Mille alusel võib väita et Bütsants oli muistne Rooma impeeriumi õigusjärglane? Nad väärtustasid suurriigi mälestust ja pärandit kõrgelt, säilitades antiikse linnaühiskonna ning agri- ja kõrgkultuuri. Riik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale?
Mauride (araablaste) kultuurimõjud Hispaania arengule Maurid ehk araablased tungisid 711. aastal üle Gibraltari väina ning purustasid viimase läänegoodi kuninga Rodrigo väed. Järgneva viie aasta jooksul hõivasid nad kogu Hispaania territooriumi välja arvatud Astuuria mägialad. Sellest hetkest algas rekonkista ehk Hispaania tagasivallutamine. Aja jooksul kujunes Pürenee poolsaarel kahe tsivilisatsiooni vastasseis. Alad mida Maurid vallutasid viis aastat läks hispaanlastel tagasivallutamiseks 700 aastat. Selle aja jooksul hakkas Hispaanias valitsema Mauride kultuur. Usk oli ainult üks paljudest tunnustest omade ja võõraste eristamisel, mauridel oli islamisuk ja hispaanlased olid kristlased. Astuurias tekkisid mitmed kristlikud kuningriigid- Leon, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal. Rekonkistas oli murranguline aasta 1085, kui Kastiilia kuningas Alfonso VI vallutas araablaste linna Toledo. Tänu sellele pidid maurid abi palum...
gruppidel võib olla enda kultuur, nagu reivikultuur ja ärimeestel ärikultuur kindlad kombed ja tavad mille järgi ärimees peaks käituma. Kultuurid saavad üksteist ka mõjutada, näiteks võib üks kultuur teiselt kultuurilt kindlaid juppe laenata, kas sõnu, tähestikku, kombeid ja kõike muud. Väga laialdased laenud võivad aga viia kultuuri assimilatsioonini ehk teise kultuuri integreerumiseni või halvimal juhul akulturatsioonini ehk kultuuri hävinemiseni. Kultuurimõjud osalevad uue kultuuri tekkimisel ja kadumisel. Kultuuri saab hävitada veel läbi teise kultuuri vägivaldse peale surumise, seda võtet kasutati NSVL-i ajal, et luua nii-öelda ühtne Venemaa. Läbi venestamise on paljud rahvad kaotanud oma keele ning kultuuri. Iidsematest, hävinud kultuuridest saab teha järeldusi arheoloogilistel andmetel aga neid kultuure ei saa seostada mitte ühegi rahvaga. Kultuur on alati olnud pidevas muutused, need muutused võivad olla kas väikesed,
Quo Vadis, kultuur? Essee Õppejõud: Quo Vadis, kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus. Inimesele antakse kultuurilised omadused ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse, õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. ,,Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Täna peame kultuuri iseenesest mõistetavaks." Nii on öelnud Laine Jänes. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastusele. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultu...
Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraadid, ilmalikud ja looduslähedased. Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile. Sinna jõudsid takistusteta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Jesuiidi trükkisid esimesed raamatud Indias 16. sajandi II poolel, esimene tamilikeelne raamat avaldati 1713. aastal. Euroopalikud kombed ja teadmised tungisid India ühiskonda peamiselt ristiusu ja misjonikoolide kaudu. Rajati inglise teadlaste poolt mitu teadusasutust, kus India õpetlased omandasid teadmisi ja uurimiskogemusi. William Jones asutas Bengali Aasia Seltsi, mis kujunes suureks teaduskeskuseks. 1787
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal 1. Kultuuri arengule Eestis aitas kaasa riik. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest, kui ka Kultuurkapitali vahendusel. Kultuurkapital premeeris ja jagas ka stipendiume kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne ja toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu väliskontaktide laienemisele tekkisid ka uued kultuurimõjud, saksa ja vene mõjude asemele. Aktiivselt tegutsesid mitmed organisatsioonid - Eesti kultuuri tutvustati välismaal ja vastupidi. Kindlasti aitas kultuuri arengule kaasa ka omariikluse saavutamine, sest nüüd kui oli oma iseseisev riik, siis tekkis paljudel soov tähtsustada just oma rahvust ja riiki ja tegeleda rahvuskultuuriga ning näidata seda ka teistele. 2. kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke,
lõigati kõri anuma kohal läbi. Surnul lõigati parem õlg koos parema käega keha küljest lahti ning visati kõrgele õhku. Need jäid sinna, kuhu kukkusid, kuni kõdunesid. Joodi oma esimese vaenlase verd. Kõige kurjemate vaenlaste koljudest tehti ka jooginõusid. Leitud on rohkesti peremärke tamgasid, mida on peetud ka päris kirjaks Usund ja mütoloogia olid arhailisemad kui naabruse hinduism ja zoroastrism, palvleti ülemjumal Tabitit ja tulejumal Agnit. Sküüdi kultuurimõjud ulatusid kuni Hiinani, kuid Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist kuni kaasajani mainitud ka piltlikult barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena. 339. aastal e.Kr taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatidele. Sküüdi päritolu on legendides või hüpoteesides oletatud ka anglosakside, kasahhide, jakuutide, pustude, piktide, türklaste jt puhul.
EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega.
Itaalia · Jäi varauusajal killustatuks: Milano hertsogkond Veneetsia vabariik Firenze vabariik Kirikuriik Mõlema Sitsiilia Kuningriik (Sitsiilia saar ja Lõuna- Itaalia) · 1494-1559 Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel: Polnud edukad ühelegi sõdivale poolele Itaalia sai rängalt kannatada Itaalia mõju Euroopas kahanes Itaalia kultuurimõjud levisid Prantsusmaale Ida-Euroopa · Iseloomulik suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine: Venemaa Poola Türgi Türgi (Osmani) impeerium · XI sajandil vallutasid türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast võtsid vastu islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari
Vene kultuuri mõju Eesti kultuurile aastast 1710 Vene kultuur Veel 17.sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss
Eesti rahvakultuur pole arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul. Pikka aega, või õigemini suurema osa Eesti ajaloost on kunsti ja kultuuri
Vanasõna päritolu Vanasõnad kuuluvad suhteliselt kergesti keelepiire ületavate zanride hulka. On olemas ütlusi, mida tuntakse täiesti rahvusvaheliselt, võiks öelda koguni globaalselt, on üle-euroopalisi vanasõnu, Põhja-Euroopa ühisvanasõnu, kõigile slaavi rahvastele ühiseid, samuti ka läänemeresoome ühisvarasse kuuluvaid jne. Arvatavasti on vanasõnalaenud Ida ja Euroopa vahel kulgenud samu peateid pidi, mida mööda liikusid muinasjutud ja teisedki kultuurimõjud, nimelt Oriendist a) Vahemere idarannikut mööda Hispaaniasse; b) Idast Kreeka kaudu Sitsiiliasse ja Itaaliasse; c) Kesk- ja Väike-Aasiast Bütsantsi ja Balkani poolsaare kaudu Ida- Euroopasse. Euroopa piires on vanasõnalaenude liikumise põhisuund olnud arvatavasti romaani rahvastelt germaanlastele, viimastelt läänemeresoomlastele. Vanasõnade levikul on tähtsaks peetud selliste kirjalike allikate mõju nagu antiikkirjandus ja piibel. (A. Hussar, A. Krikmann, I
Pärast seda, kui ei suudetud ühtegi riigiga liitu astuda. Neutraliteedipoliitika on mitte kellegi poolele astumise poliitika ning ka agressoritele ei astuta vastu. 1938, või lihtsalt kolmekümnendate lõpp. 23. Iseloomustage kultuuripoliitikat Eesti Vabariigis. Nimetage tolleaegseid kõrgkoole. Kultuuri arengule aitas riik teadlikult kaasa. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka Kultuurkapitali vahendusel. Toetati ka kultuuriasutusi ja ühinguid. Vene ja saksa kultuurimõjud asendusid inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hoolitseti selle eest, et ka vähemusrahvused saaksid oma kultuuri arendada, kuid eelkõige arenes traditsiooniline Eesti rahvakultuur. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia. 24. Mis on kultuuriautonoomia?
teel. Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16. sajandil tekkinud sikhi uskkond. Sikhide tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde. Sikhid ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist varnadeks ja kastideks. Euroopa mõjude sissetung ühiskonda ja kultuuri Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile, mis sulgesid teatud perioodiks oma sadamad eurooplastele, oli India avatud kõigile. Siia jõudsid takistuseta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud, seda eriti alates 18. sajandist. Euroopa arhitektuuri esimeste näidistega tutvusid indialased juba 16. sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist nii ilus kui ka esinduslikkuse poolest. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida- India kompanii.
