1. Millised koopad on kompleksis? Härjasaal, lööv, pikk koridoor, peenike torukujuline käik, absiid, kaev. 2. Loetle loomad, keda on kujutatud Lascaux' koopas. Härjad, hobused, hirved, veised, ahvid, ükssarvikud, hiina hobused, ponid, piisonid, kaslased, kaljukitsed, ninasarvikud, tarvased, karu, lõvid. 3. Loetle töövahendeid, -meetodeid, -võtteid. Maaliti istudes, seistes, redelitel. Valguseks kasutati lõkkeid või põlevaid loomarasvatükke. Kivid, mida kasutati uhmritena. Kasutati värvipulbrit (mangaani, värvilist savi, ookreid). Värve oli vähe, toone palju. Maalimiseks kasutati puhumist ja sülgamist, ka pintslit. 4. Kaks võimalikku tähendusversiooni neile maalingutele. Võisid uskuda, et koopasein on nn. piir nende ja vaimumaailma vahel ning et need loomad on teisle pool kaljuseina olemas. Võidi edasi anda jutte, müüte.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Referaat ''Maimu koobas'' Koit All PM2A 2013 Maimu koobas e. Mägiste (Mäkiste) põrguhaud Iseloomustus Aruküla lademe Tarvastu kihtide paljand, milles on ilus koobas. Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi. Pesad valdavalt ümmarguse , harvem korrapäratu kujuga ja läbimôôduga kuni 20 cm. Paljandi pikkus piki nôlva 7m, kôrgus 3,5 m.
SININE KOOBAS EHK GROTTA AZZURRA Tony Uibopuu Sinine Koobas. Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus. Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele. Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud. Kohalikud elanikud nimetasid Grotti
KUULSAD KOOPAMAALID LASCAUXI JA ALTAMIRA KOOBASTES Uurimistöö 10.R Juhendaja: õp. 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.MIS ON KOOBAS? 4 2. ALTAMIRA 5 2.1. Altamira koopad 5 2.2. Koobaste asukoht 5 2.3. Koopamaalide avastamislugu 6 2.4. Koopamaalid 6 2.5. Muinsuskaitse ja muuseum 8 3. LASCAUX 10 3.1. Lascauxi koopad 10 3.2. Koobaste Asukoht 10 3.3. Koopamaalide avastamislugu 10 3.4. Koopamaalid 11 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum 12 4. PILDIMATERJAL 13 4.1. Altamira13 4.2. Lascaux 14 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 2 SISSEJUHATUS
leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Altamira koopad Altamira (hispaania keeles "kõrge vaade) koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas.Santanderist pääseb autoga Altamirale kõige paremini ligi. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus avaus on suunatud põhja poole ning on merepinnast 156 m kõrgusel.
Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid. CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944) LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna- Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool.
SAAV kelleks?milleks? rebase ks rebas te ks rebase i ks RAJAV kelleni?milleni? rebase ni rebas te ni OLEV kellena?millena? rebase na rebas te na ILMA kelleta? Milleta? rebase ta rebas te ta KAASA kellega? millega? rebase ga rebas te ga NIM. kes? mis? koobas koopa d OM. kelle? mille? koopa koobas te OS. keda? mida? koobas t koopa i d SISSE kellesse? millesse?kuhu? koopa sse koobas te sse koopa i sse SEES kelles? milles?kus? koopa s koobas te s koopa i s SEEST kellest?millest?kus? koopa st koobas te st koopa i st ALALE kellele?millele?kuhu
Esimene luustik leiti 1856a Neanderi jõe orust Saksamaal. Elasid Euraasias u 200 000 - 30 000a eKr. Jämedad ja jässakad luud. Kõverad jalad. 155cm, laiaõlgne,tema ajumaht oli 1666cm3. Kolju kuju on teistsugune. 29: Neandertaalil on kolju rohkem kuklas (arvati, et külma pärast). Madal laup. Arvatakse, et olid emotsionaalsed kõrilõikajad. 30: Vastandlikkus. 31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks 32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane.
