Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilas...
Helena Tulve 28. Apr ill 1972 Elulugu Eesti helilooja Sündinud Tartus ja üles kasvanud Tallinnas ning Pärnus Kuueaastaselt kolis ta oma vanaema juurde Tootsi Õpingud Kooli alustas kuueaastaselt Õppis Vändra lastemuusikakoolis Õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis.1990 lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 19891992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Looming Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal Tihti tema heliloomingus leiab prantsuse spektraalmuusikat, Gregooriuse koraali, IRCAMi(Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituut) eksperimente ja idamaise muusika jooni Kirjutanud ka suurvorme Teosed "a travers" ("Kaudu") 1998 "Sinine" 1998 "Sula" 1999 "Traces"("Jäljed") 2001 "Hõbevalge" 2007/2008 "Ma kuulsin sind laulmas" 2010 Tunnustused 2000 Heino Elle...
august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupoeg", ,,Säärane mulk", ,,Kosjakesed") lavastades pani ta aluse Eesti tearile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Ta kirjutas 4 näidentit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 1870. aastate lõpul muutus teatritegevus seltsides massiharrastuseks ja Koidula
looduskaitseala valvurina. · Kristiina Ehin ja tema abikaasa Silver Sepp ootavad oma perre järelkasvu, kes peaks ilmavalgust nägema suve lõpul. Looming · Luulekoogused ja proosaraamatud · Tõlkimine ja artikli kirjutamine · Laulmine · Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. · Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium ja Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Tema ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000 ) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Tänan tähelepanu eest!
hingestatus *Teosed kannavad poeetilisi pealkirju, mis on sageli seotud loodusaistingutega *Suur tähelepanu kõlale *Õhuliste ning õrnade kõlavärvidega ("Allikas") Looming *Tähtteoseid aastast 2002 oli Kõrvitsa "Armastuse märk" * Palju teosed kitarrille (,,Halo", ,,Kiss on the Water") *Kirjutanud muusikat ka nuku- ja joonisfilmidel Preemiad *2001.a Heino Elleri nimeline preemia *2002. aastal noore kultuuritegelase preemia *"Eldorado" saavutas 2003. a Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koha *Tema teoseid on mängitud mitmetel festivalidel. "For You, the Messenger Of Night" Kuulamiseks http://www.youtube.com/watch?v=M0h9W31CfNk http://www.youtube.com/watch?v=B8KvzZvN4y0&feat http://www.youtube.com/watch?v=t5yq5k5cbYI&featur
• Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester • Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht • 2006 Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära” • 2007 aastapreemia Eesti Muusikanõukogult Tähtsamad teosed • “Metsalill” (oboele ja klaverile, 2002) • “Laul Päikesele” (lastekoorile, 2002) • “Thulema laulud” (flöödile ja klaverile, 2002) • “Hümn” (klaverile, 2003) • “Solano” (altflöödile, tšellole ja klaverile 2003)
Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Tunnustused 2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist 2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) 2004 Valgetäht V klass 2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia 2006 Noore kultuuritegelase preemia Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kuulamine Anastatica (2011): https:// www.youtube.com/watch?v=4oe4FcKJuMw Öö (1997): https:// www.youtube.com/watch?v=MBw8FXC4Sbs Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele. 1742.a. sai Anton Thor Helle ka Ida-Harju praostiks. Ta suri 1748.a. 14.oktoobril 1989 avati Jüri kiriku kõrval esimese eestikeelse "Piibliraamatu" trükist ilmumise 250.aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe ning kultuuritegelase Anton Thor Helle mälestuseks Aino Jürjo kavandatud ja Arvi Dina valmistatud mälestusmärk.
Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena, siin paiknevad 4 kultuuritegelase hauad ajaloomälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. · Kuurhoone Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a. linnaarhitekt C. Lorenzeni projekti järgi. Ristkülikukujulise põhiplaaniga ehitis jaguneb funktsionaalselt kolmeks osaks: keskel restoran-kohvik, paremas tiivas kontserdisaal ja torn koos vaateplatvormiga, vasakul abiruumid. · Nikolai Kirik
juulil 1977 Raplas Temalt ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" "Simunapäev" "Luigeluulinn" "Kaitseala" "Emapuhkus" "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest. 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära". "Viimane Monogaamlane" Ilmus 2011.aastal Illustreerinud on raamatu Kristiina Ehin ise, oma joonistustega. (pigem kritseldustega) Teose vastuvõtt oli soe ja äratas palju huvi, kuna Kristiina Ehini tekstid on väga omapärased. Minu arust on Kristiina Ehin üks geniaalsemaid noori Eesti kirjanikke/luuletajaid. Luulekogu tutvustus Luulekogu põhiteemaks on armastus
2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused: ·2000 Heino Elleri muusikapreemia ·2004 aasta ema valimiste üks 4 finalistist ·2004 Eesti aasta muusik (Eesti Raadio valis 23. korda) ·2004 Valgetäht V klass ·2004 150 000 krooni suurune kultuuri aastapreemia ·2006 Noore kultuuritegelase preemia http://www.youtube.com/watch?v=IDoKnpiUBcE Kasutatud kirjandus: · https://www.google.ee/search? q=Helena+Tulve&espv=210&es_sm=122&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=5X20Uv- 5JOGwyAO1xoHIDA&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1517&bih=713&dpr=0.9#facrc=_&im gdii=_&imgrc=-q6YgsmvJd6PXM%3A%3BGl8f38JYkg5U1M%3Bhttp%253A%252F %252Fklassikaraadio.err.ee%252Fklassik%252Frost%252FHelena_edit_318.jpg%3Bhttp %253A%252F%252Fklassikaraadio.err.ee%252Ftoimetus%253Fperson
Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitmeid tõlkeluuleauhindu Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna luulekogu "The Drums of Silence" eest aastal 2007 Samuti aastal 2010 Poetry Book Society Recommended Translation auhind luulekogu "The Scent of Your Shadow" eest Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Ole siin Ole siin kui sind parasjagu kõige vähem ootan tule maailma ilusaimate lilledega sel tunnil kui me mõlemad oleme kaotanud nii palju et võiksime tõepoolest teineteist leida. Mu sõbra esivanemate talu Pandi uute omanike poolt kahe milli eest müüki Käisime seda vaatamas meie vabad ja vallalised kellele isegi laenu ei anta
Anu Talile maineka auhinna "Echo Classic Award 2003" ja aasta parima noore muusiku nimetuse. Echo Classic Award on tuntuim ja kaalukaim klassikalise muusika auhind Saksamaal, olles osa sealse plaaditööstuse paraadauhinnast Echo Award. Saksamaa mastaabis võib seda võrrelda Ameerikas jagatavate Grammydega. 2003 aastal anti see auhind klassikavallas välja 22 kategoorias ning võitjad valis hääletuse teel Deutsche Phonoakademie. Anu Tali on pälvinud Eesti Noore Kultuuritegelase preemia 2004. 2006 aastal valis Eesti Raadio Anu Tali Aasta Muusikuks, kui dirigendi, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga. Aasta 2006 oli Anu Talile loominguliselt väga edukas. Noor eesti dirigent juhatas menukaid "Carmeni" etendusi Savonlinna ooperifestivalil ja dirigeeris mitmeid Euroopa tähtsamaid orkestreid: Mozarteumi orkester, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie, Müncheni Bach
spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud 5 raamatut. Kristiina luulekogu "Kaitseala" pälvis 2006. aastal Gustav Suitsu stipendiumi ja ka Kultuurkapitali luulepreemia. 2008. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase aastapeemia. 2016. aastal pälvis Kristiina Valge tähe IV klassi teenetemärgi. Kristiina Ehin on alates 2011. aastast muusiku Silver Sepaga abielus ja 2016. aastal on nende perre lisandunud tütar Luike. Kristiina Ehini isa Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011) oli samuti kirjanik ja tõlkija. Kristiina esindas Eestit 2012.aastal läbiaegade suurimal suulefestivalil "Poetry Parnassus" . Luuletuse analüüs Vastamata armastused
klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe side Tallinna töölistega. Enamlaste juhiks kujunes kohaliku ministeeriumikooli juhataja Anton Künnapuu (1864 - 1919), kes oli Raplasse elama asunud seoses kooli avamisega 1913. aastal. Tema tütar Olga Lauristin (1903) oli Rapla rahva esimene saadik uude riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris 1941. Raplast on pärit Anton Vaarandi (1901 - 1979), ajakirjanik, kellele 1965. aastal anti Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Tänapäev. Rapla linna kiire areng algas tema nimetamisega rajoonikeskuseks 1950. aastal. Sellest ajast on linna elanike arv kasvanud üle 4 korra, ehitatud arvukald haldus-, teenindus- ja tootmishooneid, kommunaal- ja eramaju, välja arendatud tänava- ja tehnovõrgud. Rapla tööstust esindavad mujal asuvate ettevõtete tsehhid. Neist märkimisväärsemad on Tallinna Katsetehase "Estoplast" ning Tallinna Piimatoodete Kombinaadi tsehh.
aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Luulekogud Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Looming me möödarääkimiste naerune lootsik triivib omasoodu meie märkamatajätmiste hajameelsed palvehelmed
rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias teise koha, 2004. aastal pälvis ta orkestriteos "Sula" rostrumi võidu. 2000. aastal sai Helena Tulve oma viimaste aastate loomingu eest Heino Elleri nimelise preemia, 2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis ta Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemia. 2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio ta Aasta Muusikuks. 2006. aastal pälvis helilooja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Samal aastal tunnustati Monaco printsi Pierre'i fondi heliloomingu auhinnaga Tulve teost ,,Reyah hadas 'ala" ning orkestriteos ,,Sula" pälvis ISCM-CASH Young Composers Award'i. Tulve "In a nakht fun yeridah" pälvis festivali "Eesti muusika päevad 2006" heliloojapreemia. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve teoseid on kirjastanud Edition Peters
TALLINNA POLÜTEHNIKUM JAN KAUS - HETK Kirjandus Tallinn 2012 JAN KAUS Jan Kaus on eesti kirjanik. Ta sündis 22. jaanuaril 1971. Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Ta on saanud palju tunnustusi. Nagu näiteks 2001 aastal Loomingu kriitikapreemia, 2003. aastal sai Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia ja Ponkala Fondi preemia, aastal 2007 sai ta stipendiumi ,,Ela ja sära" ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Jan Kaus oli 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja. Aastatel 2004 2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, peale selle oli ta Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali korraldaja ja Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist ja kujutav kunstnik.
*Soololaulud "Niitja"(H.Salus ja K.E.Sööt); "Sügis"(K.E.Sööt) *Rahvaviisitöötlused "Meie elu"(M.Mohn); "Mis sa nutad, lillekene?"(L.Koidula) 5. Kokkuvõte: Rudolf Tobias on jätnud sügava jälje eesti muusikaajalukku ja mitte ainult. Tobiase oratoorium ,,Joonase lähetamine" on ka paljudes Euroopa riikides ettekandele tulnud. Vaatamate sellele, et oratooriumi ettekannet ei saatnud koheselt edu, sai sellest aja möödudes rahvusvaheliselt hinnatud teos. Hinnatud kultuuritegelase staatust kodumaal näitab, lisaks Tobiase teoste esitamisele, ka helilooja kujutise lisamine Eesti kroonile. Taasiseseisvunud Eesti rahatähtedel oli koos väärikas seltskond. 6. Kasutatud allikad: 1) http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/elu.htm 2) http://www.hkhk.edu.ee/vanker/kultuurilugu/rudolf_tobias.html 3) http://www.concert.ee/? sisu=rep&mid=&kat=&etendus=1513%E2%8C%A9=est&aid=2977 4) Wikipedia 5) Eesti muusika bibliograafiline leksikon
vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast 1956 üritati Hrustsovi kukutada, katse ebaõnnestus Eestis. 40 tuntud Eesti kultuuritegelase allkirjad Tugevnesid arreteerimised ja läbiotsimised
Veerandtoonid, multifoonid, range meetrumi puudumine. Loomingu "küpsuse verstapost". Helilooja enda sõnul leidis ta teosest "omapärast poeesiat, mida oli kaua otsinud". Lüürilisus jääb, kuid see pole enam nii pehme lüürika. 2000. aastate esimesel poolel värvirikkad, voolava tekstuuriga orkestriteosed: "Armastuse märk" (2002) osales rostrumil 2003. aastal Viinis. Tõi Kõrvitsale Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. Alguses pikad laskuvad liinid, flöödid, ühe noodi ümber keerutamine (klisee?). Edaspidi suur ork.kõla, helge meeleolu. Kasutab meloodias harmoonilist minoori siit idamaine kõla. Huvitavad tämbrid! (Vibrafon ja oboe koos; rain tree). Omamoodi kõlaotsingud, sulatab tämbreid. "Eldorado" (2002) inspireeritud Edgar Allan Poe luulest "Ellujäänute laulud" (2004) sümfooniaorkestrile põimuvad eesti rahvaviis ja orientaalse varjundiga meloodika. "..
värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline, nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist. Näiteks ennustab ta romaani "Meister ja Margarita" alguses Bezdomnõile ja Nerliozile viimase hukkumist trammi all, tekitades meestes kabuhirmu. Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest. Nii käitudes meenutab Woland pigem tavalist tujukat vene külameest kui kõikvõimsat kurjuse kehastust. Lisaks teose erinevate süzeeliinide ühendamisele väljendab Bulgakovi nägemus Saatanast ka autori suhtumist omaaegsesse ühiskonda, romaani kirjutamise ajal valitsenud tsensuuri ja terrorisse. Andekas kirjamees oli saanud avaldamiskeelu, tema näidendid võeti teatrite
mulje jätnud. Räägiksin siis veidi Luana Georgist, ta on 1993 lõpetanud Balletikooli ning on alates aastast 1999 Eesti Rahvusballeti trupi solist. Ta on mänginud peaosi paljudes kuulsates ballettides nagu näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Tuhkatriinu" ja ,,Sülfiid". Samuti on ta pälvinud mitmeid auhindu nagu näiteks Eesti teatri aastaauhind (2004), ERGO tantsuauhind 2011 ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2007). ,,Medea" lavastaja on Gianluca Schiavoni, kes on pärit Itaaliast. Alates 2006. aastast on ta tegutsenud koreograafina, tehes debüüdi soologa ,,Andromeda". Gianluca Schiavoni on töötanud ka mitmete suurprojektidega, nende hulgas loonud koreograafia Matthias Zentneri lavastatud Audi reklaamfilmile (2011). ,,Medea" dirigent on Vello Pähn, kes on alates 2012. aasta sügisest Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent
Tänu T. E. Thoreni ja tema õpilaste pingutustele levis usule ärkamine aastateks 18771878 terves Noarootsi kihelkonnas. Usuliikumine mõjus tugevasti rahva kõlbelistele arusaamadele: paljud külakõrtsid jäid tühjaks, põrguhirmus talurahvas hülgas viina, suitsetamise ja tantsimise. Thoréni arvates võis tema karskusepropaganda tulemuseks olla Noarootsi seitsme kõrtsi sulgemine ostjate puudusel. Selle teate usaldusväärsust tõstab eestirootsi kiriku- ja kultuuritegelase Hjalmar Pöhli kinnitus, et hiljemgi valitses Vormsil kohalik alkoholijookide müügikeeld. Usuliikumise mõju rahva kommetele sõltus palju kohalike eestvedajate arusaamadest. Kuivõrd erinev võis ärkamisliikumise keskustes olla suhtumine mõnda nähtusse, demonstreerib ärganute suhe tantsimisse. Misjonär Thure Emanuel Thoren olevat tantsimist tauninud, mille tõttu olevat Noarootsi ärganud sellest loobunud.
