o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arves-tada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite
Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. liiva b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. saepuru Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse (efektiivseim variant) Vali üks: a. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega b. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse c. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega d. varustatakse kokillid vesijahutusega Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pressvormimismasinate puuduseks on Vali üks: a. vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas b. madal tootlikkus c. tugev müra töötamisel d. raskused mudeli eemaldamisel vormist
Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Vali üks: a. sama b. suurem c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse (efektiivseim variant) Vali üks: a. varustatakse kokillid vesijahutusega b. kasutatakse metallkärne ja lahtikäivaid kokille, mille sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega c. valmistatakse kokillid malmist ja eelkuumutatakse d. kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valuvormi osaks on Vali üks: a. kärnmark b. kärn c. mudel d. kärnkast Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Vali üks: a. Ni ja Ce
kaasaegsed treiterad on reeglina valmistatud pinnetega kõvasulamplaatidest terikutena, mis kinnituvad mehaaniliselt terakeha lõikeotsakülge. Vale treitera valimisel võib see puruneda või liiga kiiresti kuluda. Teriku valikul kasutan Tabel 2 .( Lõiketöötlemisel kasutatavate karbiidkeerimiste grupid ISO531 järgi). Vastavalt tabelile on otstarbekas kasutata teriku materjali M20 ISO jaotuse järgi, mis on mõeldud terase, terasvalu, kuumuskindlate teraste, hall- ja legeermalmi põhiliste treimisoperatsioonide sooritamiseks. Kuna nõutud pinnakaredus kuulub poolpuhta töötluse alla siis kasutatakse terikul plaati mille kuju vastavalt ISO standardi järgi on M. See mõeldud poolpuhtaks ehk siluv töötlemiseks ning kasutatakse pärast koorivat töötlust Joonisel 2 on toodud detaili kõik töötlemist vajavad pinnad jämejoonena. Järgnevalt
Eelised on väike lõikejõud. Enamasti teljesuunaline nii kiirfreesimisel kui ka puuriv-freesimisel. Piiravaks on vaid vibratsiooni oht. Võimaldab eraldada suurt materjali hulka. Raadiusplaadid - Omab muutuvat lõikenurka. Alates 0 kuni 90 kraadi sõltuvalt lõikesügavusest. Raadius terikplaat omab väga tugevat lõikeserva. Sobib töötamiseks suurtel ettenihetel, mida võimaldab õhem laast moodustatud lõikeserva ulatuses. Õheneva laastu efekt sobib kasutamiseks titaani ja kuumuskindlate sulamite töötlemisel. Lõikejõu suuna muutus lõikeserva ulatuses ja resultant surve operatsiooni käigus sõltub lõikesügavusest. Tänapäeval on raadiusplaadid laialdaselt kasutusel. Võimaldades ühtlasemat lõikeprotsessi, vajades vähem võimsust ja andes stabiilsema tööriista. Kaasajal ei ole raadiusplaat enam spetsiaaltööriist ja peaks olema käsitletus kui efektiivset eeltöötlus tera, mis võimaldab eemaldada suurt materjali hulka. 3
enamike metallide jootmisel. Vasktinajoodiste suhteliselt madal sulamistemperatuur võimaldab joota ka tooteid, mida ei tohi kõrge temperatuurini kuumutada. Kui jootliide peab olema tugev ja hea venivusega, lisatakse vesinikjoodistele tina, niklit ja mangaani. Tinalisand alandab messingi sulamistemperatuuri, parandab tema korosioonikindlust merevees ning suurendab vedelvoolavust. Nende kasutamist piirab väike plastsus. . Vesinikjoodiseid kasutatakse korrosiooni- ja kuumuskindlate teraste, lõikeriistade ja kõrgetel temperatuuridel töötavate toodete valmistamiseks. Joodisele lisatakse veel kroomi, mangaani, rauda, räni ja alumiiniumi. Vaskfosforjoodised. Vasesulamid 4-9% fosforisisaldusega kasutatakse nende hea vedelvoolavuse ja madala sulamistemperatuuri tõttu laialdaselt hõbeda- ja vasktsinkjoodiste asendajatena vase ning selle sulamite jootmisel. Vaskfosforjoodste märkimisväärne omadus