Õpetuse alused Dao toimimisviis, eluseadus Üksikisiku suhe maailmaga Muutuse ja vahelduse tsükliline kordus Ohvrite ja rituaalidega mõjutada ei ole võimalik Sundimatus Loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne Inimese intuitiivne inetlligentsus Pettekujutlused Toimimatus, mis ei sarnastu liikumatusega Tundeline suhtumine: õnnelik olek, lapselikkus, süütus, rahu Sümboliks voolav vesi Taolistlik kaanon Dao Zang Kolm osa : 1. Tõelisuse koobas: Ülima Puhtuse tekstid 2. Müstilisuse koobas: Püha Aarde tekstid 3. Vaimsuse koobas: Kolme Valitseja tekstid Koopal 12 osa 471.a pKr esimene taoistlik kaanon 748.a moodustub teine Dao Zang 1016 moodustub kolmas Dao Zang 1444 pandi kokku kolmas ning lõplik Dao Zang Sümbolid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Altamira Altamira on koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid. "Altamira" tähendab ,,kõrge vaade." 1. Asukoht Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari munitsipaliteedis Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus
liikumise põhimõte Pahede vältimine Heasoovlikkuse arendamine Vaimne harmoonia Kolm teed moraalsel teel käimise ideaal, budistliku enesearendamise ideaal, austus korra vastu TAOISM Tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu Peamised märksõnad: loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne Oluline mõju kirjandusele ja kunstile Lemmiksümboleid on voolav vesi KAANON Dao Zang Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. DAODEJING & ZHUANGZI "Daodeijng" ("Raamat teest ja väest", / "Kulgemise väe raamat" ) on taoismi põhiteos
Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud
Chuan), taoistlik alkeemia, taoistlik kosmoloogia, taoistlik meditsiin ja palju muud. Taoismil on olnud oluline mõju kirjandusele ja kunstile. Eesti keelde on traditsiooniliselt taoismimõjulisteks peetud raamatutest tõlgitud nt. Anatoli Kimi "Olgem vagurad kui lapsed", aga samuti selgitab taoismi muidugi Benjamin Hoffi raamat "Puhh ja tao" jpt. Kaanon Taoistlik kaanon (Dao Zang) jaguneb kolme ossa: 1. Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale,
Lõhed kivimites Vees lahustuvad kivimid Lubjakivi Kips Kivisool Kurisu Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool põhjavette. Hiiumaal asuv neeluauk Asub Kurisu külas Karstikoopad Karstikoobas on maaalune tühik koobas, mis on tekkinud kivimite lahustumise ja langetuste tagajärel. Kuivmetsas asuv koobas Tai karstikoobas Stalagmiit Stalagmiit on koopa põrandalt üles ulatuv tilkekivi. Sambaga sarnanev moodustis tekib karstikoopa laes tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest. Stalagmiit tekib ka kipsi ja kivisoolakoobastes. Stalaktiit
tänapäeval on tema ajaloolisuses siiski kahtlema hakatud. “Dao Dejing” pärineb arvatavasti III sajandi algusest eKr ning selle autor on jäänud tundmatuks. “Dao Dejingi” järgi annab Dao kõigele olevale elu ja vormi. Zhuangzi Teine tähtis teos on "Zhuangzi“ Pärimuse järgi Zhuangzi-nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt. Kaanon Taoistlik kaanon (Dao Zang) jaguneb kolmeks osaks: 1. Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja (Sanhuang traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja
· Omadused ja peamised märksõnad: - Sundimatus, sundimatu tegutsemine - Loomulik lihtsus - Spontaansus - Kaastunne - Tundeline suhtumine: õnnelik oleks, leebus, lapselikkus, süütus, rahu - Sümbol on voolav vesi · Õnnetused tulenevad sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. · 6. saj eKr elanud Laozi peetakse rajajaks, religioosse taoismi alguseks on peetud aastat 142 pKr · Taoistlik kaanon (3 astet): 1. Tõelisuse koobas (Dongzhen) Ülima Puhtuse tekstid. Tao meistri kõrgeim aste 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan) Püha Aarde tekstid. Tao meistri keskmine aste 3. Vaimsuse koobas (Dongshen) Kolme Valitseja tekstid. Tao meistri madalaim aste. · Koopad jagunevad veel 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja
raiutud kunstiteosed. Legendi järgi elas ja tembutas siin vanapagan. Lopa paljand Lopa paljandi loodusala asub Abja vallas Atika külas, Pöögle (nimetatud ka Lopa) oja kaldal. Punakaspruunist liivakivist kujunenud Lopa paljand ehk ,,Lopa Põrgu" on üks pikemaid huvitava ehitusega Eesti looduslikke koopaid. August Kitzbergi kaudu on paljandil seos Eesti kultuurilooga, nimelt Lopa talu on saanud tuntuks teoses "Kauka jumal" kirjeldatud sündmuste tegevuskohana. Vaida paljand ja koobas Asub Abjast 6km kaugusel Kilingi-Nõmme maantee lähedal, maanteest 800m põhja suunas, Anniennu talu maadel. Koopasse sisenemine ei vaja spetsiaalset riietust, kuna koobas on piisavalt kõrge ja enamikus osas on põhi kuiv. Paljand on tähistatud looduskaitsele viitava sildiga.Vaida koobas on teada olnud juba väga kaua ja rahvajutu järgi on siin sõdade ajal olnud pelgupaigaks kohalikele elanikele. Siin olevat varjanud
joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Lascaux' koobas Maaling Lascaux Altamira Koopama koopas koopamaalingud al Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole.
