TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Jelizaveta Sarafanova SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALUUS Uurimistöö Oppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja saastva arengu ökonoomika Juhendaja: Raivo Soosaar Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 0 SISSEJUHATUS..............................................................................
rahastatakse täies ulatuses valla eelarvest5. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2011. aasta Rae valla eelarve kulud 53% haridusse6. Autorid eeldavad, et 2013. aastal on eelarve kulud haridusse protsentuaalselt samasugused või isegi suuremad. Tulubaasi peaks suurendama füüsilise isiku tulumaksust laekuv summa ning samuti jääb vallale alles raha, mis ennem kulutati vallasisese kooliõpilaste transportimiseks (Peetrist Jürisse). Projekti kulu-tulu analüüsi läbiviimiseks peavad olema määratletud projekti kulud ja tulud. Kulud on teada, mis on 5,1 miljonit eurot, kuid tulusid ei saa autorid õigetesse rahaühikutesse väljendada, kuna puuduvad täpsed andmed. Autorid saavad oletada, et ühe inimese hariduse väärtus on 500 eurot (aastas 6 000 eurot). Keskmiselt võib olla täidetud lasteaed-põhikoolis kohti 700 ehk tulu aastas (6 000*700) 4 200 000 eurot, mis iga aasta suureneb 1 euro võrra.
Majandus. Palga aste Astme TM% Astme TM Tulumaks Tegelik Palk kätte (eur) kokku tulumaksu % (eur) 0,001-250 0 0 0 0 250 250,01-500 10,00% 25 25 5 475 500,01-1000 20,00% 100 125 12,5 875 1000,01-00 30,00% 2700 2825 28,2 7175 (10 000) Ma valisin need arvud ning määrad,kuna olemas olevad palga astmed ning astme tulumaksu protsendid vastavad ligikaudu hetkel ühiskonnas tegutsevale suhteliselt madalale majandusseisule. Esimese palga astme arvude vahemik on piisavalt madal,mis jääb tulumaksu nõudvast piirkonnast välja ning ühtlasi ligineb see summa Eesti miinimumpalgale,milleks on...
Minu ühe kuu tulud ja kulud Pereliikmete arv 1 Sissetulek kuus 3980 Eluasemekulu 900 Trantsport 750 Meelelahutus 200 Rõivad 300 Tervishoid 100 Side 250 Alkohol, tubakas 500 Toit 780 Söömine väljaspool kodu 200 Kokku: 3980 Järeldus Minu kuu sissetulek (3980 kr) on sama mis väljaminek (3980 kr). Kui väga suur soov on kokkuhoida, siis ei saaks ma seda ikka teha. Vahest tuleb kuus isegi miinus aga üle ei jää midagi! Kui tahaksin suuremat sissetulekut, peaksin ma tööle minema! Kuna on majanduskriis, siis siin Võrus kahjuk...
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirt...
Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, ...
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Ri...
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulem...
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip.
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus ...
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
Ülesanne Nr.3 Ülesandes (2) prognoosisite ettevõtluse kulu üldiselt. Nüüd tuleb kuludest eraldada töötasu osa ning arvutada järgmist: 1. Kuu brutotöötasu ja lisanduv tööjõumakse summa. 2. Kuu netotöötasu. Kes alustas tegevust füüsilisest isikust ettevõtnaja, arvutab: 1. Esimese aasta kasumist tuleneva maksukohustuse. 2. Summa, mis peale maksukohustuse täitmist alles jääb. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta KESKMINE 5 AASTA (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) JOOKSUL Tulu 40000 ...
Jrk HARIDUS SUGU ASULA TULU KULU PALK 1 4 1 2 240,40 817,51 1 000,00 2 2 1 1 708,29 674,66 2 000,00 3 4 1 1 725,00 754,21 3 500,00 4 5 1 1 800,00 641,75 1 600,00 5 3 1 2 880,82 1 351,81 2 000,00 6 5 2 2 908,63 709,14 1 700,00 7 3 2 1 1 035,67 818,93 2 115,00 8 4 2 2 1 050,84 917,61 1 428,00 9 5 1 1 1 119,87 1 429,05 4 500,00 10 5 2 1 1 370,20 1 011,09 2 780,00 11 5 1 1 1 383,33 925,63 1 800,00 12 6 2 2 1 414,59 914,67 2 700,00 13 5 ...
VARAD (assets) Käibevarad (Short-Term Assets) Põhivarad (L Ostjate maksmata arved (Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 ...
Inimressurss Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Raha Kulu Tulu Inimressurss Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Kaubad ja teenused Sotsiaalmaks, käibemaks Tulumaks jt. maksud jne. Raha Kulu Tulu Inimressurss Loodusressurss Kapitali...
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. 7) Normatiivne majandusteadu...
