Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuulamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rääkija, kuulaja, kuulamine, juttu, jutus, kuulamisoskus, märka, jutust, vaat, püüdes, huviga, pseudokuulamine, tabada, kuulajat, nõuanne, kohatu, barjäär, radu, viiv, kaine, siirus, veenvus, kuulajal, avasta, järgnevast, juhtmõte, asjas, metsanduskool, koostaja, pukk, kaugõppe, kursus, inimsuhete, sugugi, virge, ossa, rääkimine, enesteTallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi.
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
LÄÄNE- VIRU- RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool KUIDAS OLLA HEA KUULAJA Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule. Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus;
...................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus
,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus
vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, olete ta mõttes juba maha kandnud 6. Unelemine
palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine (huviga kuulamise) ehk ärakuulamine - teise inimese jutus sisalduva informatsiooni omandamine ja selle mõistmine. Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaitolemist, kui keegi teine räägib. Tõelise ärakuulamise eesmärgid võivad olla kavatsus mõista kedagi, nautida kellegi seltskonda, saada midagi teada või pakkuda kellegile abi või lohutust. Tihtipeale on tegemist hoopis pseudokuulamisega, mis pealtnäha võib huvitatud kuulamisega segi minna
Kuulamisoskus KUULATA TULEB SELLEKS, ET MÕISTA! Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed,
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit
1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine. 12) Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevadkeeruka probleemiga, suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. Kalduvus reageerida mis tahes emotsionaalselt olulisele väitele oma vaatevinklist lähtuva hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista
ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline. Milline peaks olema suhtlustasand, milline suhtlusstiil? Täiskasvanu tasandil suhtlusstiil. Ka rääkija peaks olema täiskasvanu tasandil. See tasand peaks olema võrdne. Veel on üks oluline punkt, nimelt see puudutab tehnikat. Mis asjad need tehnikad on? Millised peaksid olema kuulamise tehnikad? Oskus küsimusi esitada. Millised on avatud ja millised suletud küsimused? Suletud küsimused annavad vähe infot. Kunagi üks kursus vastas mulle. Mul on kombeks, kui töödega hilja peale jäädakse, küsida teoreetilisi küsimusi. Siis ma küsisin selle kursuse
Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni
...................................2 Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale arusaamisega teisele...............................2 2 Kuulmine............................................................................................................3 a. Aktiivne kuulamine.......................................................................................... 3 3 Kuulamistehnikad...............................................................................................4 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale
Peab meeles pidama, et vihane inimene võib vajada aega, et oma tundeid korrastada. Ei tohi passiivselt oodata kuna klient rahuneb, sest agressiivne inimene ei tunnista, et ta on eksinud. Võimalik, et ta jätkab oma taktikat nii kaua kuni mõistab, et see lihtsalt ei tööta enam . Aidata tal maha rahuneda, võib talle öelda: :" See on minu jaoks väga oluline, et te pöördusite just minu poole". Kripsi (2011) kohaselt käitutakse lähtuvatest tehnikatest : Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab abivajajal oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivne kuulamine on spetsiaalne teise inimese poolt väljendatu tagasipeegeldamise ja ümbersõnastamise viis, mis: · ütleb teisele, et te kuulate ja mõistate teda; · aitab kontrollida, kas te olete räägitust õigesti aru saanud;
d. ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“ e. nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“ 3. Teise murede vältimine a. kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki muust“ b. loogiline argumenteerimine – püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“ c
Võivad olla tehnilised(nt füüsilised mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või nägemine, mis takistab sõnumeid vastu võtmast)), psühholoogilised mürad, st tähelepanu koondamine millelegi muule ning sõnumite mittemärkamine, või semantilised(maailma tõlgendamise erinevused). 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulmine on inimese võime tajuda kõrvade abil helisid, st kõrvade abil info vastuvõtmine. Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele
Aktiivne kuulamine ,,Miks meile on antud kaks kõrva, aga ainult üks suu?...aga sellepärast,et kuulamine on kaks korda raskem kui rääkimine.´´ Meie vajaduste, tunnete, mõtete ja arvamuste väljendamine selgelt ja efektiivselt on ainult pool kogu suhtlemise protsessist, mis on vajalik isikutevahelisele mõjususele. Teine pool suhtlemise protsessist on kuulamine ja teise inimese mõistmine. Kui keegi otsustab suhelda teise inimesega,siis see tähendab,et ta teeb seda selleks, et rahuldada oma vajadust. Isik tahab midagi, tunneb vaevust, tal on millegi kohta tunded ja mõtted. Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest
KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamine on kompliment, mis tähendab: ,,Ma hoolin sellest, mis Sinuga juhtub, Sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad!" Sellist kuulamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine lihtsustab probleemide lahendamist, luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata,
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu.
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
7. Retkejuht ei pillu labaseid nalju. 8. Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata. 9. Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne. 10. Retkejuht ei jäta abivajajat hätta. KÄSUD 1. Retkejuht on rõõmsameelne ja optimistlik. 2. Retkejuht peab valdama teemat, mida tahab tutvustada. 3. Retkejuht peab olema meeldiv suhtleja ning aktsepteerima teiste vajadusi. 4. Retkejuht oskab olla empaatiline kuulaja. 5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine
o multiaktiivsed inimestele orienteeritud kultuurid o reaktiivsed - väärikusele orienteeritud kuulajad nt jaapanlased kultuurid andmelembesed - kogutakse võimalikult palju infot, mille põhjal määratakse kindlaks käitumisviis dialoogilembesed omavad tohutut infohulka sõprade, ärituttavate jms kaudu kuulavad - kombineerivad austuse trükiinformatsiooni vastu oma loomuliku oskusega olla hea kuulaja. Interkultuuriline kompetents võime toimida efektiivselt teises kultuurikeskkonnas. Kompetentsi osad: x Teadmiste tasandil on oluline võime stereotüüpe läbi näha, arvestada inimestega ja nende erinevustega ning leida üles interkultuurilises suhtlemises tekkinu probleemide põhjused. x Tunnete tasandil on oluline teatud enesekindlus, et tulla toime interkultuurilises suhtlemises vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes.
Oma osavõtlikkust väljendasin ka miimikaga. Tähelepaneliku kuulamise tehnikana kasutasin veel kaja. Kasutasin tema lauses öeldud sõnade kordamist. Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks, millega oleksin üles näidanud oma kõrgendatud huvi teema vastu ja võinuks vestluspartnerit eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast
Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige
annaabi.ee 
