Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kunsti mõisted - renessanss - sarnased materjalid

michelangelo, altar, renessanss, louvre, keila, mustpeade, fassaad, sittow, tobias, heintze, gooti, iglus, hieronymus, vatikan, altari, kenotaaf, bosch, eyck, muuseum, omap, imas, goes, portinari, unik, nast, akende, passer, 1525, kroonimine, maiste, alaliselt, virgin, rahvusgalerii, foonil, vappepitaaf, tellis, kantsel, jeesus, servas, rohi, lilleke
thumbnail
3
docx

Kunstiajalugu - renessanss

31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunsti konspekt: renessans

hakati signeerima). I Arhitektuur Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid. · Peetri kirik Roomas ­ maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d ­ itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika).

Kunstiajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte renessansist

1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ­ ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata

Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajalugu - renessanss

Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 15. MADALMAADE JA EESTI KUNST 16. SAJANDIL 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? 1. Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16. saj.? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud Areng oli konfliktirohke. Reformatsioon ­ kõigepealt luteri poole siis piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
7
docx

RENESSANSS

RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano ­ 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha

Kunst
17 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Kujutati Viimset kohtupäeva, sees samuti elusuurused terrakotafiguurid 14 saj puuskulptuur · Harju-Risti Kolgata grupp · Tallinnas raekoja pinkidel - Tristan ja Isolde - Taavet ja koljat - Aristotele ja Phyllis - Simson ja Delila Kullasepakunst · Ryssenbrechi monstrants, kullatud hõbedast, nüüd asub Ermitaazis Hermen Rode · Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja Bernt Notke · Pühavaimu kiriku altar, Surmatants · Teemadeks Kristuse kannatuslood ja Püha Eliisabeti legend 15. saj Eesti võtab üle Madalmaade uuendusliku kunsti · Maarja altar, kujutab 30 mustpead ja ühte vanemat meest · Lucia Legendi meister 16. saj kiviskulptuur · Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal · 1529 Tallinna vapikivi Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m

Kunst
37 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

teenistuses) Peamiseks tööks ongi Berry hertsogi tundide raamat, tehtud 15.sajandi alguses Esimest korda õnnestub edasi anda ruumiilusiion ehk perspektiiv Väikestel pindadel (paarkümmend cm) Berry hertsogi Tundide raamatust pärineb ka Püha Miikaeli võitlus lohega Martinilt veel Maarja kuulutus 06.11.2007 RENESSANSS Linnakultuuri edenemine Itaalias 15.sajandil toimusid itaalia kunstis suured muutused Itaalia polnud ühtne riik, oli jagatud erinevate valitsejate vahel, mitme sajandi jooksul võideldi seal territooriumite pärast Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta Kaugkaubandusega arenes rahamajandus, eriti Firenzes, kus pandi alus uuele pangandusele

Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

527­1453 Bütsantsi kultuur u 862­1582 vanavene kunst 7.saj. lõpp­5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 1750­1800 varaklassitsism 1800­1850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 1770­1850 romantism

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

1) 14 saj ­ eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
12
doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

Tempietto). 2. Millise tähsa tellimuse sai sama arhitekt Roomas veel? Rooma Peetri kiriku ­ hiiglasliku kupliga tsentraalehitis 3. Millisena ta kavandas selle ehitise? Hiiglasliku kupliga tsentraalehitisena..Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline nagu vanade roomlaste Panteon. Lihtsad ja täiuslikud vormid. 4. Milliseks kujunes selle ehitise edaspidine saatus? Kiriku ehitamine jäi Bramante surma tõttu pooleli. 5. Milline oli Michelangelo panus sellesse ehitisse? Ta muutis Bramante projektri mõnevõrra. Nii et see keskne kuppel pääses rohkem mõjule 6. võrdle Bramante ja Michelangelo kavandtatud kuplit. Kui Bramante kumplikavand näis raske ja maalähedane, siis Michelangelo kuppel mõjub kergena, peaaegu hõljuvana. See on saavutatud üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Poolkerakujuline kuppel

Kunsti ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti

Kunstiajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

,, Sõjakoledused" 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ­ ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet ­ stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater­ palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970

Kunstiajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Renessanss küsimused/vastused

RENESSANSS 1. Kus ja millal algas? Renessanss sai alguse Itaalias u 14.sajandi lõpul ja kestis u 17.sajandi alguseni. Renessanss jagatakse 3 perioodi: eel-, vara- ja kõrgrenessanss. 2. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias. Igalt kunstnikult tema 3-4 tööd. 1) Sandro Botticcelli, pärisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi (1445-1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast ("Veenuse sünd"). Tema maalitud pannoo "Kevad" ehk "Primavera".on

Kunstiajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kunsti portfoolio

Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur

Kunst
26 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks. Koori lõpus paikneb apsiid, mille lõpus on tihti mitu minikabelit, mis moodustavad kabelipärja. Koori all asub keldriruum ehk krüpt, see on maa- alune altar, kus hoitakse reliikviaid. Kindlused Ilmalikust arhitektuurist on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid.

Kunstiajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Renessanss

siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss o püüd suuremate mõõtmete poole o üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine o rustika kaob o fassaad on liigendatud o Bramante (1444-1514) - Tempietto - Rooma Peetri kiriku ­ tegi projekti, kuid ehitamine jäi B surma tõttu pooleli o Michelangelo(1475-1564) - Jätkas Peetri kiriku ehitamist - Pidi olema tsentraalehitis, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva peakupli ning väiksemate kõrvalkuplitega - M lihtsustas seda ja alustas kupli(eeskujuks hilisematele kuppelehitistele) ehitamist

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Renessans-Barokk

antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja ­mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)

Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renesanss

sakraal(kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus ­ väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss(Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel ­> Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot ­ Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus ­ mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme ­ kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant ­ Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse ­ Luxembourgi loss Pariisis

Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Konspekt

Kõrgrenessanssi arhitektuur ­ 16.saj. Rooma: · Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. · Suurenes antiikarh. eeskuju. Bramante kuulsaim töö oli Tempietto, templike, väike 5-6 m Ø antiikseid templeid matkinud kristlik kabel. Ka projekteeris uue Rooma Peetri kiriku, kuna vana oli muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio ­ mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism ­ antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro

Kunstiajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

- pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) ­ hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli

Kunstiajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad.

Kunstiajalugu
326 allalaadimist
thumbnail
7
docx

RENESSANSS

korraldasid sinna mitmeid sõjakäike. Sellega mandus ka Itaalia majanduse ja tööstuse areng. Kunstielu keskuseks oli endiselt Rooma. 16. sajandil sai arhitektide püüdluseks terviku taotlemine ja hoone kõikide üksikosade loomulik jaotamine ehitise üldmuljesse. Üha rohkem võeti eeskuju antiigist. Tähelepanuväärne on arhitekt Bramante (1444-1514), kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. Tema surma tõttu jäi selle ehitamine aga pooleli. Seda jätkas Michelangelo Buonarroti (1475-1564), kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti, mistõttu sai ehitis veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Peetri kiriku kõrgus = ligikaudu Cheopsi püramiidiga. Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks Andrea Palladio (1508-1580), kes eriti püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio stiil e nn palladianism sai mitme

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Renessanss madalmaades

Referaat Renessanss madalmaades Sisukord Madalmaade renessanss .......................................................................................................................3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck...................................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal

Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kunstiajalugu keskkooli konspekt

Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kunstiajalugu - kokkuvõte

· Korrused ebaühtlastel kõrgustel · Peauks viis otse pereruumi (seal võeti vastu kliente, tehti tööd, seal asus ka söögilaud) · Tänavad olid kitsad ja mitte kõige puhtamad · Linnakindlustused · Aknad väikesed · Peauks teravkaarne · Terav, kõrge viilkatus · Majad tihedalt üksteise kõrval · Linna ümber sageli müür Gooti maalikunst Klaasimaali õitseaeg, skulptuur on arhitektuuri teenistuses. Renessanss 14.saj Itaaliast ja tähendab humanismi taassündi. Inimene muutub taas oluliseks. Jaguneb: (lk 130) 1. 14.saj tereccento e eelrenessanss 2. 15.saj quatrocento e vararenessanss 3. 16.saj cinquecento e kõrgrenessanss Arhitektuur. Kunsti keskuseks Firenze. Hakatakse ehitama palazzosid(lossid). Esimene palazzo Palazzo di Medici. Oluline kunstnik Filippo Brunelleschi(1377-1446). Kujundas Firenze toomkiriku kohale kupli- tema olulisim töö. Oluline kunstikeskus Firenze

Kunstiajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Renessanss oli sügav murrang nii vaimselt kui kultuuriliselt. Homo universalise ilmumine maailma on tänapäeva jaoks olulise tähtsusega, sest just renessanss andis võimaluse hinnata inimest tema isiksuse omaduste põhjal. Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste

Arhitektuuri ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

Endiselt on sissepääs läänes, suurematel kirikutel ka põiklöövi põhja- ja lõunaotsas (esinduslikke kirikuuksi nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu). Koori idaseina lõpetas poolringjas ni apsiid. Siin oli kiriku kõige püham paik, sest siin asus altar. Vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid (kabelitepärg) ja nende esine kaarjas kooriümbriskäik. Kabelites hoiti kaunites laegastes pühakute säilmeid; teine koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt. Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil. Romaani ajastu skulptuur ja maalikunst Skulptuur oli lahutamatult arhitektuuri teenistuses

Kunstiajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kunstiajalugu

Võitjaks kuulutati Giberti. Järgneva paarikümne aasta jooksul tegi Giberti 28 kullatud reljeefi (suurel määral gooti mõju all). Reljeefif on kujutatud realistlikumad ja on püütud kasutada tsentraalperspektiivi. Gibertit telliti ka kavandama ka idapoolev ­kahepoolne uks. Kasutas järjekindlalt tsentraalperspektiivi. Taustaks kasutas arhitektuurielemente. Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja jutustavad uuest Testamendist. Michelangelo on nimetanud seda ust Paradiisiväravaks. Vararenessanssi kuulasim meister oli DONATELLO. Tema looming on täiesti erinev gootikast ja tema oma töödes kasutas antiigitraditsioone ja püüab ühendada kaasaaegse kunstiga. 1417.a. valmib tal Pühajüri kuju, mis on üle kahe meetri kõrge marmorkuju, mis paigutati ühe kiriku välisseinas asuvasse nissi ­ süvendisse. Kuju on pärast antiikaega esimest korda vabafiguur, ei ole seotud arhitektuuriga ja ka selle skultuuri juures rakendatud

Kunstiajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun