Elamuhoonele lisaks on projekteeritud 8 m2 kasvuhoone. Krundi ümber on puitlippaed millel on kaks väravat, üks nendest on auto sissepääsuks ning teine on jalakäijate jaoks. Liikumisteed on rajatud territooriumile betoonist unikivist, mille pind on ettevalmistatud. Prügikast asub auto sissepääsuks mõeldud värava kõrval. Krundi ümber ehitatava jäiga võrkaia pikkus on 180m, millest tuleb maha arvestada väravate alune pind (6m). Kuumtsingitud nelikantpostid 2000mm kõrgused vahekaugusega 2,5m. Väravatena kasutatakse tiibväravat suurusega 5000x2000 ja jalgväravat suurusega 1000x2000. 3.Puittaimede koosseis Torkav kuusk Picea pungens Puu kasvab tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 60, harva kuni 90 cm. Tüve koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks, tugevasti lõhenenud ja väikeste plaatidena kestendav. Okkad on 2–3 cm pikkused, terava tipuga, jäigad,
6. Tsisternpoolhaagis Tsisternpoolhaagiseid on kahte liiki: Vedelike transpodiks (bensiin, masuut, vedelad kemikaalid, vesi, piim, vein j.n.e.) Puistainete transpordiks (tsement, väetis, graanulid, jahu, suhkur j.n.e.) Kandevõime on 38 tonni. 7. Raskeveopoolhaagis Raskeveopoolhaagis on suurte ehitusmasinate (traktorid, ekskavaatorid) transpordiks ettenähtud poolhaagis. 32 Sõiduautohaagised 1. Üheteljeline kerghaagis Kuumtsingitud terasraamil pisihaagis Koffer, kerge ja mugav manööverdada ja hoiustada. Veekindlast vineerist põhi, poordid valtsitud profiilist. Esi- ja tagaluuk eemaldatavad. Sild, rummud, haakeseade - Knott (Saksa); tuled, kaablid-Jokon (Saksa). Kasti sisemõõdud 1.50x1.20 m Täismass 750 kg Poordi kõrgus 0,33 m Tühimass 138 kg Silla tüüp torsioon Kandevõime 612 kg 2. Üheteljeline piduritega poolhaagis Tugev kuumtsingitud terasraam
Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedalt laudroovitisele. Kivde alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist. Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav. Sileplekist katus Õhuke teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate;
Soojustusena kasutatakse klaas- klaas- või kivivilla, mille mahumass on 65- 65-120 kg/m .3 Kõigi tuntud villatootjate tooteloetelus leidub õiget marki mineraalvilla mineraalvilla nii õhekrohviga, kui ka paksu krohvikattega soojustussü soojustussüsteemi jaoks. Soojustuse kinnitid ja armatuurvõrk on üldiselt kuumtsingitud- kuumtsingitud- või roostevabast terasest 10 5 Krohvitud mineraalvillast soojustus Tähelepanekud: Tuleohutuse seisukohalt riskitu lahendus; Anorgaanilise krohvi korral imendub vihmavesi fassaadi kaldustesse osadesse
Ka sindlid saetakse välja männipuidust, kuid kimidega võreldes on need väiksemad ja paksenevad hoopis külje suunas. Sindel on põhimõtteliselt kiilukujuline lauake, mille paksemas servas on soon, kuhu kinnitub tema naaber. Soonühendus tagab katuse surema stabiilsuse ja niiskuskindluse võrreldes teiste katustega. Kuid see eripära muudab sindelkatuse õhtlasi probleemiks puidu paisumise ja kahanemise tõttu. Sindelkatust paigaldatakse kuumtsingitud naetega nii kahe- kui kolmekihilisena. Levinud on nii tavaline kui ka keerulisem, kalasabamustriga sindelkatus (joonis 17).16 17 Sindelkatuse tegemine sarnaneb laastukatuse tegemisega, kuid selle paigaldamine vtab rohkem aega. Materjalina kasutatakse enamasti oksavaba mändi. Sindel peab olema korrapärane materjal ning katusel sirgelt ,,jooksma". Naelutmisel tuleks kasutada roostevabast terasest voi kuumtsingitud naelu