2000 Heino Elleri muusikapreemia 2004 orkestriteos ,,Sula" võitis UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi 2004 aasta ema valimistel üks neljast finalistist 2004 tunnustati Valgetähe teenetemärgiga V klass 2004 pälvis 150 000 krooni suuruse Eesti Vabariigi Kultuuripreemia 2004 loominguliste saavutuste eest pälvis ta Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia 2005 valiti Eesti aasta muusikuks Eesti Raadio poolt 2006 pälvis Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia 2006 tunnustati Monaco printsi Pierre'i fondi heliloomingu auhinnaga Tulve teost ,,Reyah hadas 'ala" 2006 orkestriteos ,,Sula" pälvis ISCM-CASH Young Composers Award'i 2006 - "In a nakht fun yeridah" pälvis festivali "Eesti muusika päevad 2006" heliloojapreemia 8. Helena Tulve tsitaadid ,,Mulle on esmatähtis muusika piiride laienemine. Ühelt poolt kõlaliste, vormiliste ja stiililiste, teiselt poolt ka geograafiliste muusikapiiride avanemine, mis on olnud
Kollektiviseerimine - talude vägivaldne liitmine kolhoosideks Solidaarsus - Poola ametiühingukoondis, mis korraldas streike Poola kommunistliku valitsuse vastu aastal 1980. Looja: Lech Walesa Sametlahutus - Tsehhoslovakkia rahumeelne jagamine kaheks riigiks - Tsehhi ja Slovakkia. (1993) EKP - Eestimaa Kommunistlik Partei Oblast - haldusüksus, mis eksisteeris ENSV-s aastatel 1952-1953 (Tallinna, Pärnu ja Tartu oblastid) 40 kiri - 40 Eesti kultuuritegelase avalik kiri uusvenestuse (suuremate õiguste andmine venelastele ja vene keelele Eestis, Lätis ning Leedus 1970.1980. aastatel) vastu aastast 1980. Augustiputs - vanameelsete (RESK'i - Riikliku Erakorralise seisukorra Komitee) riigipöördekatse NSVL-is 1991.aasta augustis. Perestroika - Nõukogude Liidu majanduse ümberkorraldamine aastast 1985 sotsialistliku süsteemi kriisist välja aitamiseks. Glasnost - salastuse vähendamine NSVL-is 1980.aastate teisel poolel.
5. Kristjan Raua majamuuseum Kristjan Raua majamuuseumi kogu moodustati koos Kristjan Raua majamuuseumi avamisega tema kodumajas 1984. aasta sügisel. Kunstnik elas selles majas kuni oma surmani aastatel 19291943. Kollektsioon baseerub kunstniku tütre Helge Pihelga annetusel. Kristjan Raua abikaasa Elviira Raud elas majas veel 1963. aastal, kui tekkis idee rajada sinna Eesti ühe olulisema rahvusromantilise kunstniku, muuseumide algataja ja kultuuritegelase majamuuseum. Tänu Elviira Rauale olid kunstniku endisest eluloolisest atmosfäärist säilinud Kristjan Raua ateljee sisustus, tema töövahendid, mööbel, eluloolised esemed, aga samuti arhiivimaterjalid fotod, auaadressid, raamatud. Põhilise osa kogust moodustavad kunstniku joonistused, visandid ja etüüdid, aga ka näited tarbegraafikast eksliibrised ja rahatähtede kavandid. Suur osa Kristjan Raua majamuuseumi kogust on ühe suure Eesti kunstniku elu peegeldus, mis omab
pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjanduslugu" nimetab teda üheks vähestest 1980- ndatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele". Diloogia "Keerukuju" (1985) ja "Kallid generatsioonid" (1986) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "n-ö vaimse mehe vaatepunktist".Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis
eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda, mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas 10 ka iseseisvuseni jõuda. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890.a Tartus. 1892. aastal algatas "Vanemuise" selts rahva hulgas korjanduse, et püstitada kultuuritegelase hauale mälestusmärk. Saadi kokku ligi 900 rubla. Hauasammas Johann Voldemar Jannseni kalmul avati 10. septembril 1893. See oli esimene eesti rahva rahade eest püstitatud hauamonument. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.html http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_%C3%BCldlaulupidu http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=75&ItemID=243 http://miksike
