Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiliigid ja rakendusvõimalused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pliiats, pliiatsi, kriidi, pliiatsid, akvarell, pintsli, pastellid, tuss, märja, südamik, tumedam, märg, kuival, joonistus, pintsliga, tint, hõõrumine, akrüül, tindi, viltpliiatsid, grafiidi, terav, joonistamisel, katmine, pintsel, kustutuskumm, trükkimine, trüki, segust, hariliku, sideaine, hard, põhivärvid, noaga, kork, punk, murtudTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Joonistamisvahendid Loovusõpetus ja käeline tegevus Kodutöö ÕLIPASTELLID Õlipastell on pastell, mille sideainena on kasutatud õli ja vaha. Võeti kasutusele 1930ndail aastail Prantsusmaal. Pastellid on pulgakujulised ning nad koosnevad värvipigmenist ja valgest maakriidist. Need on kokku surutud kummiaraabikuga - kõik see vormistatakse pulgaks ja lastakse kuivada.Õlipastelli pind jätab pisut märja ja vahaja mulje. Erinevalt pastellist ei vaja töö lõplikuks kinnitamiseks fiksatiiviga katmist. Pastell on maalimise ja joonistamise vahend. Pastellidega maalimist saab käsitleda nagu tavalist joonistamist. Alustades pastellidega maalimist, võib kohe täheldada, et nad murduvad kiiresti
Lk Miks valisin............................................................... 3. Teema...................................................................... 3. Vesivärv................................................................... 4. Pastapliiats............................................................... 5. Guass....................................................................... 6. Harilik pliiats............................................................. 7. Värvipliiats................................................................ 8. Õlipastell.................................................................. 9. Viltpliiats................................................................. 10. Tindipliiats............................................................... 11. Rasvakriit................................................................ 12. Töö käik.................
3. LAMETRÜKK- Trükivormi pind on tasane ja värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Litograafia, siiditrükk, arvutitrükk 4. MONOTÜÜPIA- Lametrükk, kus saadakse ainult üks tõmmis 5. DIATÜÜPIA- Klaasile või plastikplaadile kantakse trükivärvi ja paber pannakse peale, joonistades paberile tuleb värv peegelpildis paberi külge 6. GRAFIIT- joonistamise vahend. Tänapäeval on pliiatsi sees enamasti grafiit ja kuna grafiit on see, mis paberile jälje jätab, siis räägimegi siinkohal mitte niivõrd palju pliiatsist kui grafiidist. Kasutama hakati 1350 a. paiku. Pehmed pliiatsid kannavad tähistust B (ingl. keeles black, kõvad H (hard), F number tähe kõrval näitab vastavalt pliiatsi pehmuse või kõvaduse astet. Mida suurem number, seda pehmema või kõvema pliiatsiga on tegu. Pliiatseid 9H kuni H-F kasutatakse
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes monokromaatilistes värvides, võik selles eristada kuni 180 värvitooni. Värvisuhted olenevad värvide asetusest värviringis: kõrvuti olevate värvide omadused on sarnased,
Ka võib näiteks ajakirjast lõigatud loodusfotole lisada pintslitrükis päikese, lilled jms. Pintslit trükkimiseks kasutades võib teha ornamendi, võib täita kindla kujundi ornamendiga näiteks papptaldriku või paberist kinda kujund. Pintsliga trükkides tõsta pintslit kogu aeg paberilt üles ühte pidi, et värv valguks ühtlaselt. Ornamendi tegemiseks võib teha eelnevalt hariliku pliiatsiga abijooned, sektorite jaotuse jne. Katsetada võib trükkimist pintsli küljega, otsaga, võib proovida erinevate pintslitega. KARTULITRÜKK. Kartulitega saab trükkida toredaid pilte. Kõige olulisem on trükkimise juures meeles pidada, et kartul oleks värske, kõva ning piisavalt suur, et sinna soovitud motiiv peale mahuks. Kartuli võib lõigata lihtsalt pooleks (soovitavalt pikkupidi) või teha sellest kujundi. Kui sa oled kartuli pooleks lõiganud, võid kujundi tegemiseks kasutada nuga. Kanna soovitud muster lõikepinnale
Värvide pealekandmise viisid: pintseldamine, värvirullid, padjad, erinevate polaarsuste kasutamine, pihustamine. 17 Pintslid – lahustipõhise värvi pealekandmiseks sobivad tugevad, vastupidavad seaharjastest valmistatud pintslid (odavamad loomakarvade segust pintslid). Veepõhise värvi pealekandmiseks sobivad sünteetilised pintslid. Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle harjaseid sõrmede vahel – harjased peaksid paiknema tihedalt ja peale painutamist oma kuju kohe taastama. Harjased peavad olema tugevalt kinni metallivõrus, see omakorda varre küljes. Värvipadjad hõlbustavad suurte pindade katmist. Enne padja kasutuselevõttu harja seda riideharjaga, eemaldades võimalikud lahtised kiud. Pulbervärvi pealekandmise viisiks on erinevate polaarsuste kasutamine.
