10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wirx911
Õppematerjali autor
..60% rauda. Selle juures eraldub soojust. Ülejäänud 40...50% rauda tekib reaktsiooni FeO + C Fe + CO järgi. Sel juhul raudoksiid reageerib koksi ja tahma kujul esineva süsinikuga. Viimase reaktsiooni puhul neeldub hulga soojust. Kõrgahjus tekkiv raud on esialgu tahkes olekus ,sest raua sulamistemperatuur on 1539 º C. Kuid raud rikastub Süsinikuga kokkupuutest gaasilise süsinikoksiidiga ja hõõguva koksiga, mistõttu tema sulamistemperatuur langeb 1150...1200º C. Sula malmi koldesse valgumisel rikastub ta süsinikuga veelgi (3,5...4,5% C). Paralleelselt raua redutseerimisega maakidest toimub kõrgahjus ka mangaani, räni ja fosfori redutseerimine, mis siirduvad samuti sulametalli MnO + C Mn + CO 3MnO + 4C Mn3C + 3CO SiO2 + 2C Si + 2Co
Viimane reaktsioon on kõige tähtsam. Selle reaktsiooni järgi tekib 50...60% rauda. Selle juures eraldub soojust. Ülejäänud 40...50% rauda tekib reaktsiooni FeO C Fe CO järgi. Sel juhul raudoksiid reageerib koksi ja tahma kujul esineva süsinikuga. Viimase reaktsiooni puhul neeldub hulga soojust. Kõrgahjus tekkiv raud on esialgu tahkes olekus ,sest raua sulamistemperatuur on 1539 º C. Kuid raud rikastub Süsinikuga kokkupuutest gaasilise süsinikoksiidiga ja hõõguva koksiga, mistõttu tema sulamistemperatuur langeb 1150...1200º C. Sula malmi koldesse valgumisel rikastub ta süsinikuga veelgi (3,5...4,5% C). Paralleelselt raua redutseerimisega maakidest toimub kõrgahjus ka mangaani, räni ja fosfori redutseerimine, mis siirduvad samuti sulametalli MnO C Mn CO 3MnO 4C Mn3C 3CO
c) Võre koordinatsiooniarv võreelemendi mistahes aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv [on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel kuupvõre koordinatsiooniarvuga 8-K8 (12-K12) jne] d) Aatomiraadius (on vahemikus 0,05-3mm) e) Võre kompaktsusaste võrdeelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võrdeelemendi ruumalasse Metall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elsatsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide olemasoluga nende kristallvõre aatomite välimuses elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80 % kusjuures kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained.
Alumiiniumil on rida omadusi (hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teeb ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjalide valdkonnas. Puhas alumiinium on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel. Elastsusmoodul on küll 1/3 terase elastsusmoodulist, kuid erielastsusmoodulid on neil praktiliselt ühesugused. Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, mis soosib tema kasutamist elektrotehnika valdkondades. Vask ja vasesulamid Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle. Vask on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänaäeval on palju kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastikud. Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti deformatsiooniastmest
Hõbe 19320 Volfram 19400 Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). 5 Tabel 2. Metallide sulamistemperatuur Metall Ts (°C)
kuivmassi suhet väljendatuna protsentides. Hügroskoopsus on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Hügroskoopsus sõltub õhu temperatuurist, suhtelisest niiskusest, materjalide pooride mõõtmetest. Materjali füüsikalised omadused Vastavalt hügroskoopsuse näitajale liigitatakse materjalid: hüdrofoobseteks materjalideks (halb auru imavus), hüdrofiilseteks materjalideks (heam veeauru imavus). Materjali vedelikuga küllustamisel sellised omadused nagu soojusjuhtivus ja tihedus suurenevad. Seejuures on võimalik materjali osakeste ühenduste katkemine, mille tulemusel materjali tugevus väheneb. Veekindlus (pehmenemise tegur) määratakse veega küllustunud materjali surve tugevuspiiri ja kuiva materjali tugevuspiiri suhtega. Kergesti märguvatele materjalidele (savi) on see tegur võrdne nulliga. Metallidele, klaasile on see tegur võrdne ühega. Veekindlaks peetakse materjali, millel on pehmenemise tegur üle 0,8.
Kristallide anisotroopsuse põhjuseks on aatomite erinev tihedus kristallivõre erinevates tasapindades b. Kõik kristallilised ained on anisotroopsed isotroopia: a. nendel on aatomite tihedus võre kõigis tasapindades ühesugune b. amorfsed ained polümorfism: a. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. 3. Materjalide füüsikalised omadused Metalli füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad värvus, tihedus, sulamistemperatuur, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, soojusmahtuvus, elektrijuhtivus, magnetilised omadused jt. värvus: a. nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. tihedus: a. nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi sulamistemperatuur: a. nimetatakse temperatuuri, mille juures materjal läheb üle tardolekust vedelasse b. vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks c
oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe... rasksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 1539 °C titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram Metallide esinemine maakoores keemilise aktiivsus- Väärismetallid Au,Ag
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid