kultuuri valdkondi. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas nn. globaalne küla. Rääkides kultuurist, saab ütelda, et see on sündinud ühes kindlas kohas ning alles seejärel - pidevalt muutudes ja arenedes, kuid äratuntavaid ühiselemente säilitades - valgunud üle maailma. Mõnikord arvatakse, et ka globaliseerumine viib välja ühiste kultuurielementide omaksvõtmisele kogu maailmas. Seega saab globaliseerumist teatavate mööndustega käsitleda kultuuridifusioonina, mis aga, haarates kogu maailma, suunab kõiki ühtmoodi ja takistab mitmekesisust. Ajakirja Foreign Policy ja konsultatsioonifirma A.T. Kearney koostatud globaliseerumisindeksi järgi platseerus Eesti enim globaliseerunud riikide esikümnesse. Globaliseerumine mõjutab Eesti kultuuri mitmel erineval viisil.
Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valgustuse teke Valgustusajastul (u 1750-1800), mis 17. sajandi lõpust ulatus Suure Prantsuse revolutsioonini, toimus võimas vaimne liikumine, mis kannab nimetust valgustusfilosoofia. Valgustusfilosoofia moodustab humanismi- ja reformatsiooniajastust pärinenud kultuurielementide sünteesi täppisteaduste suurte saavutuste ja üldise kultuurilise tõusu alusel. See lähtus Inglismaalt (Locke, Newton, Shatesbury), kus seadustega kindlustatud vabariiklik kord võimaldas takistamatut uute ideede tekkimist ning võistlust teaduste ja filosoofia alal. Uued ideed toodi sisse Prantsusmaale Voltaire`i ja entsüklopedistide poolt, kus need arenesid ning süvenesid ja levisid laiemais rahvakihtides, mida omalt poolt soodusta ka prantsuse
kolm muutujat, mis kujundavad poja hilisema töökoha. 8. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Põhilised allikad on keskkonnasündmused, sissetung/sõda, kultuurilised kontaktid, innovatsioon, populatsiooninihked ja difusioon. Difusioon kultuurielementide levik. Kõige tähtsam muutuste tekitaja. Uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja üh-lt ühiskonnale. Kultuuriline lõtk Kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloofia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 9. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid (227-229) Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused
sündmuslikkus Performatiivsuse esteetika uuringud: Uuritakse etendust kui sündmust, protsessi, Etendus on ainukordne ja kordumatu, sündmuses osaleja on ka vaataja Geneetiline analüüs - Pööratakse tähelepanu lavastuse terviklikule loomisprotsessile ja arengule etenduste mängimise käigus. Interkultuuriline teater :erinevatest kultuuridest pärit materjalidesegamine ja koosesitamine ühes lavastuses Interkultuuriline teater: kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine. Lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis samas ei pruugi alati olla võõristav Publikuuuring: Retseptsiooniuuringud: keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Konkretisatsioon (Roman Ingarden) –vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud. Vastuvõtustrateegiad: Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub
abielupartnerite vahetuse eesmärgil ettekavatsetud) Innovatsioon- avastused, aga ka leiutised (omavahel tihti seotud), avastus tähendab looduse mõnest sellisest aspektist teadlikuks saamist, mis juba eksisteerib, ent polnud varem tuntud( nt relatiivsusseadus), leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uue viisil( nt personaalarvuti loomine) Populatsiooninihked- muutused rahvastiku suuruses ja koosseisus Difusioon- ehk kultuurielementide levik on kõige tähtsam muutuste tekitaja, difusioon- protsess, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaegse difusiooni tavaliseks on näiteks tarbekaubad, kokakoola ja hamburgerid on sageli Ameerika esimesed kultuuriartiklid, mis saavad tuttavaks mitteameeriklastele, nimetusedki võtakse üle otse inglise keelest, tehnoloogia on kõige kergemini leviv,
Struktuursed protsessid käivitavad funktsionaalseid ja motivatsioonilisi muutusi. Muutusi (arengut) ESILEKUTSUVAD TEGURID: 1) sotsiaalse elu looduslikes alustes toimuvad muutused – tehnoloogia, kommunikatsioon, transport ja uuenemisest – tootmismeetodite muutumine. Tulemus – uus toode või tehnoloogia- tagajärg – inimeste tegevuste muutused (uued kooslused, ümberõppe vajadus). 2) sotsiaalse elu kultuuriliste aluste muutumine kultuurielementide ja –komplekside difusiooni kaudu (modernismilt postmodernismile) Rahvuste ja etnlisiste gruppide probleemid (keel, kultuur, territoorium jne). 3) ühiskonna organiseeritud sotsiaalsed liikumised. Inimeste vajaduste rahuldamine, eesmärgiks muuta inimeste olukorda või parandada liikumisest osavõtjate seisundit /revolutsioonilised, reformilised). 4) uute seaduste kehtestamine mingite huvigruppide või jõudude survel
