KUULITÕUGE Koostaja: Hanna Carolina Claesson HÜPPEGA TEHNIKA FAASIDE KIRJELDUS · Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS
aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine periood kestab püssirohu täieliku põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. kolmas e gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Kuuli algkiirus sõltub: 1. raua pikkusest 2. kuuli massist 3. püssirohu massist, temp ja niiskusest 4. püssirohu terade kujust ja mõõtmetest 5. laasimistihedusest. Põhjuste hulka, mis kutsuvad esile iga kuuli erineva algkiiruse, kuuluvad: 1.
0,06sek).Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine periood kestab püssirohu täieliku põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. kolmas e. gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Et püssirohugaasid mõjutavad kuuli lendu ka pärast kuuli rauast väljumist, tuleb rauasuuet hoida erilise hoolega kulutamise ja defektide tekkimise eest, sest ebaühtlane rauasuue juhib püssirohugaase ebaühtlaselt ning see omakorda suurendab kuulide hajuvust. Kuuli algkiirus sõltub: 1. raua
(joon. 1.13.), mille abil surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt D on 10;5;2,5;2 või l mm, jõud F on 9,8...29430 N ehk 1.... 3000 kgf Joonis 1.13. Mehaaniline Brinelli press Joonisel on kujutatud mehaaniline press. Katsetatav proovikeha või detail asetatakse töölauale l, tõstetakse käsiratta 10 pööramisega üles ning surutakse vastu otsikus asuvat kuuli 2. Nii antakse kuulile eelkoormus 100 kgf. Kui käivitatakse elektrimootor vabastab vastav ekstsentrik 7kangisüsteemi. Vihid 8 langevad alla ning survejõud (lõppkoormus F) antakse kangide süsteemi 5- 4 kaudu edasi kuulile 2. Lõppkoormuse hoideaeg on kõvematel metallidel 8-10, pehmetel 30-60 sekundit. Pärast elektrimootori seiskamist vabastatakse käsiratast pöörates proovikeha ja mõõdetakse mikroskoobi (luubi) abil kuuli jälje läbimõõt (joon. 1.14.) täpsusega 0,05 (0,1) mm. Joonis 1.14
liikumist takistav jõud oli kuuli veeremisel mööda siledat põrandat märksa väiksem kui kuuli veeremisel mööda vaipa. Et vältida jõu mõistet ütleme, et kuuli ja sileda põranda vastastikmõju on väiksem kui kuuli ja vaiba harjaste vastastikmõju. Võib täheldada, et mida väiksem on kuuli ja põranda vastastikmõju, seda pikema vahemaa läbib kuul enne peatumist. Järgnevalt korraldame mõttelise katse. Laseme kuuli veerema algkiirusega v0 tingimustes, kus kuulile ei mõju mitte ühtegi jõudu. Sellisel juhul öeldakse, et kuuli ja teda ümbritsevate kehade vastastikmõju on viidud minimumini. Sellistes tingimustes liigub kuul lõpmatult jääva kiirusega. Teeme veel ühe katse. Riputame kuuli niidi abil üles. Üles riputatud kuul on Maa suhtes tasakaaluasendis. Kuuli ümbruses asub hulgaliselt erinevaid kehasid: nöör, mille otsas ta ripub, toa seinad, hulgaliselt toas olevaid asju ja loomulikult Maa. On selge, et erinevate kehade vastastikmõju
sõltus palju vee tasemest). RAUA SULATAMINE tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrgeks, et raud muutus vedelaks ja sai vormi valada 4 Sõjandus TULIRELVAD Püssirohi Kuumuse käes kergelt süttiv aine, mis võimaldas plahvatusega tekitada survet püssitorus olevale kuulile. Suurtükk Algselt oli kahur ühest otsast suletud metalltoru, kuhu pandi püssirohtu ja laskemoonaks kasutati raudkuuli. Püssid esimene hõlpsasti kaasaskantav tulirelv oli läitlukkpüss, millel oli suur viga. Teda sai kasutada 2 inimesega, üks sihtis ja teine süütas püssirohu. 5 Paber Paber 13. saj lõpul hakkas euroopas levima hiinlastelt üle
M-skaala Skaala HRA Koonus- 588N , kõvasulamid Skaala HRB Kuul 980N , Cu, Al ja FE sulamid 5. Millist otsakut ja jõude kasutatakse Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). 6. Selgitage tähiseid HBW, HV ja HBS. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhulmääratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm _ 3 HB. 7. Milliseid kõvaduse määramise meetodeid kasutatakse plastide korral? Barcoli meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB <200) ning kõvemate plastide kõvadust. 8
JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUS KOOS MÄÄRAMATUSEGA Kuuli kiirus oli 3,62 ± 0,88 m/s, usaldatavusega 0,95. TÖÖ JÄRELDUS Selgub, et mehhanismi poolt lendu lastud kuuli kiirus on üllatavalt väike: umbes 13 km/h. Seega ei lennanud kuul kuigi palju kiiremini keskmisest jalakäija kiirusest (5 km/h). Ilmselt siis vedrumehhanism andiski kuulile nõnda väikese impulsi. Ka määramatus tuli oodatust suurem. Sellele aitasid kindlasti kaasa võimalik suur mõõtjast tingitud eksimus, aga ka lihtsalt sellised mõõtmised nagu R1, R2, T1 ja T2, sest kiiruse valemis esinesid nad ruudus olevatena, samuti oli valemis lahutamist, mis võis määramatuse kasvule kaasa aidata.
