Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kurb lugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poisi, pisar, jope, vaatas, röövlid, pisarad, pisarate, hüppas, haiglas, öelnud, oodanud, hoolinud, viinud, hauale, teadnud, jääks, temal, paiku, enamat, nuttu, kära, karjuma, valjud, verise, pannud, unenägu, ärgates, tõusta, armastab, vihane, kaastunnet, nagunii, endist, lauseid, enamvähem, kullast, asetas, nägemiseni, vihkas, temale, sadasLõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus
klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke nägemas. Oma tuppa jõudnud vaatas ta seal ringi ja nägi peeglilaual Reimo pilti. Tüdruk võttis pildi ja viskas selle karjatades vastu seina. Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile
taas tantsupõrandal balletti, moderntantsu ja kõiki teisi imelisi tantsukunste vihtus. Noormeeski oli kohal, nagu oodatud. Tüdruk jälgis teda pingsalt ning ka noormees vastas sooja pilguga. Marlene tundis, kuidas too pilk oleks justkui hüpnotiseeriv nii soe, nii meeldiv ja tuttavlik. Ühel hetkel astus noormees publiku seast välja ning seadis oma kindla, elegantse sammu Marlene poole. Jõudnud tüdrukuga kohati, vaatas noormees tüdrukule sügavale silma ning naeratas kõige imelisemal viisil, mida tüdruk kunagi näinud oli. Õrnalt võttis noormees kinni tüdruku paremast käest ning seejärel ka vasakust ning juhtis tüdruku tantsupõrandale. Peagi märkas Marlene, et tal oli seljas tema endiste lihtsate riiete asemel võrratu lendlev helesinine kleit, mis iga tema liigutust kaunil viisil järele matkides hetkeks õhku tõusis ning seejärel taas
pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi
ja teadis raamatu sisu väga selgelt. Poiss imestas. Ta peagi mõistis, et see mees justkui loeks ta mõtteid. Mees teadis, et talle meeldib rändamine. Kui poiss mehe kohta lähemalt tahtis teada, tuli välja, et mees elab Saalemis ja on seal kuningas. Ta nimi on Melkisedek. Ta pakkus poisile, et too annaks talle kümnendiku oma lammastest ja siis mees õpetab, kuidas leida varandust. Poiss hakkas aga arvama, et see kuningas on ennustaja mees, ehk mustlane. Poisi silmi aga pimestas mehe kaelas rippuv asi, ja kui poisi silmad seletama hakkasid, siis nägi ta mehe joonistust, mis too oli maha teinud. Seal oli poisi terve elulugu. Isegi selle tüdruku nimi, mida ta ei teadnud. Ja ka mõned saladused, mida ta mitte kellelegi polnud rääkinud. Poiss imestas, miks kuningas temaga kui kerjusega räägib. Kuningas põhjendas, et räägib temaga, sest poiss elab Oma Loo järgi. Poiss ei saanud aru, mida see tähendab ja
Punane tuli hakkas vilkuma, nüüd pidi Mathis ootama, rong saabus, Jana istus vagunisse, peroonil nuuksus ainult vanaema. Rong hakkas jõudma sillani, kus Jana ja Mathis olid suvel jalgratastega sõitmas käinud. " Jana näeb kedagi rinnatise ääras. Seal võib olla ainult üks, ainult üks ja mitte keegi muu. Ta on oma särgi sidunud ridva külge, mis eile oli kindlasti veel õngeritv. Ja ta viibutab ritva selle särgiga nagu pöörane pea kohal. "Jaanaaaa!"kuuleb ta poisi hüüdu. Ta teadis kohe. Mathis on tulnud, on kohal, sillal. Ja Jana ei tea ise, mis ta teeb. Ta hüüab, ta karjub, ta lehvitab mõlema käega. Siis näeb ta kirja, mida ta nii väga on oodanud. Valge värviga on Mathis selle kirjutanud sillale. Ja mööda sõites loeb Jana: MA ARMASTAN JANAT! Lootus sureb viimasena! Jana ootas ja lootis ning lõpuks ta soov täideti. Jana kohe peab tulema ka järgmine vaheaeg maale ja Mathisele ka enda tunnetest rääkima