3. neid kaitseb nende positsioon, varandus, teadmised. Karjäärijuhus sotsiaalne faktor, mis määrab inimese tuleviku sellega, et avab ja suleb tema ees teatud võimalusi ühiskonnas. Sotsiaalne muutus on protsess, millega aja jooksul muutuvad väärtused, normid jne. Hõlmavad: 1. keskkonnasündmused 2. sissetungid, sõjad 3. kultuurilised kontaktid 4. innovatsioon 5. poulatsiooninihked 6. difusioon Difusioon on kultuurielementide levik, mis tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad levivad isikult isikule. Kultuuriline lõtk kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. Rahvuslus on paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist, mis on küllaldane, et otsida poliitilist ühtsust. Ühiskonna mobiliseerimine sotsiaalse. Maj ja psühholoogilise vanad mustrid nõrgenevad ja
„Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond. Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus). Bronislaw Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu)
virtuaalset eestlust ning panustavat globaliseerumist. Kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on järgnevad kolm alaeesmärki ja indikaatorid: Eesti kultuuriruumi ulatus. Indikaatorid: Eesti kultuuri kandjate arvukus, nende paiknemine Eestis ja väljaspool Eestit, eesti kultuuri materialeerumise määr, eesti kultuuri tuntus, tõlgitavus ja levik väljapool Eestit. Eesti kultuuri funktsionaalsus. Indikaatorid: Eesti kultuurielementide kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades, Eesti kultuurivaramu ja eestilikud traditsioonid, käitumis ja suhtlemismudelid on juurdunud. Eesti kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Indikaatorid: kultuurimälu võime toimida minevikukogemuse sidujana tulevikuga, rahvuskultuuri avatus uuele, rikastumis- ja tõlgendamisvõime muutuvas maailma kultuuripildis. 4 EESMÄRK 2 Healolu kasv
vahetuse eesmärgil. Samuti võib kultuuriline kontakt olla uurijate või sissetungivate armeede poolt pealesurutud. Innovatsioon: silmas peetakse nii avastusi kui ka leiutisi, kuna need kaks protsessi on sageli omavahel seotud. Populatsiooninihked: muutused rahvastiku suuruses ja koosseisus. Muutused erinevate vanusegruppide suuruses ja soolises koosseisus toovad kaasa tähtsaid sotsiaalseid muutusi. Difusioon: ehk kultuurielementide levik on kõige tähtsam muutuste tekitaja. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised klutuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaegse difusiooni tavaliseks näiteks on tarbekaubad. Mitte kõiki levivaid kultuuriartikleid ei võeta võrdelt meeldeldi vastu. Üldiselt levib kõige kergemini tehnoloogia, sest on suhteliselt lihtne kindlaks teha, kas ta on efektiivsem kui vana või ei.
suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on kas ühiskonnasisesed või välised. Keskkonnasündmused maavärinad, haigused, Sissetungid-sõjad koloonia või majandusliku võimu sissetung Kultuurilised kontaktid- vaadeldakse teistest kultuuridest kuidas toimivad seal säilimisülesanded ja võetaks eneed üle Innovatsioon- avastused, leiutised Populatsiooninihked rahvaste suurus ja koosseis Difusioon kultuurielementide levik, uued ideed, teod. Rahvuslus- paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist(territoorium, usk, keel), mis on külaldane, et otsida poliitilist ühtsust. Preindustriaalne- põhinevad esmasel tootmisel(küttimine, karjakasvatus). Industriaalne- põhinevad mehhaniseeritud tootmisel ja tootmissüsteemil, saab määratleda toodetud kaubade hulgaga. Postindustriaalne riik- rõhutatakse teaduse ja tehnoloogia
Lõpuks ilmneb, et mul on 6000 liiga lähedast sugulast. Reaalses elus võivad need normid tähendada väga erinevaid asju. Põhimõttelise reeglina on see universaalne. Globaliseerumine, maailmaküla. Arvati, et globaliseerumine viib maailmaküla tekkimiseni. Globaliseerumine läheb aina edasi ja maailm muutub ühetaoliseks selles mõttes, et üha rohkem on maailmas selliseid kultuuri elemente ja nähtusi, mis on mõistetavad kogus maailmas. Nt jalgpall, popmuusika jne. Selliste kultuurielementide hulk üha kasvad, inimesed hakkavad üksteist paremini mõistma, nende väärtushinnangud muutuvad sarnasemateks, kogu maailm muutub sarnaseks. Kaovad kohalikud eripärad. Tekib maailmaküla, lähed ükskõik kuhu, igal pool on kõik sama. Huvitav on see, et globaliseerimine käib aastakümneid, kuid kas me näeme, et oleks kasvanud harmoonia ja üksteise mõistmine, ei paista väga seda moodi, peetakse igasuguseid sõdu, nt põhjus usuline.