määramiseks. Meetodid: Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhul määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Siit Brinelli kõvadus: F jõud N, S jälje pindala mm2, D kuuli läbimõõt mm, d jälje läbimõõt mm Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem see on, seda väiksem kõvadus.Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A- skaala ning plastide puhul M-skaala.
Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul. Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile mõjuva jõu ning materjali pinnale tekitatud sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse arvutamiseks kasutatakse valemit: HB= Kus: F rakendatud jõud, kgf S jälje pindala, mm 2 D kuuli läbimõõt, mm d jälje läbimõõt, mm Arvutused: Katsekeha nr. 1 TERAS Katse: 1. HB= = = 109,89 2. HB= = == 111,11 3. HB= == 109,89 Katsekeha nr.2 NIHIK Katse: 1. HB= == 190,15 2. HB= == 192,57
Veel kinnitab seda fakti ka see, et bussi on raskem lükata, kui sõiduautot, sest ese mille mass on suurem on ka inertsem- see tähendab, et on vaja rohkem jõudu kiirenduse saavutamiseks. Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse vastassuunalise jõuga. See tähendab seda, et kui üks keha mõjutab teist siis teine mõjutab teda sama palju vastu, näiteks püssi tagasilöögijõud on võrdvastupidine püssirauast väljuvale kuulile mõjuva jõuga. Ühe katse tulemusena lahutas Newton päikesevalguse vikerkaarevärvide spektriks. Selles katses suunas ta valguskiire läbi prisma(klaasist kolmnurga), mille ta ise oli kavandanud. Kui valgus läheb läbi prisma murdub valgus spektrivärvideks. Sama muutus toimub ka siis, kui valgus langeb läbi vee, tekitades vikerkaare. See katse muutis maailma väga, kuna enne seda ei teatud kuidas tekkisid või kuidas tekitada värve
Veerehõõrdumine - kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (kuullaagrid). Kas joonisel kujutatud olukord suurendab või vähendab hõõrdumist keskkonnas? 4p a)Liu laskmine veetorus b)Avatud langevari c)Sportauto kere disain d) Liiva puistamine teele …vähendab…………. …suurendab… …vähendab……… …suurendab…….. 6. Märgi joonisele kuulile ja autole mõjuvate jõudude ( raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, veojõud ) suunad noolega ja noolte värvid vastavad loetelus olevate liikidega. Noole saad: Insert, Shapes. Noole värvi saad valida klõpsates noolele ja valides Format, Shape Outlift. Olemasolev nool näitab auto liikumise suunda. 8p Kui kuul on paigal, siis talle mõjuvad jõud on vastassuunalised ja võrdse suurusega. Jõudude sümbolite abil kirjutatakse see järgmiselt: Fe = Fr 7
uurijad. Ühele uurijale meenus ,et Julia ema oli kellegi õpetajatest semestri alguses ära tundnud aga Julia ema oli puhkusel. Kui ta puhkuselt tagasi toodi siis küsiti talt kes kohalviibijatest on see naine keda sa oled kuskil varem näinud, see oli prantsuse keele õpetaja Eileen Rich, keda ta oli Ramatis näinud. Eileen haaras väikse püstoli ja proovis tulistada direktori ja Julia ema suunas aga üks vanem seitsmekümnendates õpetaja(Chadwick) hüppas kuulile ette. Tuli välja ,et vanaproua Eileen on alates 70 aastaseks saamisest olnud spioon ja tapja aga Eileen ei sooritand kõiki mõrvu Meodowbank´is . Proua Vansitardi tappis proua Chadwick kuna ta oli kade ,et tema ei saa uueks kooli direktoriks aga ta on terve elu olnud seal õpetaja ja kooli rajaja. Chadwick sai direktorilt selle enne surma andeks. Lõpuks sai Ali Yusuf´I naine juveelid endale ja lasi ka leiu eest ühe teemanti Juliale anda, leidmise eest.
