Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuldvillaku mütoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunn, argo, villak, hera, kuldvillak, argonautide, medeia, pelias, argonaudid, aietes, tall, poega, kuldvillaku, iason, palus, vapruse, ootas, harp, vahepeal, salv, mures, jäär, peatus, rauk, vahelt, mindi, eros, salvi, väin, iasoni, uppus, vennapoeg, kartma, laskis, herakles, eliksiiri, tapnud, pealik, otsima, seiklus, iris, koeri, phineus, keestegutseks ja siis viidi see poeg ohvrialtarile. Siis ilmus sinna imeelukas see oli jäär, kelle villak oli puhtast kullast ja ta võttis Phrixo ja ta õe enda turjale ja sõitis minema. Möödus väinast, mis lahutab Euroopast Aasia. See tüdruk libises sinna väina ja seetõttu nimetatakse seda Helle mereks (Hellespontoseks). See poiss jõudis Kolchise maale. Seal elas metsik rahvas, aga ta võeti lahkelt vastu ja siis kuningas Aietes andis oma tütre ka talle naiseks. Ja siis selle jäära, kes Phrixot oli päästnud, ta kinkis selle tänutäheks Aietesele selle tütre eest. Phrixosel oli lell, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid vennapoeg oli talt (Pelias) selle riigi anastanud. Selle õigusega mehe nimi oli Iason ja sel ajal kui ta kasvas siis ta oli mujale saadetud ja kui täiskasvand oli, siis tuli sinna Kreekasse ja hakkas oma õigust nõudma.
Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles
Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles
Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud kunagi valelikke. Tema lind kotkas, tema puu tamm. Hera (Juno) Hera oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja. Hera oli tegevuses nende naiste karistamisega, kellesse Zeus armus. Herale on pühendatud lehm ja paabulind, tema lemmiklinn on Argos. Poseidon (Neptunus) Oli merede valitseja ja Zeusi vend. P'l oli hiilgav palee keset merd. P kinkis inimestele esimese hobuse. Teda kujutati alati kolmhark käes, on seotud hobuse ja sõnniga. Hades (Pluto) Zeusi kolmas vend, kelle valitseda oli allmaailm. Hadesel oli kurikuulus kiiver. Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal.
9. Hommikul kogunesid kõik ohverdamispaigale, kuid üks pilv laskus maale ja peitis endasse mõlemad lapsed. Udu seest kargas välja kuldne jäär. Laste ema oli tulnud neid päästma, lapsed istusid jäärale selga ja jäär viis nad minema. 10. Helle vaatas alla maa poole, ta pea hakkas ringi käima, kukkus maha ja lained neelasid ta. (selle järgi sai meri nimeks Helle meri, Hellespontos) 11. Poiss jõudis viljakale ja mägisele maale, kus Aietes ta paleesse kutsus. Jäära ohverdas Phrixos Zeusile ta päästmise eest, kuldvillaku kinkis Aietesile. 12. Meideia kutsus maa sügavusest kuldvillaku valvaja, lohe, kes mähkis end ümber tamme, kuhu oli kuldvillak kinni löödud. 13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks. Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut kätte saada, kuid kellegil see ei õnnestunud. Iason ja Medeia 1
mille peale kiirelt mere äärde jooksis ja ujus Kreetale, kus ta ennast kotkaks muutis ja Europe Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos, Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa
Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB! Suurenda pilti!