üleliigne pahtel välja. Seejärel pahteldatakse nurgad üle. Kui pahtel on kuivanud pannakse aknaraamile teip ja tehakse lauspahteldus, eemaldatakse teip. Kui pahtel on kuivanud, lihvtakse aknapõsed 150 liivapaberiga. Vajadusel pahteldatakse veel üks kord. Pannakse uuesti aknaraamile maalriteip ja värvitakse esimest korda akna põsed, eemaldatakse teip. Kui pind on värvitud paigaldatakse põskedele plastmass nurgad. Seejärel pannakse uus teip ja kantakse silikon märja näpuka aknapõskede sisemistesse nurkadesse. Eemaldatakse teip. Kui silikon on kuivanud asetatakse uuesti maalriteip ja värvitakse teist korda, kui võimalik, siis väikse rulli või pintsliga. Eemaldatakse teip. 2.2.8. Seinte kruntvärvimine Kruntvärviga Bindo Base. Värvi omadused: Nakkub tugevasti aluspinnaga. Suurendab värvitud pinna hõõrdekindlust. Ühtlustab aluspinna imavust. Tõstab pinna kattevõimet. Kiiresti kuivav. Toonitav heledates toonides.
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
Õpetaja asetab (joonistab) tahvlile 4 erineva suurusega ruutu ja pa- lub need järjestada suuruse järgi, alustades kõigepealt suuremast kujundist ja seejärel väiksemast kujundist. Pikem, lühem Tööraamat lk 20 ja 21 Esmalt võrreldakse laste pikkust, pliiatsite pikkust, paelte pikkust, paberiribade pikkust jne. Pikkuse võrdlemisel kasutatakse mõisteid pikem, lühem, ühepik- kused, sama pikad. Et esemete pikkust oleks kergem võrrelda, tuleb asetada need ese- med (paberiribad, pliiatsid jms) kõrvuti. Esemete võrdlemiselt minnakse üle sirglõikude võrdlemisele. Kui sirglõigud on hästi paigutatud ja nende pikkuse erinevus kül- lalt suur, on neid kerge võrrelda. Kui aga pikkuse erinevus on väike ja sirglõigud asetsevad teineteisest eraldi, on pikkuse võrdlemine keerulisem. 14 Sellisel juhul kasutame pabeririba. Asetame pabeririba nii, et selle üks tipp langeb kokku võrreldava lõigu ühe otspunktiga ning tõm-
sünnimärkide, kortsude, vinnide jne eemaldamiseks. Fotode parandamine "plaastri" abil Viimase pildiparandustööristana vaatame selles peatükis nö. "plaastreid". Seda just nende ikoonide pärast. Photoshopis on neid kaks: Spot Healing Brush Tool Healing Brush Tool 67 Spot Healing Brush Tool on lihtne tööriist - vali soovitud pintsli suurus ja "sodi" piirkond, mida soovid eemaldada või parandada.