Ühiskonnas levivad pessimism, minnalaskmismeeleolu ja väljapääsmatuse tunne. Eesti rahvuslik kultuur tõmbub kaitseasendisse, sest 70ndate lõpus algab uus venestamislaine.See nägi ette vene keele õpetamise juba lasteaias, segakoolide loomise, vene kultuuri laiendamise ja igal aastal kümnete tuhandete võõrtööliste Eestisse asustamise. Pinged ühiskonnas vallanduvad 1980. aasta sündmustes. Sügisel puhkevad noorterahutused seoses ansambli ,,Propeller" kontserdi keelamisega ja 40 kultuuritegelase kirjaga. Kiri levis tuhandetes eksemplarides. Mitmed kirjale allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu(J.Kaplinski). Süveneb nn ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine. Kirjanduslik tegu oli Andrus Rõugu luuletus ,,Silmades taevas ja meri" (Looming, 1981), milles alles tagantjärele avastati, et luuletuse esitähed annavad kokku sõnakolmiku ,,sini must valge". 7.1 Stagana/aegne luule
toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus eestlased end üheks laulsid. Tänu kindlameelsele tegutsemisele viisid Jannseni teod teda eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda, mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 1892. aastal algatas "Vanemuise" selts rahva hulgas korjanduse, et püstitada kultuuritegelase hauale mälestusmärk. Saadi kokku ligi 900 rubla. Hauasammas Johann Voldemar Jannseni kalmul avati 10. septembril 1893. See oli esimene eesti rahva rahade eest püstitatud hauamonument. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti elulood. Eesti Entsüklopeedia 14. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk 108 M. Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" - I trükk , kirjastus "Avita" Tallinn 1995, lk 9-10 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen
kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline, nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist. Näiteks ennustab ta romaani "Meister ja Margarita" alguses Bezdomnõile ja Nerliozile viimase hukkumist trammi all, tekitades meestes kabuhirmu. Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest. Nii käitudes meenutab Woland pigem tavalist tujukat vene külameest kui kõikvõimsat kurjuse kehastust. Lisaks teose erinevate süzeeliinide ühendamisele väljendab Bulgakovi nägemus Saatanast ka autori suhtumist omaaegsesse ühiskonda, romaani kirjutamise ajal valitsenud tsensuuri ja terrorisse.
Kui aga siiski soovitakse end video abil televisioonis tutvustada,tuleks silmas pidada: · Alghelile ei tasu peale salvestada muid helisid · Ei lisata pildile tiitreid · Videopilti ei kaasata reporterit SPONSORLUS Sponsorlus võimaldab tutvustada ettevõtte logot, teadvustada ettevõtte ideid ja eesmärke, saavutada laiemat tuntust. Sponsorluse viisid: · Sportlase, kultuuritegelase jt. Toetamine · Mõne ürituse korraldamise (spordivõistlus, heategevuskontsert) toetamine · Televisiooni-, raadiosaate toetamine · Toetus ühiskondlike objektide ehitamisel, ülalpidamisel MESSID Messid võimaldavad tutvustada oma firmat ja leida uusi partnereid. Ajakirjanikele tuleks tutvustada kuumimaid uudiseid ettevõtte ja tegevusharu kohta
EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eesti kultuurielu Kontrollis kultuuriasutuste kaadrit, pidades arvestust parteilise kuuluvuse üle. Lubas ja kinnitas erinevate kultuuriürituste programmi. Kontrollis erinevate kultuuriürituste läbiviimise ideoloogiliselt õiget suunitlust. Määras aunimetusi. EKP KK kultuuriosakond suunas väljapoole Eestit esinema sõitvate kultuuritegelaste tegevust Kinnitas kultuuritegelase nimekirjad ja repertuaari. Kontrollis nende esinemisi väljaspool Eestit. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eestisse saabuvate välismaa kultuuritegelaste tegevust Kinnitas nende nimekirjad ja tegevusprogrammi. Kultuurielu Rahvuskultuuride olukord NSVL-s Emakeelne kirjasõna Emakeelne haridus "Juurtetustamispoliitika" Intelligentsi vastu suunatud repressioonid Emakeele kasutamise teised kanalid: teater, TV ja raadio Rahvuste venestumine