Phrixose ohverdama. Ohvrialtari juurde tormas puhtast kullast villaga jäär, kes ohvriks määratud noore printsi ja ta õe turjale võttis ja nad minema kandis. Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne rahvas võttis ta vastu. Kohalik kuningas Aietes andis poisile oma tütregi naiseks ja Phrixos ohverdas tänutäheks tema elu päästnud jäära Zeusile ja kinkis kuldvillaku Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias oli riigi anastanud. Iason oli õigel ajal salaja kindlasse paika saadetud, ja kui too meheks sirgus, ilmus ta vapralt koju tagasi oma aujärge nõudma. Oraakel oli Peliasele ennustanud, et ta sureb sugulase käe
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid
ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega. c
..............................................................11 Article IV. Kangelasmüüdid......................................................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22
27. Artemis- Apolloni kaksikõde, neitsilku nooruse kaitsja 28. Prometheus- inimsoo päästja 29. Atlas- taevavõlvi õlgadel kandja 30. Hermes- kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja 31. Terminus- piirivalvur 32. Priapus- viljakuse andja 33. Pales- kariloomdele jõu andja 34. Sylvanus- metsaraidurite abistaja 35. Saturnus- külvi ja seemne kaitsja 36. Janus- "hea alguse jumal", temale pühendatult tähistati uut aastat 37. Lucina- sünnitusjumalanna ROOMA JUMALAD Jupiter Zeus Juno Hera Neptunus Poseidon Vesta Hestia Mars Ares Minerva Athena Venus Aphrodite Mercurius Hermes Diana Artemis Vulanus Hephaistos Ceres Demeter "DEMETER" Dem tütar Persephone (kevadeneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale
(aeg) tüdrukud: Theia, Rhea, Themis (seadus), Mnemosyne (mälu), Phoibe (hele), Tethys Kõigil titaanidel kohutav välimus, olid trotslikud ja ohjeldamatud, Okeanos olla olnud päris kena. 2) kükloobid 3 poega Bronte (müristamine), Sterope, Arges (välgusähvatus) 3) hekatonheirid (sajakäelised ja viiekümnepealised hiiglased) Kottos, Brioreos, Gyes 12. Kronos ja titaanide ülestõus Vt. eelmine pt. 13. Titaanid ja nende lapsed Kronos+Rhea (lapsed Hera, Demeter, Hestia, Hades, Poseidon, Zeus) Okeanos+Tethys (okeaniidid: Metis&co; Kratos, Zelos, Nike kord, töö, rahu) Hyperion+Theia (Helios, Selene, Eos) Koios+Phoibe (Leto Apolloni ja Artemise ema, Astraia) Iapetos+Klymene (Atlas `tala, kandja', Menoitios, Prometheus ettemõtleja, Epimetheus - tagantjäreletark, tuulepea) Kreios /+Eurebeia mittetitaan/ (Astraios /Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses) Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16 14
üle kõndis, siis kadus hoopis Lüüdia. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks. Küllusesarv- puuvilju ja lilli täis sarv. Labürint- tuntuim labürint on Midase palvel Daidalose poolt ehitatud Minotauruse labürint. Seal elas koletis, kes sõi iga päev ära 7 naist ja 7 meest. maailma naba- kivi Delfis, mida arvatakse olevat maailma nabaks. Medeia katel- Medeia armus meeletult Iasonisse ja tegi palju patte tema pärast ning aitas teda kõiges. Reetis ka oma isa ja venna I pärast. I aga jättis M maha ning seetõttu tappis M I pruudi ning oma ja I lapsed. Platooniline armastus. Iluravi, kaotatud nooruse igatsus. Medusa- surelik koletis, kes elas oma õdedega Okeanose taga kauges läänes. Neil olid maod juuste asemel ja kõik, kes neid vaatasid, muutusid kohe kivideks. Persesus tappis ta ja viis enda aitajale, Athenale, Medusa pea.
õeke Helle. Niipea kui nad olid jäära turjale istunud, tõusis jäär üles taeva poole. Ta viis nad minema kurja kuninganna ja ohvrialtari juurest. ´´Hoidke kõvasti kinni,´´ kuulsid lapsed nagu suurest kaugusest oma ema häält. Nad lendasid hommikuse taeva suures vaikuses. Kuldne jäär ujus õhus nagu lind. Nii mõnigi teekäija tõstis käe silmadele varjuks ja jäi ülesse vahtima. Inimesed jahmusid ja mõtlesid, et taevavõlvile on ilmunud uus päike. Kuldse jäära villak säras igasse kanti. Lapsed jätsid maismaa selja taha ja nende all laius meri kaljuste saarte ja laevade nagu täpikestega. Phrixos võttis jääral kõvasti kaela ümbert kinni ja õpetas õde: ´´Pane tähele, õeke, ära vaata sügavikku meie all, muidu kukud.´´ Helle kuulas venna sõna ja vahtis enda eest mööduvaid pilvi. Kaua aega vahtis ta ettepoole, kuni talle hakkas tunduma, et jäär seisab paigal, et ta ripub taeva ja maa vahel ja et pilved ujuvad temast mööda
oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma. Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda. Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele järglasena. Zeus lubas Semelele Styxi nimel, et teeb mida iganes neiu soovib. Hera oli poetanud Semele hinge soovi näha Zeusi täies hiilguses. Zeus ei saanud keelduda, aga Semele suri lõõma käes. Zeus võttis Dionysose emaihust, peitis teda Hera eest ning viis siis lapse nümfide juurde. Mereröövlid varastasid nooruki rannalt, arvates, et tegu on kuninga pojaga. Laeval selgus, et ükski köis ei püsinud tema ümber. Vaid tüürimees taipas, et tegu on jumalaga, ning käskis noormehe vabastada. Nad proovisid purjeid heisata, aga laev ei liikunud
1649.a. etendus Tetro San Cassianos F. Cavalli dramma musicale "Giasone" Iason (kastraat) peab saama kuldvillaku enda kätte ning abielluma Koldrise kuninganna Medeiaga (sopran). Armastus olevat aga Iasoni ammu Lemnose kuninganna Hypsipylega liitnud. Algab jumalate võitlus. Lieto fine: Iason + Hypsipyle Francesco Cavalli (1602 Crema -1676 Veneetsia) Iason Giasone Dramma musicale Libreto - Giacinto Andrea Cicognini Veneetsia 1649, Teatro di San Cassiano Tegelased: Päike Sole, Medeia kaitsejumal; tenor Armastus Amore, Hypsipyle kaitsejumal; sopran Jupiter Giove, =kr. Zeus, peajumal; bass Aiolos Eolo, kr. tuulte kuningas; kastraat (1988 kontratenor) Volano Volano, põrguvaim; bass Iason Giasone, argonautide juht; kastraat (1988 kontratenor) Herakles Ercole, üks argonautidest, kr. müt. suurim kangelane, Zeusi vallaspoeg; bass Besso Besso, Iasoni sõdurite kapten; bass Hypsipyle Isifile, Lemnose saare kuninganna; sopran Orestes Oreste, Hypsipyle usaldusalune; bass
neiu, kellest põlvnevad kõik naised, kes on meestele nuhtluseks ja püüavad kurja teha. Talle kingiti jumalate poolt laegas, kus peitus palju halba. Pandora anti Epimetheusele naiseks ja too keelas laegast avada. Aga Pandora oli uudishimulik ja avas laeka, nii saidki õnnetused ja nuhtlused maailma, nende hulgas ainuke hea asi Lootus. Prometheus ja Io Prometheus olles vangis, tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Zeus muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Zeusi ja Iot märkas. Hera palvel andis Zeus lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest
Euripides kujutab õe-venna süümepiinu Sophoklesel puuduvad ema pärast ema tapmist väga realistlikult. kättemaksuvaimud erinnüsed. Erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei Tähtis on petmise ja kavaluse leia Euripides Orestese ja Elektra ematapule teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga Kreoni tütrega naituda. Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi
Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos. Kirke aga, kes jumalat samuti endale tahtis, moondas rivaali kohutavaks monstrumiks, kellest hiljem sai kivistunud kalju
Kristjan Vahtla Harpüiad Hirmuäratavad ning ohtlikud olendid on ka harpüiad. Neil oli linnu keha ja naise pea ning elukate kohalolust andis aimu ka võigas lehk. Harpüiasid nimetati ka Zeusi koerteks, sest jumal saatis nad Traakia kuningale Phineusele karistuseks mehe sööki röövima, kuna viimane oli saanud Apollonilt prohvetivõimed. Oma teekonnal peatusid argonaudid tema saarel ning Põhjatuule, Borea tiivulised pojad asusid harpüiasid jälitama. Nad oleks olendid surnuks nuhelnud, ent Vikerkaarejumal Irise sekkumisel jäeti nad ellu ning pime kuningaski sai taas rahulikult süüa. Rahvauskumuse kohaselt esinevad sarnasel kujul ka inimeste hinged. Neid võib seostada ka raipest toituvate lindudega, kuna nad näevad jälgid välja ning toit, mida nad söövad, on roiskunud haisuga. Loodusjõudude aspektist võiks neid seostada tugevate tuulte või tormiga.
Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõejumal. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Arachne maatüdruk, kes arvas, et tena käsitöö on parem kui jumalanna Minerval. Ares - sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Julge ja taltsutamatu, vähese aruga. Argo argonautide laev, millega mindi kuldvillaku jahile. Ariadne Kreeka kuninga tütar. Artemis jahijumallanna, Zeusi ja Leto tütar. Apolloni kaksikõde. Üks neitsilikest jumalannadest. Oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Atlanta naiskütt. Emakaru kasvatas ta üles. Märkimisväärne sündmus tema elus oli Kalydoni metssea küttimine. Athena Zeusi tütar. Sõjajumalanna. Sündis Zeusi peast täis sõjavarustusega
Koori kasutab Euripides pigem traditsiooni kui vajaduse tõttu. Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda. Tragöödia: Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Niiviisi on kohe alguses loodud traagilise lahenduse enne
Prokrustese säng- ülek. tähendus- nii või teisiti sobimatud võimalused. Ta oli võõrustaja, kes sobitas rändurid sängi. Lühikesed pikka- venitas nende jalad pikemaks, tagus vasaraga. Pikad lühikesse- lõikas jalad maha. Theseus tappis Prokrustese ühel neist viisidest. Pyrrhose võit- mingis olukorras võitmine raske hinnaga. Ta oli kuningas, vallutas mai. Võitis küll, kuid viimane lahing tuli suurte kaotustega. ( Tahtis riike Vahemere läänealadel) Sisyphose töö- Korintose kunn, võitis vargaosavuse võistlustel- Aheldas surma. Ei naasnud allmaailma. Sai kavalusega korraks maale. Karistus- veeretas rasket kaljupanka, mis tipus kogu aeg alla tagasi veeres. Piltlikult- ränk, aga mõttetu töö. Tantalose piinad- Ta oli Väike- Aasia kuningas, istus koos jumalatega lauas. Varastas nende toitu, reetis nende saladusi inimestele. Tappis oma poja, et veenduda jumalate kõigeteadmises. Pakkus poja neile toiduks. Karistus- seisis neetuna allmaailmas, pea kohal
12 olümplast · elasid Olümposel · sissepääs Olümpossesse oli suur pilvevärav, valvasid aastaajad · jumalad sõid ambroosiat ja nektarit, Apollon mängis lüürat · tähtsaim jumal oli Zeus(Jupiter) o jumalate ülemvalitseja , taeva isand o oli võimsam, kui kõik olümplased kokku o suur naistemees; abielunaine oli Hera(Juno) o õilis, mõistis kohut, ei salli valelikke · Hera oli ühtlasi ka Zeusi õde; ta on abielu kaitsja; erilise hoolitsuse all olid abielunaised · Hera maksis kätte Zeusi armukestele, ei halastanud kellelegi, oli kange iseloomuga Apollon(Apollo) · kõige ilusam meesjumal · Apoloon oli Zeusi ja Leto poeg; sündis Delose saarel · oli kõige andekam muusik · oli osav vibulaskja vibulaskurite jumal · oli tervendaja, tohterdaja · peeti valgusejumalaks; (vahel kutsuti ekslikult päikesejumalaks)
peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Tegelikult oli Zeusilt taolise vande välja nõudnud aga armukadedusest pöörane Hera, kelle kindlaks sihiks oli Heraklese tapmine või vähemalt tema elu täielik nurjamine. Nii nõudiski Hera Zeusilt lubaduse, et tema järgmisest järglasest saab Mükeene valitseja. Kuid Zeusi plaan, et Heraklesest saab Mükeene valitseja, oli rikutud Hera `konsulteeris' sünnitusjumalanna Eilithyiaga ning järgmise Zeusi-soost lapsena sündis Kreekamaal hoopis peajumala lapselaps Eurystheus. Kohustus teenida vanemat sugulast määras kogu Heraklese elukäigu...
