tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad.
Isegi Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Sealsesse pehmesse vulkaanilisse kivimisse oli käikude uuristamine suhteliselt hõlpus. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt lae- ja seinamaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi raama seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne
Constantinus Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks? Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid) Miks võttis Rooma riik ristiusu 4.sajandil omaks? Sest ristiusk levis kulutulena ja selle levikut ei suudetud peatada.Ei jäänud muud üle,kui ristiusk omaks võtta. Mida maaliti Bütsantsis: kuplile? Kristus inglite vahel apsiidi ülaosale? Jumalaema Maarja lääneseinale? apostlid Joonista ristkuppelkiriku võimalikud põhiplaanid! Joonista tsentraalehituse võimalikud põhiplaanid!
mõistmine, selleni jõudmine. Üllataval kombel on Brahma hindude poolt väga vähesel määral kummardatud. Kogu India peale on vist ainult 2 templit, mis pühendatud Brahmale. Üks tempel on Pushkaris (Rajasthani osariik). Mütoloogiast pärit lugu räägib, et kord ta valetas ja jumal Shiva needuse tõttu, kaotas ta oma positsiooni aupaiste, millega on seletatav ka eelnev märkus. Shiva Shiva Samuti väga populaarne jumalus. Tihti seostatud ka lingam (fallose) kummardamisega, mis on seotud viljakusega. Vishnu Vishnu On kaitsja ja hoidja kehastuseks. Ta on väga populaarne, omades kaastundlikku iseloomu ja omadusi. Vishnut kummardatakse kas eraldi või koos oma kaaslanna Lakshmiga, kes on heaolu (õnne ja rikkuse) jumalannaks. Vishnu ülesandeks on hoida maailma hävimise eest, seetõttu ilmub ta aeg ajalt siia ilma ka sureliku inkarnatsiooni ehk avataarana. Allikad:http://karavanserai.bluemoon.ee/Kultuur/Usundid/hinduism.php http://et.wikipedia
Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. · Pildid, mis illustreerivad otseselt mõnda kohta piiblist ( Vana Testamendi lugusid) (NT; Mooses kaljust vett välja löömas, kolm meest tulises ahjus jne) · Sagedased motiivid : rist, ülestõstetud kätega iniene(palvetaja) Skulptuur: · Ei loodud · Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega · Harrastati näiteks hoopis reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage (temaatika piiblist) Arhitektuur: · Algas kirikuehitus · Varakristlik kirik(eeskujuks Roomas levinud äri-ja kohtuhooned basiilikad) pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes
vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega, monumentaalsus ei ole enam oluline. *Näiteid ehitistest ja teostest: Santa Sabina basiilika Santa Maria Maggiore
andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv
25.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest. – Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 30.Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? – Basiilika. 31.Kas seinamaalid ja mosaiigid on vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? – Ka muu eesmärk, teha ruumid suuremaks, sümboolsed motiivid. 32.Millisest materjanlist tehti mosaiike
keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lõppu. Kõik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevõitu mõisapere vanema tütre vaheline armastuslugu on väga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljöös tähelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamõisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid päevast päeva näinud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Küllap oli ka tema südames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda välja näidata just elu heaolu pärast. Ja saabudes maale oma järjekordset rahasüsti päranduse näol kätte saama, võttis vastu noort Oneginit vastupidiselt pealinna võltssuhetele siiras armastus. Kahjuks aga oli noore mehe hing juba
Amisid · Usulise valiku vabadus Elavad peamiselt Ameerika Ühendriikides · Riigi ja kiriku lahusus (u.200 000 inim.) · Jumalateenistuse keskne osa on jutlus Kristlik usulahk · Maailmas tänapäeval üle 110 miljoni baptisti ja Ei kasuta moodsat tehnoloogiat u 220 000 kogudust (elekter,telefon,autod) Paljud tavad ja kombed pärinevad 17. Sajandist Budism Puuduvad kirikud · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi Eiravad tänapäevast ühiskonda, praktiseerivad...
Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lppu. Kik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevitu misapere vanema ttre vaheline armastuslugu on vga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljs thelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapseplvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid pevast peva ninud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Kllap oli ka tema sdames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda vlja nidata just elu heaolu prast. Ja saabudes maale oma jrjekordset rahassti pranduse nol ktte saama, vttis vastu noort Oneginit vastupidiselt pealinna vltssuhetele siiras armastus. Kahjuks aga oli noore mehe
18. 19. Katakombikunst tähendab lae- ja seinamaale maa-alustes käikudes ehk katakombides. ,,Kunsti tehti" just katakombides, sest tol ajal oli kristlus keelatud ja seega kristlastel jäi üle tegeleda ,,põrandaaluse kunstiga". 20. Varakristlik skulptuur koones ainult reljeefidest, millega ehiti sarkofaage. Reljeefide teemad olid võetud Piiblist. Vabaskulptuure ei loodud, sest püüdi vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 21. Kirikuna võeti kasutusele ehitustüüp basiilika, sest vajati hoonet, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja mille pearõhk oleks siseruumil. 22. Altar asub alati idas. Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgub arkaadide kohal. 23. Kampaniil on kellatorn. Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes
e. miniatuurmaal. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati kristlaste kokkutulekukohtadena. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefikunstiga ehiti näiteks sarkofaage. Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Varakristlikus kunstis välditi skulptuure, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus tuli legendi järgi Rooma ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta läädi pea alaspidi risti). Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid
tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8. varakristlus 12saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Seal leiduvad peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud peaaegu üldse viljelemist. Varakristlikud kirikud olid lihtsad pikergused hooned. Santa Sabina kirik, Peetri basiilika 9. bütsants 515.saj Kreeka kunstitraditsioonide säilitaja ja edasiarendaja. Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need
alused koopad e. katakombid, mille seintesse maaliti surnuid. Katombe leitud Lähis-Idas, Ittalias jm. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Otse Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilme sarnaneb rooma seinamaalile, temaatikas siiski olulisi erinevusi. Kärvale jäänud erootilised motiivid ja kõik, mis seostub paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid vaid nemad. Siis sai alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt. lambatalle õlul kandev mees - Kristus. Kristust sümboliseeris ka kala, lootus oli ankur, paabulind suremtust, Püha Vaim oli tuvi jne. Leidub ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid
käsulauaga teist korda tagasi tulnud. Tulija varjatud võimukus avaldub tema kehaasendis ja rahva poole pööratud kahtlustavas pilgus. Moosese selg on pinges, jalgadel tõmblevad lihased. Käed on aga mõtlikult rinna vastu surutud ja kaks käsulauda kaenla all hoolega kaitstud. Et mõista Moosese umbusklikku pilku ja käsulaudade varjamist, on vaja selgitust. Mooses oli pärast esimest Siinai mäel käiku inimestes, rahvas pettunud. See piiblilegend on seotud kullast ebajumala kummardamisega, pärimusega, mille üldnimeks on tants kuldvasika ümber. Ent Michelangelo skulptuur iisraellaste juhist on seotud ka tugevuse ja võimu nähtava sümboliga. Moosese vaimne võim avaldub tema nö sarvedes. Moosese pale olevat hiilanud ja tema peas võis näha sarvi, pühaduse tunnust. Selline detail vihjab Moosese teistkordsele tagasipöördumisele pärast 40-päevast Siinai mäel olekut. Ühe korra inimestes pettunud, ei kiirusta Michelangelo Mooses jumala nimel rahvale hingestatult kõnelema
20. Kuidas tekkisid meile tuttava kujuga raamatud? Mida neisse alguses kirjutati, kuidas neid kaunistati? Pühakirja tähtsus tõi kasa kristliku raamatukunsti sünni.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 21. Millises olukorras oli varakristlikul ajal skulptuur? Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 22. Mis on basiilika, millistest osadest see koosneb? Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24
Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Kristliku kunsti ainsateks allikateks on maa-alused koopad-katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. 10. Milline kunstiliik levis rändrahvaste(sküütide, keltide, viikingite) seas? Kirjelda mõnd tehnikat või objekti rändrahvaste kunstis? Paljudele rändrahvastele oli iseloomulik nn. loomastiil-kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikud. Rändrahvad eelistasid fantaasiaküllast ja vaba loodusvormide kasutamist
koogutama kukun. Mu eesti sõbranna ohkas kord: "Igalt välisreisilt tulles on sul mingi uus imelik komme kaasas". Ennenägematu on siinne teenindaja alandlikkus kliendi suhtes. Kuigi tegu võib olla kasvõi millegi nii tühisega nagu trukkide ostmine, on müüja alati suisa rohust madalam, pisut kühmus, pidevalt koogutav, nagu kardaks peksa saada kui sulle küllalt meelepärane pole. Ning midagi sulle ulatades teeb ta seda tingimata austust väljendades kahe käega. Kummardamisega käib koos pidev vabandamine. Vabandatakse hüvastijätuks ja telefonikõne lõpus ning ka siis kui keegi sulle näiteks midagi kingib :). Siiski, on hetki, mil kaovad jaapanlaste rafineeritus ja häbelikkus. Need hetked saabuvad tavaliselt pärast paari klaasi saket (riisivein). Purjus kodanikule on lubatud paljud asjad, mille peale muidu kulmu kortsutataks, kasvõi näiteks tänaval urineerimine (kui sa just naine pole). Ja pidutseda neile meeldib.
