KULD Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on ilusa välimusega, kollast värvi, hea elektri ja soojusjuhtivusega. Pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Sellest valmistati ehteid, raha ja medaljone. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665.
aga rohelise kulla. Kuld on jõukuse sümbol ning meeldib seetõttu inimestele, kuid tal on palju muidki huvitavaid omadusi. Hea elektri- ja soojusejuhtivusega, pehmet ja väga plastilist looduses peamiselt väikeste terakeste või kamakatena kivis leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina --sellest valmistati ehteid, raha, medaljone. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetud paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. 4
Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa rahamajanduse arengule. Suured maadeavastused ja kulla otsingud tõid ka palju kahju. Kulla otsingute tagajärgedel langes hispaanlaste ülemvõimu alla asteekide linn Mehhiko, inkade riik Peruu. Suur osa Kesk- ja Lõuna-Ameerikast langes eurooplaste võimu alla, kus osa piirkondades valitsesid hispaanlased. Ameerikas tekkisid eurooplastest koosnevad kolooniad, keda huvitas üksnes kuld ja kes hävitasid indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed, kuldesemed saadeti Euroopasse. Indiaanlastest endist said pärisorjad, kes sunniti kullakaevandustesse tööle. Indiaanlaste arv vähenes kiiresti ja peagi tuli tööjõude puudu. Seetõttu hakati Aafrikast neegerorje sisse tooma. Nii sai alguse orjakaubandus. Aafrikast osteti vangid, toimetati nad laevaga üle mere ja müüdi nad Ameerikas kolonistidele orjadeks. Minu arust oli eurooplaste käitumine lausa ebainimlik, nad hoolisid ainult rahast ja
Kuld Kuld on üks esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Seda hinnati aastatuhandeid tagasi. Vanimad kuldesemed pärinevad viiendast aastatuhandest . Vanas Egiptuses kasutati seda metalli ehete, müntide jms valmistamiseks. Kuna kuld on kallis väärismetall, siis seda said lubada endale ainult rikkad valitsejad ehk vaaraod. Peale nende surma balasameeriti neid, nende näole asetati kullast maske ja ka sarkofaagid kaunistati kullast nikerdustega. Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu)
Müntide valmistamiseks. Looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Kuld on ka paljude maade rahandussüsteemi aluseks. Teda kasutatakse nt.- kuldehted, klaasi tootmiseks, infrapunakiirguse peeglite kattena, optilistes instrumentides, satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid Vana-Kreekas, Vana-Roomas millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a. Looduses leidub kulda ehedana, nt. Mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldanud kivimites tekkinud kullaliivas. Uute kullaleiukohtade avastamine kutsub sageli esile nn. Kullapalaviku. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna- Aafrika Vabariigis. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on
maadena. Põhjused on veel näiteks ka vajadus turvalisemate mereteede järele ning ristiusu vajadus võidelda islamiga. Ka avaldasid suurt mõju ristisõjad mis niiöelda ,,valmistasid meremehed ette suurteks maadeavastusteks. Avastati ka maa kerakujulisus. Tagajärgi tekitasid uued maadeavastused eelkõige Ameerikale ja Euroopale. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased tehti pärisorjadeks ning nad pani kaevandustesse rasket tööd tegema. Sellest järeldub, et suurenes nõudlus orjatööliste järele ning seetõttu hakati neid Aafrikast Ameerikasse viima. Kuna meresõitjad käisid kaugetes maades siis paratamatult tõid nad sisse igasuguseid nakkushaigusi näiteks ,,Must surm" mis tappis väga palju inimesi. Paljude riikide maailmapilt avardus ning võeti ette järjest rohkem reise
kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani
Olmeegid, maiad ning inkad Päritolu: Olmeekide päritolu on neist kolmest ainsana täielikult teadmata, kuid nad elasid Mehhiko lahe lõunakaldal, maiad elasid Yucatani poolsaarel, I at eKr ning püsisid seal kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub ning inkade päritolu pole samuti teada, kuid nad ilmusid 11. sajandil ning paiknesid Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tegevusalad: Olmeegid tegelesid peamiselt maisikasvatusega alepõllenduse meetodil, kaubandusega ning ka keraamikaga. Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega. Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli...
Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele ning Euroopasse levisid uued põllukultuurid: kartul, mais, tomat, kakao jt. Halvemateks muutusteks võib pidada uute nakkushaiguste levikut (näiteks süüfilis, rõiged) ning vallutajate ja kolonistide vaenulikku suhtumist põlisrahvastesse, mis väljendus rüüstamisega, põliselanike orjastamise ja tapmisega, pühakodade ja kunstiteoste hävitamisega. Heaks näiteks siin kohal on Ameerika. Kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Ristiusk suruti jõuga peale. Minu hinnangul polnud suured maadeavastused ei head ega halvad. Seda selle tõttu, et üheltpoolt küll suurenes eurooplaste maailmapilt, levisid uued põllukultuurid ja laienesid kaubateed, kuid teisalt tehti palju kahju teistele kultuuridele ja rahvastele (näiteks indiaanlased). Samuti suurenes ühiskondlik kihistumine ja orjastamine. Samas oleks see
12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised: Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 2 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik (rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Tagajärjed suurte maadeavastustega Euroopale olid järgmised:
Ø müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ø ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. Astmikpüramiidi meeldisid. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Ameerikale: Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Ø indiaanlaste massiline hävitamine Ø nakkushaiguste levik (rõuged) Ø Ameerika koloniseerimine Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja
Maajad: · templid- kõrged, seinad kaetud reljeefidega, milles segunevad inimeste ja loomade tunnused (figuurid joonistatud telliskivipunase värviga, selgelt eristatavad). Vana-Mehhiko skulptuurkunst: · jumalad · inimesed- tõetruud ja looduslähedased, keskendunud näole, keha lihtsustatud, mõnikord abitu, karmid näoilmed, puudub rõõm. Inkade kultuur: · kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine). · Kuldesemed sulatati hispaanlaste poolt · säilinud keraamika (n. inimpeakujulised nõud). · Suurem osa keraamikast ja ehitistest kaunistusteta, kuid siiski tehniliselt meisterlik ja väga otstarbekohane.
) Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu Uued nakkushaigused – süüfilis Ameerikale Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning
kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Ameerikale: vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus
1) Elektronskeem on kullal: Au: +79| 2)8)18)32)18)1) 2) Elektronvalem on: Au: +79) 1s22s22p63s23p63d104s24p64d105s25p64f145d106s1 1.4. Võimalikud oksüdatsiooniastmed Ühendeis on kulla oksüdatsiooniaste I ja III. 6 2. KULLA KASUTUSALA JA SELLE ÜHENDID Kuld on looduses levimuselt väga haruldane, kuid ehedalt esinemise tõttu on ta tuntud juba 6000- 7000 tuhat aastat. Esimesed kuldesemed, mis kasutusele võeti, olid ehekulla tükid. Kuld on olnud nii ehte- kui valuutametall, kuningakroonide ja võimutribuutika metall ning on tehtud ka kunsti- esemeid. Ammusel ajal olid kuld meie mõistes raha. Tänapäeval leidub veel väitjaid, et miks ei võiks kuld olla meie valuutaks. See pole sellepärast, et nii palju kui kulda on meie eluajaloo jooksul kaevandatud, ei anna pooltki seda rahasummat kokku, mis maailmas hetkel ringi liigub. Kulda leidub ka palju püramiidides sees
Löögil see ei purunenud, vaid muutis kuju, lõkkes pehmenes. Esialgu siiski kullast esemeid nende pehmuse tõttu ei kasutatud, küll sobis kuld ideaalselt ehete ja kultusesemete valmistamiseks. Karl Marx nimetas kulda esimeseks inimese poolt avastatud metalliks. Seda tõestavad arheoloogilised leiud, kus kivist tööriistatega kõrvuti on ka kuldesemeid. Kuld on saanud nime päikese järgi. Ladina keeles aurora tähendab koitu. Arvatakse, et esimesed kuldesemed on pärit 4. aastatuhandest e.m.a. Umbes 3000a e.ma kujunesid Tigrise, Eufrati ja Niiluse orus ja 2500a e.m.a Egeuse rannikualadel riigid, kus osati kulda pesta. Egiptusest on säilinud joonis, millel kujutatakse kulla kaevandamist ja töötlemist 2. aastatuhandel e.m.a. Enamik uurijaid peab kullatootmise hälliks Aafrikat. Antiikmaailmas ili peamine kullatootja orjanduslik Egiptus. Arheoloogid on vaaraode dünastiate püramiididest avastanud suuri koguseid kullast ehteid ja tarbeesemeid.
hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade kullakunstis on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Sõlmkirjad nn. kipu. u. 13001500. Inkade kultuur. Ühed vanimad LõunaAmeerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi.
Eestit läbisid viikingite kaubalaevad, mis viisid Novgorodi. Põhiline oli vahetuskaubandus. Siia toodi-hõbedat, pronksi, relvi ja luksuskaupu. Siit viidi-vilja, karusnahku ja elusloomi. Eesti olilisemad kaubakeskused olid Tartu ja Tallinn, mis ei olnud veel linnaõigusega ja nim. Neid aolinnadeks. 1154.a araabia päritolu Al-Idrisi kaardikogumik: Kohevan- Tallinn, Berne-jõgi- Pärnu jõgi. Kaubandus õitses, millest annavad tunnistust ohtrad aardeleiud ( ehted, hõbemündid, relvad, kuldesemed? Miks maasse midagi peideti? · Sõja ohu korral · Kindluse mõttes · Ohverdused · Usk, et omanik saab peidetud varandust ka pärast surma kasutada. Kihistumine: Ühiskond oli kihistunud e hierarhiline: I suurmaaomanikud kelle hulgast valiti vanemad. Amet võis olla päritav, elasid linnustes. II põhiosa rahvast olid vabad talupojad, kes maksid ülikutele andamit. Ohu korral said linnuses kaitset. III maata talupojad, kes rentisid maad või olid sulased.