savinõudekillud, mida kasutati käepärase märkmepaberina. Metallid - Ennekõike vask, pronks, tina, messing, aga ka muud metallid. Varajased Heebrea kirjutised 15-14 sajand eKr olid tehtud metallile (pronks) ja ka savinõudele. Roomlased kasutasid pronksi kirjutusmaterjalina. Rooma sõdurid võisid lahinguväljal oma testamendi kirjutada oma kilbile või siis mõõgatupele Puit - Puittahvleid on kasutatud kirjutamiseks samuti iidsetest aegadest. Puidust tahvlid kaeti vaha, kriidi või kipsikihiga. Tekst kraabiti metallist või luust stiilusega kattekihti. Teksti kustutamiseks kattekiht silendati. Üksikud tahvlid ühendati raamatuks. Sellised puittahvlitest raamatud olid kasutusel ka peale paberi kasutuselevõttu, neid kasutati veel näiteks 14. sajandi alguses Euroopas nt. Kipsiseguga kaetud puittahvel Egiptus 13. sajand eKr Puulehed - 1 sajand eKr , Puulehtede kasutamine kirjutusmaterjalina on tuntud paljude rahvaste juures. Sürakuusa
välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest. 2)Lõhed(praod)-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed. Välislõhed on levinuim lõhede tüüp, tekivad ebaühtlasel kuivamisel, siselõhed tekivad märja puidu külmumisel. 3)Oksad-kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. 4)Mädanemine-puidu riknemine temas arenevate seente mõjul. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne), sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seenete arenguks on 20-35 kraadi
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
· Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi- (radiaalsed) või ringlõhed. · Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. · Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. · Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende
5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja;
a – välispraod, b – radiaalsed sisepraod, c – ringpraod Kõige rohkem esineb puidul välispragusid. Need tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Kuivamisel praguneb aga saetud materjal vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel. 32 Sisepragusid võib tekitada ka märja puidu külmumine. Oksad. Oksad: rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist, nõrgestavad puitu. Oksad jagunevad tüüpidesse: Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku. Selline oks ei kahjusta palju puitu. Surnud oks. See võib olla puidus kinni või lahtiselt. Sarvoks. See on muust puidu osast tunduvalt tihedam, tumedam ja kõvem. Väljalangev oks. See esineb puus koos koorega. Kuivamisel kukub
Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3)majaseened Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik. 6. Puidu kaitse mädanemise vastu kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted eesmärk on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaista niiskumise eest, tehes need tuulutatavaks 2)keemilised võtted töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud jagunevad: 1)veeslahustuvad(naatriumfluoriid, naatriumsilikofluoriid) 2)õliantiseptikud (tõrv, põlevkiviõli jne) tumedad ja venivad vedelikud
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks
Keerates tugikaart võib muuta löögijõudu. joon. 72 Enne märkima asumist tuleb hoolikalt kontrollida, kas toorikul ei ole vigastusi, pragusi, gaasimulle, kõverdunud kohti ja teisi defekte, samuti võrreldakse tooriku mõõtmeid ja töötlemisvarusid joonise andmetega. Leht-, riba- või ümarmaterjalist toorikud tuleb tingimata õgvendada. Kohad toorikul või detailil, kuhu kantakse märkjooned, kaetakse kriidi vesilahusega. Kriidi vesilahusele lisatakse tisleriliimi (sideaineks) ja sikatiivi (kiireks kuivamiseks). Puhtalt töödeldud väiksemad pinnad kaetakse vasevitrioli lahusega (30 g vitrioli 200 g veele). Pindade katmiseks võib kasutada ka kiiresti kuivavaid heledaid õhukesi värvkatteid ja lakke. Enne märkimist tuleb kindlaks määrata lähe, mille suhtes kantakse peale kõik jooned. Lähteks loetakse seda pinda või joont, lähtudes mõõdetakse ja loetakse mõõtmeid märkimisel
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Terminoloogiat Lähiäike elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine, kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3 km või alla selle) Kauge äike äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10 sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel. Tromb, vesipüks, pööristorm tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja
püsti). Kõige pealt taga distsipliin ja kord ning alles siis saab hakata õpetama. Alguses kooli tutvustamine, aga see siduda ikka ka ainega, nt siin ruumis uksi vähem kui aknaid, poisse rohkem kui tüdrukuid jne. Esimese klassi õpetaja esitab oma töökavad esimese veerandi poole pealt. Lastest saab ülevaate 1-2 nädalaga, et mida nad oskavad ja mida mitte. Õppematerjali valik on väga väike. Kindlasti peab olema tumedama suure ruuduga ruuduline vihik. Pliiats peab olema kolmnurkne, peab ostma pliiatsi külge jublaka, millega käehoidu kujundada. Vihik peab olema tumeda ruuduga, sest neil lastel on tihti nägemisprobleemid, tajuprobleemid. Õpetaja peab vihikusse ette tegema punktidena, mida laps peab üle tegema. Õpiku valikul vaata, et sees oleks kirjas, et õpik vastaks LÕKile. Kui õpikut pole, siis peab lähtuma ainekavast. Näitvahendite tegemine on õpetaja töö! Eriti esimeses klassis peab olema iga lapse
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
muutub tumedamaks Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad. Aastarõngad on halvasti eristatavad. Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga. Väga kergesti töödeldav. Kergesti viimistletav Tihedus 550 kg/m3 Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata) Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike. Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav Vastupanu mädanikule on väike. Tihedus 300..570 kg/m3
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
annaabi.ee 
