Franz Shubert(1797-1828)-Austria helilooja. Pärit Viini ees linnast .isa kooli õpetaja, peres armastati muusikat.11a. asus Viini konvikti, kust sai muusikalise hariduse.20 a. pühendus ainult muusikale. Armastas laule kirjutada. Enamasti lühikesed klaveripalad .Kuid ka suurteoseid(10 sümf., 19 ooperit,laulumänge,17 keelpillikvartetti,22 klaverisonaati) Laule üle 700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud. püüab inimest ja tundeid samastadaloodusega) Ka üksiklaulud alati sõnumiga.
orkestri juurde" eesmärk oli tutv orkestripille ja pillide erinevaid kõlasid; 2) Ooper ,,Peter Grimes" seda ooperit kirj otsis novaatorilikke ideid, tulemuseks ooperi omapärane ülesehitus. Vaatuste vahele paigutatud vahemängud, mis viivad edasi ooperi muusikalist dramaturgiat ja kuj järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri; 3)Vokaalsümf teos ,,Sõjareekviem" püh kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Tohutu koosseis: sümf orkester, 3 solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor, orel, dirigente 3 kuna esitajad saali 3 osas. Hoiatatakse sõjakoleduste eest. Olevat kuulajale grandioosne mõju. Brittenit võrreldakse Henry Purcelliga (barokk), kuna Britten on pärast barokkajastut (300 aastat) I maailmatuntuse saavutanud helilooja. Vene kultuurpoliitiline olukord pärast 1917: Pärast blosevistlikku revulutsiooni sattus muusikakultuur ebasoodsatesse tingimustesse
komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915)
Tasuta muusikakooli direktor (7 aastat) 3. 11 aastat töötas Peterb. Õunkonn kapellis. Ta pani aluse seal poiste koorile ja pilliõpetusele 4. Kogus vene rahvalaule. Andis välja kogumiku 144 rahvalauluga. Kasutas oma teostes rahva loomingut. Kirjutas artikleid. Elulugu: Sündis Novgorodis. Lapsepõlves õppis klaverit. Tema perekond oli seotud mereväega. 1-aastaselt saadeti ta merekooli. Klaveri harjutamiseks jäi vähe aega. Kooli kõrvalt sai ta vahest teatrisse ja sümf. Kontserdile. 1862 lõpetas merekooli ja läks kolmeks aastaks ümbermaailmareisile. Teda köitsid ilusad merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja",
sünnib rahvusromantiline ooper Helikeeles suuri muutusi toimu. II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn. Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad. sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid) Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf") Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem. Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon. 4 III. 18501890 hilisromantism Liszti hiline looming, Wagner, R.Strauss varane, Mahler varane l. Hugo Wolf (laulud)
1955-60 Talinna muusikakooli kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega
uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga)
väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused rasketele aegadel. S elas ühiskonnas toimuvat oma muusikas väga valuliselt läbi IV sümf 1936 Stalingradi sümf - kajastuvad Stalingradi kaitsmine, sõjakoledused, 1935.a repressioonide ja mõrvade laine, sealhulgas juutide hävitamine. Helilooja R.
õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik
5. 3 fakti Schuberti elust.-Sündis Viini lähistel, 6. Kirjelda Schuberti loomingut. 7. Nim. 3 Schuberti teost. 8. Kirjelda Schumanni loomingut. 9. Nim. 3 Schumanni teost. 10. Kes olid davidsbundlerid? 11. Kirjelda Chopini loomingut, nim. 2 kuulsamat klaveripala. 12. Masurka , poloneesi ja etüüdi mõiste. 13. 3 fakti F.Liszti elust; millise uue zanri tõi Liszt sümf. muusikasse? 14. Nim. 3 Liszti teost; 3 fakti Liszti loomingu iseloomustamiseks. 15. Chopini ja Liszti loomingu ja klaverimängustiili peamine erinevus. 16. Wagneri muusikalised ja vormilised ooperiuuendused. 17. Millest jutustavad ,,Niebelungide sõrmus", ,,Tannhäuser" ja ,,Lendav hollandlane"? 18. Nim. 6 Verdi kuulsamat ooperit, ,,Traviata", ,,Rigoletto" sisu. 19. 3 fakti Wagneri elust. 20
STIIL AEG MUUSIKALINE HELILOOJAD TEOSED ISELOOMUSTUS HILISROMANTISM XIX saj. lõpp, XIX/XX saj. Pikad teosed, suured A.Bruckner Sümfooniad vahetus koosseisud, ootamatud G. Mahler VIII ,,Tuhandete" sümf., harmooniad, Saksamaal, laulutsüklid Austrias, Wagneri eeskujud R. Strauss Sümfoonilised poeemid, ooperid IMPRESSIONISM 1890-ndad enne I MS Kõlavärvi muusika, idamaine C
Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed kas palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaveid. Kõik see nõudis suurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Teosed kogumik ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja regilioossed harmooniad", 2 klaverikontserti, u 400 klaveritranskriptsiooni. Sümfoonilised teosed Lõi uue zanri, üheosalise sümf. Poeemi(jutustav või kirjeldav teos)-kirj neid kokku 13. Tuntumad on ,,Tasso", ,,Prometheus" ja ,,Hamlet" ja 2 sümf kirj. Vaimulikud teosed Kantaadid, missad, oratooriumid ja reekviem. Johannes Brahms(1833-1897) Sündis Hamburgis,pärit selat. Elatise teenimiseks esines isaga kõrtsides ja bardellides.Tutvus seal erinevate muusika stiilidega(muusikutega). 20 a kohtus Robert Scumanniga, kes innustas teda heliloojaks hakkama. Brahms oli väga enesekriitiline. Kirj oma töid korduvalt ümber
35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib
Instr muus tema loomingus vähe, tuntum 10-st osast koosn klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt". A. Borodin: 1833-1887. nooruses tegel paljude aladega. Õppis mitm pille, huvit kirjandusest, joonist, keeltest. Peam huvi keemia vastu, millest saigi elukutse. 29 aastaselt oli keemiaprofessor. Huvi muus vastu suurenes tutvudes "V. Rühma" liikmetega. Teoseid vähe, kud kõik on läinud muus.ajalukku. peateos oop "Vürst Igor", mis kajast Vene 12.saj ajal. Tähtsad 2 sümf, millest teine kannab alapealk "Vägilassümf". 2 keelpillikv, 10-kond laulu. N.R.- Korsakov 1844-1908. Õppis meremeheks perek tradit kui tutv V. Rühma liikmetega siis hak huvit musast. 18a. soorit ümbermaailmareisi, see reis andis talle mõtteid kuidas kuj merd muus-s ja teiste rahvaste rahvamuus isel.jooni. Teg muusikuna u. 40a. tähtis osa oli tal noorte muusik õpetaja. ta oskas tulevasi heliloojaid suunata omamaa rahvamusa mõist. Tuntumad õpilased R.Tobias A.Kapp M.Saar
Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed: Sümf
● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf) ● Videvik (sümf) ● Öö hüüded (poeem) ● Viirastused (poeem) ● Kellad (klaver) ● Liblikas (klaver) ● Männid (viiul) ● „Koit” https://www.youtube.com/watch?v=_vi3LO35TxQ ● „Liblikas” https://www.youtube.com/watch?v=H8ib759TXmY ● „Männid” https://www.youtube.com/watch?v=omXdM86-JC0 Tänan Kuulamast!
iseõppia. vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema Glinka loomingus on kesksel ooperitel: sellega algab vene kohal ooperi "Ivan Sussanin" sümfoonilises muusikas ning "Ruslan ja Ludmilla". küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust.