ühekambrilises kuulveskis (2,8x5,4 m) (3 tk). Kuulveskis toimub kütuse samaaegne jahvatamine ja kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse kinni veskile paigaldatud kottfiltriga ja transporditakse pöördahju kütusepunkrisse, mahtuvusega 200 m³ (2 tk). Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus (4,0/4,5x150 m). Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris ja suunatakse korstnasse. Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos ja kasutatakse happeliste põldude lupjamiseks. Tsemendi jahvatamine Kundas valmistatakse kahte tüüpi tsementi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi)
Kuulveskis toimub kütuse samaaegne jahvatamine ja kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse kinni veskile paigaldatud kottfiltriga (6) ja transporditakse pöördahju kütusepunkrisse (14), mahtuvusega 200 m³ (2 tk). Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus(10) 4,0/4,5x150 m. Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris (11) ja suunatakse korstnasse (12). Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos ja kasutatakse happeliste põldude lupjamiseks. Tsemendi jahvatamine Kundas valmistatakse kahte tüüpi tsementi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi)
eposüretaanvaigud B 130 Orgaaniliste sidematerjalidega mikaniidid,klaastekstoliit F 155 Mikaniidid ja klaaskiudmaterjalid koos kuumuskindlate sideainetega H 180 Räniorgaanilised lakid ja nendega liimitud mikaniidid ja klaaskuidmaterjalid C >180 Vilk ja klaaskiudmaterjalid, fluoplastid 1.2.2 Külmakindlus
15) Räbupüüdja efektiivsus suureneb: voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas 16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine. 17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust. 18) Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse: kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega. 19) Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinais oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus: vormi raadiusest. 20) Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinais on: pöördparaboloid. 21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine. 22) Pressvormide ja kokkillide purunemise põhjuseks on: väsimuspragude tekkimine. 23) Tehnikas enimkasutatud malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on:
Jahvatamise ajal toimub ka kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse veskile paigaldatud kottfiltriga kinni ja transporditakse pöördahjude kütusepunkritesse. Erinevate alternatiivkütuste jaoks on paigaldatud omad doseerimissüsteemid. Klinkrit põletatakse kolmes pöördahjus suurusega 4,0/4,5 × 150 m. Pöördahju ühest otsast läheb sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja selle korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker. See jahutatakse restjahutajaga maha ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris ja suunatakse korstnasse. Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos. Lendtolmu on võimalik kasutada happeliste põldude lupjamiseks ja teede stabiliseerimismaterjali valmistamiseks. Kundas valmistatakse nelja tüüpi tsementi:
ületa plii oma, s.o.327 kraadi. Raskesulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma s.o.1539 kraadi ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks mis on üle 327 kraadi ja alla 1539 kraadi. Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 kraadiga. Keraamika seetõttu on aga sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis teguriga või joonpaisumisteguriga. Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jms. Metallkonstruktioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumitegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud
Külmstantsiterased - kroomiga kõrglegeeritud terased, mis sisaldavad 12% Cr ja 1… 2% C Kuumstantsiterased - 0,5…0,6% C ja 1…2% Ni või Mo 15. Eriteraste liigitus, iseloomustus ning kasutusalad? Konstruktsiooniterased, mis töötavad spetsiifilistes tingimustes 16. Korrosioonikindlate teraste omadused ning kasutusalad? kroomi (vähemalt 12%) kroomterased - (sisaldavad 13…27% Cr kroomnikkelterased – ka nikkel 17. Kuumuskindlate teraste omadused ning kasutusalad? Kroom 10-25% 18. Kulumiskindlate teraste omadused ning kasutusalad? eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega 19. Tsementiiditavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse tsementiitimiseks? madalsüsinikteraseid(0,1...0,25%C) mille pinnakihis viiakse C sisaldus ca. 1%-ni 20. Parendatavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse terase parendamiseks?