maks. Näit aborigeene peeti reliktideks kaugetest aegadest, tõendati, et kõik kultuurid läbivad selle etapi. 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: 1. Ühiskonna ja riigi teenimine ja areng (Morgan) 2. Abielu ja perekonna päritolu ja areng 3. Religiooni teke ja areng (Taylor’i ideed animismist, mitme jumala kummarda- mine, ainujumalakummardamine) Alates 19. saj lõpust said evolutsionistide ideed kriitika väärilisteks. 4. Difusionism — kultuurielementide ruumiline levimine. Difusionismi esindajad uskusid, et kõik kultuurid on alguse saanud Egiptusest (heliotsentrism). Saksa- Austria kultuuriringide koolkond väitis, et eksisteerivad mitmed südamikud, mil- ledest levib kultuur ka naaberaladele. 5. Franz Boasi (1858–1942) oli Saksamaal sündinud Ameerika antropoloog. Ta oli Põhja-Ameerika indiaanlaste keelte ja kultuuride ekspert. Ta lõi oma koolkon-
religioossest mõtlemisest. Läänes on kaks peamist intellektuaalset süsteemi: kristlus ja progressivism, mis loodavad edendada ühiskonda edasi ja paremuse poole. Minu arvates on progressivistlik ajaloonägemus on seega lähedasem religioossele mõtlemisele. Piiblis on väidetavalt mainitud ka progressi aeg ehk progressiivne aeg. 2. Millised jooned eristavad rahvakultuuri ja populaarkultuuri praktikaid? Rahvakultuur on midagi, mis ühendab meid meie ajaloolise traditsiooniga ja viitab kultuurielementide pikaealisusele. Selle loojaks on kogu rahvas. Populaarkultuur on põhimõtteliselt sama, mis massikultuur; see on tekkinud massilise käibe eesmärgil. Rahvakultuur on tekkinud aja jooksul ja hoopis teistel eesmärgil (mitte rahalisel nagu populaarkultuur). Rahvakultuuri vaadeldes võiks kõigepealt tuua välja tema pikaealisuse võrreldes populaarkultuuriga. Rahvakultuur on püsivam ja mitte nii mõjutatav väliskeskkonna poolt kui populaarkultuur
Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mis määravad selle kultuuri olemuse. Mingis kultuuris on mingid väärtused, millele inimesed on fokusseerunud. Kui aru saada võtmesümbolitest, siis saab aru ka muust. Igas kultuuris on mingid elemendid, mille kaudu saab avadas elle olemuse. Moodsad kultuuriteooriad näevad, et kultuuril pole kindlat tuuma. Tegelikult on ebaselge kultuurielementide kogum. Enkulturatsioon – kultuuri õppimine. Inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas levinud kultuurilised harjumused ja normid õppimise käigus. Kuidas inimene enkultureerub - 3 etappi: Individuaalne – kui laps omandab juba kultuurilisi teadusi, kuigi keegi neid spetsiaalselt ei õpeta, ta vaatleb ümrust jne ja õpib selle käigus. Sotsiaalne – kui juba haaratakse laps kaasa mingitesse kultuurilistesse tegevustesse
Kultuurilised kontaktid, kontakt teise ühiskonda maadeavastajate kaudu, kauplejate kaudu, pealesunnitud sõjalise armee kaudu. Sage muutuste allikas. Innovatsioon, avastused juba eksisteerivast asjast teadlikuks saamine nt relatiivsusteooria või leiutised, nt tehnoloogilised leiutised Populatsiooninihked muutused rahvastiku koosseisus ja suuruses, erinevate vanusegruppide suuruses, soolised muutused toovad kaasa sotsiaalseid muutusi Difusioon kultuurielementide levik, uued ideed, tehnoloogia, arusaamad jõuavad teise ühiskonda/gruppi, Tuli levis kultuurikontaktide kaudu, tarbekaubad tänapäeval. Väärtussüsteemi ja uskumusi nii kiiresti üle ei võeta. Vägivaldne kultuuri difusioon on siis, kui võimsam grupp allutab teise ja uuendused viiakse ellu jõuga. Muutuste kiirendamine muutuste tase on seotud ühiskonna kultuurilise baasiga, mida laiem see on, seda suurem on muutuste