Kodutöö 2 TTK0020 Keskkonnaökonoomika 2017/2018 Kodutöö 2 vastused tuleb esitada trükitud kujul või käsitsi kirjutatuna (loetavas käekirjas). paberkandjal viiendas harjutustunnis. Soovitatav on lahendada ülesanded rühmatööna (2-3 inimest). Rühma liikmete nimed ja matriklinumbrid tuleb esitada koos kodutööga. Rühmatöö eeldab seda, et ülesandeid ja probleeme arutatakse ja lahendatakse koos. Rühma liikmed, kes esialgselt rühma lülitati, kuid, kes ülesannete arutamise ja lahendamise protsessi ei panustanud, tuleks esitatud kodutöö teostajate nimekirjast välja jätta. Lugege kodutöö aluseks R. Coase artikli "Ühiskondliku kulu probleem", mille leiate Moodle's. Alloleva tabeli leiate Coase artiklist "Ühiskondliku kulu probleem". Tabel näitab seost loomapidaja veisekarja suuruse ja maaharija viljasaagile ühe aasta jooksul veiste poolt tekitatud kahju vahel. Ühe ühiku vilja netotulu on $1. Oletage, et kõik hinnad kujunevad konkurentsiturgudel. ...
1. Tasakaaluhinnaks nimetatakse hinda, mille korral a) tulu võrdub 0-ga, b) keskmine kulu võrdub tuluga c) nõutav kogus on võrdne pakutava kogusega d) keskmine kasum võrdub toote hinnaga. 2. Kui Q ( p ) on pakkumisfunktsioon, siis müügihinna p suurenemisel a) pakutav kogus Q kahaneb, b) pakutav kogus Q kasvab, c) tootmiskulud suurenevad, d) püsikulu suureneb. 3. Olgu Q D ( p ) 100 2 p nõudlusfunktsioon ja QS ( p ) 4 p 5 0 pakkumis- funktsioon. Siis hinna p 25 korral a) Nõudlus ületab pakkumise b) Pakkumine ületab nõudlust c) Nõudlus ja pakkumine ühtivad d) Nõudlus ja pakkumine võrduvad mõlemad 0-ga 4. Tasuvuspunktiks nimetatakse müügimahtu, mille korral a) Püsikulu ja kasum on omavahel võrdsed, b) Muutuvkulu ja kasum on omavahel võrdsed, c) Kogutulu ja kogukulu on omavahel võrdsed, d) Kogutulu ja keskmine kulu on omavahel võrdsed. 5. Kui tulufunktsioon on R (Q ) 9Q ja kulufu...
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool...
1) Üldkogumi keskmise µ hinnang on valimkeskmine: x tulu = 3 385,23 x kulu = 2 894,88 x palk = 5 937,23 , keskmiste saamiseks kasutatud valemit AVERAGE. 95% usaldusvahemik üldkogumi keskmisele: kus: n valimi maht valimstandardhälve Usaldusnivoo 0,95 puhul Tulu Kulu Palk (1842,85, 4927,61) (1700,49, 4089,27) (2877,88, 8996,58) Näiteks tulu puhul kasutatud valemit (AVERAGE(E2:E36) 1,96*(STDEV(E2:E36)/SQRT(COUNT(E2:E36)) , AVERAGE(E2:E36) + 1,96*(STDEV(E2:E36)/SQRT(COUNT(E2:E36)) NB! Kulu ning tulu puhul kasutatud samasid valemeid (vastavate andmetega). 2) Naiste arv antud valimis 10 (valem COUNTIF(C2:C36;2)), seega 10 2 ...
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus ...
Majandusteaduses hinnatakse perioodi lühi- või pikaajaliseks selle aja järgi, mis ettevõttel kuluks oma tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks Pikaajalisi kulusid nimetatakse ka investeeringuteks. Metsanduses on diskuteeritud selle üle, kas metsauuendamiskulud on lühi- või pikaajalised. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas 5 ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks;
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
halvasti. Efektiivne – ei ole võimalik suurendada kellegi heaolu ilma, et kellegi teise heaolu alaneks. Ebaefektiivne – On võimalik suurendada kellegi heaolu, ilma et kellegi teise heaolu alaneks. 5. Turutõrge - Olukord turul, kus pakutakse kaupu või teenuseid rohkem või vähem kui ühiskond vajab. Turutõrge – avalikud kaubad ning välismõjud. Seos on otsene. Tuvastame turtõrkeid läbi selle kui turg on ebaefektiivne. Seos leida efektiivsusega. 6. Kulu-tulu analüüs - Meetod või tehnika mingisuguse avaliku poliitilise programmi hindamiseks. Kas on tasuv või mitte? 7. Kaldor-Hicksi kriteerium - Liidame kokku kõik tulud ning lahutame kõik kulud ja saame mingi tulemuse. Need kes võidavad nende võit on suurem kui kaotajate oma. Seega kellegi heaolu võib halveneda 9. Kulu-efektiivsuse analüüs - Majandusteadlaste poolt väljatöötatud meetod. Erinevus kulu-tulu analüüsist? Tulemi poolt me ei hinda rahas kulu-efektiivuse puhul.
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumi...
Küsimused Ester Alasalu Õiged vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga Tulud 1. Mis on ettevõtte tulu e.müügikäive ? · Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist · Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest · Raha, mis saadetakse annetustest · Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks 2. Mida neist loetakse müügituludeks? · Ostjate ja tellijate ettemakseid kohustused · Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad · Müüjate poolt antud allahindlus · Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena · Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Ka...