gaas. 13. MITTEMETALL KASUTUSALA Fluor Kasutatakse tööstuses fosforväetiste tootmiseks. Fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks. Fluori kasutatakse ka kuumuskindlate määrdeainete tootmiseks. Kloor Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid.
sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232 Plii 327 Kesksulavad Tsink 419 Antimon 631 Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064
kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel. 45
sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide valmistamiseks. Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232 Plii 327 Kesksulavad Tsink 419 Antimon 631 Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064
8 Teise gruppi kuuluvad fluori baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, dibooritrioksiid ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jäägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine
sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. Soodustavad enamasti elektrokeemiliset korrosiooni. 106. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele: Kõige ohtilkum -kristallidevaheline korrosioon; Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. Esineb kõrglegeeritud terastes tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 107. Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutatakse põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. 108. Kuumuskindlad kaitsekatted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3, TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised). 109. Elektrokeemiline korrosiooni tõrje. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au-Ni; Au-Ag)- galvaniseerimine või
tähistatakse keevitusviiside järgi nt:tädistraadiga keevitamine(MF) Käsikaar pealesulatamine Elektroodid valitakse sõltuvalt detaili materjalist ning peale sulatatava kihi vajalikkust kõvadusest ja kulumiskindlusest süsiniku vaeseid teraseid mida hiljem termiliselt ei töödelda sulatatakse peale keevitus elektroodidega häid tulemusi annab täidistraadi peale sulatamine. Metalli pealepihustamine Detaili kulunud pindade taastamiseks nende korosiooni vastaste kulumis või kuumuskindlate katete tekitamiseks kasutatakse metalli pealepihustamist.Ettevalmistatud pinnale pihustatakse gaasijoa toimel eelnevalt sulatatud metall,pihustatud metalli plastsed osakesed põrkuvad suurel kiirusel detaili karestatud pinna vastu ning sidestuvad põhiliselt mehaaniliselt detailiga ja omavahel,protsessi eeliseks on suur jõudlus võimalus tekitada katet 0,1-10mm paksusena, detaili vähene kuumenemine (120-180c) ja võimalus katta igasuguste
Erinevus: auru asemel paneb rootori tööle gaas. Gaasi algrõhk ei ole suur. Temperatuur 900-1000 kraadi. Materjal gaasitrubiinis peavad olema kõrgeltlegeeritud terased. Trubiinist väljuv gaasi temp on 400-500 kraadini. Kasut komplimeeritud õhu eel soendamiseks; saab juhtida utilatsiooni kateldesse Elektri jaamades kasut trubiine võimsusega 400,600 MW. Võrreldes aurutrubiindega on eelised: *aurukatelt pole vaja *puudub vajadus elektri järgi *kiiire käivitus Puudused: *kallimate kuumuskindlate eriteraste kasutamine trubiini põhi detailide valmistamiseks. *suurem maksumus *labade ja läbivooluosade kiirem kulumine *sagadaste regulaarsete hoolsuste vajadus *väiksem eluiga Trubiini võllilt saadav mehaaniline võimsus ulatub max kuni 40%-ni ja see on mõnevõrra madalam kui aurutrubiinide korral. Gaasitrubiine kasut sellistes piirkondades kus on väga vähe vett. Kasutatav soojuslang h=h1-h2 ei ole eriti suur. Mõõdukas. Seda see tõttu et gaasi algrõhk ei ole eriti suur p1=0,6..