Nad on kõige levinumad soojustusmaterjalid ka. Tuuletõkkeplaat tuleb valida täpselt samamoodi, kõige väiksema u-arvu järgi ja võimalikult paks ka, sest seda rohkem ta peab tuult kinni ja hoiab sooja. Tuuletõkkeplaadi paigaldamine 1. Tavaliselt kinnitatakse tuuletõkkeplaadid otse hoone karkassile. Vuukide alla jäävate karkassipostide min laius on puitkarkassil 45 mm 2. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud laiapealisi naelu min mõõduga 35 x 2,5 mm, või Gyproc Quick QU 29, QU 41 kruvisid. Naelte/kruvide pead peavad kinnitamisel jääma plaadipinnale pinnakartongi rikkumata. Plaadi alumise serva ja vundamendikonstruktsiooni vahele jäetakse 10-20 mm vahe. Vahe on vajalik vee kapillaarse absorptsiooni takistamiseks. Samas peab konstruktsioon jääma õhutihedaks. 3. Kõik vajalikud avad lõigatakse plaati alles peale nende kinnitamist. Võimalikud läbiviigud
300mm ulatuselt. Ülekatte tihendamiseks kasutada spetsiaalset tihenduslinti. Paigaldus ja kruvidega kinnitus vastavalt "Rannila" paigaldusjuhiste järgselt. Pleki ja puitlaudisest aluskate vahel kasutada spetsiaalset pehmet mürasummutamiseks ettenähtud linti. 5)Aluse erinõuded. Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema välimuse huvides kasutakse olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Naelad lüüakse nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Tihelaudis tehakse rennide, neelude, roode ja räästaste kohale, korstnate ja katuseluukide ümber ning kohtadesse, kuhu võib variseda lumi. Samuti tehakse tihelaudis katuseredelite ja sildade ning lamevaltsõmbluste kohale. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm.
MARMORCK-saab paiggaldada igal aastaajal ehitada kiirelt ja ratsionaalselt. Tormi ja ilmastikukindel, fentilleeriva õhuvahega. Lisasoojustuse vajadusel on ta täiuslik välisseina vooderdussüsteem, mis sobib nii kõrgetele kui ka madalatele hoonetele. Kivid on valmistatud marmorist, tsemendist ja värvpigmendist. Pind kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Paigaldusliistude valmistamisel on kasutatud kuumtsingitud terast. Liistude mugavamaks paigalduseks on nad kaetud põhjast parforeeritud. Kvaliteetnõuded. Kui tuuletõkke plaadid on halvasti paigaldatud, siis soojaks ei saa.Pinnamaterjaliga tuuletõkkeid teipida ei tohi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist. Ohutustehnika. Ehitusplats peab olema ümbritsetud piirdega. Ehituse territooriumil tuleb tähistada läbipääsud ja läbisõidukohad,mis peavad olema vabad materjalidest, prahist
Seejuures kaetakse nelja kihi põikvuugid järgmise kihi pikikividega 1/2 tellise pikkuse võrra, viienda pikikivikihi vuugid aga järgmise kihi põikikividega 1/4 tellise võrra. Seina sisemine osa, nn. täidisread võivad kuuekihilise seotise puhul olla laotud neljast pikikivikihist, mis seotakse 5-nda ja 6-nda kihi põikikividega. Tellisseinad Sidemed: Tellisseina erinevate kihtide vahel. Tellisseina ja teise tarindite vahel. Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivira tagant) Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-5tk/m2) Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigakdatakse soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga.
Talade vahe katta peenrakanga ja õhukese killustikkihiga, et umbrohi ei kasvaks läbi. Talade vahe on 0,5-1 m mis oleneb kasutatava laua paksusest , mis on tavaliselt 2,8 või 3,3 cm. Laudade vahele jäetakse õhutuspilud 5-10mm. 3 Kui puit on märg alles immutusest tulnud tuleb arvestada puu kuivamisega , mis muudab laua laiust 10-12%, samuti võivad mõned lauad praguneda ; peab olema reserv nende välja vahetamiseks. Lauad kinnitatakse talade külge kuumtsingitud või messingkruvidega. 1. puitterrass 2.õhuvahe 3.aluskivi tala all 4.killustik 5.aluspinnas Piirded Krundil on kasutatud piirdeks Thunbergi kukerpuud `Bagatelle` mis kasvavad 1-1,5 m
kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele.