ta hakkas ette heitma, et alles kohtusid ja juba ta vend ei salli teda ning loomulikult Andreuccios sellejuttu peale jäi sinna õhtustama. Kuna tüdruk palus meeleheitlikult et ta ööseks jääks siis Andreuccios seda ka tegi. Tüdruk ütles veel et ta helistas võõrastemajja ja ütles et teda ei ootaks keegi õhtusöögile jne kuigi tegelt ta seda ei teinud. · Tüdruk jättis Andreucciose oma tuppa magama ning jättis ka ühe väikse poisi, kes talle ette näitas kus miski on. Ta pani riietas end lahti kuna oli palav ning pani riided peatsisse. Kuna oli tahtmine wcsse minna siis küsis poisilt et kus saab ja poiss juhatas. Andreuccios läks kuid laua ots oli aluspalgi küljest lahti siis kukkus Andreuccios sügavusse. · Ta oli ehmunud ning hakkas sealt poissi hüüdma kuid poiss oli juba tüdruku juurde läinud juhtunust rääkima siis ei kuulnud teda keegi. Kui tüdruk sinna
Tüdruk ei ulatunud sinnani ja hakkas midagi välja mõtlema. Tõi igasuguseid asju, et ülesse ronida.järsku tool libises maha ning tüdruk jäi riiuli otsa rippuma. ’’õnnek nõid ei kuulnud kuidas tool kukkus’’ mõtles tüdruk endamisi. Ta ronis riiulite kaupa ylesse ning lõpuks sai vajalikud asjad kätte. Järsku ärkas kurinõid ja hakkas kisama: ’’Ehh, sind närukaela,kes lubas minu majja tulla ja minu asju varastada? Kohe ma sulle näitan’’. Tüdruk hüppas ruttu alla ning jooksis elu eest kuid nõid võlus kõik uksed ja aknad kinni. vot siis oli tüdruk väga ehmunud. Tüdruk karjus: ’’Lase mind välja sina vana nõid!’’. Nõid aga naeris ning lausus: ’’ enam sa siis välja ei pääse sina väike tüdruk. Tüdruk avas võluraamatu ning luges ühe nõiduse ette ning järsku raamaturiiulilt lendasid raamatut nõiale peale. Nõid oli hirmus pahane ja hakkas kisades tüdruku juurde kõndima. Libahunt kuulis kõikening murdis majast sisse
kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
kus polnud varem käinud. Ta jäi istuma, tundis janu, nälga ja väsimust, kuid siis märkas hiiglase silmi enda ees. Nad suudlesid. -Poiss oli õnnest joobunud. Noored olid armunud, nad matsid kogu saare oma armastuse lõõma.. Keskpäeval aga võttis kurbust nende üle võimu. Ta mõistis, et ei ole ühtegi inimest tundnud teda nii, nagu teda, olgugi et ei teadnud temast midagi. Ta uppus temasse. Tüdruk oli õnnelik. Tüdruk ei teinud midagi, et poissi sundida. Ta pani poisi uskuma, et poiss on temast suurem ja tugevam. Poiss tundis muret vana hiiglase ees. Ta tuletas poisile meelde kuristikku, mis teda tõelisest elust eraldab. -poiss tundis kõikjal enda ümber hiiglase armastust. Ööd ja päevad möödusid joovastuse. Poiss oli hiidlase kaisus kui laps. Nad veetsid kirglikke öid. Poiss tundis enda väsinuna, kuid neiu mitte. Kohati sai neiu poisi mõtete peale kurvaks. Öösiti mõistis neiu poisi tegusid mitte mõtteid
