His father was the prominent Tory politician, Lord Randolph Churchill. Churchill attended the Royal Military College, Sandhurst, before embarking on an army career. He saw action on the North West Frontier of India and in the Sudan. While working as a journalist during the Boer War he was captured and made a prisoner-of-war before escaping. In 1900, Churchill became Conservative member of parliament for Oldham. But he became disaffected with his party and in 1904 joined the Liberal Party. When the Liberals won the 1905 election, Churchill was appointed undersecretary at the Colonial Office. In 1908 he entered the Cabinet as president of the Board of Trade, becoming home secretary in 1910. The following year he became first lord of the Admiralty. He held this post in the first months of Worl...
Üks asi aga peaks Churchill `i ajastust selgeks saama nimelt see, et eluga pääseb ikkagi vaid see, kes on valmis juldeoleku eest kallist hinda maksma, sest julgeolek on kallis kaup. Julgeoleku arvelt ei või allahindlust teha, sest iga väiksemgi viga võib hävitada kogu maailma. Elulugu Winston Churchilli lapsepõlv ja noorusaastad möödusid tema kodumaale murrangulisel ajal. Inglismaa oli üsna sootsal positsioonil. Winston Churchill sündis 1874 aastal Inglismaal. See sündmus toimus 1874. aastal oma isa, Malborough`hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Just siis kui oli alanud Briti Impeeriumi õitseaeg. Winston Churchillile 2 kuulub arvatavasti võtmepositsioon, kui tahame mõista 20. sajandi ajalugu ja saada sellestkorralikku ülevaadet....
November 1874 24. Jaanuar 1965) oli Briti poliitik, kes oli peamiselt tuntud Suurbritannia peaministrina Teise maailmasõja ajal. Churchilli elulugu sarnaneb detektiivjutuga, mille tegevustik sarnaneb Aafrikast India ja Iirimaani. Ta sündis 1874. aastal oma isa, Malborough' hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla seepärast tegi Winston Churchill noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama ,,noormeheks, kes alati kiirustab". Nagu enamus kõrgklassi poisse, veetis ka Winston enamus aja oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus ta sai tihti karistada edenematuse eest õppetöös ning oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos...
Tema aruannetest on koostati ja avaldati Churchilli esimene raamat, The Story of the Malakand Field Force. 1898 - läheb Churchill Egiptusesse ja osaleb Briti Sudaani uuesti vallutamises. Järgmisel aastal ilmus tema ajalooline ülevaade Sudaani taasvallutamisest kahes köites pealkirja "The River War" all. "Daily Mailis" ilmunud arvestuses on raamatu kohta öeldud: ,,Mr Winston Churchill on üllatav noor mees ja tema ,,The River War" on üllatav triumf. See on hästi kirjutatud, erapooletu ja veenev. Loomulikult on sellel ka puudusi. Näiteks on see liiga pikk." 1899, 5. mai - lahkub Churchill Briti armeest kavatsedes alustada poliitilist karjääri. Ta kandideeris alamkotta ebaõnnestunult. Ta otsustas minna laevaga Lõuna-Aafrika aru teise Buuri sõtta, ta sõlmis lepingu ,,Morning Postiga". Ta ei suutnud rindest eemale hoida....
1898. a astus Churchill esmakordselt kirjanikuna avalikkuse ette raamatuga ,,The Malakand Field Force". See äratas tähelepanu, saavutas menu ning tegi autori kuulsaks. Järgmisel aastal ilmus tema ajalooline ülevaade Sudaani taasvallutamisest kahes köites pealkirja "The River War" all. "Daily Mailis" ilmunud arvestuses on raamatu kohta öeldud: ,,Mr Winston Churchill on üllatav noor mees ja tema ,,The River War" on üllatav triumf. See on hästi kirjutatud, erapooletu ja veenev. Loomulikult on sellel ka puudusi. Näiteks on see liiga pikk." 1899. a kevadel oli aeg küps sõjaväest lahkumiseks. Ta kandideeris alamkotta, kuid ebaõnnestunult. Churchill otsustas sõita sõjakirjasaatjana Lõuna-Aafrikasse ning sõlmis lepingu ,,Morning Postiga". Ta siirdus kajastama Buuri sõda. Ometi ei suutnud Churchill rindest eemale hoida...
aastatel ja üks vähestest, kes nägi Saksamaad suure ohuna. Ta sündis 2 kuud enne oodatud aega oma esivanemate kodus, seega ta jätkus samas vaimus tal oli alati kiire, kuid tal oli päeva lõpus alati energiat üle. Ta oli vahetanud oma parteid elu jooksul 3 korda (alustades konservatiividest läks üle ta liberaalidele ning siis tagasi konservatiividele). Enne I Maailmasõda oli ta kaubandus-, sise- ja mereminster, ja ka osales ohvitserina koloonia sõdades. Peale poliitika tegeles ta veel ka kirjandusega ning 1953. aastalsai ta Nobeli kirjanduspreemia. II MS-i ajal tegeles ta Suurbritannia peaministrina Hitleri-vastase liidu loomisega ja, et teda võita, oli ta isegi nõus võtma oma vana vastatse, Nõukogude Liidu, oma liitlaseks. Tema üks tuntumaid kavalusi oli see, et kui sakslased tulid Suurbritanniat pommitama, ta lülitas Londonis elektri välja, et pommitajad ei näinud mida pommit...