Levinud mooduseks on kôvaduse môôtmine sissesurumise teel.Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Mida väiksem on kôvadus, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Kôvaduse môôtmine Brinelli meetodil GOST 9012 Katsetatavasse materjali surutakse karastatud teraskuul diameetriga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm jôuga (F) 9,8...29430 N (1...3000 kgf) Brinelli kôvadusarv määratakse kuulile toimiva jôu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. HB = F/A = 0,102*2F/[ D (D-(D d ))] A jälje pindala mm² D kuuli läbimôôt mm d jälje läbimôôt mm Brinelli kôvadust tähistatakse teimitingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10...15 s Teiste tingimuste korral tuuakse tähise HB järel katsetamise tingimused: kuuli läbimôôt/koormus/koormamise kestus Kôvaduse määramine Rockwelli meetodil GOST 9013
vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane Tugi- ja lennufaasc viskekäe rakendumine viskesse. Stardipakkude asetus rajal ? Millest sõltub tõuke resultaat Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski (biomehaanika..nurgad, kiirused) ? Kuuli nende osa ei ulatu stardijoone peale või väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest kõrvalrajale. Jalatugede kaldenurk peab olema vR – release velocity- äratõukekiirus võistleja soovi kohaselt reguleeritav. Tõukejalapakk aR – angle of release- äratõukenurk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid hR – height of release-äratõukekõrgus võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on g – gravitational acceleration- kiirendus
1p kumbki ei tõmba teinetest enda poole, vastastikmõju puudub (Võrdne.) 6. Kirjelda vaiba kloppimist? 2p ( 1) Vastastikmõju, klopits paneb vaiba liikuma. 2) Newtoni kolmas seadus, klopitavale vaibale mõjub sama jõud, mis klopitsale.) 7. Selgita, miks annab püss kuuli väljumisel tagasilöögi? 2p püssi ja kuuli vahel on vastastikmõju. (Või jällegi kolmas seadus, püssile mõjub sama jõud mis väljuvale kuulile) 8. Auto kiirus on 36 km/h ja mass 2,4 t. Kui suur kiirendav jõud suurendab auto kiiruse 6 sekundi jooksul väärtuseni 72 km/h? 4p 9. Kui suur on impulsi muut 400 g massiga pallil, mis kiirusega 10 m/s põrandale kukkudes põrkab tagasi kiirusega 6 m/s? 4p m : 400g = 0.4 kg 10 (v ) - 6( v ) = 4 p= 4* 0-4 = 1 2 1.6 kg* m/s 10
Elektrilaengu jäävuse seadus. Coulomb`i seadus.Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.joonis(1)-- Neutroni lagunemine prootoniks ja elektroniks.joonis-2--Coulombi katses anti kuulidele A ja B ühenimelised laengud.Kuul A liikus kuulist B eemale.Kuuli A hoiti endisel kaugusel, väänati elastset traati mingi nurga võrra. Selle põhjal määrati kuulile mõjuv jõud. Coulombi seadus.-- Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud.valem F= kqq/r2 vaakumis k= Nm2/c2 ;kk. k= 1/4pii eps eps.0 = 8,85.. 1C(kulon)elektrilaengu ühik. 1C on laeng, mis läbib ühes
5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3. Enamlevinud vead kuulitõukes – vale parema jala asetus äratõukefaasis (tõuke suunale vastu); keharaskuse kandumine vasakule jalale libisemisfaasis; liiga varajane „lahti pööramine“
