Kuningas Oidipus Raamat algab sellega, kui Preester tuleb kuningas Oidipusele kurtma häda, et kogu riiki on piinamas katk. Koos leiavad nad, et lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda Oraakli (ennustaja) poole. Vahepeal ilmub lossi Kreon (Iaokaste vend). Tema väidab, et olevat kuulnud Suurelt Phoiboselt, et katkust saab lahti, kui tapetakse endise kuninga Laiose mõrvar, või kui kurjategija saadetakse maalt välja. Oidipus uurib, et miks juba tol aal, kui Laiose tapmine oli, ei uuritud kuritegu. Kuid Kreon vastab, et sel ajal oli liiga palju tegemist Sfinksi saladuse lahendamisega. Sfinksi mõistatus : Kui naise pea ja lõvi kehaga sfinks küsis Oidipuselt, kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal, siis teadis Oidipus vastust - inimene. Inimene alustab oma eluteed neljakäpukil, püüeldes uute kõrguste ja ideaalide poole, tõuseb inimene
Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees.
kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde. Kõneldi, et Laiose tappis röövlijõuk, kes jättis ellu vaid ühe mehe, kes sõnumi koju tõi. Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises. Ümbruskonda terroriseeris hirmuäratav koletis, sfinks, kellel oli lõvi keha, kotka tiivad, naise rind ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi,
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi.
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi.
Teeba linnas oli katk ja Oidipus otsis võimalusi ,kuidas linna päästa,ta saatsis Kreoni Phoibose juurde(või delfi oraaklile,pole täpselt aru saand),et mida teha,ja siis tuli Kreon tagasi teatega ,et linna saab katkust vabaks siis,kui laiose tapja kas mõrvatakse või maalt välja saadetakse,siis püüdis Oidipus leida Laiose mõrvarit siis pakkus Kreon välja,et paluda abi selgeltnägija Teiresiaselt ,et teda tasub uskuda ,tema ended alati tõesed olnud vms,siis toodi Teiresias lossi,ja Oidipus päris talt aru,aga Teiresias ei tahtnud öelda sede ennet välja ,ei tahtnud riidu vms,aga Oidipus otsustas,et kui Teiresias oma suud lahti ei tee,siis ta on mõrvariga kaassüüdlane,et teda ei avalda neile,ja siis sai ta ka Kreoni peale
Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana,
Linnal lasus aga suur häda. Teeba linnapiiril hoidis kõiki hirmu all kõveraküüneline Sphynx. Sphynx tappis kõik möödujad, kes ei osanud vastata tema mõistatusele õigesti vastata. Kuningas Laios otsustas koos kaaskonnaga minna küssima Delfist jumal Apollonilt nõu, kuidas koletise hirmu alt pääseda. Kuid sel reisil leidis ta oma lõpu sattudes kokku röövlikambaga, kes ta mõrvasid. Teeba linn oli meeleheites, kuni saabus noor kangelane nimega Oidipus (Jämejalg). Oidipus oli pärit Korintosest ning olevat sealse kuninga ja kuninganna järeltulija. Oidipus astus Sphynxile vastu ning too esitas talle mõistatuse: kes kõnnib hommikul neljal jalal, lõuna ajal kahel ning õhtul kolmel jalal? Oidipus andis vastuseks: inimene. Õiget vastust kuuldes tuli koletisel kuristikupõhja viskuda. Tänutäheks linna vabastamise eest nimetati Oidipus Teeba uueks kuningaks ning kuninganna Iokatesest sai tema kaasa. Nende abielust sündisid ka lapsed.
Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu
MAAILMA JA INIMSOO LOOMINE Kõigepealt oli Kaos. Siis sündis 2 last: Öö & Erebos. Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus aka Päev. Siis tuli Maa ja temast Taevas. Nende lapsed olid monstrumid, tohutu jõuga. 3 esimest: 100 kätt & 50 pead. 3 järgmist kükloobid. Viimased koletised titaanid, mõned neist inimestele heatahtlikud. Taevas vihkas esimesi 3 poega ja pani need vangi maa alla salajasse kohta. Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Neljandad koletised, gigandid, sündisid Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos oli oma õe ja abikaasa Rheaga universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas
D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde. Hermes nägi Persephonet nukrutsemas, kuna ta igatses ema järele. Hermese sõnu kuuldes muutus Persephone rõõmsaks. Hades teadis, et oma vennale ta vastu ei saa ja peab Persephone lahti laskma, kuid ta palus, et tüdruk temast halvasti ei mõtleks. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, teades, et seda tehes peab ta tema juurde tagasi pöörduma. Hades pani kaariku valmis ja Hermes juhtis mustad hobused otseteed Demeteri templi juurde. Demeter ja Persephone olid õnnelikud ja rääkisid üksteisele, mis vahepeal oli juhtunud. Demeter kurvastas, kui kuulis, et tütar sõi granaatõuna seemet. Zeus saatis Demeteri juurde oma ema Rhea, vanima jumala, kes palus Demeteril
Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist
Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel
Samal ajal aga, kui Odysseus meres eksles, kogunesid tema naise Penelope juurde kosilased, kes tahtsid kogu Ithaka kuninga varanduse endale saada ning mitmeid aastaid elasid nad seal saarel. Telemachos, Odysseuse poeg, käis vahepeal isa sõprade juures, et uurida mis on tema isast saanud. Teos lõpeb sellega, et koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. ,,Kuningas Oidipus" Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios
Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel
Demeter istus kaevu veerde ning neli tütarlast palusid ta oma koju. Demeter hoolitses neiude noorema venna eest, soovides anda lapsele surematuse. Seda küll ei juhtunud,aga kui neiude ema Metaneira nägi, et naine nende juures on Demeter, ehitas ta külarahvaga Demeterile templi. Demeter läks valmind templisse istuma, maa peal ei tärganud ühtki seemet. Lõpuks võttis Zeus asja oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma. Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda. Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele järglasena. Zeus lubas Semelele Styxi nimel, et teeb mida iganes neiu soovib. Hera oli poetanud Semele hinge soovi näha Zeusi täies hiilguses
mõeldud koht. Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst kangelased on inimlikud isiksused, tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on ,,Kunings Oidipus": Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi. Laios laseb lapse jätta jalust seotuna mägedesse. Oidipus kasvab siiski üles Korintose kunni pojana, teadmata midagi oma tõelisest. päritolust. Läheb Teebasse (kuna tallegi on ennustatud, et tapab oma isa), mida piirab õel sfinks, põhjustades näljahäda. Oidipus lahendab sfinksi mõistatuse ("Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene.") Sfinks tapab end ise, Teeba päästetud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega (s
,,Mets kohas" Mets kohas tumedalt, tõelt... Ma kuulasin hirmuga. Ta kohin tiibu laotas Mu üle ju hälissa. Ta tume kohin jäi rinda, Seal kohab nüüd alati Ma nagu tad taga leinan, Ei rõõmsaks saa iialgi. 2.SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Teos rajaneb vanadel Teeba müütidel, mille kohaselt Kadmose suguvõsa hävib väärtegude pärast. Teeba asutaja Kadmose suguvõsa tabasid õnnetused. Delfi oraakel kuulutas, et Kadmose pojapoeg Laios tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel sündis poeg, puuriti lapsel ennustuse täitumise vältimiseks jalad läbi ja viidi mägedesse surema. Üks karjus viis aga lapse Korintose kuninga kotta. Kuningas pani poisile nimeks Oidipus ja kasvatas ta üles. Noormehena sai ta oraaklilt sama hoiatuse ja põgenes laia maailma. Ta pidas kuningat oma pärisisaks. Kord teelisi kohates läks noormees nendega riidu ja tappis nad. Mehe pärisisa Laios sai samuti surma. Teel Teebasse sai noormees jagu sfinksist, kes hoidis linna hirmu all.