7 Viidatud allikad....................................................................................................................................8 Sissejuhatus Sir Winston Leonard Spencer Churchill ( 1874-1965 ) on üks kuulsamaid Suurbritannia peaministreid läbi ajaloo, kelle poliitilisi manöövreid imetletakse ja kelle kuulsaid kõnesid tsiteeritakse siiani. Käesolev referaat uurib, kes oli Winston Churchill, milline oli tema perekond, hariduskäik jne. Siit referaadist saab lugeda näiteks, et Winston Churchill oli Lord Randolph Churchilli ja Ameeriklasest miljonäri Leonard Jermome'i tütre poeg. Kuulsa aristokraatliku Spencer'i perekonna järeltulijana, Winston Leonard Spencer-Churchill, nagu ka oma isa, kasutas perekonna nime Churchill avalikus elus. Ta esiisa George Spencer lasi oma nime vahetada John Spender-Churchilliks, kui ta sai Marlborough 7...
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20...
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE-...
Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, k...
The Most Influential Figures in British History There are many important historical figures, who have helped shape Britain into what it is today. In my opinion Elizabeth I, Queen Victoria and Winston Churchill are the ones who stand out and have had the biggest impact on British history. Firstly, Elizabeth I made a great impression on British history as she kept England from major wars during her reign, the kingdom expanded and she supported culture. The rule of Elizabeth I can be called a peaceful time as England did not enter any huge conflicts. She managed to keep good relations with other great countries. However, the defeat of the Spanish...
2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu p...
Saksamaa kaotas II Msja. 20. Nimeta kolm riiki koos juhtidega, kes moodustasid hiljem Hitleri-vastase koalitsiooni tuumiku. Riik Juht Prantsusmaa Charles De Gaulle? Suurbritannia Winston Churchill NSVL Stalin 21. Millised riigid hakkasid 1939-1941 Saksamaad toetama? Miks? · Itaalia · · · 22. Mis toimus P-Aafrikas aastatel 1940.-1942? Anna lühiülevaade. Itaalia kaitseks saatis Hitler Aafrikasse nn ,,Aafrika korpuse", mille etteotsa määrati Erwin Rommet. Brittide Egiptus seati ohtlikusse olukorda. 23. Miks tungis Saksamaa 1941. kevadel Kreekasse...
juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritanni...
teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus, salajane lisaprotokoll, millega jagati ära Ida-Euroopa, NSVL sai loa Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia anastamiseks ning Poole jagati pooleks, uue lisaprotokolliga müüs Saksamaa Leedu, saades ülejäänud Poolalt NSV Liidult endale. Adolf Hitler NSDAP juht ja Saksamaa diktaator ja riigipea, Jossif Stalin NSV Liidu diktaator ja juht, Winston Churchill Suurbritannia peaminister, Charles de Gaulle Prantsusmaa sõjaväelane, kindral ja riigimees, Karl Litzmann saksa okupatsiooni ajal Teises maailmasõjas Saksamaa Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar, Franklin Delano Roosevelt USA 32. president, Geogri Zukov NSV Liidu riigitegelane, väejuht ja marssal, Hjalmar Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal, Johannes Vares Barbarus Eesti arst, poliitik, EKP liige ja valitsusjuht,...
Jalta konverents Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus 4. kuni 11. veebruar 1945 Kus osalesid NSVL, USA ja Suurbritannia. Konverentsil jaotati ära Teise Maailmasõja järgne Euroopa ja Aasia. Suurbritannia esindaja Winston Churchill , USA esindaja Franklin Delano Roosevelt ja NSVL esindaja Jossif Stalin. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti etteSaksamaa ja Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks.Paika pandi ka see, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.Ühtlasi lepiti kokku, et...
Nagu igal teiselgi riigikorralduse süsteemil, on ka sellel omad tugevad ja nõrgad küljed. Miks võib siis demokraatiat, kui sellist, Eestis nimetada tugevaks? Üks peamine tugevus demokraatial on kindlasti, see, et riik peab realiseerima rahva enamuse soovi. Parim näide selle kohta on referendum - rahva enamuse otsus on riigile kohustuslik. Teine Eesti demokraatia tugevus on võimude lahusus. Riigikogu, valitsus, president ja kohus on lahus, kuid üksteisest sõltuvad ning hoiavad üksteist tasakaalus. Näiteks kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis see enne kehtima ei hakka, kui president on selle kinnitanud. Kolmandaks tugevuseks võib nimetada kindlasti vabasi valimisi. Teisisõnu valimisõigus ei olene soost, rassist, uskumustest ja muust sellisest. Valimisõigus on üldine ja valida võivad kõik, kel...
10. mai 1940 15. mai 1940 Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Holland kapituleerus Saksamaale. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 28. mai 1940 Belgia kapituleerus Saksamaale 10. juuni 1940 12. juuni 1940 Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel...
Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai - Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 15. mai - Holland kapituleerus Saksamaale. 28. mai - Belgia kapituleerus Saksamaale. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse valitsus pages Pariisist. 12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14...