Tuntuimad vokaal teosed: "Jakobi redel", "Gurie laulud". Laulutsüklid: "Saksa laulud", "Kuu Pierot", "Kolm satiiri". Elulõpul kirjutab vaimuliku muusikat: "De Profundis", "Kolm korda tuhat aastat". Lavateostest tuntuimad on ooperid: "Mooses ja Aron", "Kilplane", "Õnnelik käsi". Klaverile on hulk programmita palu, seaded teiste heliloojate ooperitest. Saavutuste rohkemasse ossa jäävad orkestriteosed, ebatradits ioonilised nii vormilt kui esitajate poolest. Kuulsaimas: sümf. poeem "Pelleas ja Melisande". Üks eredamaid saavutusi on kantaat "Ellujäänu Varssavist", mis jutustab juudigeto likvi deerimisest. S on avaldanud muusika publitsistikat, teooria ja kompositsiooni alast pedagoogilist literatuuri. Tuntud on harmooniaõpetus. PAUL HINDEMITH (1895-1963) Saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent, pärineb tööliskeskkonnast kuid vanemad võimaldasid muusikalise hariduse. Hakkab õppima viiulit, klaverit ja löökpille. Haridusteed alustab 1908 Frankfurdi
(orkestripillid, vormireeglid, muusika töötlemisvõtted), õpetajaks Rimski-Korsakov (mereväelase haridusega) ja õppis ka orelit. Mart Saar, Rudolf Tobias- suurepärased orelil improviseerijad, Pet. kons.-s. Peale kons. jääb mõneks ajaks Peterburi, kus on kohalik eesti kogudus. Tobias on Pet-s Jaani kiriku organist. 1904 tuleb Tartusse, looming on üsna väike, sest oli tütarlaste gümnaasiumis ja Treffneris muusikaõpetaja. Koos Aleksander Lättega (paneb eestis kokku esimese sümf. orkestri) hakkab kontserte andma, missasid jne., kus on koor, orel ja solistid. Tobias paneb Treff. gümnaasiumsi kokku eesti esimese keelpillikvarteti (I ja II viiul, vioola, tðello). Viiulit mängib selles Heino Elur. Profi viiulimängijat eestis polnud. Tobias annab ka eratunde. 1908 tahb Tartust ära minna, sest seal on ka Miina Härma. Läheb Berliini, mis on tema elukohaks kuni surmani. Kirjutab oratooriumi “Joonase lähetamine”, mille kannab ette Saksamaal (vilets koosseis)
Sümfoonia (symphonia-kokkukõla) on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus I osa on sonata-allegro vormis. Renessansiajal nt. nim. Sümfooniateks mitmesuguseid instrumentaalmuusika episoode, nagu sissejuhatus või intermeedium (vahemäng). 17.sajandil sümf. iseseisvus kui instrumentide saatega koorimuusika vorm. Sellest ajast pärinevad näiteks G. Gabrieli ja H. Schützi "Pühad sümfooniad". Klassikalisele 4-osalisele sümfooniazanrile pani Sm'l 18.saj. I poolel aluse nn Mannheimi koolkond, mille juhiks oli J. Stamitz. Hiljem arendasid Viini klassikud seda zanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks
Teostele omane rahulikult jutustav ja kirjeldav väljenduslaad.Tal oli ,,värviline kuulamine" st iga duur/noot oli tema jaoks erinevat värvi.Loomingul tugev side rahvapärandiga. Kirjut 15 ooperit(,,Tsaari mõrjsa","Hispaania kapritso").Tema üks õnnestunumaid muinasjutuoopereid on ,,Lumivalgeke".Kirjutas veel sümfooniaid, süide, avamänge jpm.Enamus neist programmilised.Ta on olnud paljudele Eesti muusikutele õppejõuks Peterburi konservatooriumis. Tsaikovski kalveri ja sümf. looming : Vene klassikalise sümfoonia rajaja.Kirjut 6 sümf, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Ta kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi. 6.sümf(viimane) oli tema elust, traagiline, jagunes: 1.elu 2.armastus 3.lootus 4.surm.Rahvas pani nimeks ,,Pateetiline sümfoonia" Veel kirjut ,,Jevgeni Onegin". Klaverikonterditest tuntud ,,Lastealbum" , "Aastaajad". Tsaikovski ooperid ja balletid: Kirjut 10 ooperit ja 3 balletti.Vene klassikaline