Koostaja:Alexander Kerdo Juhendaja:Hilje Saag Araabia enne islami usku Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastavad jumalad. Austati ka palju looodusobjekte,sealhulgas kive. Neist tähtsam-must metoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seinal. Kaaba tempel oli pühendatud Allahile ja teistel 360 jumalale. Muhammed Muhammed sündis 570pkr Meka linnas. Muhammed oli kaubmees Meka linnas. Muhammed käis aegajalt mõtisklemas Hira mäe koobas. 610 olles Hira mäe koobas ilmutas Allah end Muhammedile. Muhammed usku kuulutamas 610a hakkas Muhammed kuulutama ranget monoteismi Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana Ta nõudis teistes jumaladest lahti ütlemist. Muhammed põgeneb Mekast 622 Hakkab Meka linna ülemkiht suhtuma Muhammedi umbusklikult ja vaenulikult. 622 Muhammed põgeneb koos oma toetajaskonaga Mekast,Mediinias Muhammed Mediinas Muhammed Mediinas kogus palju toetajaid üle Araabia.
*HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest
hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. · Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Allar Kadai ELUPAI K · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. · Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Allar Kadai ELUVII S · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. · Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. · Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse
Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima Altamira 15-10 000 aastat tagasi Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus, nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a. pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused, mammutid, põdrad jt. Nn
inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge lubja kristallid 10. Mitu aastat hiljem avati selle koopa koopia? 20 aastat hiljem 11. Kui pikad olid Lascaux koopa käigud kokku? Mitte üle 250 meetri 12. Mis loomi kujutati Lascaux koopajoonistel? Härg, hobune, hirv, veis, ahv, ükssarvik, lehm, ponid, kaljukits, mäger, piison, ninasarvik 13. Milliseid värvivarjundeid saadi värvimuldadest?
LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres). Kõrgeim on Sakala kõrgustiku edelaosa metsases mõhnastikus asuvad 2
I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1. sakalaararhidektuur. 2. profaanarhidektuur. II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) .kivist naisekujuke Willendorfi veenus. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1. .Hispaanias- Altamira koobas, asub Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas.Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. 2. .Prantsusmaal- Lascaux koopad, asuvad Lõuna-Prantsusmaal. IV. Noorim kiviaeg neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute
karjades lisanduvad neile ka osad eelmise aasta kutsikad. Lisaks karjadele on populatsioonis ka territoriaalsed paarid, kes ei ole veel jõudnud sigima hakata ning üksikud hundid, kes on enamasti noored ja vanemate territooriumilt hajuvad isendid Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Hundi peamiseks suremusteguriks on meil Eestis küttimine. Ainsaks parasiidiks, kes võib mõjutada hundi asurkonna juurdekasvu on kärntõve tekitaja süüdiklest KARU Pruunkaru (Ursus arctos) kuulub kiskjate seltsi karulaste sugukonda Eestis on levinud alamliik euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos L.) Eestis eelistavad karud talvitumiseks
2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad. Nägemise kaudu ilmuv vald koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas meie olemine meie kehas. Mõeldava vald Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende varjud ideed. 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmuv vald - maailm, mida näen oma silmadega. Mõeldava vald asjad, millele saan mõelda. Päike, looduslikud asjad, nende varjud. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega.