kultuurielemendid, toimuvad sotsliikumised, kehtestatakse ued seadused. 11. Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon - 1)uuenemine, midagi teisiti tegema, tehnika muutus 2) kultuur loob uued struktuurid, Ogburni järgi kohanevad kultuuri osad pärast uue tehnoloogia rakendamist eri kiirusega. 3) konfliktid annavad märku probleemidest 4) kultuurielementide levik teistest ük-dest. 12. Religiooni põhielemendid (viis) ja funktsioonid (neli) - 1) grupi usu olemasolu, seotud pühade mõistetega, uskumuste kogum, eriliste tegevuste kogum, ettekujutused pühast elust. 2) regulatiivne-levitab teatud norme, integratiivne- liidab in ja tagab korra, kommunikatiivne-kultuse tasand, psühhoteraapiline- positiivse mõju avaldamine usklikele. 13. Perekonna kui institutsiooni funktsioonid (viis) ja kui väikese grupi tunnused
kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal. · Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) kultuuriareaalide teooria: teooria väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke võimalikkus olemas! Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond Esimene tõsisem evolutsionismivastane kultuuriteooria. Boase seisukohad: · Välitööde älitööde olulisus · Osata tuleks kohalikku keelt · Kultuurid on komplekssed üksikuid kultuuri aspekte tuleb uurida nende oma kontekstis
o Uued metodoloogilised lähenemised, geneaoloogiline meetod sugulussüsteemi kaardistamine o Süstemaatiliselt välitööga tegelevate antropoloogide töösse astumine 19. saj lõpp, difusionism: Põhiidee: ei hüljanud täielikult evolutsionistlikku vaadet, kuid neid häiris selle determinismlik aspekt unilineaarne jada on lihtsustatud, inimühiskonnad on keerulisemad On kultuurielementide algkodud, kust need hakkasid eri suundadesse levima üle maailm Ekstreemne vorm heliotsentristlik difusionism usuti, et kõik inimühiskonna saavutused said alguse muistsest Egiptusest, kust need levis ülejãänud maailma Levimine toimuvat rahvasterände kaudu Süüdistati empiiriliste andmete nõrkuses Evolutsionsitid leidsid, et inimesed on loovamad ja on võimelised asjade leiutamiseks;
subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud 41. Nimetage Geert-Hofstede kultuuridimensioonid. võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 42. Mis juhtub erinevate kultuuride kokkusaamisel? Akulturatsioon, assimileerumine, akommodatsioon. Seletused ja näited. Akulturatsioon- võõraste kultuurielementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad. Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob Akommodatsioon- väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära. 43. Mida tähendab kultuuribarjäär? Näited juurde Takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid 44
tule, raua kasutam, Innovatsioon. Uued avastused ja leiutised on sotsiaalsete muutustega tihedalt seotud. Avastus tähendab teadlikuks saamist mõnest sellisest looduse aspektist, mida senini ei teatud või need teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne. Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine. Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, ühiskonnale. Nt tule kasutuselevõtmine, rauast tööriistad, põlluharimismeetodid. Kaasaegse difusiooni tavalisimaks näiteks on tarbekaubad, tehnoloogia uusimad saavutused, interneti uued võimalused. Siiski on kasulik tähele panna, millised kultuuriartiklid on kergemini omaksvõetavad ja millised mitte
Kultuuri ringide teooria laiad kultuuriareaalid, millest maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus. Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi, siis Boas seda ei püüa, ta ei ürita teooriat luua. Ta on evolutsionistide opponent, kriitiline lähenemine, kritiseeris eelkõige meetodit või viisi, kuidas teooria välja mõeldi