kasutades 60 cm sammuga vaheliiste. Eemaldage lauapakkide ümber olevad teraslindid ja kaitske lauad katteplaatidega vms. Töötlemine ja kinnitamine Voodrilaudu töödeldakse tavaliste puidu töötlemiseks mõeldud töö- riistadega. Võimalike kaldlõigete tegemine ja järkamine täpsesse pikkusmõõtu õnnestub kõige paremini, kui kasutate elektrilist, kalluta- tava lõikepeaga nurk- ja ketassaagi. Voodrilauad kinnitatakse alusroovitisele tavaliselt kuumtsingitud traat- naeltega. Sobiv naelte pikkus on vähemalt 75 mm (vt naelutuspõhi- mõtet). Kinnituspunktide (roovlattide) samm on tavaliselt 600 mm. Laud naelutatakse igasse kinnituskohta kahe naelaga, mille kaugus laua servast on u 2025 mm. Horisontaalvoodri kinnitamiseks paigal- datakse vertikaalsuunalised kinnituslauad (paksus 2225 mm) läbi tuuletõkkeplaadi tugevasti välisseina karkassipostide külge. Vertikaal- voodri puhul paigaldatakse roovlatid horisontaalsuunas ja need kinni-
terrassile ega selle tugipostidele vaja ka vundamenti, ehkki korralik liivapadjast, kruusast vms alus on siiski soovitatav, kas või selleks, et muru läbi terrassi ei kasvaks. Teeradade tegemisel kasutatakse immutatud puidust reste, ja siis võib muru läbikasvami-ne neist ollagi üheks eesmärgiks.Immutamine pikendab isegi pinnasega kontaktis oleva puidu eluea 30...40 aasta- ni. Mõned põhitõed: * metallosad tuleb paigaldada pärast im-mutust, kinnitusdetailid (ka naelad) peaksid olema kuumtsingitud vm pü-siva kattega; * detailid peaksid olema enne immutust lõplikult töödeldud, kui neid tuleb siiski hiljem näiteks mõõtu saagida, võiks lõikepinnad töödelda Boracoli või muu samatoimelise lahusega.Kaitseimmutusega saab puitu ka tule-kindlaks muuta, kuid vähese nõudluse tõttu ei ole see teenus Eestis hetkel kät-tesaadav. Milline peab olema hea sinavusvastane aine? Peamiseks nõudeks sellisele ainele on võime takistada sinavus- ning hallitusseente teket ja
Maksimaalne kasutustemperatuur: +250 °C. [13] 4.3.2 Võrkmatid Neid matte toodetakse keskmise ja suure tihedusega kivivillast. Sobib tehnoloogiliste ja tööstuslike seadmete ja torustike soojustuseks ja tulekaitseks ja rajatistele, kus on püsivalt väga kõrged töötemperatuurid, näit. laevaehituse seadmed, korstnad, ahjud, boilerid, soojusvahetid, soojuselektrijaamad jne. Samuti suurte mahutite kumerpindade isoleerimisel. [14] 4.3.2.1 Kuumtsingitud terastraatvõrguga tugevdatud kivivillamatt 4.3.2.1.1 Kasutamine Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade soojus- ja tuletõkkeisolatsiooniks. Tarnitakse ka eri materjalidest võrguga matte: must, roostevaba või happekindel võrk. 4.3.2.1.2 Omadused Tihedus: 100kg/m³. Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C. 4.3.2.2 Kuumtsingitud terastraatvõrguga ja klaaskiudvõrguga tugevdatud alumiiniumfooliumiga kaetud kivivillamatt 4.3.2.2.1 Kasutamine