kus polnud varem käinud. Ta jäi istuma, tundis janu, nälga ja väsimust, kuid siis märkas hiiglase silmi enda ees. Nad suudlesid. -Poiss oli õnnest joobunud. Noored olid armunud, nad matsid kogu saare oma armastuse lõõma.. Keskpäeval aga võttis kurbust nende üle võimu. Ta mõistis, et ei ole ühtegi inimest tundnud teda nii, nagu teda, olgugi et ei teadnud temast midagi. Ta uppus temasse. Tüdruk oli õnnelik. Tüdruk ei teinud midagi, et poissi sundida. Ta pani poisi uskuma, et poiss on temast suurem ja tugevam. Poiss tundis muret vana hiiglase ees. Ta tuletas poisile meelde kuristikku, mis teda tõelisest elust eraldab. -poiss tundis kõikjal enda ümber hiiglase armastust. Ööd ja päevad möödusid joovastuse. Poiss oli hiidlase kaisus kui laps. Nad veetsid kirglikke öid. Poiss tundis enda väsinuna, kuid neiu mitte. Kohati sai neiu poisi mõtete peale kurvaks. Öösiti mõistis neiu poisi tegusid mitte mõtteid
Kuid kohale jõudes ei pakkunud temale etendus absoluutselt huvi, talle pakkus huvi pigem lavatagune elu: tülpind inimesed värvitud nägudega, kititud ninadega ja haigutavate suudega istuvad igaüks oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti tema nime väga lavaliseks. Kõik arvasid, et Ekke ongi näitleja, kuna tema nägu oli ilmekas ning käitumine nii sundimatu ja lihtne. Nad kõik rippusid poisi kaelas ja küsisid temalt, et kas ta ei suvatseks siirduda elukutselisena lavale, Riigiteatrisse. Põhimõtteliselt oli see kui kutse Ekkele. Teatriinimesed rääkisid poisile, et neil on palju tutvusi ja piisaks paarist sõnast kui talle oleks tee Riigiteatrisse sile kui poleeritud. Ekkele tehti ka kiire pakkumine osaleda ühes näidendis. Kuid kohe samal õhtul kui pakkumise sai. Otsustamisvõimalust talle ei antudki, anti vaid leht tema osaga kätte ja et ta selle õhtuks selgeks õpiks
Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha
Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing- saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud,
Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta „ei “- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist.
Ja tema jaoks oli kaunis kogu elu kõige olemasolevaga. Ta puhas ja siiras hing ei talletanud kurbust, ka pettumust ja laimu ei saanud ta tunda selleks poldud kunagi võimalustki antud. Perekonnapeast isa, kes omas arvestataval määras mõjuvõimu ka poliitilises sfääris, otsustas ja kontrollis kõigi oma kuueteistkümne lapse saatusi. Muusikahuviline poeg, noorim, ei pakkunud talle suuremat huvi kui isiksus, kuid kasu saamise nimel hoolitses ta poisi kõigi materiaalsete kulude eest. Suguvõsas oli kirjutamata reegliks tuua ohvriks õndsaim hing iga aastakümne esimesel täiskuul. Mõned aastad peale poisi sündi oli ta ilmatooja läinud seda rada, jättes ainsa lapse kuldketisesse intriigide puuri. Võõrasemad nägid poisis ohtu oma laste heaolule ja andsid eestvedajale soovituse teha pojast see ilmalik õndsus, kes järgneval aastakümnel ohvriks tuua. Poiss teadis oma saatusest, kuid armastas siiski kõiki oma suure pere liikmeid
Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Häälestamine, Räägin sulle ühe loo. teadmiste Kõndisin eile mööda tänavat, kui äkki aktiviseerimine komistasin. Ma komistasin nii õnnetult, et kukkusin pikali. Mul oli pisar silmas, sest ma sain väga haiget. Ma kartsin, et teised inimesed hakkavad nüüd mu üle naerma. Aga siis tuli üks vana naine, kes aitas mu püsti. Ta oli väga mureliku näoga. Ma tõusingi üles ja tänasin vanatädi. Seejärel kloppisin riided tolmust puhtaks ning läksin Laps kuulab edasi.
Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma
Hanejaht Tarvo Maasika Sisukokkuvõte 17-aastane poiss trükib arvutisse teksti, millest on aru saada, et ta vihkab oma isa. See võib tunduda isekas, kuid selleks on ka põhjuseid. Nimelt isal pole poisi jaoks üldse aega, esimesel kohal on töö ning sellega kaasnev raha. Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks, kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks. Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima, kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes
tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi. Hiljem see kirjand isegi ei kõlba Stradlaterile, kuna Holden ei olnud kirjeldanud mõnd maja või ruumi, vaid enda venna pesapalli kinnast. · Stradlater naaseb kohtingult, ta oli Jane´ga aega veetnud ühe õpetaja autos, Holden teab poisi tegutsemisviise, ta ärritub ning alustab Stradlateriga löömingut. Hiljem külastab Holden Ackley´t, veedab tema juures aega ning otsustab Pencey´st lahkuda aega raiskamata. Holden pakib asjad, jätab kooliga hüvasti, endal pisarad silmis. Metroovagunis kohtub ta ühe klassivenna emaga, valetab oma nime ning pajatab lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe
Billy ja tema poeg Jacob. Bella ja Jacob olid väikestena koos mänginud. Nende taaskohtumisel tundis Jacob salamisi suuremat huvi tüdruku vastu. Esimene koolipäev oli Isabella jaoks hirmutav. Ta läks uude kooli poole veerandi pealt ja ta ei teadnud kedagi sealt. Õnneks ta võeti omaks ja tema uuteks sõpradeks said Jessica, Angela, Mike, Eric ja Taylor. Söögivahetunni ajal istusid nad kõik laua taga ja söid. Järsku sisenesid sööklasse Cullenid. Bella vaatas naelutatud pilguga kuidas Emmet ja Rosalie sisenesid, siis ta märkas Alice ja Jasperit. Kõige viimasena ta märkas Edwardit ning Bella ei suutnud oma silmi temalt ära võtta. Kui poiss istus lauda, siis ta vaatas ka tüdrukut, kuid tema nägu oli segaduses ja kulmkortsus ning Bella pööras pea sellepeale ära. Edward oli segaduses selle poolest, et ta ei suutnud Bella mõtteid lugeda. Edward ja terve tema perekond olid vampiirid. Nad olid tugevad, kiired ja mõnel neist olid veel erivõimed
ajakirjandusesse asja seganud. Nad oleksid sattnud noorte kurjategijate varjupaika. Ja nii otsustas ta siiski minna kontsertile, et mitte bändiliikmeid hätta jätta. Sündmuspaigale läksid nad minibussiga mille juhuks oli Karlike. Enne seda aga jõi poiss alkoholi ja peale seda kuulutati välja ärasõit. Kogu sõit sinna oli täielik õudus ning ühel hetkel juhtus õnnetus. Nad põrutasid otse põrgusse. 1.4 Lõpp Lõpuks kui Lari silmad lahti tegi oli ta haiglas. Ta vanemad käisid tal tihti külas ja ajapikku ta taastus. Ühel päeval saadeti haiglasse talle ka lilled ja kaart. Kaart oli Jenseni poolt. Tüdruk tiris vihast kaardi katki ja teatas, et ta ei taha temaga kunagi rääkida ega ka tegemist teha. Haiglas sai Lari teada ka, et Susannale meeldinud Karlike oli surma saanud. Päeva heaks küljeks oli aga see, et Larile tuli külla Kim, alumisest osakonnast.