Kui kätt surutakse, siis on see tavaliselt lõtv ning seda tehakse vaid lääne inimeste pärast. Traditsiooniline hiina kummardus tähendab, et mehed ja naised peavad suruma parema käe rusika vasaku käe peopessa ning hoidma mõlemaid käsi kõhu kõrgusel, samal aja sügavalt kummardades. Teise inimesega tutvudes peaks olema siiras ja rõõmus ning naeratama. See on viisakas. Samuti tuleks luua hetkeline silmside ning siis uuesti pilk langetada koos kummardamisega. See märgib austust teise inimese vastu. Hiinas võib ette tulla ka juhuseid, kui tutvustamise ajal plaksutatakse. Siis on kombeks vastu plaksutada. Hiinas tohib rääkida kõigest, mis puudutab inimese huvisid ja hobisid, eriti aga toidust. Hiinlased peavad toitu "esimeseks naudinguks". Hiinlastele meeldib rääkida ka lastest, kuid mitte enda omadest. Rääkida ei tohiks aga poliitikast, hetke sündmustest, sest need võivad algul vastuolulised olla
linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Pikka aega ei suudetud otsustada, kas kujutada ka Jumalat ehk Isa, või oleks tegu ebajumala kummardamisega. SKULPTUUR Bütsantsi kunst Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti Bütsantsi kunsti tähtsaim aines oli kristlus. Kujutatavad vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem zestid ja värvid said täpse tähenduse. Bütsantsis kasutati harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika rohkesti muna emaili, mis oli püsiv ja tehtud ikoonid on alles
geeniuseks (konkreetne mõiste, võis olla ainult mees, naine oli osa loodusest). Ta kanaliseeris looduse salaplaani. Kunstiteosed kasvavad ise välja geeniusest. Vastandiks käsitöölised – teevad, loovad. Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone. Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu. BYRON oli geenius. Kultuur ja tsivilisatsioon Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia), millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga (viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele – harimine, kultuurseks muutumine. Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina. TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab. Kultuur ei ole midagi, mida saab lihtsalt kaasa, seda peab omandama (õppima). Õppimisvõime on inimestel olemas.
23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Maa alused koopad ehk katakombid. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. 24. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid? Miks just siis? Milline ehitise tüüp selleks sobis ja miks just see? Peale seda, kui 380 aastal kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks ja kui risitkogudused lubatuks said, hakati ehitama kristlikke kirikuid. Kuna vanad antiiktemplid oli eelkõige monumendid ja seal oli pime ning vähe ruumi, siis võeti kasutusele uus ehitustüüp Basiilika. Selles oli palju ruumi ning samuti valgust. 25. Mis on ikoon
Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest köidikutest. Atleedid olid sõdurid, kes kuulusid ülemklassi, kellest sõltus politsei julgeolek. Tööd tegid teisejärgulised kodanikud ja orjad, tänu sellele said noored soosikud end väeteenistusest vabal ajal treenimisele pühendada. Sel põhjusel leidis kreeka skulptuuris eesõiguse alasti noormehe kuju, mida nimetatakse kuroseks. Kuros kehastab seega rõhutatult elitaarset noorusekäsitlust, sümboliseerib
Traditsiooniline hiina kummardus tähendab, et mehed ja naised peavad suruma parema käe rusika vasaku käe peopessa ning hoidma mõlemaid käsi kõhu kõrgusel, samal aja sügavalt kummardades (Foster, 2002). Tänapäeval ei peeta seda enam nii tähtsaks, seega piirdutakse kerge kummarduse ja pea langetamisega (noogutamisega). Teise inimesega tutvudes peaks olema siiras ja rõõmus ning naeratama. See on viisakas. Samuti tuleks luua hetkeline silmside ning siis uuesti pilk langetada koos kummardamisega. See märgib austust teise inimese vastu. Hiinas võib ette tulla ka juhuseid, kui tutvustamise ajal plaksutatakse. Siis on kombeks vastu plaksutada. Hiinas tohib rääkida kõigest, mis puudutab inimese huvisid ja hobisid, eriti aga toidust. Hiinlased peavad toitu "esimeseks naudinguks" (Foster, 2002). Hiinlastele meeldib rääkida ka lastest, kuid mitte enda omadest. Rääkida ei tohiks aga poliitikast, hetke sündmustest, sest need võivad algul vastuolulised olla. Pärida ei tohiks ka