tema naisel on aga afäär ja koos armukesega kavandavad nad mehe mõrva. Agamemnon tapetaksegi, Orestes aga ei suuda seda oma emale andestada. Ematapp on väga suur patta, aga Apollon annab noormehele selleks loa. Orestes tapab ka ema armukese. Tegemist on suure draamaga tulvil lepitamatut raevu, traagilisi tundeid ja paratamatut hukku. Agamemnoni surma motiiviks ei ole enam mehe ja naise vaheline patune armastus, vaid ema (Klytaimestra) armastus, kelle tütre on isa tapnud, ning naise otsus kätte maksta mehele oma lapse (Iphigeneia) surma eest sama mõõduga. Iphigeneia hukati sõjaväe nõudmisel, et oodata oleks pärituult Trooja alla purjetamiseks. Neil oli veel kaks last Elektra ja Orestes. Orestes oli saadetud kaugele, Elektra ootas teda koju, et vend maksaks kätte isa mõrvaritele. Orestesest pidi saama kas isa reetur või ematapja. Orestest saatis tema ustav sõber Pylades
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane.
Siis sündis 2 last: Öö (Nyx) & Erebos (=äraarvamatu sügavus, kus pesitses surm). Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus aka Päev. Siis tuli Maa (Gaia) ja temast Taevas (Uranos). Nende lapsed olid monstrumid, tohutu jõuga. 3 esimest: 100 kätt & 50 pead. 3 järgmist – kükloobid. Viimased koletised – titaanid, mõned neist inimestele heatahtlikud. Taevas vihkas esimesi 3 poega ja pani need vangi maa alla salajasse kohta. Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Titaan Kronos (Aeg) varitses isa ja vigastas teda. Neljandad koletised, gigandid, sündisid Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad aka erinnüsed (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära
Siis sündis 2 last: Öö (Nyx) & Erebos (=äraarvamatu sügavus, kus pesitses surm). Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus aka Päev. Siis tuli Maa (Gaia) ja temast Taevas (Uranos). Nende lapsed olid monstrumid, tohutu jõuga. 3 esimest: 100 kätt & 50 pead. 3 järgmist kükloobid. Viimased koletised titaanid, mõned neist inimestele heatahtlikud. Taevas vihkas esimesi 3 poega ja pani need vangi maa alla salajasse kohta. Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Titaan Kronos (Aeg) varitses isa ja vigastas teda. Neljandad koletised, gigandid, sündisid Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad aka erinnüsed (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle
Kui nad hakkasid vägedega merele minema, ei olnud õiget tuult, kuna nad oli olid välja vihastanud jahijumalanna Artemise (olid maha lasknud jänese vms). Et jumalat rahvaga 2 lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga
peajumal needis tudikese nii, et enne sööma hakkamist sööstsid harpüiad toidu kallale ja panid selle rõvedalt haisema. Tudike teadis tänu oma võimetele, et teda saavad päästa Põhjatuule pojad, kes olid argonautide seas. Järgmise söögikorra ajal sööstsid harpüiad taas tudikese toidu kallale ja vennad hakkasid koletisi oma mõõkadega nuhtlema. Enne kui nad koletised tükkideks raiusid, ilmus nende juurde jumalate käskjalg Iris, kes palus harpüiad, kes olid siiski Zeusi koerad, ellu jätta ja lubas, et nood jätavad nüüdsest ennustajaäti rahule. Prohvet oli kangelastele väga tänulik ja hoiatas neid põrkavate kaljude ehk sümplegaadide eest ja ütles, et enne sealt läbi sõitmist tuleb teha katse tuviga. Kui tuvi kaljude vahelt läbi saab, saavad nemad ka. Tuvi kaotas läbilennul mõned sabasuled ja ka laev kaotas vaid ahtriornamendi tipu. Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima.