Kui hakkida köögivilju ilma valuaistinguteta võib juhtuda, et lõikad omal kogemata sõrme otsast ära. Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu blokeerida ning seda mitte tunda, kuid probleem sellega ära ei kao. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõtledava vald kõik see, mis on koopast väljas. Koobas sümboliseerib meie olemist meie kehas. Päike hüve idee Looduslikud asjad ideed Looduslike asjade varjud matemaatilised objektid Nägemise kaudu ilmuv vald koobas ja kõik seal toimuv. Lõke koopas päike Tehislikud esemed empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Mõteldava vald meie vaimsele pilgule avanevad asjad, mis on mulle näha minu mõistuse silma läbi (2+2=4)
need, kel oli aju paremini kaitstud külma eest. Sissehingatav õhk ei tohtinud ulatuda ajuni. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik leida tõestust, et neandertallased olid hirmsad ja metsikud, kuid samal ajal on ka leide, mis vihjab neile, kui arenenutele. Arheoloogiliselt on uuritud Krapina koobast Horvaatias, kus on leitud jälgi neandertallaste üksteise söömise kohta. Neandertallaste muuseum Krapinas. Shanidari koobas Iraagis – neandertallased kui arenenud kombestikuga homoniidlased. Koopas avastati kaks naist ja üks mees. Kaevati 1990ndatel aastatel ja viidi läbi korrektselt ja detailselt kaevamised. Leiti varakevadiste lillede õietolmu ja tehti selgelt järeldus, et surnud kaaslaste jaoks oli auk kaevatud ja keha võis olla kaetud lilledega. Nerja koobas Hispaanias Malaga lähedal – sealt on leitud küllaltki vanu koopajooniseid, mis on 40 000 a eKr aastat vanad. Autoriks on neandertallased,
virsikupeole. See suur pidu leiab aset 1000 aastat pärast, kui virsikud on Kunluni mägedes asuva palee aias küpseks saanud. Vaimude valitsemine Kaastunde jumalanna Guan Yini raevuka kehastuse Da Shi Ye kuju asetavad taoismi preestrid templi ette vaimude kuu alguses, tavaliselt augustis. See jumalus valitseb paljusid vaime, kelle heaks riitusi toimetatakse. Kaanon Taoistlik kaanon (Dao Zang) jaguneb kolme ossa: 1. Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse tekstid. Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3. Vaimsuse koobas (Dongshen): Kolme Valitseja tekstid. Tao meistri madalaim aste. Iga "koobas" jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, hümne ja mälestusi. Esimene taoistlik kaanon (Dao Zang) pandi kokku 471. a. pKr
voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nähtust, mille tulemusel lubjakividesse kõikvõimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti platoo järgi nimetama rahvusvahelise terminiga karst. Eesti Põhja osa koosneb samuti põhiliselt lubjakividest mille tõttu esineb siin palju karste millesse tekivad karstijärved. Karstijärved tekivad koobaste sisse langemisel ja nende kaudu voolab vesi karstidesse moodusdades maaaluseid jõgedesüsteeme. Kui koobas kokku vajub tekib maapealne karstijärv. Raplamaal esineb palju karstijärvi. Tuntumaid karstialasi on Tuhala piirkond. Karstiala võib tekkida kõikjale kus on lubjane pind ja voolav vesi.
kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Hundijahti peetakse aastaringselt. Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Eluviis Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti.
KUUBA Kuuba Vabariik ● República de Cuba ● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäi...