horisontaalsele alusele, kasutades 60 cm sammuga vaheliiste. Eemaldage lauapakkide ümber olevad teraslindid ja kaitske lauad katteplaatidega vms. Töötlemine ja kinnitamine Voodrilaudu töödeldakse tavaliste puidu töötlemiseks mõeldud tööriistadega. Võimalike kaldlõigete tegemine ja järkamine täpsesse pikkusmõõtu õnnestub kõige paremini, kui kasutate elektrilist, kallutatava lõikepeaga nurk- ja ketassaagi. Voodrilauad kinnitatakse alusroovitisele tavaliselt kuumtsingitud traatnaeltega. Sobiv naelte pikkus on vähemalt 75 mm (vt naelutuspõhimõtet). Kinnituspunktide (roovlattide) samm on tavaliselt 600 mm. Laud naelutatakse igasse kinnituskohta kahe naelaga, mille kaugus laua servast on u 2025 mm. Horisontaalvoodri kinnitamiseks paigaldatakse vertikaalsuunalised kinnituslauad (paksus 2225 mm) läbi tuuletõkkeplaadi tugevasti välisseina karkassipostide külge. Vertikaalvoodri puhul paigaldatakse roovlatid horisontaalsuunas ja need kinnitatakse
Õhuliinide juhtmeid hoiavad üleval mastid. Keskpingeõhuliinide mastide materjaliks on puit, raudbetoon, teras või alumiiniumisulamid. Põhiliselt on Eestis levinud puitmastid ja raudbetoonmastid. Kaitseks mädaniku ja kahjurite eest tuleb puitposte eelnevalt autoklaavis antiseptikutega immutada. Raudbetoon-mastid on küll pika tööeaga, kuid nende puuduseks on haprus. Terasmastid peavad olema korrosioonikaitseks kas kuumtsingitud või värvitud. Otstarbe alusel jaotatakse maste kandemastideks, nurgamastideks, ankrumastideks, lõpu- mastideks, hargnemismastideks jm. Mastide näited on joonisel 5.17. a) b) c) d) Joonis 5.17 20 kV paljasjuhtmelise õhuliini kandemast (a) ja hargnemismast (b) ning isoleerjuhtmelise õhuliini kandemast (c) ja nurgamast (d)
81 Keraamilised katusekivid Vormimine, kuivamine, põletus; S-katusekivi; kahelaineline kivi; soontega kivi servades; tasapinnalise profiiliga kivi; munk- munk-nunn katusekivi 82 41 Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudroovitisele. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. 83 Erikujulised katusekivid Harjakivi Äärekivi Tuulutuskivi T-kivi X-kivi Y-kivi 84 42 Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist;
12 alumiste suhtes ½ tellise võrra nihutatud. 6 Tellisseina sidemed Sidemed: tellisseina erinevate kihtide vahel, tellisseina ja teiste tarindite vahel. tellissidemed (tavaliselt 4… 4…5 kivirea tagant) traatankrud (kuumtsingitud (kuumtsingitud,, roostevaba teras, 4… 4…5tk/m2) Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad
PVC moodulhallid Vastupidavus tuulele ja lumele Konstruktsioon on disainitud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele. Hinnaküsimises tuleks eraldi mainida, kui objekti asukoht on meretuultele avatud (näiteks sadamas vms.) Ankurdamine Halli kandekonstruktsioon tuleb ankurdada asfaldisse või betoonvundamenti. Konstruktsioonelemendid Keevitatud terasest diagonaalsõrestik, kuumtsingitud, tsingi kiht min.70 mikronit. PVC-kate Vastupidav, 900 gr/m2 PVC-kattekihiga polüesterkangas, tüüp PMH 922 PES. Sellise materjali 5 cm laiuse riba tõmbetugevus on 400 kg. Valgustus Standardpakkumine ei sisalda valgustuselemente. Tellides valge kattematerjali katuseks, on 75% päevavalgust hallis garanteeritud. Küte ja ventilatsioon Standardpakkumine ei sisalda kütteelemente ega mehhaanilist ventilatsiooni. Halli otsaseintes on avad normaalse õhutsirkulatsiooni võimaldamiseks.
