Jason Carter 11. septembril esines Võru kultuurimajas Kannel harf-kitarrist Jason Carter. Muusikaline maailmarändur on pärit Cornwallist. Pikemalt on veel elanud Londonis, Dubais, Kopenhaagenis ja Helsingis. Hetkel asub tema kodu Nîmes'is, Lõuna-Prantsusmaal. Viimase 18 aasta jooksul on kitarrist esinenud enam kui 70 riigis, sealhulgas Usbekistanis, Afganistaanis, Iraanis, Põhja-Koreas ja Põhja-Iiri kriisipiirkonnas. Jason Carteri looming on unikaalne sulam kitarri- ja harfimuusikast ning tema teosed
solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide remondi-probleemidele vaatamata suudeti ära teha suur töö rahvakultuuri arendamisel. Eesti Vabariigi algus-aastad olid keerulised nii majanduslikult kui kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali ,,Võit" klubis ,,326". 1995-ndaks aastaks jõuti selleni, et vahendid kultuurimaja kapitaalremondiks olid eraldatud ja otsustati luua uus asutus - Nõmme Kultuurikeskus, mille koosseisu kuulusid endine kultuurimaja ning majanduslikes raskustes kino ,,Võit" Kahjuks jõudis kino filme näidata ainult poolteist aastat, siis tagastati maja omanikule
Me rääkisime ning seletasime mida me olime ära teinud ning mida peame veel tegema.Muidugi meid parandati ning toodi veel asju mida peame tegema.Vahel käisime ka ise küsimas kuidas midagi teha. Vajalikud ülesanded Esimene vajalik ülesanne oli kokku leppida õpetajatega ja küsida nõusolekut kas nad on nõus meid abistama.Oli vaja leida esinejad ning pakkuda välja esinemised.Pidime leppima kokku kultuurimaja juhatajaga Piia Mänd'iga, et saada vajalikuks ajaks kultuurimajas koht, et jõulupidu seal läbi viia.Pidime koostama kava ning mõtlema vahe tekstid.Vahetekstide saamiseks palusime ühelt meie juhendajalt abi, kes lasi kooli õpilastel kirjutada oma jõuludest ning nende kingituste soovidest.Tegema plakatid ära jagama kuhu plakatid lähevad, üks plakat läks Paistu teine Paistu Kooli ning kolmas Holstre Kooli kuna tegemist oli Paistu ja Holstre Kooli ühise jõulupeoga.Kuna vajalik oli helitehnika pidime rääkima Timo Vreimann'iga kes
Kutse sõbrapäeva peole Olete oodatud Lavex firma sõbrapäeva peole Vastemõisa kultuurimajas Algusega kell 18.oo 13.veebruaril Kohti on piiratud arvul ! On koostatud ka spetsiaalne menüü, mis avaldatakse teile kohapeal, kuid garanteerime et see on maitsev. Kutsuja: Kelli Hein
Mul ei ole väga suur perekond. Meie peres on kolm liiget: mina, ema ja õde. Ema töötab kultuurimajas. Talle meeldib tantsimine. Veel meeldib talle rattaga sõitmine. Minu õde õpid kaheksandas klassis. Talle meeldib kunst. Üle kõige armastab ta loomi joonistada. Veel käib ta ka võrkpalli trennis. Mina ise õpin kaheteistkümnendas klassis. Mulle meeldib sport. Teen trenni neli korda nädalas ja vaatan ka teleksast spordivõistlusi. Üle kõige meeldub mulle vaadata jalgpalli ja korvpalli. Kolmekesi koos teeme me harva midagi. Ainult suvel käime koos matkamas. . :, . .
KARU (sügab kukkalt): Tead jänes, võiks peole minna. Hundil pidi sünna 3 olema. JÄNES (mõtleb ja pobiseb midagi): Oh tead, karu, see on hea mõte, niikuinii pole midagi teha. KARU (käratab kõva häälega): No davai jänn, pane siis ruttu riidesse. Pidu juba käib. JÄNES (jalutab urgu): Rahu, rahu karu. Küll jõuab. Ma tõmman kasuka selga ja kohe lähme. Kui jänes oli valmis ennast seadnud, hakkasid nad minema peole. Pidu toimus metsa kultuurimajas. Karu ja jänes olid kuulnud et hundil on juubel. Peale tunnist kõndimist, jõutsid jänes ja karu kultuurimajja. Kultuurimajas ütlesid jänes ja karu hundile toosti ja seejärel peeti pidu. Peale paaritunnist pidu tahtis jänes hakkata koju minema ja ütles karule. JÄNES: Kuule karu, lähme ära koju. KARU (tantsib): Oota, jänes, veel tunnike, siis lähme. JÄNES:Kohe karu, marss koju magama ära. Kell on juba palju. (Käratab karule)
6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24. juunil teeme lõket. 11. Hõlmavad, erimahulised määrused Disko toimus laupäeva õhtul kultuurimajas. 12. KORDUVAD ÖELDISTÄITED Minu aadress on Jõgevamaa, Palaumuse vald, Pala küla. HARJUTUS1. : Mõtle iga tüübi kohta oma näitelause!