G -- keevitusvoolu seade. Lisamaterjalid ja nende tähistamine. TIG keevitusvardad konstruktsiooniteraste keevitamiseks. Keevitusvarraste läbimõõt: 1,0; 1,2; 1,6; 2,0; 2,4; 3,0; 3,2; 4,0; 5,0; 6,0. 12 TIG keevitusvarda tähistamine: Keevitusvarras DIN 8559 WSG 2 2,4 Tarne vorm Standardi number Keevitamise vorm Varda tüüp Varda diameeter TIG keevitusvardad kuumuskindlate teraste keevitamiseks. 2,0 15 Mo 3 Keevitatav materjal 10 Cr Mo 9 10 1,5 SG MO Keevitusvarras SG Cr Mo 2 1,0 0,5 0 C C Mo Mo C C Mo Mo Cr Cr N1668 W 46 3 W2Mo keevitusvarda keemiline koostis 0,08...0,12% C; 0,3...0,7% Si; 0,9..1,3% Mn; 0,4..0,6% Ni. TIG keevitamisel kasutatakse lisamaterjale, mis võimaldavad keevitada
Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel raskesti jälgitav. Põhjustab ootamatuid avariisid. 118. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks- Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. XII KORROSIOONITÕRJE MEETODID 119. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine- sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. 120. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted- Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod. Mittemetalsed katted- Kuumuskindlad emailid, rasksulavatest ühenditest katted, plasmapihustus. 121. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted- Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. 122
fluoriid, liitium fluoriid jms. Teise gruppi kuuluvad fluori baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, diboori- trioksiid ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jä- ägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine
Korrosiooni sisetegurid: · Metalli või sulami koostis, · Mikro- ja makrostruktuur, · Metalli töötlemisel tekkinud sisepinged, · Pinnatöötlus. Korrosiooni välistegurid: · Keskkonna koostis, · Temperatuur, · Sama metalli erinevad temperatuurid, · Vedelike ja gaaside liikumiskiirus, · Rõhk, · pH. Gaaskorrosiooni tõrje: 1. Legeerimine sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine (raua legeerimiseks Si, Cr, Al). Legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis. 2. Kuumusekindlad kaitsekatted metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid) Metallkatted: · aatomite termodifusioon element viiakse sulami pinnakihti kõrgel temperatuuril, redutseerivas keskkonnas või vaakumis,
2. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks 3. Korrosioonitõrje üldised meetodid Metalli katmine vähem oksüdeeruva metalli kihiga; Metalli ühendamine (anoodiga) välise vana metalliga Kaitsekile (metallioksiidi kiht) Galvaniseerimine (terasele tsink kate) Kaitsekiht (värvimine) 1. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine Legeerimine - sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutatakse põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Need vähendavad Fe-oksiidi tekkimist Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li, teraspleki ja terasest konstruktsioonielementide kaitsmiseks Al-Zn sulamid 1. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted
fluoriid, liitium fluoriid jms. Teise gruppi kuuluvad fluori baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, diboori- trioksiid ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jä- ägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine
(14), mahtuvusega 200 m³ (2 tk). 5 - Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus(10) 4,0/4,5x150 m. Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris (11) ja suunatakse korstnasse (12). Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos ja kasutatakse happeliste põldude lupjamiseks. - Tsemendi jahvatamine
eesmärkidel, raviti epilepsiat, nakkushaigusi jm. Tänapäeval selgunud booriühendite küllaltki suur mürgisus. Teiselt poolt – boor on eluliselt vajalik mikroelement - nii loomadele kui taimedele. Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide aktiivsuse regulatsiooni kaudu), mõjutab näärmete tegevust, osaleb ensüümprotsessides, mõjutab rakumembraanide aktiivsust ja ioontransporti Kasutamine: korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite komponent, tugevdava struktuurina (kiudude kujul), pooljuhina (termotakistid, soojusneutronite loendurid), spetsiaalklaasides (tavaliselt B2O3 kujul), mitmed teised tehnilised kasutusalad: pesemisvahendid, herbitsiidid, räbustid metallurgias, mikroväetistes (taval. H3BO3 kujul) Ühendid: boori ühendeid: booraks Na2B4O7 ·10H2O, boorhape H3BO3. Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. vesinikuga: boraanid - boor
101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje. ➢ Gaaskorrosioonil kattub metalli pind korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid), mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, seega korrosiooniprotsess aeglustub. ➢ Kaitseb ainult selline korros. produktide kiht, mis katab metalli pinna ühtlase tiheda kihina. 102. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3, TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised). Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod. 103. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod.
