkreetse probleemi analüüsimiseks (töötajate rahulolu uuring, info liikumine organisatsioonis jne) Küsimustik on andmekogumise meetod saamaks teada inimeste hoiakuid, arvamusi ning põhjuse ja tagajärje seoste kirjeldusi. See toimib hästi kuna sellega hotell suudab tööprotsessides vigu ennetada ja loomulikult teada saada mida klient soovib. Hotell kasutab samuti maatriksmeetodit. See seisneb mingi majandusnähtuse kajastamises. Maatriksmeetodi kasutamine on väga levinud näiteks kvaliteedijuhtimises. Mudelis on viis kriteeriumit eestvedamine, poliitika ja strateegia, töötajad, partnerlus, protsessid , mis suunavad tähelepanu sellele, mida on vaja teha tulemusteni jõudmiseks. Lisaks näitavad neli kriteeriumit töötajate, klientide ja ühiskonnaga seonduvad tulemused ning toimivuse
· töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond Klientide vajaduste rahuldamine toimub läbi väärtus(t)e loomise: · läbi spetsiifiliste teenuste ja/või toodete loomise - tootmisettevõte, teenindusasutus jne · läbi inimeste mõjutamise ja/või muutmise - õppeasutus, haigla, vangla jne Organisatsioon saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma Kliendi jaoks võib väärtusena pidada: · kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine) · kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv · kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine · innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