päevas. Lisaks kinole asus hoones Harju Kinovõrgu Direktsioon. 1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunstnik Valeri Vinogradovi seinamaal asus fuajees. Vahesein hiljem lammutati. 1995. Aastal taasavati moodsa peopaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, baar, diskosaal ja kasiino. Hoones asuvad tänapäeval Keila Ilukeskus, kohvik Plats ning Swedbank. Filme näidatakse aeg- ajalt kõrval asuvas kultuurimajas. Keila kino Saluut 1998. a kevadel. Sama hoone tänapäeval Kasutatud allikad: http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/enne-ja-nuud-keila-kino- saluut?id=65343502 http://www.wikiwand.com/et/Keila_ajalugu Raamat “Keila enne ja nüüd”
Isadepäeva kontsert Võru Kandles Käisin vaatamas isadepäeva kontserti, mis toimus 9. novembril Võrus, kultuurimajas kannel, algusega kell 16.00. Kontsert oli kõikidele tasuta. Seal pidas kõne ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes tunnustas tublisid Võru isasid ning andis üle tänukirjad. Kahjuks pole mul enam meeles, kes olid nominendid ning kes sai aasta isaks. Seal esinesid Tempera koor lauluga „Ühtviisi valged on suhkur ja sool". Lasva meeskoor, Sillerdised, Kaarel Juurma, Siim Siidra, Kaisa Kuslapuu, Mariell Puusta, Helen Karita Räim ja Võru Kesklinna Kooli lauljad
R. Rannapi kontsert Käisin 7. Novembril kontserdisarja „ Muusika Eestimaale“ raames kuulamas Kilingi-Nõmme klubis Rein Rannapi klaveri kontserti .. Mõtlesin, et kui ikka tuntud muusik tuleb oma kodulinna kontserdi andma, tuleb kuulama minna. Peale Kilingi – Nõmme toimusid veel kontserdid Valga kultuuri-ja huvialakeskuses ning Abja kultuurimajas. Kohale oli tulnud päris palju rahvast nii, et isegi pileti ostmisel oli pikk järjekord. Kontsert algusajaks oli märgitud 18:00 ja see hakkaski väga õigel ajal pihta. Rannap ütles, et enamik lugudest kontserdil on uued, kirjutatud viimasel neljal aasta vältel ja kõlavad ka ta peatselt valmival heliplaadil. Mõned lood, mida Rannap mängis kontserdil: „ Pöörane ratsanik“ „Hardumus“ „Viimane auruvedur“ „Pilvemaastik“ „Tuulekellad“ „Imetleja“
Noorkuu kontserdiarvustus Jõulude teisel pühal 26. detsembril käisin ma ansambel Noorkuu vokaalkontserdil. Kontsert toimus Võrus kultuurimajas ,,Kannel". Ansamblisse Noorkuu kuulub viis liiget: Martti Meumers (bariton), Remi Teras (bass), Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor) ja Virgo Tulit (bariton). Noorkuu alustas oma tegevust 1996 aasta detsembris. Nad alustasid kolmeliikmelise grupina. Tollal oli nende ansambli nimeks Rumal Noorkuu. Triona tegutseti 1999. aasta augustini. Selle ajajooksul jõudsid nad välja anda kaks albumit: ,,Võrratu Öö" ja ,,Võib-olla".
Kontserdiarvustus Michael Manring ,,Jõulujazz" 10.detsembril käisin Võru kultuurimajas Kannel vaatamas kontserti, kus esines basskitarrist Michael Manring USA-st. Kontsert kestis poolteist tundi, kus ta mängis osad parimad palad oma kolmel erineval kitarril. Michael Manring on üks maailma unikaalsemaid basskitarriste. Tema tavatud häälestused, unikaalsed tehnikad, metodoloogilised uuendused on sundinud pillimehi üle kogu maailma ümber hindama selle pilli võimalusi. Teda kuulates jääb mulje, nagu tal oleks üks kätepaar rohkem, kui teistel. Ülemaailmse
last, mõnekuine poiss ja paariaastane tüdruk. Peaosalise, Isa silme läbi on seal peres toimuv paras õudus. Karjuvad lapsed, titetoitu ja jooke täis kallatud riietega lapsevanemad, kelle kurnatuse astet on keeruline mõõtagi. Isa üllatuseks sattub tema kallis naine nähtust aga sellisesse vaimustusse, et viib nende õnneliku, vaba ja noore pere järgmisele tasandile. Naine otsustab, et nad saavad lapse! Näidendi esietendus toimus 16.03.2010. Minu etendus toimus 27.märtsil Vene kultuurimajas. Lavakujundus oli kesine, nagu Ürgmeheski. Laval seisis vaid mugavustega tool. Näidendi alguses landes ka valge kinolina, kus peal näidati filmi. Jan Uuspõllu näitlemine oli minu jaoks väga hea. Ta ise uskus sellesse, mida ta rääkis, ta oli selle nagu ise läbi elanud ning Jan suhtus publikusse nagu ühte inimesse, ta rääkis seda meile kõigile mitte iseendale. Naljaka sisuga näidend meeldis kogu publikule, nii vanuritele kui ka noorukitele.
Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest Murex või Purpura, pealegi nõudis protsess palju vaeva (Airey, O'Connell 2007: 115). Türkiisis soovitatakse kanda detsembris sündinud inimestel. See aitab ära hoida südame-, rinna- ja hingamisteede haigusi ning on kasulik silmadele. (Aasmäe 2008: 45) 1994.aastal oli mul õnn esineda Värska kultuurimajas koos Pariisi greogooriuse kooriga. Võõrustajaks kohalik leelokoor. (Tulve 2008: 5) Riia landesversammulg peeti ära 10. aprillil. Alguses läks kõik, nagu maaisandad soovisid. (Raud 1991: 113) Linnal oli plaani võetud ka uue mudaravila valmimine aastal 2011 (http://www.haapsalu.ee, 2007). Vähemalt Hurdast alates said kõik eesti juhid aru, et ilma rahvusliku preffesionaalkultuurita pole eestlastel tulevikku ega pääsu haritud rahvaste hulka (Karjahärm, Sirk 1977: 197).
Anne Veski on sündinud 27.veebruaril 1956. aastal Raplas ja on eesti laulja, kes on saavutanud populaarsuse ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ott Lepland on sündinud 17.mail 1987.aastal Tallinnas ja on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate ,,Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. 21. detsembril mina koos oma perega käisin kultuurimajas DK Rugodiv, kus oli aktsia ,,Narva Eesti sügis pealinn 2012" lõppaktus. Sellel üritusel laulsid kõige populaarsem lauljanna Anne Veski ja ka Eurovisiooni 2012 osaleja Ott Lepland. Nad esitasid palju laule. Nende hulgas olid ka üleskeeratavad rõõmsad laulud ja olid ka nukrad aeglased laulud, mis enamasti laulis Ott Lepland. Kontserdil oli tunda lõbusust, võis näha vaimustuses viibivaid nägusid ja ka oli kuulda valje aplodismente, kuid see oli väikene kontsert.
Marcus oli Raili tuleku, ette valmistanud ja täitnud elutoa küünaldega. Samal õhtul kaotas Raili ka oma süütuse. Järgmine nädal tuli Roomet Raili juurde ja hoiatas, et Raili oleks Marcusega ettevaatlik, kuid Raili ei saanud aru miks ta seda ütles. Kuna Raili oli nüüdsest palju aega Marcusega koos, hakkasid tema hinded langema, kuid Raili lubas end käsile võtta. Esimese veerandi lõpus toimus Oodvere kultuurimajas pidu. Raili läks sinna koos Marcusega, natukese aja pärast läks Marcus poistega juttu rääkima ja lõpuks oli ta üldse kadunud. Marcus oli läinud kaubamaja platsile, sest talle olid tulnud külla sõbrad Tallinnast. Kui Raili sinna jõudis oli Marcus täiesti täis ja tundus Railile nii võõras. Raili tahtis Marcus tagasi peole kutsuda, kuid Marcus läks hoopis Railit kuulamata sõpradega minema jättes Raili üksi nutma
Kontserdi analüüs Ma valisni selle kontserdi, sellepärast et see oli kõige lähemal kontserdi analüüsi esitamese päevale.Kontsert toimus 17-ndal mail.Kontsert toimus Võru kultuurimajas kannel.Kontserdi nimi oli VKLG kevadkontsert.Algul arvasin, et kontsert tuleb igav ja tüütu aga nii see ei olnud.Tegelikult võiks isegi rohkem käia VKLG kontserditel kuna seal esineb su enda kool.Kõige huvitavam kontserdi juures oli meie kooli õpetajate vihmaloitsu tants ja tänu sellele isegi sadas natuke.Isegi enda õpetaja Ave Aropi tundsin ära ja ka huvijuhi.Peale selle sai näha ka paari tantsu ja kuulata pillimängu.Kontserdi kella aeg oli 19:00 ja see lõppes natuke enne kella
Õigekirja kontrolltöö 1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval
Võru Muusikakooli jõulukontsert Võru Muusikakooli jõulukontsert toimus 11.detsembril kell 18.00 Kultuurimajas Kannel. Kella kuueks oli saal inimestest täitunud ja kontsert võiski alata. Publikule esinesid nii muusikakooli orkestrid, solistid kui ka mitmed ansamblid. Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa
Tänapäev korraldatud noortejutustuste konkursil peapreemia. Võistlustöö ilmus raamatuna 2001. aasta kevadel. Aidi Vallik (sündinud 11. mail 1971) on eesti kirjanik. Aidi Vallik on õppinud Palivere algkoolis aastatel 19781979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996.Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all.Aidi Vallik on tuntud ennekõike Anni-lugude autorina.Aidi Vallik on ka Kanal 2 saate "Saladused" stsenarist. Raamat räägib 14-aastase Ann'i elust, tema probleemidest vanemate ja kooliga.Ühel
,,Meie kooli muusikal" Külastasin 30. aprillil Paide kultuurimajas toimunud muusikali, mis kandis pealkirja ,,Meie kooli muusikal". Kontserti teema oli võetud Paide Ühisgümnaasiumi õppeaastal toimunud sündmustest ja üritustest. Esinesid Paide Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist
Kontserti retsensioon Käisin koos oma noormehega 26.12.2008 kell 18.00 Võrus kultuurimajas ,,Kannel" ansambel ,,Noorkuu" (vocal group) kontserdil. Tegemist on väga tuntud ja armastatud eestimaise bändi kontserdiga, kuhu kuuluvad järgmised lauljad: Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Martti Meumers(bariton), Virgo Tulit (bariton),Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu.
paigaldama.Sbrad tegelesid samuti tal rpiga, siis polnud erilist raskust harjutada vistluseks.Nad lihtsalt suruvad ksteist mingite fraasidega ja see ongi valmistumine.Jrgmisel aastal kavatseb Rain kindlasti kooli tagasi minna,et saada ktte lputunnistus.likoolile ta veel ei mtle, sest temaarust on sina veel aega vi nagu ta sber Real1 on elnud hes loos: Persse Tartu likool, Prnus harivad tnavad. Eestis areneb rpmuusika vga judsalt.29. novembril kisin Palamuse kultuurimajas kuulamas ritust, kus esinesid riiimimeistrid le Eesti.Vga huvitav oli nha, tuttavaid ja uusi ngusid.Paljudel oli see viga, et rituseks poldud piisavalt valmistatud ja mni oli lihtsalt vsinud.Snad ei tahtnud eriti kellegil meeles psida. Eks sellele aitas ka kaasa alkohol ja muud meelemrgid, mida esinejate ruumis taritati. ldse sellised suuremad ritused, kuhu kutsutakse kvemad ja vhem tuntud esinejad kohale on nii, et tuntumad artistid
Kontserdiarvustus ‘’Neli kätt Kandle klaveril’’ Käisin 4. novembril kell 19.00 Belgia klaveriduo ‘’B!z Art’’ kontserdil. Kontsert toimus Võru kultuurimajas Kannel. Esinejad olid Geoffrey Baptiste ja Andre Roe. Esinejatel olid püksid nabani ja värvilised triisärgid seljas. Kontsert kestis ligi kaks tundi ja oli kaheosaline. Esimesse osas oli 3 teost: Children’s games op.22 helilooja Georges Bizet, Pupazzetti op.27 helilooja Alfreda Casella ja Mother Goose heliloojaks Maurice Ravel. Teises osas oli samuti 3 teost: 5 Ungari tantsu helilooja Johannes Brahms, Simple gifts from appalachian spring heliloojaks Aaron Copland ja Souvenirs op
Retsensioon Märtsikuus Võru kultuurimajas kuulasin meile kõigile tuntud superstaari Otti ning noorte seas popolaarseks saanud Koit Toomet. Oodata sai ka üllatusesinejat. Õhtu jooksul esitati nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat ning peamiselt esitati pop stiilis muusikat. Ott Leplandi olen varem juba esinemas näinud, ta oli etendusel ,,Keskkoolimuusikal" peaosas ning tema esinemist nautisin juba tol korral, kuid Koitu ma näinud veel polnud. Esimesena astus lavale Koit Toome lauludega: ,,Nädalalõpp", ,,Mälestused", ,,Kaugele siit" ja veel teistegi lugudega, kuid need on laulud, mis kõige enam meelde jäid. Sõnade poolest meeldis kõige rohkem laul ,, Mälestused", sest see laul paneb mõtlema enda mälestustele. Lisaks bändis laulmisele mängib Koit ka klahvpille. Bändis mängib trummide taga Reigo Ahvel, akustilisel kitarril on Priit Jääger ning Mihel Mälgand mängib kontrabassi. Tegelikult minu ootused Koit Toomele ja tema kaaslastele ol...