Tsingi korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Kõige enam kasutatava tsinkpleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n.ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Puhtas õhus tekib hapniku, niiskuse ja süsinikdioksiidi toimel pinnale aluseline tsinkkarbonaat, mis moodustab tiheda, vees raskesti lahustuva ja pinnaga hästi nakkuva kihi ning pakub tsingile ja selle allolevale terasele tõhusat kaitset. Tänapäeval õhusaaste siiski vähendab tsinkkatte kasutusiga. Eriti kahjulikud on väävliühendid, mis muudavad tsingi pinnal asuva karbonaadikihi vees lahustuvaks
korrosiooni, ning korrosioon on aeglasem, kuna Ca-ioonid moodustavad Zn-pinnale kaitsvate ühendite kihi. Atmodfääris tekib paatina 2ZnCo3 3Zn(OH)2 kiht, mis on tihe, hästi nakkunud ning kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni! Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n-ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Tsinkkatte valmistamine: 1) kuumtsinkimine hapetega puhastatud teras tõstetakse või tõmmatakse läbi sula tsingi. Katte paksus 40 400 µm. Selle meetodiga saadakse terasele kõige kvaliteetsem Zn-kiht; 2) kuumpihustus kasutatakse vähe, on kasutatud plekkide korral, mis
vaakumperioodidega OPH meetodit. 68. Millised on 3 peamist puiduimmutite klassi? Puiduimmutid jaotatakse 3 gruppi: 1. grupp: Veeslahustuvad immutid (CCA-vahendid; kaubanduslik nimetus “Tanalith C”): Levinud immutiks Eestis on Tanalith E. Sisaldavad vaske (Copper), kroomi (Crome) ja arseeni (Arsenic). Efektiivsed, vähe väljapestavad, kuid toksilised. Puit pundub. Korrosioonioht galvaanilistele metallosadele. CCA ei kahjusta kuumtsingitud detaile. Keskkonnaprobleemid, sh töödeldud puidu utiliseerimisel! 2. grupp: õlis lahustuvad immutid: orgaanilises lahustis (näit: tärpentiinis) lahustatud sünteetilised või looduslikud orgaanilised ained. Puit praktiliselt ei pundu immutamisel pentakloorfenooliga (toksiline aine!). 3. grupp: tahkete kütuste termilise töötlemis-produktide baasil saadud immutid: kreosoot (kivisöetõrva baasil), põlevkivi immutusõli jm. Kreosoot on küll tõhus kaitsevahend, kuid
Korrosiooniprotsessid võivad toimuda metalli pinnal, punktkorrosioonina või ka erinevate metallide piirpinnad. Korrosiooni saab vältida: · kattes terase pinna kattekihiga ( tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; · moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. Korrosiooniprotsess võib intensiivistuda või kulgeda selektiivselt juhul, kui meil on tegemist erinevate metallide ühendustega. Näiteks, kui kasutada koos kuumtsingitud terast ja tavalist terast, võib tekkida tsingis korrosiooniprotsess. Roostevabad terased (stainless steel) moodustavad rauasulamite selle hulga, mis sisaldavad vähemalt 12-25 % kroomi (Cr). Kroom moodustab püsiva oksiidikihi ja sellega muudab sulami püsivaks väliskeskkonna mõjutustele. Teised sulami elemendid nagu nikkel (Ni) ja molübdeen (Mo) võivad selles sisalduda või mitte. Roostevabasid teraseid liigitatakse sulami koostise järgi:
Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid (räästas, katuse külgedel ja harjas), samuti katuse neelu ja kaldharja ja läbiviike ümbritsevad kiviread. Kalle <45 kraadi diagonaalsuunas iga kolmas kivi kuni viies kivi. Kalle >60 kraadi iga kivi kinnitatakse eraldi. Keraamilised katusekivid S-katusekivi Kahelaineline kivi Soontega kivi servades Tasapinnalise profiiliga kivi Munk-nunn katusekivi. Looduslikust materjalist katusekivi Kiltkivi. Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudvoodrile. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Erikujulised harjakivid Harjakivi Äärekivi Tuulutuskivi T-kivi X-kivi Y-kivi Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist Plekipaane saab tellida vajaliku pikkusega (7...10m) ja vaid hädavajalikud sisselõiked läbiviikude, kaldharjad ja neelude juures tuleb teha kohapeal.