Neithardt),"Jumal on suur" (B. Klein),"Mets ja maailm" (C. M. von Weber),"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann),"Laulgem" (J. Kappel),"Kodu" (eesti rahvaviis),"Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J. Kappel),"Üksinda" (saksa rahvaviis),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen),"Keisrilaul" (A. Lvov), "Süda tuksub","Vaeslapse õhtulaul","Rongikäigu laul" 55. eesti 20. sajandi muusikast: I Leia ja kirjuta 10 praegu elava eesti kultuuritegelase nime järgmistesse kategooriatesse: 1. lauljad ( klassikaline laul, ooper) Heli Veskus Atlan Karp Märt Jakobson Tõnu Kattai Merle Jalakas Valentina Kremen Taisto Noor Alla Popova Karmen Puis Jaan Willem Sibul 2. elavad heliloojad (nimi + sünniaasta) René Eespere 1953 Olav Ehala 1950 Igor Garsnek 1958 Sven Grünberg 1956 Tõnis Kõrvits 1969
Piirid tehti üsna vabalt. Võeti 5 aspekti, millega hakati väärtuslikke maastikke määratlema. 1) kultuurilis-ajaloolised- a) ajaloo ,,konsentraat" -kohad, kus tihedalt üksteise kõrval leidub jälgi nii mõisaajast, iseseisvus ajast, kolhoosist ja varasematestki aegadest aegadest. b) Ühe ajajärgu maakasutus, nt asuniktalude kompleks c) Üksikobjektide kogum-ühel alal on koos mitmed juba kaitse all olevad objektid d) Assotsiatiivsed-seotud mõne tuntud kultuuritegelase elukohaga või on vastavat maastikku kujutatud maalil või kirjanduses, seal on tegutsenud Kalevipoeg näiteks. 2) esteetilised- lihtsalt ilusad vaated. 3) looduslikud- säilinud on looduslik mitmekesisus, haruldased liigid ning kooslused. 4) rekreatsioonilised- puhukust võimaldavad, kus saab või on jub arendatud turismi. 5) identiteediväärtus- paigad, mida hindavad kohalikud ise. Kõigile tuntud nn turismiobjektid, muuseumid, kirikud, lossivaremed
Pannes siia kõrvale Kivisildniku, siis seal on näha hoopis muu taust, mis võtab omaks märgatavalt uuema kunstitraditsiooni, kus pole mingit intiimsemat kokkupuudeta varasema eesti traditsiooniga. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Selliseid osutsui vanemale põlvkonnale, nt tõlkija, kellegi kultuuritegelase onule või sugulasele, leiab ,,Rännuraamatust" päris palju. Hirve tekste lugedes tuleks välja tuua veel mõned olulised taustad, eriti just teatud eeskujud, mis on mõjutanud tema poeetikat, luuletuste sisu, lüürilist mina jne: 1. Huvi euroopa 19 sajandi lõpu ja 20 sajandi alguse luule vastu kitsamalt öeldes tähendab see paljuski prantsuse sümbolismi või liikumist nimetama estetismiks või liikumist, mida nimetatud dekatentsiks Baudelaire, Rimbaud, Rilke
koosseisudele sümfoniettorkestrist kuni väikeste džässbändideni, paraku on need kõik pärit hilisemast ajast. 139 Intervjuus E. Jõgile mainib H. Juurikas, et nende repertuaarist olid eriti populaarsed Frank Churchilli meloodiad Walt Disney filmile “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Jõgi 2003: 14). Selle filmi üks nimilugusid “One Day My Prince will Come” on siiani jäänud sagelimängitavaks just džässansamblite poolt. 140 “Vana kultuuritegelase juubel”. Postimees 1943, 13.03. 69 Igor Tõnuristi uurimusest “Koosmäng eesti rahvapillimuusikas” (Tõnurist 1996: 82) selgub, et ansamblimängu traditsioon meie rahvamuusikas ei ole kuigi vana – pole isegi koosmängu tähistavat rahvapärast terminit. Nagu kirjutab meie rahvamuusika üks suurimaid autoriteete Herbert Tampere, on rahvapilliansamblite kohta varasematest aegadest väga vähe andmeid.
identiteediväärtus 1) kultuurilis-ajaloolised: a) ajaloo “kontsentraat” – kohad, kus tihedalt üksteise kõrval leidub jälgi nii mõisaajast, Eesti iseseisvusajast, kolhoosiajast kui varasematestki aegadest; b) ühe ajajärgu maakasutus, asustus – nt. taluaegsed hajakülad; c) üksikobjektide kogum – ühel alal on koos mitmed juba kaitse all olevad objektid; d) assotsiatiivsed – seotud mõne tuntud kultuuritegelase elukohaga või on vastavat maastikku kujutatud tuntud maalidel, kirjandusteostes; seal on tegutsenud Kalevipoeg jne; 2) esteetilised: lihtsalt ilusad vaated; 3) looduslikud: säilinud on looduslik mitmekesisus, haruldased liigid ning kooslused; 4) rekreatsioonilised: puhkust võimaldavad; kus saab või on juba arendatud turismi, nii väliskülaliste kui kohalike jaoks; 5) identiteediväärtus ehk väärtus kohalike jaoks: paigad, mida hindavad kohalikud ise; kõigile tuntud nn
annaabi.ee 