põlematuid kiude ei ole välja töötatud. Kiud võivad olla vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja/või raskesti põlevad. Neid kiude nimetatakse kuumuskindlateks kiududeks. Kiudude põlemistundlikkust kirjeldatakse nn LOI-arvuga, mis näitab hapniku osatähtsust, mida peaks sisaldama gaasisegu, et kiud põleks edasi ka pärast leegi eemaldamist. Mida suurem on LOI-arv, seda tulekindlam on kiud (nt puuvillal on LOI-arv 19, lambavillal 25). Enamus kiudude LOI-arv jääb 17,5 ja 30 vahele. Kuumuskindlate kiudude LOI arv võib ulatuda 75-ni. Tekstiilkiude saab tulekindlamaks viimistleda või modifitseerida kiu ehitust. Mitmed tsellulooskiudude tulekindlad viimistlused muudavad tekstiili jäigemaks, nõrgemaks, sisaldavad aineid, mis on või võivad osutuda tervisele kahjulikuks, võivad tuhmistada värvust ja ei ole tavaliselt eriti pesukindlad. Kuna väga paljud sisustustekstiilid on tulekindlamaks viimistletud (seoses ühiskondlike hoonete sisustusele esitatud
- Põhjustab ootamatuid avariisid. 122. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida). + selgitused 123. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. - Ei tohi olla sõlmi, takuid, süvendeid, kuhu võiks koguneda niiskus - Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad on ümarmaterjalid 124. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine - sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutame põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li. 125. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Kuumuskindlad kaitsekatted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr
Põhjustab ootamatuid avariisid. Esineb kõrglegeeritud terastes, tugevalt oksüdeerivas keskkonnas 123. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida). 124. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 125. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine - st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li. 126. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Teraste pinnale Al, Cr, Si. Pealesulatusmeetod- vähem vastupidavate detailide katmine kuumuskindlama sulamiga; näiteks turbiinilabadele stelliidikiht.
Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel · Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. (sisepõlemismootori klapid), elektrisoojendite kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, summutites, gaasi väljalasketorudes, heitgaaside torustikes, 122. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. reaktiivmootorites Legeerimine - st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama 116. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis;
kütteelementidel, küttekolde restidel, silindrites, kolvides, · Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. summutites, gaasi väljalasketorudes, heitgaaside torustikes, reaktiivmootorites 122. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua 116. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad Kuumuskindel legeerimine legeeriv element peab vähendama elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis;
• Põhjustab ootamatuid avariisid. • Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 123. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks • Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda. • Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 124. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; 125. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Aatomite termodifusioon- element viiakse sulami pinnakihti kõrgel temp.-l, redutseerivas kk-s, vaakumis; Termoaliteerimine- 400-1000*C 2-5h, 0,3-0,5 mm kaitsekiht-> keeruline struktuur: Fe-Al sulam, intermetalne ühend FeAl3, Al tahke lahus Fe-s
• Põhjustab ootamatuid avariisid. • Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 118. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks • Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda. • Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. 119. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; 120. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Aatomite termodifusioon- element viiakse sulami pinnakihti kõrgel temp.-l, redutseerivas kk-s, vaakumis; Termoaliteerimine- 400-1000*C 2-5h, 0,3-0,5 mm kaitsekiht-> keeruline struktuur: Fe-Al sulam, intermetalne ühend FeAl3, Al tahke lahus Fe-s
Metallide pingerea alusel. 124. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. *Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda. *Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid. * Joonisel esimene tulp ebaõige paigutus, teine tulp- õige paigutus. 125. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine. Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li.