kiirus 0,13µm-0,012mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Zn vesilahustes sarnaselt Al-ga omane pisteline korrosioon; amfoteerne (reag. nii hapete kui alustega). Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n-ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: a)kuumtsinkimine - materjal (teras) asetatakse korra sulasse Zn-i, kihi paksus 46 kuni 400µm; b)kuumpihustus pihustatakse kuuma sula Zn-i, kiht 2 kuni 300 µm; c)elektrokeemiline (galvaaniline)- anoodiks Zn, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, kasut. väikeste esemete puhul, Zn-kate suht õhuke ja poorne; d)difusioonmeetod puhastatud detail koos Zn- pulbriga trumlisse. Ja tõstetakse temp. Zn sulamistemp
Mida puhtam on vesi, seda kiiremini Zn korr. Mida karedam on vesi, seda aeglasem on korr, sest Ca-ioonid mood Zn-pinnale kaitsvate ühendite kihi. Atm-s paatina 2ZnCO3*3Zn(OH)2 kiht on tihe, hästi nakkunud ning kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv. Atm-s on korr kiirus 0,13-0,013µm/a. Fe ja Cu sisald võimalikult väike. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasut ainult siseruumides. Välisting tuleb kasut kuumtsingitud terasplekki. Zn- katte valmist 1)kuumtsinkimine - hapetega puhastatud teras tõstetakse või tõmmatakse läbi sula tsingi (Zn sulamistemp 419,6°C). Katte paksus 40 - 400µm. Selle meetodiga saadakse terasele kõige kvaliteetsem Zn-kiht; 2)kuumpihustus - puhast det pihust sula Zn. Kasut Zn-pulbrit või - traati, millised sulat gaasi- või kaarleegis. Kihi paksus 2-5 200-300 µm; 3) elektrokeemiline
kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele.
Kui tinakiht on vigastamata, siis teras käitub kui tina. Tinakihi vigastuse korral teras paljastub ja algab elektrokeemiline korrosioon. Raud on anoodiks, elektronid liiguvad katoodile (tina). Moodustub Fe(OH) 2, mis õhu hapniku toimel muutub Fe(OH)3. Kui raud moodustab galvaanielemendi aktiivsema metalliga (tsink), siis on tsink anoodiks ja raud katoodiks. Tsink läheb lahusesse ja raud säilib. Alutsink sulamiga kaetud teras On vastupidavam korrodeerumisele kui kuumtsingitud teras. Alutsink on ülitugeva kaitsega korrosiooni vastu. 43. Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage)? Kus leiab aset pilukorrosioon? Milline on kemism ja tõrje meetodid ? Kuidas eristada välimuse järgi galvaaniliselt tsingitud terasplekki teistest plekkidest ? Metallide kaitse korrosiooni vastu: 1) Pinna isoleerimine katetega: a) värvid jaguneb omakorda: värvimine pulbermeetodil, pihustusmeetodil b) polümeerid
Aplitseerimismeetod - kasutatakse juba paigaldatud puitdetailide puhul. Immutatakse nö sisse-süstimise (sissepritsimise) teel, vahel puuritakse selleks puitu avad; variant: paneelimmutus Peamised immutite klassid: Vees lahustuvad (soola sisaldavad) immutid: siia kuuluvad nn CCA-vahendid (sisaldavad vaske, kroomi, arseeni (copper, chrome, arsenic)). Efektiivsed, vähe väljapestavad, kuid toksilised. Omadused: Puit pundub; Korrosioonioht galvaanilistele metallosadele; CCA ei kahjusta kuumtsingitud detaile; keskkonnaprobleemid, sh töödeldud puidu utiliseerimisel! Õlis lahustuvad puiduimmutid: orgaanilises lahustis (näit: tärpentiinis) lahustatud sünteetilised või looduslikud orgaanilised ained. Erinevalt vees lahustuvaid aineid sisaldavatele immutitele, ei tekita õlis lahustuvad puiduimmutid puitmaterjali mõõtude muutusi. Kreosoot: tahkete kütuste termilise töötlemis-produktide baasil saadud immutid. Tagab