«Minu elu kiviajal» Mina olen Regina. Mina elan hubases avaras koobases, mis on kalda lähedal. Muidugi koos minu perega. Seal on alati lahutatud lõke, et soojeneda. Meie koobas me magame, toidu valmistamime ja varjume halva ilma, nagu vihm. Minu peres on abikaasa, tütar ja poeg. Et ellu jääda kiviajal, on vaja usinalt töötada. Näiteks, minu abikaasa peab oskama kaitsta meie pere, saada toitu. Ma pean vastutama majanduse eest, süüa teha ja hoida maja puhtana ja korras. Meie lapsed aitavad meil. Neil on kohustused ka, nagu meil. Meie poeg aitab isa saada toitu. Kahjuks, söömise ja tootmise meie riidede jaoks on vaja loomade tappa
See on Suur Vallrahu ja see on 2000 kilomeetrit pikk. Kus on merelooded kõige suuremad? Tõusu ja mõõna põhjustavad Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõusude ja mõõnade energiat on hakatud kasutama energia tootmiseks. Kõige suurem mereloode on Fundy lahes. Milline ookean on kõige suurem? Kõige suurem ookean on Vaikne ookean. Selles on veel kõige rohkem vett ja suurim absoluutne sügavus ja keskmine sügavus. Kus on kõige suurem koobas? Kõige suurem koobas asub Kentucky osariigis Ameerikas. See on Mammutikoobas ja selle käikude kogupikkus on 560 kilomeetrit. Missugune on kõige kõrgem tegutsev vulkaan? Kõige kõrgem tegutsev vulkaan on Ojos del Salado. See 6864 meetri kõrgune vulkaan asub Argentiina ja Tsiili piiril. Milline mäeahelik on kõige suurem? Andid on kõige pikemad mäed. See mäestik asub Lõuna-Ameerikas ja selle pikkus on 7500 kilomeetrit. Kui arvestada kõrgust, on kõige kõrgem mäestik Himaalaja. See asub Aasia
Ürgaja kunst 13.09.2013a.KUNST Eelika Kuusik 10C Pilt 1. Piison - Altamira koobas Hispaanias, 13500- 11000 e.m.a. Pilt 2. Hiina hobune - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13500 e.m.a. Pilt.3 Kaks piisonit - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13000 e.m.a. Miks valisin? Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna tolle aja inimeste kogu elu sõltus eelkõige jahindusest. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus.
Minimalism Nõo Reaalgümnaasium Veebruar 2013 Minimalism Tekkis 1960.aastate keskel USAs vastureaktsioonina modernismi vastu. Põhitunnused: algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad. Kõik on viidud sõna otseses mõttes miinimumini. Muusikas puudub igasugune areng. Toimub ühe kujundi või fraasi pidev kordamine. Mõjub mõnevõrra hüpnootiliselt. Steve Reich 1936 Minimalismi teerajaja. USA helilooja ( New York) Looming Esimestes teostes kasutab nn lindimuusikavõtteid. Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine materjal. Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika. K "Violin Phase" ( 1967) "Music for 18 M...
Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Eluviis Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks
Kaks mõmmit See lugu jutustab kahest mõmmist, kes elavad ühes pimedas ja koledas koopas. Nad on väga õnnetud, sest nad on elanud peaaegu kogu oma elu selles õudses paigas. Koopas oli nii pime, et nad pole teineteistki aastaid näinud. Nad on tahtnud koopast põgeneda, kuid koobas on ülimalt hiiglaslik ning see pole neil õnnestunud., kuid nad pole alla annud. Nad teatsid, et kusagil peab olema ka väljapääs. Nii nad siis võtsid teineteisel käest kinni ja hakkasid lihtsalt kõndima. Nad komistasid pidevalt ja kõndisid seinte vastu, kuid nad ei loobunud oma plaanist. Lõpuks väsisid nad nii ära, et tegid puhkepausi. Mõne aja pärast tõusis üks mõmmidest, sest ta nägi kauguses tulekuma. Ta ei suutnud tulekuma kaua vaadata, sest tema silmad ei talunud valgust
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada? Koopast lahkumine sümboliseerib inimese valgustamist Ta mõistab asju, mis varem olid talle tundmatud. Oma endistesse kaasvangidesse suhtub ta kaastundlikult ja peab ennast tänu muutusele õnnelikumaks. 3) Millised probleemid kerkivad esile koopasse naasmisel?