] *suhteline pikenemine = l1 l/l * 100% [Valem 4.] Proovikeha andmed d = 0,58 cm l = 5,80 cm l1 = 7,20 cm Pv = 770 kg Pmax = 1150 kg Töö tulemuste vormistamine 1. Pulga ristlõike pindala F= 0,26[cm2] 2. Voolavuspiir v = 2961,5[kg/cm2] 3. Tõmbetugevus max = 4423,1[kg/cm2] 4. Suhteline pikenemine = 24,1[%] 5. Terase mark c 44/29 2. Metalli kõvadus Metallide kõvadust määratakse Brinelli meetodiga. Katse käik 1. Leida kuulile mõjuva jõu suurus valemiga 5. P = k * D2 = [kg], [Valem 5.] kus D kuuli läbimõõt [mm] D= 2; 3; 5; 7;10 mm k- koefitsent, mis sõltub metallist mustad metallid k= 30 värvilised metallid k= 10 eriti pehmed metallid k= 2,5 2. Pärast katset mõõdetakse ära tekkinud jäljendi läbimõõt d kümnendiku mm täpsusega. 3. Leida kõvadus HB valemiga 6. HB = P/F = 2P/*D[D (D2 - d2)0,5] = [kg/mm2] [Valem 6.] 4
pinnakiht plastselt. Pärast koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. · Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg Brinelli kõvadus HBW · Surutakse katsetavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10;5;2,5;2;1 mm ja jõuga (F) 9,8.......29430 N (1.....3000 kgF) · Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhul määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena F D h S d F HBW = = const S 2F = 0,102 2 2 D (D - D - d ) Rockwelli kõvadus HRA, HRB, HRC · Jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga 1,588 mm ja jõuga 980 N-skaala B,
Klappventiili näitena vaatleme vahetu pesasse 3 (sele 8.13). Algolekus on juhtimisega elektrilise juhtimisega 3/2 avatud vedeliku läbipääs avast P avasse klappventiili ehitust (sele 8.13). A ja liiteava T on suletud. Ventiili juhtimine toimub magnetiga. Juhtimistoime kantakse kuulile 1 hoovaga 5. Kuul 1 lükatakse paremale ning kuul suleb ava 8. Ava P on seejärel suletud ja ühendus A T avatud. Klappventiilidel ei ole nii palju olekuid kui siiberventiilidel. Kui soovitakse saada
h= 2g Arvutame: mv 2 2 52 Raskusjõu töö = = 25 2 2 v2 52 Kõrgus h = = 1, 27 2 g 2 9,81 Vastus: Raskusjõu töö oli 25 J, Keha algkõrgus oli 1,3 m. 12. 10-grammise massiga kuul, mis liikus kiirusega 900 m/s, läbis 4 cm paksuse laua ja väljus sellest kiirusega 600 m/s. Kui suur takistusjõud mõjus kuulile laua läbimisel? Kuuli mass m = 10 g = 0,01kg Kuuli kiirus enne lauda sisenemist v1 = 900 m s Laua paksus d = 4cm = 0,04m Kuuli kiirus lauast väljumisel v2 = 600 m s Takistusjõud F = ? Lahendus Lahendada võib mitut moodi. Üks võimalus on kasutada seost kiirenduse, teepikkuse ning v2 - v2 alg- ja lõppkiiruste vahel a = 2 1 ja Newtoni II seadust. Teine võimalus on kineetilise 2s energia muudu ja takistusjõu töö kaudu
sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi laiali ja paralleelsed,. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3. Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale. Vasaku käe ,,ära tõmbamine" (muudab kuuli lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust). 4. Erinevad tõuketehnikad ja nende osad - 1
1. EELPERIOOD algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. ESIMENE EHK PÕHIPERIOOD algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega. 3. TEINE PERIOOD kestab püssirohu põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. KOLMAS EHK GAASIDE JÄRELMÕJU PERIOOD kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohugaasid kuulile enam mõju ei avalda. 11. Millised füüsikalised jõud ja ilmastikuolud mõjutavad relvast välja tulistatud kuuli? Milliseid mõjusid tuleb arvestada, millised võib jätta arvestamata? TUUL ÕHURÕHK võib jätta arvestamata TEMPERATUURIMUUTUSED 12. Mis on hajuvus? Mis hajuvust põhjustavad? HAJUVUS on kuulide või mürskude langepunktide laialipaiskumine mingil territooriumil, kui tulistatakse ühest ja samast relvast samades oludes.
nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg ning peab olema siledapinnaline metallkera. Tõuget sooritatakse ringist 2,135 m. Hoohüppega kuulitõuge sisaldab järgmisi faase: ettevalmistus, hoohüpe, äratõuge ja heitja tasakaalustamine. *Ettevalmistavas faasis võtab heitja asendi hoohüppe alustamiseks. *Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks. *Lõpupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu läheb. *Pidurdusfaasis peatub sportlane äratõukeasendisse, et mitte segmendist või heiteringist välja kukkuda. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Randy Barnesile (USA) tulemusega 23.12m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Natalja Lissovskajale (NSV liit) tulemusega 22.63m. Eesti meeste rekord on 20.53m, mille püstitas Heino Sild ja naiste rekord on 18.03m, mille püstitas Veronika Minina.
saasteaineid, mis võivad olla sinna sattunud rasva kuumutamisest, tänavalt vm. Savi omaduste testimine Kohapeal kättesaadava savi esmaseks ehituskõlbulikkuse hindamiseks võetakse kaeve erinevatelt sügavustelt (40, 60, 80 cm) ca 15 proovi. Segatakse need omavahel hoolikalt ja sõelutakse läbi max 1 mm avausega sõela 200 g. Lihtsaima testina voolitakse materjal vähese vee lisamisega kuuliks. Lastes sellel 2 m kõrguselt tasasele alusele kukkuda mõõdetakse kuulile tekkinud jälje läbimõõt: kui see on kuni 5 cm on savi ehituseks kõlblik. Jälje lapikus (läbimõõt erinevates suundades) ei tohiks ületada 2 mm. Kui kuul kukkudes puruneb on savi täielikult ehituskõlbmatu. Kui kuulile kukkudes pragusid ei teki või neid on vähe on savi rasvane. Kui kuul jääb siiski püsima, kuid sellele tekivad suured praod, on savi lahja. Ehituseks kasutatakse nii rasvaseid kui lahjasid segusid. Lahjasid nt krohvide valmistamiseks
ühtlaselt liikuval laeval? Jah 2. Tooge näiteid, kus avaldub impulsi jäävuse seadus. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hästi tuleb see veel siis välja, kui liikuvad kehad on mingil libedal pinnal. Näiteks kui uisutades keegi kokku põrkab, siis muutub kehade liikumisolek impulsi jäävuse seaduse kohaselt. Veel parem näide on piljard piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. Musternäide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga kui gaas mootorist väljub, siis saab see teatud impulsi. Et kogu impulss konstantseks jääks, peab tehiskaaslane saama vastassuunalise impulsi, mis tähendab, et ta hakkab liikuma vastassuunas väljuvale gaasile. Praktilises elus olen ma seni impulsi jäävuse seadust
Oleneb, kas tegu on karistatav ka ettevaatamatusena. Kontrollitakse kindla ettevaatamatusdelikti koosseisu järgi nt §119, §117. - Katse analüüs §25 K tahab tappa inimest, aga laseb maha Väga Hinnalise Jahikoera. K vastutab §113 ja § 25 lg 2 inimese tapmise katse eest ja §205 koera suhtes. Saksa kohtupraktika: Kui lased sinna, kuhu sihid, siis on error in persona. Kui sihid mööda, siis on eksimus sihtobjektis. E peab tapma S-i. Nii ta varitsebki S-i, kuid kuulile astub ette T, kes sureb. Eksimus inimeses, vastutab tapmiskatse Si §113 § 25 II eest ja T surma põhjustamine ettevaatamatusest §117 I. II. Õigusvastasus 1. Mõiste (§ 27): tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavaga 2. Õigusvastasust välistavad asjaolud 1) Hädakaitse (§ 28) 2) Hädaseisund (§ 29)
4. Suhteline pikenemine 24,14 % 5. Terase mark C38/23 2. Metalli kõvadus 2. Pärast katset mõõdetakse ära tekkinud jäljendi läbimõõt d kümnendiku mm täpsusega. Andmed: D= 5 mm ; k = 30 ; d = 2,5 mm 3. Leiame kõvaduse valemiga: P = 30 * 5*5 = 750 (kg) 4. Terase puhul on kõvadus ja tõmbetugevus enam-vähem kindlas seoses 5. Tabeli järgi määratud terase mark on C46/33 ; Nõutud piirtugevus Töö tulemuste vormistamine 1. Kuulile mõjuv jõud P= 750 [kg] 2. Jäljendi läbimõõt d = 2,5 [mm] 3. Kõvadus = 142,59 [kg/] 4. Tõmbetugevus = 4991 [kg/] 5. Terase mark C46/33 3. Löögisitkus Katse käik 1. Leida proovikeha ristlõike pindala sälgu kohalt [ 2 ] F = b × c ( F = 6 * 10 = 60 2. Määrata 3. Määrata 5. Leida eritöö ühe pinnaühiku kohta : a = a = 4,6 / 0,6 = 7,67 katse tulemusel saadud Tegelikult a = 10 16 Töö tulemuste vormistamine 1. Proovikeha ristlõike pindala F= 0,6[c] 2. Langusnurk 3