püstvaltsi kasutatakse vertikaalpindadel. Püstvalts on katuse kaldpindadel kahekordne ja töödeldud tihendusainega. Terasplekist katte aluspind valmistatakse vähemalt 20 mm paksustest kuivadest saelaudadest ( kõige sagedamini 22 x 100 mm) tihe-või hõrelaudisena laudade vahekaugusega 15...20cm. 102 Laudade paksus valitakse sarikate vahekauguse ja koormuste alusel. Lauad naelutatakse iga sarika külge kahe kuumtsingitud naela abil. Vaskplekist katte korral naelutatakse lauad küljelt ja naelapea lüüakse pisut laua sisse, et nad ei satuks kontakti plekist kattega. Alusehitus (2) nTihe laudis tehakse rennide alla, murdekohtadesse ja räästaste alla, suitsukorstnate ja katuseluukide ümber ja niisugustesse katusekohtadesse, kuhu lumi võib kukkuda kõrgemalt tasandilt. Tihe laudis tehakse ka katuseredelite, katusesildade ja lamavaltside alla. n
Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast 14 plaate ja nende peale traditsioonilist kolmekihilist krohvkatet. Nüüdseks on kasutusel mullpolüstüreen-plaadid ja katteks kas kolmekihiline- või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m 2, nõuab see märgatavalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv. Armeerimiseks kasutatakse keevitatud kuumtsingitud terasvõrku, mis kinnitatakse roostevabast terasankrutega alusseina. Põhjamaade karmimat ilmastikku arvestades on õhekrohvide paksust mõnevõrra suurendatud (suurenenud aurutakistus ei pruugi alati tulla kasuks tarindi püsivusele). Samas annab paksem krohvikiht märgatavalt suurema pinnatugevusega viimistluskatte, mis hoone asukohast sõltuvalt võib olla eriti oluline. ... VOODER-SOOJUSTUSSÜSTEEMID Kui fassaadi krohv-viimistlus pole omanikule vastuvõetav
vahelised seinad läbi lõigata. Selle arvutamiseks on olemas vastavad arvutiprogrammid (näit. HQ- beam). Vastuabinõuna kasutatakse paneeli õõnte teatud sügavuseni täis valamist, või armeeritud tasnduskihti paneelide peal. HQ-talade puhul saab sageli määravaks läbipaine. Selle võju vähendamiseks võib kasutada nn. eeltõusu. 8.4.2 Õhukeseseinalised roovtalad Kergete teraskatuste puhul kasutatakse tänapäeval enamasti kergeid õhukeseseinalisi kuumtsingitud roovtalasid (kergroove) - enamasti nn. Z-profiile, mõnevõrra vähem ka C-roove, -roove ja kübarroove. Materjali paksus on aeal tavaliselt 1 ... 3 mm. Joon. 8.8: Tüüpilisi kergroove Materjali väikesest paksusest ja ristlõike ebasümmeetrilisusest tingituna töötavad kergroovid võrreldes näiteks tavaliste valtsitud I-profiilidega mõnevõrra erinevalt. Nende korrektne arvutamine on keerukas ja töömahukas
Tulenevalt põranda tarindi erinevast paksusest võib olla vajadus paigaldada märgade ruumide põrandatalad teistest vahelaetaladest erinevale kõrgusele. Piisava jäikuse saavutamiseks ei võiks põranda alusvineeri (veekindel, paksus 18…21 mm) toetavate põrandalaagide või -talade samm ületada 300 mm. Põranda alusplaadid tuleb toetada talastikule vaheldumisi malekorras ja kõik plaadid peavad olema perimetraalselt toestatud. Plaadid kinnitatakse alustalastikule kuumtsingitud kinnituskruvidega sammuga 150 mm servast ja 300 mm plaadi keskelt (kruvid süvistatakse 2…3 mm plaadi sisse). Seina ja põranda liitekoht tihendatakse eelnevalt armeerimisriba ja veetõkkemastiksiga. Seejärel kaetakse kogu põrand (samuti dušinurga ja vanni alla) veetõkkega, mis tuleb tõsta ka seintele >15 cm (minimaalselt 10 cm) kõrgusele. Ülestõstele tehakse ülekate seina veetõkkega vähemalt 5-10 cm ulatuses. Põranda veetõke tehakse kahes kihis ja
annaabi.ee 