Sissejuhatus Romaan ,,Ma armastasin venelast" oli kirjutatud 1994 aastal. See raamat jutustab armastusest 13- aastase tüdruku ja täisealise mehe vahel. Vaid, see pole ainuke teema, mis on puudutatud romaanis. Peale selle, siin räägitakse eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas. Temal oli surmadiagnoos ja üks poiss ütles talle sellest ning teatas: ,,Serdtse plohho platset". See fraas mängib olulist rolli romaanis ning korduvalt ilmneb tekstis. Analüüsides seda fraasi võiks eeldada et see sobib kõikidele situatsioonidele. Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täisealise mehele tal süda nutab ka. Kolmandal juhul, peategelane tunneb isast puudus ja ta ei saa
“Ahh, ei tea kas seekord ka püsima jääme, igakord, kui oleme 3 kuud elanud kuskil, siis kolime alati tagasi, siia Californiasse.” Sofia piilus kardinapraost ja nägi, et tegu on tema ealise poisiga, kes tundub igati sõbralik. Poiss oli kena välimusega. Sofia tahtis väga temaga tuttavaks saada, et oma elu natukenegi huvitavamaks mängida. Poisil olid seljad halli värvi nike dressid ning tavaline valge T-särk. Poisi juuksed olid üpriski heledad, silmad särasid nagu helesinine taevas. Poiss märkab teda ja lehvitab talle ning kaob siis silmapiirilt. Õhtul, kui Sofia mängib oma emaga sõnamängu, heliseb järsku uksekell ning ema läheb vaatab uksele. Seal on naabrid, kes hõikavad: “ Tere, meie oleme just hiljuti end uuesti siin Californias sisse seadnud, Teie kõrvalmajja. Kas mäletate meid? Teie lapsed olid siis üpriski noored,
Tüdruk keda mõisteti valesti! Paljud inimesed arvavad, et nad ei ole väärt midagi, aga iga inimene on väärt ainult parimat. Iseasi on see, et kas sa leiad selle õige ja kas sa suudad ka seda hoida, mis sulle antakse. See juhtum leidis aset meie maal ühes kauges kohas, kus elas palju ilusaid noori tütarlapsi ja noormehi. Selle koha nime jätan ma nimetamata, et mitte heita kurja kuulsust selles kohas elavatele inimestele. Seal elas üks ilus noor tütarlaps, kellele meeldis pidu panna ja üks noor kena poiss, keda tüdruk armastas. Poiss loomulikult tüdrukut ka, nad olid imeline paar. Palju teisi inimesi loomulikult elas seal ka. Poiss ei olnud tüdrukuga enam peale mitut kuud rahul, sest ta hakkas teiste sõprade mõjutusel uskuma, et tüdruk kasutab teda ära ja kulutab tema raha enda huvides ära. Kuigi tüdruk oli väga heasüdamlik ja ei oleks kunagi niimoodi teinud. Poiss otsustas tüdruku maha jätta ja tema juurest ära
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka
vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis
Lugedes raamatut ,,Kirjaklambritest vöö" Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga lärmakas asi vastu seina visata, või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida elule mingisugenegi mõte,langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas kurjus, neljandal puhas headus, viiendal depressioon, kuuendal tibi ja nii edasi.Aga vahel ei tundnud ta midagi .Kati isegi ei teadnud,kumb oli hullem,kas tujud või tuimus.Tujud ja tuimus olid järgmised põhjused,miks end vihata. Kui mul oli raamatu algusest loetud ainult paar esimest peatükki ,arvasin et tegu on järjekordselt mõne raamatuga ,kus peategelane on puberteedieas olev ülbe plikatirts.Tüdruk, kes ainult ropendab ja suitsetab ning keda
6 Nad jooksid tänavatel, huligaanitsesid ning tarbisid meelemürke. Nad rikkusid mitmel erineval viisil seadust. Kuid nad ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Mingil hetkel kuulis Lelet naeru ning kellegi nuttu, kuid ta ei teinud sellest välja. Ta lihtsalt jooksis. Ja seda kõike tänu narkootikumidele. Ta komistas. Ta komistas maas lamavale Alexile otsa. Kõik olid paanikas. Lelet võttis pisikese koti poisi käest ning pani selle omale taskusse. See oli Rasmuse tagavara. Lelet oli minu arvates loll, et nii tegi, ta tõmbab sellega ainult endale jama kaela. Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel hetkel tuli kiirabi. Alex viidi haiglasse ning ka Lelet viidi kuskile, kuid tüdrukul oli täiesti ükskõik, kuhu
puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata. Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal
aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp, plekksepp- kellassepp pidi plekki taguma, aga vaatas, et katus ei tiksu ja hakkas koputama tiksumist) jne. IGA AMET TAHAB ÕPPIMIST: PALJAST ÜTLEMISEST, ET MINA OSKAN; ON VÄHE. Kessu teatas, et ema jääb tööle kauemaks ja peavad ise lõuna valmistama. Tripp ostustas konstrueerida söögitegemise automaadi- SUP(supp)RA (praad)MAG (magustoit)Seal sai suppi (piima, herne, kapsa, klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus)
Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannesepuugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi 1 pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda. · Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma.
annaabi.ee 