TEGELASI · Einar Iila Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Voldemar Berelkovski Mitmekülgne kultuuritegelane,huvijuht,pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates.Voldemar Berelkovski
Priit Loo Äriplaan Korraldan Türi kultuurimajas kontserdi (väikelinn Türi asub Tallinnast 100 km. kaugusel ), esinejaks tuntud laulja ja pillimees Uuno Loop. Esineja honorariks sai kokku lepitud 3000 kr ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga, kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid
kooride üldjuhiks. · Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. · Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates. Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist
12. c Retsensioon ,,Kartulimoos ehk Chelsea win" 28. oktoobril 2010. aastal käisin Salme kultuurimajas vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea win". Tegemist oli draamaga, mille autor on Tim Janson. Näidend räägib elust tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks. Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa-alevikus. Martin leiab armastatu Alli (Piret Rauk) ja palju muud, mida tal linnaelus polnud
Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi Algus 16-aastaselt esines ta koos Olav Ehala ansambliga Kristallid esmakordselt ETV-s. Esimesi menukaid etteasteid oli 1967. aata suvel, mil ta terve hooaja koos ansambliga Eterna esitas Klooga kultuurimajas biitlite "Yesterdayd". Kohalikust ringhäälingust astus ta kiire sammu Kesktelevisiooni ning üleliidulisse raadioasse, kus vene heliloojad hakkasid talle lugusid kirjutama. 80.aastate Nõukogude suurim lemmik. Tema salvestustega on avaldatud rohkesti heliplaate kodu- ja välismaal. 1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik", kuna esines ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne.
kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks (K. Jalakas 2009). Uue kultuurikeskuse (vaata Foto 4) ehitust alustati 1988. aastal, kuid hoone valmis raha puuduse tõttu alles 1999 (tere tulemast avinurme). Uude kultuurikeskusesse on tänaseks koondunud kogu kultuurielu. Varem paiknes praeguse kultuurikeskuse maa peal laululava (uus laululava,ühtlasi neljas, paikneb staadioni ääres, koolimaja taga olevas lohus), kus peeti 30-te aastate piirkondlikke laulupäevi. Kultuurimajas näidatakse kino, peetakse kooli koosviibimisi, korraldatakse tetri ettendusi, õhtuti teevad proove laulukoorid, näitemänguring ja kohalik puhkpilliorkester. Kultuurimajas on veel ujula, hambaarst, koduloomuuseumi kontorid, maa-amet ja maja täidab ka vallamaja funktsiooni (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 4 Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU" Läbi aegade on Avinurmes tegeldud puutööga. Kuna põllumaa oli vilets ja vähene ning metsa
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K
aasta noortenäitusel maaliga ,,Näärikuust ja õmblusmasin". Kui 1981-82 loodud maale on nimetatud kunstniku diplomitööks, siis veel varem tehtud joonistused võiksid olla tegelemine lapsepõlve ja nõukogude tegelikkusega. Juba sellel ajal ekstaasitehnikaid kasutav kunstnik on joonistusteks põiminud nii isikliku lapsepõlve pildid, perekonna albumitest võetud vanade fotode katked kui ka fragmente 1950-ndatel aastatel üllitatud paraadalbumitest. Inspiratsiooni allikaks olid ka kultuurimajas üleval olnud lastejoonistused. Piltides on põimunud mitu erinevat aega leenlikud 1920, stanlinlikud 1950 ja stanlinlikust hirmupainest loputatud 1960 aastad. Tööd on joonistatud erinevates formaatides vabakäeliselt. Läbivaks teemaks matused ja seltskonnad. Silma torkavamateks töödeks olid ''Nõukogude Eesti Perekond'' ja ''1960. aasta seltskond ja 1940 aasta Moskvits''. ''Nõukogude Eesti Perekond''
Pärast seda ta enam Marcusega ei suhelnud ning hakkas rohkem tähelepanu Roometile pöörama, sest poiss tunnistas talle, et ta armastab teda. Nad hakkasid aina rohkem ja rohkem koos aega veetma ning lubasid üksteisele, et kuigi nad on suhtes, ei unusta nad õppimist ära, sest eksamid olid peagi tulekul. Roomet ja Marcus ei saanud juba õppeaasta algusest peale hästi läbi ning neil oli tihipeale omavahel väikseid tögamisi. Ühel õhtul, kui kultuurimajas oli pidu, ootas Raili Roometit, kuid poissi ei tulnud. Tüdruk sattus juba paanikasse ning oli pettunud, et poiss teda alt veab, jättes peole tulemata. Tegelikult olid Marcuse Tallinna sõbrad poisi läbi peksnud ning hiljem visanud ta järve, kus poiss kukkus peaga vastu kivi. Siiski viisid nad Roometi haiglasse, et süüst pääseda, öeldes, et nad leidsid ta järvest. Haiglas läks poisi olukord aina paremaks ning ta sai minna eksamitele
Siin on minu kodukirjand, teatriarvustus ja reisikirjeldus. Neid töid koostades õppisin ma palju. Reisikirjeldust läks mul vaja geograafias. Me käisime Tartus asuvas Eesti Maaülikoolis ning Tartu Tähetornis. Nendest kohtadest pidime kirjutama reisikirjeldus. Kodukirjand koosneb minu kodukohas, Võrus toimunud muutustest 21.sajandi algul. Seal räägin ma, mis on muutunud ja mida muudetakse veel Võrus. Kirjutasin veel teatriarvustuse ,,Misantroobist". ,,Misantroop" toimus kultuurimajas ,,Kannel". Reisikirjeldus Neljapäeval, 28. jaanuaril toimus Comeniuse projekti raames 10.a ja 11.a klassil väljasõit Tartusse. Väljasõidu sihtpunkte oli kaks: Eesti Maaülikool ja Tartu Tõravere observatoorium. Eesti Maaülikool asub Tartu linnas ja Tõravere observatoorium asub 21 km Tartust lõunas. Päeva alustasime Eesti Maaülikoolis, kus ootas meid emeriitprofessor 1 Jüri Randjärv.
