Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.
Loomulikult kaasnes sellega ka vastupanu uuele reziimile. Vastupanu oli äärmiselt mitmetahuline, selles põimusid passiivsed ja aktiivsed vormid. (Pajur et al. 2005: 176-178) 8 1.3. Saksa okupatsioon (1941-1944) 1941. aasta suvel võtsid eestlased sakslasi vastu kui nõukogude terrorist vabastajaid. Selline suhtumine on mõistetav, kuna suur küüditamine toimus vaid nädalapäevad enne Saksa invasiooni algust. Rahva seas kujunes positiivne kuvand saksa sõduritest juba esimestel kokkupuudetel nendega, sest võrreldes taganevate punaarmeelastega käitusid sakslased korrektselt, näiteks ostsid taludest pekki ja mune, mitte ei võtnud neid vägivaldselt. Sellised elu pisiasjad koos sümboolset tähendust omavate seikadega, nagu luba kasutada sinimustvalget lippu, mille nõukogude võim oli
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7 1.4 Kuidas suguvõsa uurida?.............
See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal. Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti.
saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõjategevus ja nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P- Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia
Tellisevalmistamine: telliselööv. Saeveskid, pabermanufaktuurid. Eestlane õppis lugema. Suurim oli Hiiumaale rajatud klaasimanufaktuur (aknaklaas, pudelid, klaaskausid). Kirikuelu Luterlus muutus valitsevaks usuks. Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud, kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad. Usuga seotud mäss: Pühajõe mäss. (Võhandu jõgi) Jõe peale oli ehitatud vesiveski. Samal ajal tabas piirkonda viljaikaldus. Süüdi oli loomulikult veski. Tuli ja tehti: lõhuti maha. Rootsi aeg oli kõige suurem nõiaprotsesside aeg. Läbi viidi 1699. Haridus 08.01.09 Sellele tähelepanu pööramine tulenes luteri usust
Teadsime, et Tartu põleb. Olime u. 30km Tartust väljas Ehaveres. Päev hiljem leidsime põldudelt palju põlevaid paberitükke. Mõnel oli kiri isegi loetav. Naiivselt lootsime, et mõni on meie raamat, kuid muidugi kahjuks või õnneks polnud. Mõned olid eestikeelsed ja mõned olid võõrkeelsed. Tartust olid ilmselt põlevatest raamatukogudest ülemiste õhukihtidega need Ehaverre kandunud. Sõja ajal valitses vahepeal selline olukord, et Eesti polnud kellegi oma. Venelased olid taganenud Venemaa poole, sakslased olid kah vahepeal läbi käinud. Osa eesti noori mehi hoidus vene mobilisatsioonist (vene sõjaväkke kohuse kohaselt minemast). Nad peitsid end metsas. Nende jaoks olid määratud ka vene sõjaväelased, kes neid arreteerisid ning põgenemisteid või sildu õhku lasid. Kord tuli mõningatest naistest ja meestest koosnev hävituspataljon meie õuele. Kõige ägedamad ähvardajad olid naised. Nad küsisid: “Kas teil on siin sõjapõgenikke
järgmisel päeval. Rebane on väitnud, et Tiiu vaim kaitses teda hilisemates lahingutes. 25. oktoobril saadeti Rebane erru. Seejärel töötas ta 1941. aasta maini Lasnamäel ehitustöölisena. Rebane teise maailmasõja ajal Mais 1941 läks Rebane Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. 7. augustil vallutasid sakslased Aaspere ja 8. augustil Vihula valla. 8. augustil organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kuhu alguses astus 120 meest. Neil oli korralik relvastus, mis oli saadud Vene sõjaväelastelt ja langenutelt. 11. augustil sai Rebane kohapeal moodustatud Virumaa Omakaitse ülemaks. 1. septembril astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrati Rakveres moodustatud Eesti Julgestusgrupp 184 alla kuuluva kuid eraldi tegutseva ja 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Grupp kogunes Narvas
hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13
pääseksid Venemaale. Esialgu Liivimaa ei võtnud tsaari ähvardusi tõsiselt. Jaanuar 1554 otsustati maapäeval saata Venemaale saadikud, eesmärgiga sõlmida rahu 30 aastaks, aga Liivimaa-poolne tingimus, et on teatud rida kaupu, mida Venemaale vedada ei tohi, relvad jne. Samuti leiti, et otsesuhtlus Lääne-Euroopaga venelastel ei ole hea, sest liivimaalased teenisid selle vahendamise pealt. 1554 kevadel jõudsid liivimaalased Moskvasse. Venelased ei võtnud kuulda liivimaalaste nõudmisi, vaid venelased nõuavad, et Tartu piiskop peab tsaarile maksu maksma. Nõutakse otsesuhtlust ja kõikide kaupade vaba liikumist Venemaale ning samuti ei tohi sõlmida ühtegi liitu, mis oleks sõlmitud Venemaa vastu ja samuti tuleb Liivimaa linnades korda seada õigeusu kirikud. Suure üllatusena tuli maks. Vene pool väitis, et see on maks, mis on ammu juba kokku lepitud, mida tuli Liivimaalt Venemaale maksta. Liivimaa näol on tegemist igipõliste
Kodu oli neil suur. Neil oli suur sisehoov, kus lapsed mängisid. Aias oli ligi sada õuna- ja ploomipuud. Palju kirsipuid. Marjapõõsad, mis olid marju täis. Sigala ja laut olid ehitatud täispuidust ja suurte akendega. Isa ja ema olid väga töökad. Kool asus kodunt neljasada meetrit eemal ning oli kolmeklassiline. Kooli läks ta kuue aastaselt. Peale kolmada klassi lõppu läks ta Paidesse. See asus nende kodunt kuusteist kilomeetrit eemal. Siis marssisid sisse venelased. Kõik ilus lõppes. Ta ei saanud edasi õppida Paide koolis vaid asus õppima Öötla kuueklassilises koolis. Algas sõda ja küüditamine. Isa käskis neil kodunt lahkuda, sest Tapal oli rong kuhu küüditati peresid. Neil olid seljakotid seljas ja nad jooksid metsa. Siis tulid sakslased ja nad said koju tagasi minna. Sakslased ööbisid nende talus. Varsti tuli ka nende isa koju. Varsti kõik lahkusid ja nad said oma elu endiselt elada ja tööd tehti usinalt. Virve isa valiti vallavanemaks
Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus. Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa (seal oli tegelt ainult linnus). 1570. aastal asus Venamaa pirama Tallinnat, mis oli Eesti aladel kõige olulisem linn. Piiramine kestis seitse kuud. Venelased piirasid tallinna maa poolt ümber, aga mere poolt jäi linn blokeerimata. Seega oli linna võimalik vajalike asjadega varustada mööda mereteid. Seitsme kuu möödudes olid venelased sunnitud piiramise lõpetama, üks tegur oli see, et hakkas levima katk. 1577. aastal toimus teistkordne Tallinna piiramine. Venelased olid kohal umbes 50 000 mehega, kaasa olid võetud ka sepad, kes pidid kohapeal kahurikuule valmistama.
tõusis istukile ja ei suutnud uskuda. Munk ütles, et jah ma olen see mees, kelle ainus mõte on võõrast kurjust nuhelda ja oma rahvast vabaks teha. Nüüd sai Villu aru , et tegemist on tõsiselt Tasujaga. Tasujal oli plaan hakata kahe riigi vastu ja vabastada eesti talupojad. Kuid Villu ei saanud päris aru kuidas on võimalik hakata nende vastu, sest ajapikku on nende jõud palju suuremaks kasvanud. Tasuja selgitas Villule, et ega me üksi ei ole, meile tulevad appi rootslased, venelased ja leedulased. Kõik teised mehed on üle eesti juba sõjaks valmis, ainult Liivimaa talurahvalt pole veel nõusolekut tulnud. Tasuja ei olnud veel ise ka kindel kas see sõda korda läheb, aga ta tahtis talupojad kokku kutsuda ja neile plaanist rääkida. Kohtumine pidi toimuma põlise metsa keskel lagedal kohal vana maarahva kantsi varemetega. Sinna ei pidavat inimese kõrv ulatuma. Nüüd ütles Villu Tasujale, et ta hakaku parem minema, et Viljandi komtuur peaks varsti tulema
