Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika
Ristihaarades 4 evangelisti sümbolitega medaljonid. Paiknes peaaltari kohal Skulptuur abielunaisest: Anna või Birgita koguduseosa keskel vasakul Püha Jüri lohega koguduseosa tagapool vasakul ~1520, Pärit Noarootsist, varaseim ümarplastiline kuju, sõdurpühak, austatumaid pühakuid Liivimaal Ristikivi Kolgata grupp Antoniuse kabelis vasakul - Triumfikrutsifiks oli igas keskaegses kirikus - Kristus, apostel Johannes, neitsi Maarja. - Kristus 1360-1380, väiksem, pöök, rist tammest tippudel liilialeht. oli kahepoolne rist, ebatavaline, selliseid kasutati tavaliselt kloosterkirikutes. päritolu teadmata - saatjad 15. sajandi algus, tamm, seest õõnsad, kristusest suuremad, pärit mõnest TLN kirikust - teos tuli Harju-Risti kirikust, vb enne oli Padise kloostris - Oli ilmselt riputatud, mitte palgil Püha Knut/Kanut. 2 kuju: puit: 16. saj, kivi 1516, hetkel on eksponeeritud ainult üks Muu värk Kantsel - 1624 Tobias Heinze ja Daniel Blume. Hävis 1944.
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is.
omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad
1. Nimeta tähtsamad kunstiliigid ja nende jagunemine? I ARHIDEKTUUR- 1) sakraararhidektuur(kirikud, kabelid, moseed, templid) 2) profaanarhidektuur(lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad
alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament. arhailine - vanaaegne, ka vanamoeline. arhitekt — ehituskunsti eriteadlane, hoonete kavandaja, ehituskunstnik. arhitektuur — ehituskunst.
paavsti umbes 1000 aastat. Niisama paeluvad on ka Leonardo da Vinci (14521519) madonnapildid. Tema "Madonna värtnaga" (meie ,,Kunstiloo" kaanel), mis rööviti ühest Inglismaa erakogust 2003. aasta suvel, pole siiani üles leitud. Ermitaazi valduses olev miniatuurne "Madonna Litta" (42 x 33 cm) on üks kaunimaid emadust ülistavaid pilte maailma kunstajaloos. * ** 1 Pildi tellis Raffaelilt Rooma paavst Julius II, kelle õige nimi oli Giuliano della Rovere (paavst aastatel 1503 1513) 1 Täiskasvanud Jeesus ise oma perekonnasse eriti kiindunud polnud. Ta ei pidanud üldse veresugulust tähtsaks. Et selles veenduda, loeme üht lõiku Markuse evangeeliumist: Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes lasksid nad teda kutsuda. Ja rahvahulk
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib.
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale,
Eriti kaitseb ta lapsi, palverändajaid ja teekäijaid. Gaabriel - taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik Kes on deemonid? Nimeta 3 deemonit ja tema ülesanne. langenud ingel on kristlikus traditsioonis taevast pagendatud ingel, kes tõstis mässu jumala vastu. Lucifer seostatakse uhkusega, Mammon ahnusega, Asmodeus liiderlikkusega, Saatan vihkamisega, Beelzebub liigsöömisega, Leviathan kadedusega ja Belphegor laiskusega. Kristuse elulugu. Ristiusu kohaselt on Jeesus Jumala Poeg. Tema ema oli Neitsi Maarja, kes eostus Jumala Püha Vaimu kaudu. Jeesus sündis loomalaudas Jeruusalemma lähedal Petlemmas Kui Kristus oli 30-aastane, ristis Ristija Johannes ta Jordani jões. Tema esimene imetegu toimus Kaana pulmas, kus ta vee veiniks muutis. Hiljem tervendas Jeesus tõbiseid, näiteks pidalitõbise, äratas kolm surnut uuesti ellu. Jeesus vaigistas tormi, kõndis mööda järvevett ja toitis 5000 meest vaid viie leivapätsi ja kahe kalaga
tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad
16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal
· Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest. - Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist. · Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit
· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid
Iisraeli vallutas Assüüria 722. a eKr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. Saalomonlik otsus õiglane otsus, selline, millega on kõik rahul. Saalomon ja Seeba kuninganna., (5)u 50-aastane juutide Paabeli vangipõli (suur osa rahvast küüditatid Babülooniasse) ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 eKr valmis teine tempel, toora (5 Moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj eKr, Aleksander Suure vallutused 322. a eKr. (6)hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (12863 eKr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (374 eKr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70. a pKr (alles on vaid läänemüür ehk ka nutumüür, selles kohas ollakse Jumalale kõige lähedamal). 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine. (7)4.sajand Kristlus riigiusundiks: juudivastasus (8)638 islamiusulised valitsejad raamaturahvas (9)900-1100 juudi kultuuti kuldaeg Cordobas
laseb samasse kohta ehitada valge marmortempli. Pärast Makabite ülestõusu toimus selles templis õli pühitsemine, mida tänaseni tähistatakse hanukka-pühal. Teise Templi hävitasid roomlased Titus Vespasianuse juhtimisel 70 p.Kr. Nutumüür on kõik, mis on järele jäänud Teisest Templist. See oli templi läänemüür. 4. Piiblitõlked 1) 3.2. saj e.Kr. On vaja, sest Aleksandria juudi kogudus ei oska enam heebrea keelt. Maailm on kereekakeelne. Hellenism on kreekamõjuline kunst vahemeremaades (33030 e.Kr). Lõppes, kui tuli Rooma riik. 7072 tõlki tõlgivad 7072 päeva. Tekib identne tõlge septuaginta seitsmekümne-tõlge. 2) Maailm oli muutunud ladinakeelseks (Rooma riik). Püha Hieronymus tahtis saada paavstiks, ei saanud. Oli kloostris. Tõlkis 4. saj e.Kr Vana Testamendi ladina keelde. Ladina keel oli rahvakeel st rahvapärane vulgaarne vulgata. Gutenberg trükkis 14521455. Eesti keeles Anton Thor Helle 1739. 5. Meka
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9
loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele
Korintos, kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente, pikad ja sihvakad. 11. Tavaline tempel oli ristküliku kujuline põhjaplaaniga. Ehitusmaterhaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi- marmor. Sidumiseks kasutatu metalseid klambreid Kuulsamaid Nike tempel, Poseidon tempel. 12.Karüatiid marmorist naisekuju katust kandva sambana e. Naisekujulinesammas. 13.kore- riides naisfiguurid Kouros alasti seisvad meeste kujud/MÕLEMAD KREEKA KUNST 14. ,,Kapitooliumi emahunt" Etruskide üks tuntumaid teoseid 15. Trajanuse sammas 40 m kõrgune silinder, mida spiraaline kattis 200m pikkune reljeefriba keisri sõjaliste võitude kujutistega. Panteon kuppelehitis, kõikidele jumalatele pühendatud ehitis. Colosseum amfiteater, mahutas 50000 inimest, millel oli 80 sissepääsu Akvedukt veejuhe, kõrge kivisilla taoline Term avalik saunakompleks Foorum rahva kogunemisväljak, tekkinud peateede ristumiskohas.
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga
Kunstiajalugu Kunstiajalugu kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad.
15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..) Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb: Arhitektuur e. Ehituskunst Skulptuur e. Kujud Maalikunst e. Pildid Graafika Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid: Vajadus ilu järele Faktide ja teadmiste edasiandmiseks Religioossete tunnete edastamiseks Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