talirukkis. Tööloomad härjad, hobused > sõnnikuga põldude väetamine; toidulaud; kehakate (nahk, vill). Mõisates vähem. Viljaikaldused, nt 1315 külm Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga Saksakeelne ülemklass ja mittesakslastest maarahvas. Terav etniline ja sotsiaalne lõhe aeglane kultuuri juurdumine. Muinasaegsed ornamendid 17.-18. saj. Ristiusu ja kristlike tavade juurdumine, põletusmatused. Linnade ja kiriku, mõisate kaudu kultuurimõjud, rikkalikud keelelised laenud. Vaimne kultuur ristiusu vastuvõtt. Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Maaisanda linnaõigus linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 1 aasta, 1 päev vaba Lübecki õigus või Riia õigus Püsiv elukoht linnas ja kodanikumaks > kodanik Vahiteenistus, sõjaline kaitse, osavõtt töödel, maksud. Vaid linnakohtu mõistmine, käsitöö ja kaubanduse tegelemine vaid neile, puudus
arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks.Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Samas ei toonud aga kõrgkultuuri areng kaasa traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe
pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus. Mõisted: Pärisorjus omanikul oli õigus talupoja müümise üle. Sunnismaisus liikumisvabaduse puudus. Kubjas mõisasundja, järelvaataja. Kilter kubjase abiline. · Eesti ühiskond jagunes tollel ajal kaheks: saksakeelseks ja eestikeelseks. · Tõenäoliselt saksastusid mitme põlvkonna järel ka linnadesse voolav maarahvas. · Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini. · Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal. · Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid. · Odra kõrval hakati kõige rohkem talirukist kasvatama. · Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. 2. Linnad ja kaubandus
.2008) 2.1. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG Jaapani varane keraamika kogu oma keeruka ja originaalse ornmentikaga, jaapani ehituskunst oma lihtsa, Jaapani loodusele sobiva disainiga, jaapani omapärane skulptuur kõik see kajastas jaapanlaste mütoloogiat, nende loodususundit. Kuni 6. Sajandini arenes jaapani nii materiaalne kui ka vaimne kultuur omanäoliselt, ilma suuremate välismõjudeta, ehkki Jaapanil olid sidemed nii Korea kui ka Hiinaga. Budismi tulek tõi endaga kaasa tugevad hiina kultuurimõjud, mis domineerisid kuni Jaapani isolatsiooni alguseni 17. sajandil ja mõnevõrra hiljemgi. (Klassen 2008: 130) Esiteks avaldus see jaapani kelle kujunemises kirjakeeleks. Jaapani keel moodustab omaette keelkonna, millel on leitud mõnigaid ühiseid jooni grammatikas ja sõnatüvevaras nii korea, soome-ugri kui ka austroneesia keeltega. Muistsetel jaapanlastel puudus oma kiri, vähemalt ei ole sellest teada. 5.sajandi algul tegi Jaapani
Kiviringkalmed viikingiajal saartel Hilised kivikalmed hilisrauaaeg Lohukivid . Kokku leitud 1750 erineva suurusega lohukivi, enamus Põhja-Eestis. Eelrooma rauaaeg. Asendilt seostuvad kivid maaviljelusega. Kivide fuktsiooni kohta ei ole midagi teada, klassikaliselt on neid peetud viljakusega seotud kultuskivideks ROOMA RAUAEG Nimetus sellest, et Euroopas Rooma keisririigi õitse- ja mõjuaeg. Rooma kultuurimõjud ka Eesti alal tugevad, kuid esemeid vähe. Asustuse levik ühtlustub, kasutusele võetakse ka raskemaid savikaid muldasid Laialdaselt võeti kasutusele rauast igapäevased tööriistad: kirved, sirbid ja vikatid Tekib uus maakasutussüsteem, kus olid karjateed Esimesed põlispõllud, mida väetati sõnnikuga. Tekivad külasarase alged: karjamaad ühised, põllud igal talul eraldi Külade teke (otsustades asulakohta kultuurkihi järgi)
d. Tööloomadeks härg ja hobune. e. Karikasvatus toit, nahk ja vill; sõnnik väetiseks. f. Sagedased ikaldused ja näljahädad viljahinna tõus ja näljasurm. 5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu keelelised laenud. · Rahva vaimsesse kultuuri (usundisse, kommetesse, rahvameditsiini) tõi suure pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus 1. Linnaõigus ja elanikud a) Linnade tekkimine 13 saj tekkis 7 linna: Tallinn, Tartu, V- ja U-Pärnu, Haapsalu, paide, Viljandi · 14 saj II poolel narva ja Rakvere b) Alevist eristas neid linnaõigus keskaegse linna õiguslik alus(?) mis saadi
kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast. Rauaaja esimesel perioodil, niinimetatud keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud niinimetatud rooma rauaajal (meie ajaarvamise algus kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri. Germaani rauaajast (400800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks 8. sajandil. Sellest annavad tunnistust suurejoonelised ehitised nagu Danevirke piirivall ja Kanhave kanal läbi Samsø saare, ning Taani esimese linna Ribe asutamine pärast aastat 7 700
Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasium Jonafan Smirnov 10.kl Eesti Ajalugu Referaat Juhendaja: Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste ...