Üldine kunstiajalugu II Tõestisündinud lugu, baseerub Voldemar Vaga teosel ,,Üldine kunstiajalugu" 1. Varakristlus: a) enne Milaano edikti; b) pärast. · Arhitektuur al 4. sajandist o Katakombid Lähis-Idas, Itaalias (Rooma linna all) ja mujal Tuffi uuristatud · Seina- ja laemaalid o Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid. Kristliku sümboolika algus · Kristus kala · Lambatallega mees hea karjane · Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants:
23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Maa alused koopad ehk katakombid. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. 24. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid? Miks just siis? Milline ehitise tüüp selleks sobis ja miks just see? Peale seda, kui 380 aastal kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks ja kui risitkogudused lubatuks said, hakati ehitama kristlikke kirikuid. Kuna vanad antiiktemplid oli eelkõige monumendid ja seal oli pime ning vähe ruumi, siis võeti kasutusele uus ehitustüüp Basiilika. Selles oli palju ruumi ning samuti valgust. 25. Mis on ikoon
enamasti maa-aluseid matmispaiku katakombe. Need olid kas looduslikud või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Käikude seintesse uuristati hauad. Neis leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldmuljelt meenutavad need rooma seinamaale, kuid temaatika on erinev. Kõrvale jäeti erootilised motiivid ja kõik, mid võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega Samuti on igale kujutisele antud uus tähendus, millest said aru ainult usklikud. 13.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefidega kaunistati näiteks sarkofaage. 14.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Skulptuure ei loodud, sest püüti vältida sarnastust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid 1.Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus?
motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR: Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv
lõppu. Kõik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevõitu mõisapere vanema tütre vaheline armastuslugu on väga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljöös tähelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamõisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid päevast päeva näinud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Küllap oli ka tema südames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda välja näidata just elu heaolu pärast. Ja saabudes maale oma järjekordset rahasüsti päranduse näol kätte saama, võttis vastu noort Oneginit vastupidiselt pealinna võltssuhetele siiras armastus.
alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Lääne kristlaskond on roomakatolik idakristlaskond on kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks.idakirikus leviti ikoonide(püha piltide )austamine. Krisluse ja neitsi Maarja kõrval kujutati ka silmapaistvaid isikuid, kes muutusid pühakuteks. 730 keelas keiser leon II ikoonide kummardamise.teda ja tema poldajaid hakati nimetama ikonoklastideks, ikoonide austajaid aga ikonoduulideks. Ikooni austamine võrdub ebajumala kummardamisega ja läheb vastuollu Piibliga. Suur hulk püha pilte hävitati. Kultuur: Bütsants oli vahelüli idamaade ja Lääne-Eurooap vahel. Suur harmooniline terviklikus varakristlusest, hellenismist ja ida-kultuurist. Õitseaeg oli Justinianuse valitsesajal ja 9 saj pärast pilditüli tippu. Kodusõda ikonolistide ja ikonoduutide vahel. Kujutav kunst: mosaiik, hagia Sophia katedraal, tehti ka freskosid. Rõhutati ehituse sisemust. Kuldne taust maalil. Ikoonmaal- puu plaadile maalitud püha pilt 9 saj
materiaalsete ja füüsiliste hüvede nautimist, edasipüüdlikkust, hingelist ja füüsilist vabadust ja määramatust, kuid sätestab siiski omad reeglid, mille rikkumine võib kaasa tuua inimese langemise või isegi surma. Ratsionalistlik satanism paneb aukohale ka seadusekuulekuse. ( http://wiki.zzz.ee/index.php/Satanism#Okultistlik_satanism) 2) Okultistlik satanism on otseselt seotud Saatana kui kurjuse kehastuse teenimise ja kummardamisega. Okultistlikud satanistid loodavad Saatanat teenides tugevdada tema jõudu ning seeläbi hävitada lõplikult Jehoova. Oma eesmärkide teostamiseks peavad nad musti missasid, ohverdavad loomi ja inimesi ning tegelevad musta maagiaga. Otseselt kristlaste ja kristlike kirikute vastu nad ei astu, kuna usuvad, et sellel pole olulist rolli Jehoova hävitamisel. Sealjuures ohverdamine ja otsene kuritegevus on üliharuldased, kuna suurem osa