parendamiseks. Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur sorbiitstruktuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. Brinelli kõvadus on katseliselt leitav materjali kõvadus, mille korral surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt on 10; 5; 2,5; 2 või 1 mm ja jõud 9,8...29430 N (1...3000 kgf) Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kui jõud on kgf (jõukilogramm), siis arvutatakse Brinelli kõvadust valemiga: Kui jõud on Njuutonites siis: , kus: · A on jälje pindala (mm²) · D on kuuli läbimõõt (mm) · d on jälje läbimõõt (mm). Brinelli kõvaduse tähistus D = 10 mm, F = 3000 kgf ja t = 10...15 sekundit korral on 185 HB, ühikuks on kgf/mm², kuid seda ei märgita.
Pinnakõvaduse määramine -kuulub mitte purustavate katete liiki. -määratakse materjali pinna deformeeritavuse põhimõttel, sell eesmärgil kasutatakse erinevaid otsmikke:1) Brinelli kõvadus 2) Rockwelli kõvadus 3)Vickersi kõvadus Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB. Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf) vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus.
toimub gaasiplahvatuse toimel. Täisautomaat lasud toimuvad kuni sõrm on päästikul; poolautomaat peale lasku viiakse küll tühi padrunikest välja ja ka uus padrun rauda ning vinnastatakse löögimehhanism, kuid lasu sooritamiseks on vaja vajutada päästikule (üksiklasud) 5. Tulirelva identifitseerimine Tulirelva saab identifitseerida: · pihtamislaengu või · padrunikesta järgi Vintraudset tulirelva identifitseeritakse kuuli ehitusliku tunnuste ja kuulile tulistamisel jäänud vindi välja jälgede järgi. Algul määratakse kuuli järgi relva grupikuuluvus (s.o liik, süsteem, mudel). Kuuli ehituslikud tunnused on kuju, kattematerjal ja kaliiber. Tulirelva grupikuuluvuse määramisel tuleb arvestada, et standardsete padrunitega saab tulistada mitmest erinevast relvaliigist. (TT, , - püstol-kuulipilduja). Grupikuuluvuse väljaselgitamiseks tuleb peale kuuli
); 2)materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; 3)füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4)tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) 6.1. Brinelli kõvaduse katsed Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi – kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Joonis 10. Brinelli kõvaduse määramise skeem 6.2. Rockwelli kõvaduse katsed Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf) – vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse
(soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt.); 4) tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt.) Kõvaduskatsed Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsaku sissusurumise teel. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbi- mõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pind- ala suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli(A,B,C) meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sisse- surumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõ- duga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) skaala B; Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sisse- surumisel materjali. See meetod võimaldab määrata igasuguse
..-150 °C. T50 - temperatuur, mille puhul purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. T90 - temperatuur, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Kõvadusnäitajad Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid: Brinell – surutakse uuritava materjali pinda kõvasulamkuul. Brinelli kõvadus määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse väärtusele järgneb tähis HBW, selle järel aga katsetingimused (kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus). Rockwell - määratakse materjali kõvadus otsaku (kõvasulam/teraskuuli või teemantkoonuse, mille tipunurk on 120°), materjali sissesurumise teel. Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsak
Jalgrattasõidu alustamiseks paigalseisust on tarvis suuremat jõupingutust kui sirgel teel konstantse liikumiskiiruse hoidmiseks. Selle põhjuseks on, et jalgratturil on vaja ületada nii omaenda inerts kui ka ratta inerts. Konstantsel kiirusel on jalgratturil vaja ületada ainult õhutakistust. Newton oli esimene, kes taipas, et inertsi ületamiseks on tarvis jõudu, mis siis objekte kiirendab või aeglustab. Liikumishulga jäävus: Kui püss tulistab välja kuuli, siis on kuulile mõjuv jõud võrdne ja vastupidine tagasipõrkega, mis mõjub püssile. Vastavalt teisele seadusele peavad liikumishulga muutumise kiirused olema kuuli ja püssi jaoks võrdsed ja vastupidised. See tähendab, et kuuli ja püssi liikumishulga muutused peavad olema võrdsed ja vastupidised, sest mõlemad, nii tulistamisjõud kui ka tagasipõrke jõud, mõjuvad ühe sama ajahulga kestel. Mehhaanikas näidatakse