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
rentnikud. Kui nad jäid võlgadesse muutusid sõltuvateks talupoegadeks ja lisaks rendil pidid tegema teokohustust. Constantiniuse ajal võeti neilt likumisvabadus ja muutusid paikseks. Tühjadele maadel, kust talupojad olid põgenenud asustati ka vangi võetud barbaritega ja neid sunniti maad harima. Rahvaarv vähenes, kuna katkud laastasid. Rahvaarv langes 60 miljonilt 30 miljonini. Roomlaste eluolud Kreeka kultuurimõjud Rooma linn sai alguse väikesest linnriigist ja tänu vallutustele kasvas see hiiglaslikuks impeeriumimiks ja loomulikult roomlaste kultuuri hakkas segunema vallutud rahvaste kultuuriga. Kõige rohkem hakkas mõjutama roomlasi kreeklaste kultuur, mis juba enne laienemisi võeti vaikselt üle. Roomlased õppisid kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust ja võeti üle kombed ja uskumused. Loomulikult kõigile see ei meeldinud ja nad kartsid, et nende vanavanemate kultuur kaob
ajastule. Siin on ilmekaks näiteks söömis-, pulma- ja matusekommete erinevus Idas ja Läänes, 19. ja 21. sajandil. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur kujuneb sotsiaalse õppimise käigus. Kultuuri mõistet kasutatakse iseloomustamaks inimkogukonda, nt organisatsiooni, kus esiplaanil on ühised hoiakud, taotlused, väärtused. Erinevate kultuuride kokkupuuted, kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Suuremas kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid
Preisimaal, kandsid hoolt, et pärisrahvail ei tekiks feodaalseid võimukeskusi. Vastasel juhul oleks ristiusustamine läbi viidud riigivõimude poolt rahulikul teel, aga see oleks võtnud rüütliordudelt sügavaima mõtte, eluõigustuse. Ristiretkede jooksul tekkis kohalikel valik, kas lasta ennast füüsiliselt hävitada või allasuruda igakülgselt. Millise valiku tegid siinne rahvas- seda vastust kroonika meile ei anna. 2 Luterliku reformatsiooni kultuurimõjud Eestis 16. sajandil Vaatamata Liivimaa reformatsiooniajaloo rikkalikule historiograafila pole siiski õnnestunud näidata, millises suunas, kas poliitilises, sotsiaalses või ideoloogilises, avaldas reformatsioon 16. sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju. Ideoloogiliselt kujunes võitlus kirikumeestega leebeks ning evangeeliumiõpetuse omaksvõtmine aeganõudvaks. Iseloomulik oli mõlema usutunnistuse aastakümnete pikkune kõrvutieksisteerimine.
maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe. Kultuuride omavaheliste mõjudena ehk kultuurimõjudena mõistetakse tavaliselt kultuurilaene (teisest kultuurist õppimist, teise kultuuri elementide kasutusele võtmist). Ulatuslikud kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine. Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel. Kultuurilaen on näiteks Jaapanis kasutatav hiina kiri, kartuli kasvatamine Euroopas jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks liivlaste sulandumisel lätlaste hulka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