teemasid teisendid ehk variatsioonid rondovorm-peateema ekspositsioonis ja repriisis pärast lõpupartiid uuesti kordamine 7.Leia helilooja: (4)7.Leia helilooja: Don Giovanni- Mozart Reekviem- Mozart Lahkumissümfoonia- Haydn sümf. "Eroica"- Beethoven Väike öömuusika- Mozart Pateetiline sonaat- Beethoven sümf."Rõõmule"-Beethoven Keelpillikvartetid- Haydn Muusika muutus?? Barokk Klassitsism · tugev kirikulaadide järelmõju · funktsionaal harmoonia · *koraalilik meloodia · perioodiliselt liigendatud meloodia
youtube.com/watch?v=cao6WyF- 61s J. Brahms ,,Hällilaul" https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio J. Brahms ,,Ungari tants nr.5" https://www.youtube.com/watch?v=3X9LvC9WkkQ P. Tsaikovski ballett ,,Luikede järv" Väikeste luikede tants https://www.youtube.com/watch?v=-gApOfm4qd0 P.Tsaikovski ballett ,,Pähklipureja" Lillede valss https://www.youtube.com/watch? v=TDwgK9JKUiw P. Tsaikovski ,,I klaverikontsert" https://www.youtube.com/watch?v=BWerj8FcprM J. Sibelius sümf. poeem ,,Finlandia" https://www.youtube.com/watch?v=qOSaT6U4e-8 https://www.youtube.com/watch?v=6YV0rgHhGn4 https://www.youtube.com/watch? v=WDXNHPeRB0k E. Grieg sümf. süit ,,Peer Gynt" Hommikumeeleolu https://www.youtube.com/watch? v=6GeHAM8I_ow E. Grieg sümf. süit ,,Peer Gynt" Mäekuninga koopas https://www.youtube.com/watch? v=xrIYT-MrVaI G. Bizet oop. ,,Carmen" Avamäng https://www.youtube.com/watch? v=pmuFOuh3QHs&index=4&list=RDPQI5LtRtrb0 G. Bizet oop. ,,Carmen" Habanera https://www
Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda · Sonaat o kolme/neljaosaline instrumentaalteos 1. osa sonaat-allegro vormis · Peateema-c-mollis · Kõrvalteema-Es-mollis o 17. sajandil sai alguse o Haydn ja Mozart o Beethoven ,,Pateetiline sonaat" · Instrumentaalkontsert o soolopillile sümf/kammerork. saatel o 1. osa sonaat-allegro vormis o kiire-aeglane-kiire o solist saab demonstreerida oskusi o avalikud kontsertid kujunesid välja sellest o Viiulikontserdid-Vivaldi o Mozart o Griegi Klaverikontsert a-moll · Keelpillikvartett o 4-osaline sonaaditsükkel o 4-inimest (I viiul, II viiul, altviiul, tsello) · Avamäng o sissejuhatav muusikapala o itaaliatüüp: kiire-aeglane-kiire
kunstnik oli ühiskonna liige, siis nüüd luuakse oma kujutluste maailm ja sageli asetab looja ennast oma teose peategelaseks. · TEEMAD: Sageli kasutatavad (uudsed) teemad: minevik, fantastika, müstika, muinasjutud, loodus. Domineerib armastus, unelmad ja nende purunemine, kannatused. Surm personifitseeritakse. · KIRJANDUS JA MUUSIKA: Paljusid romantilisi heliloojaid mõjutasid ja insprireerisid kirjanikud. Näiteks: Schiller - Beethoveni IX sümf. Finaal ,,Ood rõõmule";. Müller - suhteliselt tundmatu, kui Schuberti lalutsüklite ,,Talvine teekond" ja ,,Ilus möldrineiu" tekstide autor; Goethe - ,,Noore Wertheri kannatused" eeskujuks Berliozi ,,Fantastilisele sümfooniale", ,,Faust" Lliszti sümfooniline poeem, Mahler kasutas sama oma Vii sümf. ühes osas) · RAHVUSLIKKUS: Tekib heliloojate, kunstnike rahvuslikke koolkondi. Tekib huvi
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu-