läbimõõduga algristlõikepindala. (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) kuni 29400 N ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel (e. 3000 jõukilogrammi – esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel.c) tinglik - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; voolavuspiir Rp – pinge, mille juuresjääkpikenemine saavutab - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% etteantud väärtuse (tavaliselt kuni 4%). protsentides, näiteks 0,2% – tähis Rp0,2
Elektrovälja energia- elektrostaatiline väli salvestab energiat. Välja energiatihedus on kujul.. 6. Isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu. Isoprotsesse on: isobaariline, isohooriline, isotermiline. 8. 9. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hea näide on piljard – piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. 12.PILET 1. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Lõppkiiruse valem: v1=v0+at. (v-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s) 2. Võimsus mehaanikas -Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab A
on parim elektrijuht. Teist liiki juhte kasutatakse enamasti reostaatide, täppistakistite, elektriküttekehade, hõõglampide jne. valmistamisel. Tuntumad seda liiki materjalid on manganiin, konstantaan ja nikroom. 49) Materjalide kõvaduse määramine. Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbi- mõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB: katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10...15 s korral näiteks 185HB. Ühik on kgf/mm2, mida ei märgita. Teiste katsetingimuste korral tuuakse tähise HB järel katsetamise tingimused järgmiselt: kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus, näiteks 185HB 5/750/20, mis tähendab, et Brinelli kõvadus on
mist lasku ei toimu. rauast väljuda enne paiskelaengu täie- likku põlemist. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeg- 4. Kolmas ehk gaaside järelmõju pe- lasemalt kui normaalse lasu puhul. riood kestab alates kuuli väljumisest Paiskelaengu põlemisel kulub eraldu- rauast kuni hetkeni, mil püssirohu- vast energiast umbes 2535% kuulile gaasid kuulile enam mõju ei aval- kiirenduse andmiseks (kasulik töö), da. Gaasid väljuvad rauast kiirusega 1525% takistuse ületamiseks kuuli 12002000 m/s ning annavad kuulile liikumisel rauaõõnes, raua seinte soo- veel lisakiirust. Perioodi lõpus saavu- jendamiseks ja relvaosade liikumapa- tab kuul maksimaalse kiiruse (Vmax). nemiseks ning umbes 40% energiast Periood lõpeb siis, kui püssirohugaa- jääb kasutamata
protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist. Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne Terase (ja ka teiste metallide) kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli (Brinelli meetod). Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus järgmise valemiga: P N H B = =... A mm 2 ,kus P- kuulile mõjuv jõud ja A- jäljendi sfääri pind. Löögisitkus nimetatakse metallide omadust osutada vastupanu löökkoormustele. Löögisitkuse katsetamine toimub Charpy pendlil. Pendel tõstetakse teatud kõrgusele ja lastakse vabalt langeda katsekehale. 14. Metallidest ehitusmaterjalid- valtsmetalltooted, sarrusterased, metallpeenmaterjalid Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Tähtsamad neist on järgmised:
teada, kui palju, siis saab viga korrigeerida, kui uueks sihtimispunktiks valida tabamispunkti peegeldus ning peegelduspunktiks võtta soovitav tabamispunkt. Näide: kui tabamused lähevad 100 mm üles ja 150 mm paremale, siis tuleb sihtimispunkt valida soovitavast tabamispunktist 100 mm alla ja 150 mm vasakule. Kinnistage küsimustega. Sihtimispunkti valik sõltuvalt tuulest Selgitage: Tuule mõju lendavale kuulile on alljärgnev. Kuuli lendu mõjutab laskesuunaga risti puhuv tuul juhul, kui lastakse kaugemale kui 100 meetrit. Tuule mõju vähendamiseks tuleb sihtimispunkt sõltuvalt tuule tugevusest valida natuke tuule suunda. Tuule tugevust saab kindlaks teha mitmel erineval viisil – tema mõjust puudele, põõsastele, heinale, suitsule ning ka tuule mõjust vastu nägu. Nõrga tuule korral puude oksad liiguvad, hein kaardub kergelt ja lahtine lumi liigub.