12 olümialast + muud jumalad + daimon(muud vahvad tegelased, nt loodusvaimud, nümfid, kangelased) Ei ole võimalik vahet teha kreeka jumala ja mittekreeka jumala vahel. Pole olemas õigeid ja valesid jumalaid, vaid meie ja nende jumalad. Jumalate ühtesulamine. On olümose-eelsed jumalad- eksisteerisid kõige ennem, enne O jumalaid. Titaanid (titanes)- Kronis ja Rhea. Olümpose jumalad Zeus (pikne jne),Poseidon (meri ja ürgsed loodusjõud), Aides (Hades. Allmaailma. Persephone oli ta naine), Hera (väga austatud, palju tempeid, abielu), Demeter (enim kultust, viljakus ja vili- Thesmophoria külvipidu, igas linnariigis peetu, ainult naistele ), Hestia- (kodukolle. Sisuliselt puudub mütoloogia ja kultuspaigad.) ---- Uuem põlvkond, kõik Zeusi lapsed. Athena- (kaitse, sõda, hea, paluti võitu) Arthemis (loomade küttija ja kaitsja. Artaktiivne, aga hukuatuslik. Initsiatsioonirituaalid, eiti naistele), Apollon (oraaklite, tõve ja ravi jumal, kaunid
kõike juba saamuelile rääkinud ning rahvas mõistis et ta on jumala poolt valitud prohvet. saul võitakse kuningaks saamuel oli kohtumõistja iisraelis ta kutsus oma rahvast üles teenima jumalat ja loobuma ebajumalatest. vanaks jäädes pani ta oma pojad kohtumõistjateks. need ajasid omaakasu ega mõistnud kohut õiglaselt. iisraelased rääkisid seda saamuelile ning need tahtsid kuningat kohtumõistjaks mille peale jumal andis oma nõusoleku, kuid saamuel pidi rääkima mis juhtub kui kunn valisema hakkab-kunn orjastab nad ja elu muutub raskeks, rahval oli savi. jumal saatis sauli saamueli juurde, kes võidis ta jehoova nimel iisraeli rahva valitsejaks. karjapoiss taavet-tulevane kuningas sauli süda ei osutunud jumala ees ustavaks-ta ei pidanud jumala käsku ning jumal oli leidnud juba uue mehe vürstiks oma rahvale. saamuel pidi minema petlemlase iisai juurde ning et ta võiaks ühe tema poegadeks kuningaks. selleks osutus taavet, tema valitsemisaeg ei olnud veel
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata
tekstidest, mis väidavadt, et Rjurik V suurvürstide esiisa (Rjuriku esiisa väidetavalt keegi Prus, kes valitses Preisimaad). Rooma keisri Augustuse ,,enda järeltulijad" Pruss Rjurik jne. Prussi legendide järgi võimalik õigustada mitte vaid Kiievi ala vaid ka nt Poola kuningriiki. On õigust. sellega sõjapidamine. Konkreetseid tülikohti Velike Luki piirkond L-Vm vahel. Suhted teravnesid juba 1480ndatel. 1492 suri Leedu ja Poola kunn Kazimir. Algas Moskva-Leedu sõda 1490ndatel (paneb aluse Moskva dip sidemetele keisriga; n-ö liitlaseks loodud, sõda Poola kunni vastu ühiselt soovitatkse. Aeg-ajalt lepingute sõlmimine.Ühine huvi võidelda P kunni ja L suurvürsti vastu. Pol mõttes Moskva pole Lääne-Eur eraldatud ). See küsimus lahendati jagunemise poolt, Leedu suurvürstiks Aleksander ja Poola kunniks ta vend .. . Sõlmiti rahu, et abielu L Suurvürsti Aleksandri ja Ivan III õe/tütre Jelena vahel
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast
suutnud välja mõelda riigile vajalikke ideid. Herakles sündis Teebas. Teda peeti väepealiku Amphitryoni pojaks. Varastel aastatel kutsuti kangelast Alkideseks, st Amphitryoni isa Alkaiose järeltulijaks. Tegelikult oli Herakles hoopis Zeusi poeg. Zeus oli külastanud Amphitryoni naist Alkmenet sel ajal, kui see mees oli jahiretkel olnud. Alkmene sünnitas kaks last: Heraklese Zeusile ja Iphiklese Amphitryonile. Hera oli jällegi armukadedusest pöörane ning otsustas Heraklese tappa. Levib jutt, et ühel õhtul kui Alkmene oli lapsed hälli magama pannud, ilmusid tuppa maod. Nad läksid laste hälli juurde. Iphikles karjus ja kartis, kuid Herakles haaras neist naerdes kinni ning kägistas surnuks. Sellest hetkest alati teatigi, et sel poisil on imevõimed ning Alkmenele kinnitati, et paljud kreeka naised hakkavad õhtu eel villa kraasides laulma Heraklesest ja tema emast
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) K
annaabi.ee 