+orkester (nt Mahler) 2)Hilisromantikutel orkester paisutatud (nt Mahleri 170 inimest orkestris) 3)Hilisromantikutel teoste mastaabid suuremad, kestvus 1-1.5h. 4)Hilisromantikutel puuduvad ranged vormiskeemid. (Nt Mahleri 8 sümfoonias on 2 osa, tema 2 sümfoonias on aga 5 osa.) 5)Hilisromantikutel oli teoste aluseks tihti filosoofiline mõte või idee. Nt(Mahleri 8 sümfoonia 1 osa “Tulelooja vaim” - vaimulik tekst ning sama sümf. 2 osa põhineb Göte Fausti ainetel.) 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Ta sai ise oma teoseid juhatada ja katsetada, kuidas need kõlavad ja tunnetas tervikut väga hästi ja sai paremini sellepärast oma teoseid luua. 3. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti. Kuna oli ise ka dirigent ss valdas orkestrit filigraanselt ning ei teinud kellelegi liiga (keegi ei mattunud orkestri alla, kõik oli TIMM). Sai oma palasid orkestri peal proovida ning täiendada
musitseerimiseks (keeruline zanr).Kõik pillid võrdse tähtsusega-polüfooniline. Haydn oli alusepanija. "Kreisikvartett" I- kiire , sonaat allegro; II- aeglane; III- menuett; IV- finaal Sümfoonia- Viini klassikaline sümfoonia oli mitmeosaline teos, millel oli kindel ülesehitus ja mõeldud süm. orkestrile. (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid) 1) Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(flööt,oboe,klarnet,fagott) 2) Sümf. ork. aluseks neljahäälne keelpillirühm (viiulid,vioolad,tsello, kontrabass) Sümf. ülesehitus: I-osa osa kiire sonaat allegro II- osa aeglane (teema variarsioonidega) III- osa tantsuline menuett IV- osa finaal kiire (teemasid kokkuvõttev osa) Lk. 15 BAROKK KLASSITSISM
Vaskpillide koraal toob veel suuremat rahu. Seejärel tõuseb peateema kogu oma hiilguses. Sellel on palju ühist surematu hümniga vabadusele Beethoveni 9. sümfooniast. See pole juhuslik kokkusattumus, seda teeb Brahms teadlikult. 2. SÜMFOONIA on võrreldes 1.- ga klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui 1. sümf.-is. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Võib osutada metsasarvede poeetilisele kasutusele 1-osas või kõrvalteema peent nüansseerimist, kus ülemine hääl on antud tsellole ja alumine altidele või 2.-osa muusikalise mõtte arengul tsellode ja fagottide vastassuunaline liikumine. Karakteerne on ka see, et äärmistes osades on kasutatud 3 trombooni ja tuubat. See sümf. on kirglikust armastusest looduse ja inimese vastu
Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist. Õpe isalt oli 10aastat, asendas isa organistina. 13 aastaselt astus Peterburi konservatoorimisse.Algul õppis orelit ja siis kompositsiooni. Õpetaja oli Nikolai Rimski Korsakov. 1900 lõpetas selle ja jäi Venemaale tööle, Astrahani linna. Oli muusikakooli direktor, lõi sümf. orkestri.2. järk 1904-1920 Kaubandus linn. Abiellus venelannaga. sünni poeg Eugen. Organisti ja pianistina andis kontserte. Mängib vene ja Ukraina linnades. Loominguline töö ei jäänud soiku. 1905 Estonia avamiseks kirjutab süidi Eesti viisidest. Ta käis 5 eesti süiti ise juhendamas. Tuleb Eestisse. 3. järk 1920-1952 Jääb kuni elulõpuni. Naine jääb Venemaale aga poja võtab kaasa. Töötab dirigendina Estonias. Õpetajana konservatooriumis. 40 kompositsiooni õpilast
19. Eesti esimene ooper-Eeval Aav,"Vikerlased", 1928 Estonias, rahvusromantiline ooper, mille ainestik käsitleb muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna vallutamist 1187.aastal. 20. Heino Elleri koolkond õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter. Instrumentallmuusika(kõige enam klaverimuusika nt Liblikas, aga ka viiulimuusika nt Männid), sümfoonilised teosed (sümfooniline poeem Koit ja sümf pilt Videvik). Sümfooniline tsükkel ,,Viis pala keelpilliorkestrile" 21. E.TUBIN: Tartu kõrgemas Muusikakoolis,dirigent, vanemuise repetiitor, rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, kõige tähtsam-kümme sümfooniat(2. Sümf alapealakirjaga ,,Legendaarne",4.sümf ,,Lüüriline"), eesti esimene mütoloogilisel ainetikul põhinev lavateos-ballett ,,Kratt" , ooper-,,Barbara von Tisenhusen", ,,Reigi õpetaja", kammermuusika(klaverilie,