kg/mm2. Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist. Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne. 05.05.2014 · Terase (ja ka teiste metallide) kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli (Brinelli meetod). Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus järgmise valemiga: kus P- kuulile mõjuv jõud ja A- jäljendi sfääri pind. 13. Metallidest ehitusmaterjalid- valtsmetalltooted, sarrusterased, metallpeenmaterjalid- · Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. · Tähtsamad neist on järgmised: · ümarteras (d 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus 4 mm);
Pärast meid pole miski enam endine! Pöörake selg! KUUL Miks? NIKOLAI Ma ei taha näha teie silmi, kus peegeldub sabotaaž. Võtab kabuurist revolvri ja tulistab talle kuklasse. Kuul kukub surnult maha Oh, kurat. Vabandust. SOLK Mis te tegite? NIKOLAI Ma tahtsin teda ainult hirmutada. SOLK Kui te nüüd süüdi jääte, siis olen mina teie asemel valmis… NIKOLAI Süüdi, mina? Ta oli ise süüdi. See kuramuse täimürk paneb pea virvendama. LUMI Mul lõi üsna selgeks. NIKOLAI Kuulile Jeesus. Mina ütlesin sulle „Jeesus“ või? Teistele Wagner aga tuleb hoopis uputada. Mitte mingil juhul maha lasta. Kirburautaja. Annan aega 24 tundi. Ja nüüd asja juurde. Koristage see reetur siit jalust. SOLK On selline naine nagu Madonna-Miralda Jeedas, hüütakse Madonnaks. Elab metsas ja võitleb sellega meie vastu. Ema, isa ja ta poeg teesklevad korralikke kodanikke. Täna on lapsel sünnipäev. Ta käib aeg-ajalt lapsi kodus vaatamas NIKOLAI Madonna-Miralda Juudas… kirjas. LUMI
Sele 2.13. Brinelli kõvaduse määramise skeem. Sele 2.12. Kõvaduse määramise masin. Katseid viiakse läbi erimasinates (Sele 2.12). Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi – kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena – Sele 2.13. 16 Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10 ... 15 s korral, näiteks 185HB. Ühik on kgf/mm2, mida ei märgita. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul
kuid keha hakkab siiski kiirenevalt liikuma. Teeme mõttelise katse, kus jälgime rongi vaguni laual olevat kuuli, mis saab laual veereda hõõrdevabalt. Kui rong liigub ühtlaselt, püsib kuul laual paigal, kuid liigub Maa suhtes kiirusega v. Kui rong hakkab liikuma Maa suhtes kiirendusega a, siis laua suhtes hakkab kuul liikuma kiirendusega a, sest kuul jätkab Maa suhtes ühtlast liikumist. Vagunis olevale vaatlejale näib, et kuulile mõjub jõud F = -ma. Selline jõud avaldub ainult kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Selliseid süsteeme nimetatakse ka mitteinertsiaalsüsteemideks. Mida see tähendab? See tähendab seda, et sellistes süsteemides ei kehti Newtoni I seadus, mis seadus, ütleb, et keha liigub ühtlaselt 18 kui talle ei mõju jõud. Ka nüüd ei mõju kehale mingi jõud, kuid keha hakkab liikuma kiirendusega.
jõuga sissesurumise tagajärjel deformeeritakse mõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N materjali pinnakihti plastselt. Peale koormuse (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väik- määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pind- sem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja ala suhtena. seda suurem on jälg. Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB: katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t =
annaabi.ee 