märtsil 1932 Lehtse jaoskonnas Pruuna algkoolis. Ringkonnavanemaks sai Tapa kooliõpetaja Marie Reitkam. 1937. aastal oli ringkonnas 52 rühma 1140 kodutütrega. Kodutütarde Järva ringkond taasloodi 11.novembril 1999, kui Kaitseliidu aastapäeva pidulikul tähistamisel andsid maleva staabis pühaliku tõotuse esimesed kaks kodutütart – Anu Veitmaa ja Ele Juhanson Türilt. Nad hakkasid oma sõpruskonnas agaralt selgitustööd tegema ning 29.aprillil 2000 võeti Väätsa kultuurimajas vastu 33 uut liiget (loodi Väätsa ja Türi rühm) ja 14.mail Lehtse kultuurimajas 23 liiget (Jäneda, Lehtse ja Ambla rühm). 1. juunil 2000 (lastekaitsepäeval) andis tõotuse 14 tüdrukut Paidest (Paide Gümnaasiumi rühm) ning 2002. aasta lõpuks oli Järvamaal juba 200 kodutütart. 2008.aasta algul oli ringkonnas 259 kodutütart ja 10 rühma – Türi Gümnaasiumi, Türi Majandusgümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi, Paide Ühisgümnaasiumi, Roosna-Alliku, Lehtse, Sargvere, Koeru, Väätsa ja
Tema "Eesti rahvatantsud" ilmus 1926. a. Ullo Toomi oli selle töö jätkja. 1934 korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud (ehk Üleriigilised Võimlemiseja Spordimängud), mille ühe osana oli ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. 1974 sai üritus teise nime Rahvakunstiõhtu 11 Rahvatants Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut, peaaegu igas kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm 1950ndatel loodi hulk tööja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse Kui eelnevad tantsud olid ringjoonelise liikumisega, siis nüüd tekkisid erinevad kujundid: kolonnid, viirud, diagonaalid jne 12 Rahvatants Ullo Toomi (19021983) Ullo Toomi 1963 toimus esimene tantsupidu
elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. 4. Turismi arengu majanduslikud eeldused Viljandisse saab mitmetest Eesti linnadest sõita bussi või rongiga.Viljandi linnas liiklemiseks on 10 erinevat linnaliini. Mitmes kohas on avalik internetipunkt, nt. Viljandi kultuurimajas. Viljandi linnas on mitmekülgsed majutusvõimalused. Idüllilisele väikelinnale kohaselt on seal hubased kodumajutused, omanäolised külaliste- ja puhkemajad. Linnas on ka kolm hotelli, pakkudes omadele ja külalistele lõõgastavaid puhkuse veetmise ja aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Turismi arengut takistavad tegurid Turismi arengut takistavaks teguriks on tihti noorte vaenulik suhtumine mujalt pärit noortesse. Turismiliigid · kultuuriturism
6. november- 8.november 1988 tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva 16. november 1988 Ülemnõukogu istung, kus võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 1989 24. veebruar 1989 heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp Umbes samal ajal algas ka kodanike komiteede liikumine ehk alustati Eesti Vabariigi kodanike registreerimist. Esimene komitee loodi Tallinnas Nõmme kultuurimajas 23. augustil 1989 toimus 600 kilimeetri pikkune Balti kett 12. november 1989 toimus Ülemnõukogu istung, mille käigus tunnistati Eesti atumine Nõukogude Liitu õigustühiseks 1990 2. veebruar 1990 kutsus Ülemnõukogu kokku täiskogu, et propageerida isesesivus soovi nii kodus kui ka välismaal 12
Kahjuks või õnneks me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Kui varasemalt oli riigi poolt väga palju paika pandud lõpetad põhikooli ja lähed tööle, lõpetad keskkooli ja lähed tööle või lõpetad ülikooli ja sind suunatakse tööle. Anti töö-ja elukoht ning palju oligi juba sinu eest otsustatud. Välismaailmast hoiti inimesi eemal. Kui keegi külast käis näiteks Ameerikas, siis sellest näidati lausa kultuurimajas slaide ja räägiti lugusid, mis tundusid kaaslastele uskumatu muinasjutuna. Kas me aga ise ei ole muinaslugusid lugedes unistanud olla printsess või julge rüütel? Inimene ei saa oma loomu vastu, seega on vaja püüelda pidevalt paremuse suunas. Peale taasiseseisvumist läksid üha rohkem piirid lahti, välismaailma ,,imbus" meile igast väikesemast praost, mis tundus särava vabadusena, kõikvõimsa ja absoluutselt ainuõigena. Kõik uus tundus huvitav, parem,