leida ehk mõni katmata koht kehal Hektoril sundis ta, ning ligemal ise müürile end üha kaunil. hoidis. Kuid ihu kaetud kõik oli sel särav-vaskise rüüga, [- - -] mis oli endale riisund ta saagiks, Patroklose Ütles. Ja tupest, mis kõlkumas vööl tapnud. vasempoolsel ta puusal, Ainus seal kohal, kus seob rangluu kaelaga õlga, kiskudes vasktera-mõõga, nii suure ja valdavalt raske, vilkus lapp ihu tal – koht ohtlikem hingele on see. tormas ta, tõmbunud kokku kui kotas, kõrgustes
Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ache ema oli Thetis
Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ach-e ema oli Thetis. Telki tuli Ach-e parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Krokodillid/deemonid, mingi jumaluse austajad. Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel. Naised koos kaslastega ja naised koos härgadega. Osadel on ka mehed peal, aga üldjuhul nad ei ole tähelepanu keskpunktis ja on väikesed. Võimusau kujutamine naise ja harvem mehe käes. Kuidas kokkuvõtvalt tõlgedada: kui palju neid jumalusi oli? Evans autoriteedina arvas, et kõik väikesed jumalad kujutasid ühte suurt jumalannat, nö emajumalanna (Attis). Ehk ühel jumalannal palju ilminguid. Praegu ei arvata, et see oli monoteism, kuna sel ajal seda lihtsalt ei olnud ja oli ikka erinevaid jumalaid- jumalannasid. Kirjalikes tekstides jumalused Lineaarkirja A-d on leitud kultuslikelt esemetelt, aga ei ole loetav. Jumalanna Assasara, vb seotud Asheratiga (kõlal põhinev). Lineaarkirja B tahvlid, mis tulevad Kreeka vallutustega ei anna infot
mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja
talle Vladivastokist kaasa andis: sellel olid vanaema Ingel ning tema õde Liide. Vanaema tahtis, et Zara Liidet külastaks ning räägiks pärast talle sealsest eluolust. Peatselt kuulis Zara, et Lavrenti ja Pasa plaanivad sõita Tallinnasse. Pika moosimise ja palumise peale võtsid mehed Zara reisile kaasa. Lavrentil ja Pasal oli plaanitud kohtumine bossiga, viimane tahtis Zaraga magada, neiu aga tappis mehe ja põgenes. Ta jooksis läbi linna, metsade, üle põldude, ta palus küüti jne kuniks jõudis lõpuks vanaema õe Aliide maja juurde. Viimane võttis tüdruku enda hoole alla. Aliide ja Zara 1992. aastal Lääne-Eestis Aliide leidis Zara oma maja eest, uuris tüdruku tausta ning pakkus neiule võimalust end korrastada, andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla. Zarat see uudis rõõmustas, sest ta lootis, et koos Talviga õnnestub tal Tallinnasse põgeneda
Aga sealt puhast tigedust ja kõrkust lugedes tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus algas, katsus väike lepitaja veel kord heaga asja ajada. Vastaste käsi soojalt surudes palus ta mahedasti ning magusasti: «Pai poisid, mul on nutt varaks, -- miks te mind nii kurvastate? («Pai poisid» tundsid ühe kolmandiku oma vihast kaduvat.) Pai võõras poiss, mu vend on nii hea, nii armas, ainult täna veidi, üsna veidi äkiline. Tõesti, ta on hea vend, nja ei taha kedagi muud vennaks. (Oodo naeratas ilma tahtmata.) Pai vend, minu võõras sõber on ka hea ja armas. (Jaanus naeratas ilma tahtmata
järjekorda, puhkasid, vahetasid mänguasju, tülitsesid, lõid lahingut, tegid nalja. Ja tal tuli veel meelde, et kuigi kaev oli ainult sada viiskümmend sammu eemal, ei jõudnud Jim veeämbriga kunagi enne tundi tagasi; isegi siis pidi keegi talle harilikult järele minema. Tom ütles: «Kuule, Jim! Ma to&n vee ara, kui sa niikaua värvid.» Jim raputas pead ja. ütles: «Ei saa, mässa Tom. Vanaproua ütles, et pean vett tooma minema ja mitte kellegagi aega viitma Ta arvas juba, et mässa Tom hakkab peale käima, et ma tema eest värviksin, ja seepärast käskis ta mul otsekohe minna ja oma töö ära teha -- ta lubas ise värvimise järe!e valvata.» «Oh, ära pane tähelegi, mis ta ütles, Jim. Niiviisi ta räägib alati. Anna ämber -- olen ühe minuti pärast tagasi. Tema ei saa sellest teadagi.» «Ma ei tohi, mässa Tom. Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