20. saj muusika elu esimesel poolel · Uue põlvkonna muusikud nägid muusikas kunsti, mitte meelelahutust · 1906 . aastal Vanemuise teatri hoone- sinna juurde loodi palgaline näitlejate grupp- Karl, Juhan Aavik. · Tln Estonia seltsi juurde moodust. kindel näitlejate koosseis. Hakatakse mängima operette( Raimond Kull) · Raimond Kull korraldab regulaarseid sümf.kontserte · Lavastatakse oopereid · 1913. aastal Estonia teatrihoone koos kontserdisaaliga · 1910. Esimene laulupidu Tallinnas. Eesti heliloojate laulud. · 1919. kõrgeim muusikakool · 1900. eestlaste sümf. Orkester
esimene kvartetikogu pühendusega haydinile. haydini peeti ikkap aremaks, mozarti muusikat peeti liiga järsuks ning keerulieks. siinai ei teata, miks mozart suri ja miks maeti vaeste õhishauda. LOOMING: vähe vaimulikku muusikat, tähtsaim vaimulik (jäi pooleli) "reekviem", 19 ooperit "haaremirööv" figari pulm, don giovanni, 50 sümfooniat. loomingu kõrgpunkt 40. sümf ja 41. sümf e jupiter. FRANZ JOSEPH HAYDN austriast tõllassepa perest isa oli musikaalne, hea hääle tõttu 8 aastaselt koori, õppis ka klaviiri ja viiulimängu ja komp. põhialuseid, lahkus häälemurde tõttu, kuina ei õppinud vanemate soovikohaselt vaimulikuks jäi nende toestuseta, oli kapell meister ezsterhazy õukonnas. pidi kijrutama õukondlikuks meelelahutuseks ja kontsertideks, tegi tööd ka londonis kus saatis suur menu, valiti oxfordi ülikooli audoktoriks, elu lõpu elas
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892
Abielu purunemisest tingituna närvivapsutus->mõneks ajaks välismaale(PS, ta oli homo:D).70'date lõpus rändab palju, kohtub erinevate heliloojatega:Bramhs,Krieg.-esineb dirigendina(oma teoseid)Elu lõpuni töötas vabakutselisena, täna sponsoritele.80'date lõpus Moskva lähistele tagasi,seal surmani:seal valmisid ülejäänud teosed:"Pähklipureja","5 ja 6 sümfoonia",ooperid"Maseppa""Padaemand".L:väga tähtis inimeste sisemiste paralleelide lahkamine.Kõige lähedasem oli talle sümf.,kuna selle muusikaga on kõige parem inimese hinge puudutada.Ooper-kuna seda oli võimalik laiematele massidele selgeks teha.Tahtis kajastada elu reaalselt.Kokku:10 Ooperit,"J.Onegin""Padaemand"-tragöödia.6sümf- viimane kuulsaim"Pateetiline".90'date alguses viibis Ameerikas-93 sai Cambridge audoktoriks.Suri üksinduses.Sergei Rahmaninov(1873-1943)Väga mitmekülgne helilooja,dirigent,muusikakriitik.Omaaja tipp-pianist.Väga musikaalne perekond.Klaveriõpingud juba 4a->9a PK->MK
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega
J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E. Grieg süit „Peer Gynt“ Mäekuninga koopas teada juba G. Verdi ooper „Traviata“ avamäng pikk kurb vaikne algus, valss R. Wagner ooper „Nürnbergi meisterlauljad act R. Wagner ooper „Lohengrin“ act3 pikad akordid, väikesed pausid J. Brahms IV sümf. 4.osa pikad akordid, väikesed pausid R. Schumann III sümf. 1. osa vaheldub marss, valss L. Van Beethoven “Appassionata“ 1. osa (vaikne algus, kiire klaver vahepeal) L. Van Beethoven V sümfoonia 1. osa (saatuse koputus) W.A. Mozart sümfoonia nr. 40 1. osa (viini-valss, T&J) tara tant tara tantaratanta W.A. Mozart „Väike öö serenaad“ 1. osa (kiire tempo) ta taa tatatatataaa J. Haydn sümfoonia nr. 83 „Kana“ 1
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche.
andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Figaro pulm", ,,Zaide") *41 sümfooniat (,,40.sümf", ,,41.sümf", ,,Jupiter") *kirj ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte *palju vaimulikku muusikat ka (,,Reekviem" jäi pooleli surma tõttu) (hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat) *ei ole teada,miks ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda 2.Ludwig van Beethoven(1770-1827) *Sündis Bonnis. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pere oli majanduslikes raskustes pidevalt. *Esmakordselt andis Ludwig klaverikontserdi 7-aastaselt
juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. · armastas ühendada erinevaid zanre: oratoorium + kantaat + sümf .+ ooper. · oli monumentaalvormide meister. · helikeelt iseloomustavad sagedased tempo ja dünaamika muutused ning emotsionaalsed äärmused. · pooldas kodanlik-demokraatlikke ideid, soovis inimhulki aktiviseerida kunsti kaudu. · oma programmiliste teostega valmistas ette Liszti sümfooniliste poeemide teket.
"ainolas". Helsingis on talle püstitatud väärikas memoriaal ja konservatoorium tema järgi nimetatud. 1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche.
Sümfoonia romantismi ajal 19. saj. tekkis teatud vormikonflikt sümfoonia kui absoluutse muusika zanri ja romantilise väljenduslaadi vahel, mis sageli kaldus programmilisusesse. Sajandi keskel toimus sümfoonia taandumine sümfoonilise poeemi ees. Sajandi teisel poolel hakati jälle sümfooniaid kirjutama kasutades põhiliselt klassikalist vormi ja romantilist helikeelt. Romantikute sümfooniad: C. M.von Weber 2 sümfooniat 1807 F. Schubert 9 sümf. 1813-28 F. Mendelssohn 12 varajast keelpillisümfooniat 1821-23 5 suurt sümf. 1824-32, III - Shoti sümf., IV -Itaalia sümf. V - Reformatsiooni sümf. (finaalis koraal "Üks kindel linn") R. Schumann 4 sümf. 1841-50, I Kevadesümf., III Rheini sümf. Anton Bruckner kirjutas 9 sümfooniat, viimase finaal on lõpetamata. Ta tegi oma teostest palju redaktsioone. Tema sümfooniate helikeel on wagnerlik, ta kasutas baroklikke ja
temaatikat: 'Klassik', 'seminarist'. Populaarsed on vokaaltsüklid:'Pildikast', ' päikeseta', ' tsükkel surma laulud ja tantsud'. Ta oli väga kriitiline kõigega, mis teda puudutas ning ka paljudesse inimestesse, kes teda ümbritsesid. Temast levitatakse müüti, nagu ta poleks loominguline inimene. Osaliseks põhjuseks kindlasti ta lihtrahvaarmastus. Kõigele vaatamata kirjutab ta innukalt edasi, Looming: valmib hulk tähelepanuväärseid teoseid:1-sümf', sümf. Poeem Podibra, orkestripilt ,,öö lagedal mäel". Olulisim koht on ooperitel, millele on ise kirjutanud libreto. 2 on väga tuntud:" Hovanstsino" ja ,,Boriss Godunov". Sellest ooperist on säilinud palju eri versioone, esimene 1869st, aga ettekanti 1980 Estonias. 1988 on Estonia sama etendusega Pariisis. Ta oopereid on ümbet töötanud Korsakov ja sostakovits. Tuntud ooperid on veel 'Sorotsitsõ aastalaat', 'naisevõtt'. Klaverimuusikas on kindlasti
Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju. Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski, Boris Godunov, Rimski Korsakov , Pjotr Tsaikovski ,,Padaemand'' RICHARD WAGNER ,,Nürnbergi 1813-1883 Muusikuna geenius, inimesena ,,tõbras" Oli helilooja, ooperi reformaator, dirigent, muusikakirjanik, libretist, muusikateoreetik Ooperid -13, 1 sümfoonia, 8 avamängu, marsid sümf. Orkestrile, soolo-ja koorilaulud. Isiksusena vastuoluline, äärmustesse kalduv, unistas suurtest tegudest, kuulsuse januline, luksuse armastaja. Noorusaastad(1813-1833) Treesten ja Leipzig 1821 sureb võõrasisa ja läheb tagasi Leipzigi. Õppis Leipigi gümnaasiumi ja ülikooli. Juhendaja Theodor Weinling. Kasuisa juhendas teda palju teatrialastel teadmistel. Karl Maria von Weberit kohtab, Weberi teos ,,Nõidkütt"-> Wagner sellest suures vaimustuses. Draama ,,Leobold ja Adelaid"
kõik, mis on tõeline, on kodune musitseerimine; afektiõpetus; avalik kontserdielu; ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform; ilmalik rüütlikultuur; trükikunst 15 sajand; ooper (firenze camerata); klassikalise sümf ork burdoon, parafoonia, teaduse tähtsustamine; muusikakeskusteks kujunemine heterofoonia; keskseks Madalmaad; õukonnad Guido Arezzost; tertsid ja sekstid trubaduurid
ROMANTISM 19 SAJ. Uuendused: harmoonia keerulisem, kromatism, akordid lahendamata.Rütmika-punkteeritud. Tempo- tempo muutused.Dünaamika-väga dünaamiline. Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri. Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige. Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J
skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kaljusid ja fjorde". 3)Tähtsus: Norra rahvusliku muusika rajaja. Jean Sibelius 1)Maa: Soome helilooja. 2)Teosed : Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. 1 sümf "Kullervo".Süidid ,,Karellia " ja ,,Finlandia" 3)Tähtsus Teosed sisaldavad eepose"Kalevala" jutte. Soome rahvasliku muusika rajaja(Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel).Helsinki muusikaakadeemia sai oma nime Sibeliuse jäegi. Pjotr Iljits Tsaikovski -1)Maa: Venemaa , Pjotr Iljits Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.2)Teosed- Loomingus oli ülekaalus ballette ja oopereid. Balletid- "Luikede järv",
Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi"Kalev ja Linda". 1899- esimene keelpillikvartett eesti muusikas. 4) I oratoorium 1909 "Joonase lähetamine", alustas ka II "Sealpool Jorjanit", kuid selle lõpetas keegi teine. Oratoorium- mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile, on kindel sisuline tegevus, nagu ooper, ainult loovalist tugevust pole. 5)I sümf. avamäng- 1896 (Pet.k-s) "Julius Lavasar". Peale selle on orelilugusid (koraalieelmängud jt.), klaverilugusid. Tal oli idee kirjutada ooper kalevipojast, valmis jõudis vaid mõned eraldi pealkirjaga. Koorilaulud · "Enne ja nüüd" · "Meestelaul" · "Kojuigatsus" · "Kui sa tuled, too mull' lilli · "Pühendan kõik kallile" Rahvalaulutöötlused · "Tuljak" · "Lauliku lapsepõli" · "Tule koju" · "Ehi, veli, opi veli"
Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klassistsismilt romantismile või heroilise ja patriootilise mussika ajajärguks. Looming: 9 sümfooniat ,, Euroica" ,,Pastoraalne sümf." 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati ,, Pateetiline", ,,Appiasonata" ,,Kuupaistesonaat", palju väikepalu ja variatsioone 3.F. Schubert- Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Looming: Kuhu? Tsüklist ,,Ilus möldrineiu" ,,Metshaldjas" ,,Talvine teekond" 4
Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all
annaabi.ee 