võhik, kes ei tea teatri ajaloost midagi, saaks selle arengust aimu. Minu eesmärk on ka enesele selgeks teha ja lahti mõtestada teatri ajalugu ja kombed. 3 Teatrist üldiselt Sõna teater on tulnud kreeka keelsest sõnast theatron e. vaatemängupaik. Teater on sõna-, muusika- ja tantsulavastusi esitav asutus, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja näidendeid. Etendusi esitatakse teatrihoones, kultuurimajas või siis tänaval. Teater on teesklus, tembutus, vaatamisväärne sündmus ja samuti üks kunsti liikidest. Teatrietendus sünnib näitlejate, näitekirjaniku, teatrikunstniku, lavastaja, valgustaja, helitehniku, rätseppade, riieturide, jumestajate ja lavatöötajate koostöös. Teatri sünd (antiikaeg) Juba loodusrahvaste tavades leidus näitekunsti sugemeid nt. enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka
Mängud ehk Üleriigilised Võimlemise- ja Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. Rahvatantsurühmad tegutsesid toona pigem võimlemisseltside allharudena, kuna rahvatants polnud rahva seas eriti populaarne ega olnud perspektiivikas ka kõrgemate instantside silmis. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist lähenemist. Leiti, et vanad etnograafilised tantsud ei suuda rahuldada nõukogude inimese esteetilisi huve, kes vajab sisukamat, kompositsioonitihedamat tantsu. Sellest lähtuvalt loodi hulk töö- ja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse. Uute tantsude põhiosa
bluusi. Juba kuue aastaselt ta hakkas tselloõpinguid ning 1964. aastal, 14-aastasena liitus soolokitarristina oma esimese bändiga Satelliidid, kus ta oli soolokitarrina. Sellele järgnesid Mikronid ja Ornament. Mikronisse jäi ta ainult kuueks aastaks. Ornamendiga liitus ta 1973. aastal, kus ta mängis trummi ja oli lauljana. 1.1 Ornament Ornament alustas tegevuse 1972. kuni 1976. aastani. Ta kuulus Eesti ansamblite hulka, mis mängis hard rock´i. Oma tegevuse alustas ta Kohila kultuurimajas. Ornamendi muusikat mõjutas tugevalt Led Zeppelin, kes oli inglise rock-ansambel. Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel soolokitarrina, Ilmar Soots, Tõnu Tormis, kes kuulus ka ansamblisse Noor Eesti basskitarrina, Sven Grünberg, kes oli eesti elektroonilise rocki´i alustajaks, trummar Aleksander Vilipere ning trummar ja laulja Gunnar Graps. 1.2 Tsello
eestlased kutsuti Moskvasse rääkima säärase ürituse korraldamise võimalikkusest teisteski liiduvabariikides. Tundus imena, kuidas 20 000 lauljat saab ühe taktikepi järgi laulda ja ligi 3000 tantsijat suudab ühtses rütmis muru peal tantsu keerutada. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist lähenemist. Leiti, et vanad etnograafilised tantsud ei suuda rahuldada nõukogude inimese esteetilisi huve, kes vajab sisukamat, kompositsioonitihedamat tantsu. Sellest lähtuvalt loodi hulk töö- ja kolhoositeemalisi, kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse.
asuda üles ehitama Hansa vaimsust ja koostööd. 1992. aasta 12. juunil teadvustas Viljandi end jälle hansalinnana. See oli Viljandi linna esimestel Hansapäevadel, mida korraldas juba esimene vabalt valitud linnavalitsus. Igal suvel juuli lõpus toimub Viljandis Pärimusmuusika Festival. Samuti juulis, kuid pisut varem leiab aset vanamuusika festival. Juuni algul korraldatakse hansapäevi. Viljandis asub teater Ugala, kino Rubiin, muuseum, kunstisaal. Kontserte korraldatakse kultuurimajas, Jaani ja Pauluse kirikus, samuti ka Kultuuriakadeemias.