Seitsmendas peatükis räägib Mende kuidas teda ü´mber lõigati, alguses ta vanemad rääkisid, et see ei ole valus ning muidu ta mehele ei saa, kuna see garanteerib naise neitsilikkuse ning lõpuks oli Mende nõus. Siis oli ümberlõikamise päev ning see kuidas seda tehti oli nii jubedalt kirjeldatud, et ma ei suuda ettegi kujutada millist piina võivad need tüdrukud tunda, keda on ümber lõigatud. See on lihtsalt hirmus ja võigas. Ning, et osad tüdrukud on surnud mingi põletiku tõttu, mis on tekkinud või siis, et sünnitades on surnud või laps on surnud. Lõpuks suutis Mende oma vanematele andestada, et nad on talle valetanud ning ta sai aru, et ta pidi seda tegema kuna muidu poleks ta abielluda saanud. Kaheksandas peatükis jutustab Mende, et tema suurim unistus on saada arstiks kuna nende hõimus pole kogu aeg arst kohal. Ta räägib sellest pidevalt isale ning isa toetab tema unistust,
(katoliiklus), seejärel Poola-Rootsi sõda *Luteri kirikuorganisatsiooni rajati 1630-dest aastatest -Oli pikem rahuperiood -Enne organisatsiooni ei olnud *Eestimaa kubermangus oli oluline Eestimaa piiskop J. Ihering *Liivimaal rajas kirikuorganisatsiooni kindralsuperintendent J. Fischer *Liivimaal ja Eestimaal tegeles kiriku juhtimisega kirikuvalitsus ehk konsistoorium *Eeldati, et kirikuõpetajad oleks käinud ülikoolis ja oskaks eesti keelt -Rahvuselt olid sakslased, rootslased -Sest luteri usus pidi olema kohalikus keeles (eesti ja läti) -Sakslastele oli teenistus saksa keeles -Seega oli maakogudustes kaks teenistust *Linnades oli ka saksa kogudused ja eesti kogudused *Igas koguduses oli vöörmünder -Valitud kohalike talupoegade seast -Tegeles koguduse majandusasjadega *Kirikuõpetajad ei jaganud vaid jumalasõna ja vaimulike toimingute tegemisega -Edendasid haridust
Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert. Temast sai vallutussõja peamine juht ja organiseerija. 1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna. Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid,
Venemaale samasse Kuremaa külla. Tema isa nimi oli Joosep Kull ja ema nimi oli Anna Eber. Järelikult ehitasid nad ka omale seal talu. Kaarel ja Kristiina laulatati ja nende perekonna nimeks sai Lakk. Nad läksid elama Kaarli tallu, mis asus Kuremaa külas Peterburi kubermangus. 1903. aastal sündis nende esimene laps tütar Ida. 1913. aastal sündis poeg Arvi. Arvi oli väga musikaalne. Ta ehitas ise raadio. Kaarel suri Esimese maailmasõja ajal. 1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse. Poeg Arvi otsustas elama minna Viljandimaale Abjasse, sinna läks ka Kristiina. Kristiina jäi seal kollatõppe, millesse ta ka suri. 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida4 Minu vanavanaisa Rudolf Lebreht sündis 14. detsembril 1900. aastal Hansu talus, mis asus Kuremaa külas. Rudolfil oli algharidus. Rudolf olevat käinud kohalikus koolis, aga nime minu vanaema ei tea. Rudolfil oli palju vendi ja õdesid. Vendade nimed olid Kaarel, Juhan,
nimetama Läti punasteks küttideks ja sõdisid nõukogude võimu eest. Ideed, et Eesti võiks saada vabaks, ei olnud 1917 kevadel ja suvel veel väga olemas. See muutus alles enamlaste võimuletulekuga Venemaal. Õp: Kes see mees oli, kes valiti 1917 Maapäeva? On seotud ka 23. veebruariga. Jakob: Endla äkki... mees nimega Endla. Ka Eestis oli enamlasi, eelkõige tööliste hulgas. Kuuluti Tööliste Ja Soldatite Saadikute Nõukogud, kuhu kuulusid eelkõige venelased, aga ka sakslased ja eestlased. Sinna kuulus ka Viktor Kingissepp. Enamlased võtsid enne seda, kui Petrogradis oktoobripööre toimus, olid enamlased Tallinnas võimu enda kätte võtnud. Saadeti komisjonid raudteedele, asutustesse, telegraafi ja mujale, tänavatel partullisid punakaartlased. 27 oktoober 1917 andis Jaan Poska võimu Kingissepale. Riigistati ettevõtted, mitte vaid tööstusettevõtted, vaid ka pangad, hotellid, restoranid. Maa kuulutati riigi omaks
Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. 1201. aastal alustati Riia linna ehitamist, mis sai sakslaste tugipunktiks.