,,Igaüks saab asjadest omamoodi aru". 3. TURG, turu iidol- seotud keele ja kõnega. Sellest kõnest erineva arusaamisega ning tõlgendamisega. Kuna keeled erinevad, siis keelest tulenevalt Päike (helios) antakse erinevates keeltes erinevalt, erinevas sugus (saksa k naissoost die Sonne; vene k keskksoost, kuigi Päikesel puudub sugu). 4. TEATER, teatri iidol- lava olevad näitlejad on kõrgemal, püüne peal. Mõtlemise viga seotud autoriteetide liigse kummardamisega, alt-üles vaatamisega. Laieneb väljakujunenud dogmadele ehk eelarvamustele. Veel üks empirismi esindajaid- THOMAS HOBBES (1588-1679). Empirismi raames esindas ka materialismi. Tema järgi kõik nähtused on füüsikalised osakesed, mis toimivad/tegutsevad füüsika seaduste järgi. Maailm on lihtsalt mehhaaniliste kehade kogum. Ta oli ka poliitiline filosoofia- uue riigi tekkimise teooria- ühiskondlikud lepingu teooria (social contrack). Riik tekib omamoodi
seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootika ja kõik mis seostub paganlike jumalatega. Kasutasid ka tingmärke, mille tähendust teadsin ainult nemad. Varakristlikud maalid on kohmakad, aga arengulooliselt on nende tähtus suus nendest sai alguse uue ajastu kunst, milles väljendub uus ellusuhtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristlikul ajal peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neilde omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute
Seal ka terve peatükk sellest, kuhu palverännakuid teha tuleks. Bhakti intiimset laadi pühendumus. Õpetustes on jumalused inimestesarnased (nt Krisnat kujutatakse teinekord muda sööva lapsena; noorukina, kes varastab rõivaid), inimestele lähedased. Vabanemisele viivad 3 asja: karma, teadmine, bhakti (täielik hingeline pühendumus jumalale). Devi naissoost kaasa.. tema ja Siva kooslus oli lahutamatu pakt, pani aluse..mingi asja tekkele Siva kummardamine on seotud ka surma kummardamisega. 2.aastatuhande algul pKr tungisid Indiasse moslemid, sissetungi mõju polnud katastroofiline, hävitasid mõningaid templeid, templikividest ehitati hiljem moseesid, hinduism pmst elas üle selle. Budismile mõjus hullemini. Hinduismil polnud 1 kindlat asutajat. BUDISM Asutaja oli Buddha. Linnade tekkega 8-6.saj eKr kaasnes ühiskondlik stress, filosoofilise mõtte areng, millega kaasnes askeetlike liikumiste tõus ja uute religioonide teke.
Tärkas kristlik raamatumaale miniatuurmaal. 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele
Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest köidikutest. Atleedid olid sõdurid, kes kuulusid ülemklassi. Tööd tegid teisejärgulised kodanikud ja orjad, tänu sellele said noored soosikud end väeteenistusest vabal ajal treenimisele pühendada. Sel põhjusel leidis kreeka skulptuuris eesõiguse alasti noormehe kuju, mida nimetatakse kuroseks. Kuros kehastab seega rõhutatult elitaarset
on m¨argi algkujuks. Kuna / ¡ Kuju- m¨argil on palju t¨ahendusi, £77 ¢tab jalaj¨algi , millele lisa- siis liideti juurde v~otmena . tud k~over joon . T¨ahendab paikkondlikke ju- j¨ argi kujutab taimede malusi ja loodusvaime, nen- u ¨lespoole suunatud kas- de kummardamisega seotud vu . Luu- ja pronkskir- rituaale ning kogukonda koos ja m¨argid kujutavad jalaj¨algi, hoidvaid j~oude. mille alla m~onikord lisatud manan~ou kujutis osutamaks / ¡ Koosneb ja enne v¨aljaminekut sooritata- £81 ¢m¨arkidest. kujutab pikse- vale rituaalile. Jaapanis vas- noolt k~overdumas v¨alja vih-
卜文 ✄ ど しゃ ど ✂形声 ✁Vana kuju . H¨aa¨ ldusosutiks on 土, mis vanasti h¨aa¨ ldus 社. 土 on じ m¨argi algkujuks. Kuna 土 m¨argil on palju t¨ahendusi, siis liideti juurde v˜otmena 示. T¨ahendab paikkondlikke jumalusi ja loodusvaime, nende kummardamisega seotud rituaale ning kogukonda koos hoidvaid j˜oude. 音符 ⇒ 土 VANASTI H A¨ ALDUS ¨ 土 SAMA 反対 ⇒持 MOODI KUI 社 1 maaema p¨uhamu, maaemale ohvrite teenimisega toomise koht 4 grupp, organisatsioon
annaabi.ee 