konkurss, mille eesmärk oli koguda ilmekaid portreid Võru linna ja rajooni inimestest.81 Lisaks kuulutati juubelipidustuste auks välja vabariiklik kunstnike-dekoraatorite konkurss (Foto 7). Sellest võttis osa 20 kunstnikku-dekoraatorit mitmetest vabariigi tarbijate korperatiividest ning igaüks kujundas poodide vaateakna kas fasistliku okupatsiooni vabanemise või 200. juubeli teemal.82 Ka sportlased ei jäänud tähelepanuta. Nende jaoks toimus kultuurimajas Kannel pidulik aktiivipäev, mis oli pühendatud rajooni spordiveteranidele, sportlastele ja spordiaktiividele. Mitmetele jagati Võru juubelimedaleid ja vimpleid (Lisa 4). 74 Kursvee, H. (24. jaanuar 1984. a.). Osavõturohke konverents. Töörahva Elu, lk 1. 75 Ots, V. (16. veebruar 1984. a.). Looduskasutus ei talu hoolimatust. Töörahva Elu, lk 3. 76 Valper, L. (5. aprill 1984. a.). Koolimõtetega. Töörahva Elu, lk 1. 77 Kupp, V. (6. märts 1984. a
Ka järgmisel neljal suvel puhkas ta Haapsalus. Suvekursuste aeg muutus Haapsalu Grünthalile koduseks ja meeldivaks. Hiljem tuli ta siia juba kogu perega. Suve on ta veetnud siin üle 11 korra. Talle meeldis Haapsalus ujuda, purjetada, jalutada,päevitada ja kirjandus töödega tegeleda. Nagu 'Karurahu', 'Omistus', 'Haapsalu õis', 'Haapsalu õhtud', ' Haapsalule'. *Aidi Vallik Vallik on sündis 11.mai 1971. a. Paliveres. Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Ta räägib aktiivselt kaasa Eesti hariduselu puudutavates küsimustes ning on MTÜ Lugu-Loo asutajaliige ja juhatuse liige. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all. Aidi Vallik on tuntud ennekõike Anni- lugude autorina
köögi poolel,siis seekord otsustasin proovida kuidas toimib teeninduse pool. Oma töös tutvustan lähemalt ettevõtet ja sellega seotud toiminguid. Aruandesse panin kirja selle,mis olid minu ülesanded ürituse ettevalmistamises ja läbiviimises. Samuti seletan ära,mis olid 2 minu ülesanded siis kui kohvikus ja kultuurimajas polnud suuremaid üritusi. Oma aruandesse panin kirja juhendajate osa ettevõttes ja praktikal. Praktika eesmärk on arendada õpilastel tehnilisi teadmisi ja rakendada neid praktiliselt. Praktika valmistab õpilasi ette eluks,see tähendab et praktikal olles õpilased harjuvad ära iseseisvalt toimima erinevades olukordades,mida neil läheb kindlasti tulevikus tööle minnes vaja. Teeninduse poolel praktikal olles õppisin kuidas tuleb käituda kui kliendil tekib pretensioone ja kuidas
Ivar Mägi 21. Sander Sepp 22. Villu Väli 23. Rego Rüütel 24. Gerdi Rüütel 25. Kaur Ellermaa 26. Kaidi Sink 27. Heiki Sink 28. Ruth Pere 29. Martin Kaasen 30. Raimo Kaljulaid 31. Elina Kadak 32. Anni Kadakas 33. Liis Kadakas 34. Gita Vorm 35. Kaia Vahho 36. Ivar Mägi 37. Marta Vatsfeld 38. Timmo Heinla 39. Tenno Heinla 40. Taisi Töhk 4 Peo koht ja trantsport Peo koht asub Kuressaarest 12 km kaugusel Aste asulas, kultuurimajas. Buss väljub Kuressaare bussijaamast kell 18.00 tagasi on tellitud buss kell 00.00 ja 2.30. 5 Eelarve Finants Kokku Osalusmaks 50kr/inimene 2000 kr Vanemad 2500 2500 kr KOKKU 4500 kr Rent 700 kr/päev 700 kr Söök ja Jook Söök 40kr/inimene 1 600 kr Alkohol 80kr/inimene 2 400 kr Muu
Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) ilmumine tõi olukorda pöörde. Tema suur, tüse ja käskiv toon lausa nõudis tähelepanu, ootamatud meloodilised ja rütmilised avastused tegid tenorsaksofoni üheks populaarsemaks pilliks jazzmuusikas. Jazzpianism algusaastatel Klaver oli igas kultuurimajas. Klaveriga oli hea puhkpille järgi teha. Kuna klaveril ei saa pikki noote mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller
annaabi.ee 