NEANDERTAALLASED on olnud ääretult suure tähelepanu all esimesed luud leiti 1856 NEANDERi jõe orust. Elasid Euraasias u (200 000 30 000 a). Tähelepanu pälvisid nad sellepärast et olid otsesed kaasaegse inimese eelkäilad Euroopas. Välimuselt omalaadsed - suure koljuga (maht 1900 cm3), kolju kuju teistsugune, jässakas keha, tugevate luudega. Puudub lõua ots on järeldatud et korralikult rääkida ei osanud. KRAPINA koobas leitud palju purust. NEAN luid mis viitab üksteisesöömisele. SHANIDARi koobas (Iraak) matmispaik. Oli korralikult maetud Leiti mikroskoopilisel uurimise et on tohutult kevadiste lillede õietolmu mullas lilleliselt kaetud surnud vihjab et ei olnudki nii metsikud NEAND olid EUROOP põhielanikud kuni umbes 40000 a ja siis saabusid siia EUROOP kaasaegsed inimesed HOMO SAPIENSID umbes 40000 aastat tagasi. Esimesed leiud Prsntsusmaalt - Abri de Cro-Magnoni koopast - 1868
alumiseks sillaks. Sild loodi aastal 1899 ning sealt saab mäekurule vaadata 92 meetri kõrguselt. Horní järv on umbes 13 meetrit sügav ja seda näeb ülemiselt platvormilt. (Macocha Abyss, 2016) Punkva jõgi voolab muidu enamasti maa all, kuid Macocha Abyss'i mäekuru on ainuke koht, kust seda jõge päevavalguses näha saab. Siis kaob see jälle peitu Punkva koopasse. (Macocha Abyss, 2016) Macocha Abyss's voolab vesi mööda selle rusudega kaetud põhja. Nova Amateurska on kõige suurem koobas selles süsteemis. Sellel on palju erineviad sissepääse. Enamus neist lähevad 50 kuni 120 meetrit jõepinnast allapoole. Koopa peasissepääs on tehistunnel Pusty zlebi orus. See moodustab vahekäigu. See vahekäik jaguneb omakorda kaheks vahekäiguks: üks viib põhjasuunas ehk Sloupi, teine viib kirdesuunas ehk Ostrovi. Harud viivad teiste koobaste juurde, mis samuti kuuluvad sellesse süsteemi. (Moravsk Kras, 2015) Balcarka koridoridest koosnev koobas asub Moraavia karsti põhjaosas
Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor). Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised
tiirutas tihedalt ümber Draakoni pea ja ajas talle kärbseid pähe. Draakon oleks võinud oma jõu rohkuse poolest selle väikese elaja juba ammu maha lüüa, aga ta ei teinud kärbselegi liiga, sest ta oli rahuliku loomuga. Ühel päeval päästis Kärbes Draakoni elu sellega, et hoiatas teda maavärina eest. Mõlemad võtsid jalad selga ja jooksid ruttu Draakoni kodusse. Kohe, kui nad olid sisse jõudnud, varises tugeva Draakoni koobas kokku. Heasüdamlik Draakon proovis lükata ja siis ka kivide peale tuld puhuda, aga ei midagi, isegi suur loom ei suutnud seda kivihunnikut liigutada. Lõpuks oli mõlemal vesi ahjus. Kuid siis nägi porilane ühte pragu, mida Draakon tähele ei pannud. Kärbsel aga olid silmad teravad kui kotkal, putukas mahtuski praost läbi. Draakon ei märganudki, kui Kärbes oli läinud. Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga kurb, et porilane tegi sääred
Esemete ja ornamentide kaunistamisel eelistati nn orvantit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. Pargikujundus. Varem valitses sümmeetriline range jooneline barokk pargistiil, mida nimetati prantsuse pargistiiliks. Siis nüüd tekkis vabaloodust jäljendav looklevate teede, ja juhuslike puuderühmadega paigutatud nn inglise park. Inglise pargistiili iseloomustavad veel grottid- see on looduslikult tekkinud või kunstlikult kaevatud koobas. Tolleaegsed kunstnikud armastasid eriti maalida kergemeelseid lõbustusi. Maalides kasutati heledaid toone, milleks olid roosa ja helesinine, võbelevat valgust, Salapärase meeleoluga maastiku taustu, maalilisust, õlivärvide kõrval hakati kasutama pehme toonilisi pastelle, rokokoo kunstnikud maalisid väga sageli lamba karjuseid või lambureid. Aga need ei olnud tavalised inimesed vaid aadlikud, kes olid omale vastava rüü selga pannud. Inglise maalikunst
Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom. Hunt Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Talvel elavad hundid koos. Kevadel jagunevad hundid paaridesse ja algab pereelu. Kõikidel hundipaaridel on oma märgistatud piirkonnad. Ükski hunt ei lähe teise hundi territooriumile. Leviala Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse.