Avastus tähendab teadlikuks saamist mõnest sellisest looduse aspektist, mida senini ei teatud või need teadmised olid äärmiselt piiratud. Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil, nt arvuti loomine jne. · Populatsiooninihked ehk muutused rahvastiku suuruses ja struktuuris vanuses, soolise lõikes vm. Nt Euroopa ühiskonna vananemine. · Difusioon ehk kultuurielementide levik on üks tähtsamaid muutuste tekitajaid. Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, ühiskonnale. Nt tule kasutuselevõtmine, rauast tööriistad, põlluharimismeetodid. Kaasaegse difusiooni tavalisimaks näiteks on tarbekaubad, tehnoloogia uusimad saavutused, interneti uued võimalused. Siiski on
ainult ühe kultuuri kandjad. Instinktiivne kaitsepositsioon ja teisetüübiliste kultuurikogemuste tõrjumine on moodustanud peaaegu sissepoole suletud enklaavi - Eesti etnost teadvustanud inimesed olid kinnistatud maa külge, nad identifitseerisid ennast maa kaudu. Ei saa väita, et teiste kultuuride tähendusmustrid siia ei jõua, aga mul on tunne, et siinne kultuuriline enklaav tõrjub nende elusat sulandumist ja püüab ikka veel kaitsta mingit hüpoteetilist (baltisaksa ja vene kultuurielementide sulandumine on juba toimunud) kultuurilist puhtust. Tänases Eestis tuleks monoetnilise rahvuse mõistest loobuda, sest me elame multikultuurses ühiskonnas. Eestlased võiksid mõista, et just kultuurikontaktid hoiavad kultuuri dünaamilises protsessis, dialoogis - ilma dünaamikata kultuur võib hääbuda (nt. Egiptuse kultuurifundamentalismi puhul). 3. Eesti kultuuri lätetest. "Oma" ja "võõra" küsimus: Oma ja võõra piir on suuresti kokkuleppe asi. Võtame konkreetse näite
· Miljöö laval Peab olema murrangumoment üleminek õnnelt õnnetusele. Tragöödia tegelane peab olema: · Õilis · Sobiv · Loomulik · Järjekindel Mis on õnn Aristotelese arvates? ,,Nikomachose eetika" Õnnelik on elu, mis õnnelik selle enda pärast. Ma ei ole õnnelik seepärast, et mul on asju. Õnn tuleneb mu oma loomutäiusest. Iseloomusta hellenistlikku kirjandust (filoloogia teke, elitaarsus) Riikides, kus toimus kreeka ja idamaiste kultuurielementide ristamine nim hellenistlikesks ja kogu perioodi Makedoonia Aleksandrist kuni Ees-Aasia ja Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla nim hellenismi perioodiks (-30 eKr). Termin ,,hellenism" võeti teaduses kasutusele 19. saj ja sellega tähistatakse hellenluse ja helleni, s.o kreeka kultuuri levimist makedoonlaste vallutatud maades kolmel viimasel sajandil eKr.
Interkultuuriline teater (Brook, Artaud) eri kultuuridest pärit materjalide (müüdid, tekstid, kehatehnikad, muusika, pillid, rituaalse praktikad jne) segamine ja koosesitamine ühes lavastuses. Iseloomulik rituaalne teatrikeel. Laias mõistes igasugune teadlik ja eesmärgipärane kultuuride kõrvutamine teatrivormide ja tehnikate kaudu, rõhutades kultuuride sarnasust või erinevust, otsides universaale. Kitsamas mõistes on kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine, kus lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis ei pruugi olla võõristav. Kultuuriline kõrvutamine: · Intrakultuuriline kultuurisisene praktika, kus piirdutakse oma kultuuris olevate tihti unustatud traditsioonide vahendamise, taaselustamise ja juurte otsingutega. · Transkultuuriline kultuuriülene praktika. Eesmärk leida kultuuride ühisosa, universaalid, sügav humaansus.
Sissetung või sõda - kaasneb grupi vajadus kohaneda uute kommete ja arusaamadega või asuda ümberkoos muutustega elatusviisis. Kultuurilised kontaktid - üks grupp saab teada, kuidas teine on säilimisülesannetega toime tulnud. Innovatsioon - avastused ja leiutised. Populatsiooninihked - muudatused rahvastiku suuruses ja koosseisus, erinevate vanusegruppide suuruses, soolises koosseisus. Difusioon -.kultuurielementide levik, protsess, millega uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. 19.2. Mida kirjeldab termin «kultuuriline lõtk»? Tendents, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 19.3. Mida väidab tehnoloogia difusiooni mudel kultuurilise lõtku mõjude kohta?
annaabi.ee 