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. To...
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on kroon, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada krooni ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus ...
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris “muud kulud” või “muud tulud” ja kirjeldage seda selle järel veerus “Seletus”. 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Aliis Matrikli nr. 144569 Perekonnanimi: Allandi Eriala: Keskkonnatehnika ...
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris “muud kulud” või “muud tulud” ja kirjeldage seda selle järel veerus “Seletus”. 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Galina Matrikli nr. 155288 Perekonnanimi: Stepanova Eriala: Ärindus ...
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on kroon, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus ...
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri...
Ülesanne1: Kaupluse bilanss Ostuhind (kr/tk) Kulu müüjate [ostuhind palkadeks (kr/tk) moodustab allpool [moodustab allpool toodud protsendi toodud protsendi müügihinnast] ostuhinnast] Toote liik Kogus (tk) Müügihind (kr/tk) 70 13 diivan 7 24500,35 17150,245 2229,53185 tugitool 16 13550,50 9485,35 1233,0955 laud 5 3546,90 2482,83 322,7679 lamp 21 356,6...
1. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (tootaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tooandja) kohustus (tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7). 2. Tulumaksuseaduse §-de 2, 49 ja 53 kohaselt maksavad kingitustelt ja annetustelt tulumaksu residendist juriidilised isikud (sh avalik-oiguslikud isikud, erakonnad, MTU-d, SA-d jne) ning mitteresidendid, kellel on pusiv tegevuskoht. Kingitustelt ja annetustelt ei tasu tulumaksu kohaliku omavalitsus- ja riigiasutused. Tulumaksusoodustusega MTU, SA ning usuliste uhingute nimekirja kantud isikud ei tasu annetustelt tulumaksu, kui nad teevad annetusi allpooltoodud loetelu punktis 1 nimetatud isikutele. Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistottu kasutab maksuhaldur nende moistete sisustamiseks nende tavatahendust voi teistes oigusaktides (nt volaoigusseaduses) satestatud ...
Kodutöö 1 TTK0020 Keskkonnaökonoomika sügis 2015 1) Lähtuge Garret Hardin-i artiklist: ,,Ühismaa tragöödia" ja vastake järgmistele küsimustele: a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of commons)? Argumenteerige artikli põhjal. b) Kas on võimalik ühismaa tragöödiat vältida, mida peaks sellisel juhul ette võtma ja kes seda peaks tegema? a) Ühismaa tragöödiat põhjustab- kui mingi maa-ala on ilma igasuguste piiranguteta avatud kõikidele inimestele ning kasutamiseks kättesaadav. Ühist maa-ala saavad kõik kasutada oma isiklikes huvides, avaldades läbi selle antud maa-alale negatiivset mõju. Kui iga indiviidi poolt saavutatud negatiivne mõju maa-alale ei pruugi silma paista suure kahjuna, siis kõikide indiviidide mõjud kokku võivad viia traagiliste tagajärgedeni. Tulemuseks võib olla maa-ala kasutuskõlmatuks või viljatuks muutumine. Kokkuvõtvalt on ühismaa tragöö...
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
Kasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -k...
Funktsiooni mõiste Kui hulga X igale elemendile x on seatud vastavusse kindel element y hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on defineeritud funktsioon, mida tähistatakse kujul y = f (x) Hulka X nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. Hulka f(X)={yY: leidub x X nii, et f (x) = y} Nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. ·Olgu meil hulk X, elementidega x1, x2, x3, .... · ja hulk Y, elementidega y1, y2, y3, .... ·Igale elemendile hulgast X seatakse vastavusse üks element hulgast Y Hulk Y Hulk X y2 x2 y2 = f (x2) y3 x3 y1 x1 y1 = f (x1) ·Eeskirja, mis selle seose määrab, nimetatakse ...
Ülesanne Nr.2 Kui kool lõpetatud, tuleb hakata ise ettevõtjaks. Millise ettevõtlusvormi valite, miks? Millised on Teie, kui ettevõtja, tulud ja kulud ning milliseid varasid plaanite osta, et majandustegevust aktiviseerida. Millal saavutate kasumi? Koostage lähtuvalt valitud tegevusvaldkonnast ja ettevõtja juriidilisest vormist rahaline prognoos tulude- kulude lõikes esimese viie aasta kohta. Pärast kooli lõpetamisest ma küll kohe ettevõtjaks ei saa. Põhjus on mul lihtne, esialgu ma tahaksin töötada soovitavalt suures ettevõttes, kust ma saan piisavalt teadmisi ja kogumust. Arvatavasti 2-3 aasta pärast ma alustan enda ettevõttega, küll praegu ei ole ettevõtte sfäär valitud, kuigi loodan, et seotun ta merendusega. Arvestades, et mu esimene ettevõtte kogumus oleks merenduse varastuse müümine, valiksin ettevõtlusvormi nagu Osaühing. Minu meeles, see on kõige lihtsam viis alustada ettevõttega, sest minimaalset nõutava algkapital on üsna vä...
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk m...
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kas...
annaabi.ee 