jäädvustatud sündmusi. Talurahvas pärisorjastati pikkamööda. Jalgsema küla talupojad käisid tööl Seliküla mõisas. Talupoegade kasutuses oleva maa suurus oli 1-2 adramaad. Üks adramaa oli tavaliselt nii suur, et seda jõudis harida ühe adra ja hobusega. 1558. aastal alanud Liivi sõda tabas Järvamaad valusalt. 1561. aastal läks Järvamaa ametlikult Rootsi võimu alla. Seejärel oli see ala aastatel 1572-1573 venelaste käes ning 1581. aastal vallutasid selle jälle rootslased. Venelased tõmbusid tagasi Venemaale. Rootsi aeg algas süngetes oludes. Sagedaste sõjakäikude tõttu olid külad laastatud. Talurahvast tabas näljahäda 1601-1602. aastal ning seejärel laastas maad katkulaine. Vähehaaval hakkas rahvaarv kasvama. Rootsi ajal muutus talupoegade olukord paremaks: määrati kindlaks koormised, mida mõisnikud ei tohtinud tõsta. Rängalt tabas külasid 1695.-1697. aastate näljahäda. Sellest näljahädast on kirjutanud Järva-
Suvel teigd nad talutöid põllul, aias heinamaal. Pühapäevad olid hingamispäevad. Siis toimusid kiigepeod, laulmine ja laulude kirjutamine. Nad laulsid naabertalus. Talvel oli loomade talitamine, ketramine, kudumine, heegeldamine. Valgust andisd petrooliumlambid. Petrooliumi oli väga raske kätte saada, sellepärast kasutati väga väikseid petrooliumlampe nn. tattninasid. Pikkadel sügisõhtutel istuti tihti pimedas, peeti videvikku. 1944. aasta suvel käisid jälle Eestimaal lahingud. Sakslased taganesid, venelased tungisid peale. Rinne seisis pikemat aega Emajõe ääres. Sakslaste väeosa peatus Helvi külas paar nädalat. Helvi pere pidi loovutama sõjaväelastele tagumise toa. Kui sakslased valmistusid taganemiseks, aeti Helvi pere metsa. Kardeti lahingut. Nad olid metsas paar päeva. Ühel ööl sakslased taganesid ja tulid venelased. Lahingut õnneks ei toimunud. Vene luurerühm saatis Helvi pere koju. Nende majja tuli vene sõjaväe sidemeeste rühm. Kuna
Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda
Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad sõdureid (saksa) peaväljakul. Nad jäid väljakule seisma ja nägid raekoja tornis sini- must-valget lippu. Saksa ohvitserid tungisid seda kohe maha rebima. Peagu hakati koolegi saksastama. Ühingud hakkasid tegutsema põrandaalustel. Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda
*) Vallutajatel oli võimalik saada abiväge, aga eestlastel oli vaja hakkama saada kohapealsete jõududega, mis olid halvemini relvastatud ja väljaõpetatud ning rohkelt väljakurnatud. *) Eestlased olid harjunud üksikute retkedega, aga nüüd oli tegemist juba süstemaatilise pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia. KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE -) MITU VALLUTAJAT sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama. EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ Eestis ei olnud riiki, koostööd tehti maakonnasiseselt, maakondadevaheline koostöö tekkis sõja käigus. MAAKONNAD VALLUTATI ÜHEKAUPA. -) KEERULISED SUHTED NAABRITEGA (latgalitega olid olnud varasemad konfliktid,
Saksa-Nõukogude sõja algul oli Ruhnu saarel 14 vene sõdurit 79.laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja
ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud. * Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja
Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei kuulutanud mitte ainult Eesti Vabariigi loomist, vaid ka aastasadu kestnud orjaaja lõppu! Manifest: "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased t
Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 2427, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi
Hitler sai ajuvapustuse. Ta ei tõusnud voodist mõnda aega. Kuid teada, et venelased on Ida-Preisimaale sisse tungimas, ajas Hitleri jalule. Võidu lähenemist paraku aga ei paistnud ja lähenesid hoopiski vaenlase väed. Ka Lääne-Euroopas rühkisid liitlase vähehaaval Saksamaa piiri poole. Hitler püüdis uusi diviise maalt välja nõiduda ning saatis need venelaste vastu. 1944. aasta novembrikuu esimestel päevadel võtsime hundikoopast kogu oma kraami kaasa, sest venelased olid juba lähedal. Istusime erirongi ja sõitsime Berliini. Preili Wolf ja Traudl olid ainsad naised kaasas. Pühad lähenesid ja neli sekretäri sisustasid oma aega Berliinis sellega, et koostasid Hitleri jõulutervituste ja jõulupaki saajate nimekirju. Traudl pakkis mitu kohvritäit kingitusi oma perele ja sõpradele. Suurest laost, kus hoiti ka Hitleri sünnipäevakingitusi, sai ta pommitamisel peavarju kaotanud emale, hulga vajalikke asju: pesu, rõivaid, lauanõusid jne. 20
kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud. * Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