raua sulamistemperatuuri). Kergmetallid Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest Magneesium 1750 alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav Alumiinium 2700 töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu Titaan 4540 on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu seda Keskmetallid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detailide Vanaadium 6100 valmistamiseks. Kroom 7200 Tsink 7140 Soojuspaisumine Tina 7290 Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult Raud 7870
mentide valmistamiseks (metallide lôiketöötlemine, stantsimine, survetöötlemine, traadi tômbesilmad jne) (66% kogutoodangust) Sellele järgnevad maavarade kaevandamine (kivipuurid, puurimispead jt) (26% kogutoodangust) ja konstruktsioonmaterjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide valmistamiseks ( düüsid, pihustid, valtsid, pressvormid jne)( 5...7%) . Väikest osa kasutatakse ka korrosiooni- ja kuumuskindlate detailide valmistamiseks, mis töötavad kôrgetel temperatuuridel vôi agressiivsetes keskkondades (turbiinide töölabidad, pumpade klapid jne)(1-3%). 4.2. TiC-NiMo kermised Tänu suurele kuumuskindlusele, heale kulumis-, korrosioonikindlusele, väikesele hõõrdetegurile, ja tihedusele kasutatkse TiC baasil kermised itte ainult treiteradena vaid ka tribomaterjalidena liugelaagritena ja tihenditena. Seejuures suure Mo
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
Lõike- ja jahutusvedeliku määrdeaine koostis sõltub töötlemisviisist, reziimist ja detailide ning lõiketerade materjalist. Kergesti töödeldavate materjalide puhul sobivad erimanusteta tööstusõlid. Määrde- ja jahutusvedelikeks on emulsioonid, mis koosnevad masinaõlist, seebikivist, 1,2- etaandioolist jt. ainetest. Emulsioonid segatakse teatud vahekorras veega. Teboil Cutting Oil A32 on lõiketöötlusõli, mis sobib tavaliste teraste, roostevaba- ja kuumuskindlate teraste lõikamiseks ei sobi vase töötlemiseks. Abrasiivmaterjalid Metallide, puidu, klaasi, kivimite ja plastide mehaanilisel töötlemisel kasutatakse abrasiive. (abrasiiv ladina k abrasio mahakraapimine) Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid
Lõike- ja jahutusvedeliku määrdeaine koostis sõltub töötlemisviisist, reziimist ja detailide ning lõiketerade materjalist. Kergesti töödeldavate materjalide puhul sobivad erimanusteta tööstusõlid. Määrde- ja jahutusvedelikeks on emulsioonid, mis koosnevad masinaõlist, seebikivist, 1,2- etaandioolist jt. ainetest. Emulsioonid segatakse teatud vahekorras veega. Teboil Cutting Oil A32 on lõiketöötlusõli, mis sobib tavaliste teraste, roostevaba- ja kuumuskindlate teraste lõikamiseks ei sobi vase töötlemiseks. Abrasiivmaterjalid Metallide, puidu, klaasi, kivimite ja plastide mehaanilisel töötlemisel kasutatakse abrasiive. (abrasiiv ladina k abrasio mahakraapimine) Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid
joogivees: sajandikud kuni kümnendikud ppm puuviljades: keskmiselt 2 ppm ümber toormassist Inimese ööpäevane boorivajadus ei ole täpselt tuvastatud (arvamused kõiguvad ligi 2 suurusjärku; keskm. väärtus: 1-2 mg) Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide aktiivsuse regulatsiooni kaudu) - mõjutab näärmete tegevust - osaleb ensüümprotsessides - mõjutab rakumembraanide aktiivsust ja ioontransporti Kasutamine - korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite komponent (näit. ferroboor: Fe + 10-20% B) - juba väike B lisand (1-3·10-3%) parandab märgatavalt terase ja värvil. metallide mehh. omadusi (struktuuri peeneteralisus) - tugevdava struktuurina (kiudude kujul) - pooljuhina (termotakistid, soojusneutronite loendurid) - muundurites: soojusenergia → elektrienergia - neutronite neelajana (üks kõige tugevamaid): tuumareaktorite reguleerimisvardad erisulamid tuumaenergeetikas (näit
annaabi.ee 