Selle asemel nad vütavad selle omaks Platon kirjeldab headust nagu jõu ja energia omamist, nagu Päike, millel on energiat, et soojendada meie nahka. Ta näeb headust ilu, õigluse, põhjuste ja tõe allikana. Headus on julgus ja tugevus, väärtused, mis tagavad kindla maa moraalseks ülalpidamiseks. Selles varjude maailmas, headus, mida me kogeme, on ka õige headuse vari seinal. Me peame välja murdma selle maailma ahelaist, et kogeda päris headuse ideaale. Platoni koobas on inimese oleku allegooria: igaüks meist on vang kuni me suudame põgeneda. Me võtame vastu reaalsuse mitte-ideaalsete silmadega, aksepteerides seda müraga kaetud illusiooni reaalsusena, esitamata küsimusi. Üks koopa näide juhtus näiteks Charles Darwiniga. Aastal 1837 reisis ta HMS Beagle'i pardal Ida-Vaiksel ookeanil ja peatus Galapagose saartel. Darwin leidis laiahaardelise hulga loomi. Erinevused loomade seas sundisid Darwinit uurima, mida ta tegi peaaegu surmani ja
hüäänid, saakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Seevastu vanad loomad võivadmuutuda ise raipesööjateks. *antiloobidkiiresti jooksvad sõralised Sigimine Levila lõunaosas, kus aastaaegadel suurt vahet pole, sigivad leopardid suvalisel aastaajal. Nagu teistelgi kaslastel, kaasnevad sellega isaste võitlused ja vali kisa. Tinnus kestab kolm kuud. Pesakonnas on 13 pimetat tähnilist poega. Pesaks on raskesti ligipääsetavas kõrvalises kohas asuv koobas, kaljulõge või mahalangenud puu juurte alla kaevatud auk. Pilte leopartidest
Nad avastasid 52 meakanbutti ja 105 koobast millest ainult paarkümmend olid kasutusel. Sulivani meeskonna avastusretk Selleks ,et mekannuputtide rahvast leida lendas Sulivani meeskond Sepiku jõe orgu ja seepeale matkasid nad jalgsi mägede suunas .Teadlased proovivad saada nendega ühendust dzunglitelefoni kaudu ja see toimibki kuna juba komandal päval kohtavad nad kahte mekanputti meest Johnni ja Aiyot . Nad kuuluvad 12 liikmelisse kruppi . Koopaelu ja loomis koobas Mekanbuttid veedavad koobastes paar nädalat ja pärast seda liiguvad edasi .Naised kasvatavad kõrvitsaid, kurke, banaane ja teisi sõõgitaimi, mida nad koristavad järgmisel koopakülaskäigul .Mehed kütivad või aitavad naistel saagobalmist jahu teha .Igal koopal on omanik ja nimi .John avaldab meile ka kokao koopas loomis salause .Koopas on üks suur pragu ja ta seletab et ,sealt tulid välja esimesd inimesed Awiinid,Meakanbutid ja ka teised krupid kes koopast välja ei tulnudki
..2. eluaastal. Talve veedavad tõmmulendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta nad suuri kolooniaid - harva on ühest kohast leitud üle 10 looma korraga. Talveks väljavalitud koobas ei pruugi asuda samas paigas, kus lendlased suvel elutsevad. On kindlaks tehtud, et tõmmulendlaste suviste ja talviste elupaikade vahe Eestis võib olla kuni 30 km. On oluline, et talvituspaigas püsiks temperatuur kogu talve vältel suhteliselt stabiilsena, 3...7 ° C piires. Tõmmulendlane on üsna haruldane, ja sellel on mitmeid põhjuseid. Olulisemaks on sobivate talvituspaikade vähesus vaiksete koobaste näol, kus inimesi talvel ei liigu, samuti ei tohi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