Päikesepüramiid savikann. Chimust Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Mantel Chimust. Tiahuanaco Tiahuanaco müürid Päikesevärav Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi
bulgaarlased peavad oma vabastajaks türklaste anastusest. Festivalide linn Varna Varna on Bulgaaria suuruselt kolmas linn (300 000 elanikku), mida nimetatakse Bulgaaria sadamate pealinnaks ja Musta mere kuningannaks. Varna on oluline turismi- ja kultuurikeskus. Linna ajaloo algus ulatub kaugesse minevikku. Varna ümbruskonnas on leitud inimeste säilmeid paleoliitikumist ja neoliitikumist. Linna matmiskpaigast on välja kaevatud aare, millest leiti maailma vanimad (4. aastatuhat eKr) kuldesemed. Väljakaevatud esemed on praegu Varna ajaloomuuseumis. Rooma impeeriumi kolme sajandi pikkust hiilgeaega tõendavad hästisäilinud Rooma termid. Kaasaegne Varna on populaarne Musta mere kuurortlinn. Rohkete muuseumide, baaride, kohvikute, restoranide, ööklubide ja kauplustega Varna pakub nii noorematele kui ka vanematele reisijatele suurepärast võimalust mitte üksnes tuhande aasta vanuse linna ajalooga tutvuda, vaid ka meelt lahutada.
kliimaolud ja põllumajanduslik allakäik. Teisalt on ka võimalik, et esmalt varises kokku Tiwanaku poliitiline reziim ja seejärel hüljati riigi poolt hooldatud niisutussüsteemid. SICANI KULTUUR 800-1375 a pKr 12 Palju aastaid on Sicani kultuuri rabavat arhitektuuri ja kunstiteoseid seostatud Lambayeque kultuuriga- oru järgi, kus leiti Sicani peamised monumendid. Sicani kultuurile on omased savitellistes templiplatvormid ja kuldesemed. Sicani religiooni peamiseks väljenduseks näivad olevat nõndanimetatud Sicani jumaluse kujutised. Selle tuntumad näited esinevad kuldplekist lehtedel suure komakujuliste silmade näona, ent samuti võib neid kujutisi näha tekstiilil ja savinõudel. Sicani keraamika oli varasemaga võrreldes uuenduslik, kuid Sicani tsivilisatsiooni hilisemate aegade silmis jäädvustavaks ja isikupära rõhutavaks tunnusjooneks said edusammud metallivalus.
). Toodi kulda Euroopasse, mis aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Euroopasse tulid uued nakkushaigused nagu süüfilis. Avastatud maadele (ntx Ameerikale) oli eurooplaste avastusretked väga nukrad. Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse ja massiliselt hävitati neid. Levisid nakkushaigused (rõuged). Neegerorjad toodi Aafrikast Ameerikasse. 5. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmas ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et
htm ) 4.1.MOTSIIKA KULTUUR ( ca 1000 p.Kr) : Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise elukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgelt arenenud ühiskond püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on ka motsiikade inimpeade kujulised savianumad. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm) 4.2.TIAHUANACO ( ca 2000 p.Kr.) Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Sealsel kultuuril pole midagi ühist ei ketsuade ega inkade kultuuriga
kallimaks 4 Otsiti turvalisemaid ja odavamaid mereteid, kaubateid 5 Levisid legendid müütidest rikastest maadest, nt Eldorado TAGAJÄRJED: 1 Euroopale Inimeste silmaringi avardumine, õpiti tundma Ameerikat, Austraaliat, heliotsentriline maailmapilt Euroopa kaubandusteede rakenduspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile Lissabon, Amsterdam 2 Ameerikale Indiaanlaste kõrgkultuuride hävimine - kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse; pühakodad ja kunstiteosed hävitati Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, ülejõukäiva töö (kaevandused) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid, muhkkatk jne) Koloniseerumine Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegriorjad Aafrikast) Uued põllukultuurid ja loomad: nisu, suhkruroog, banaanid, apelsinid, sidrunid, oliivid, lambad, hobused
4. otsiti turvalisemaid ja odavamaid mereteid 5. levisid legendid müütilistest rikastest maadest, n. Eldorado Tagajärjed: Euroopale: inimeste silmaring avardus,õpiti tundma teisi mandreid, samuti õpiti tundma uusi taimi, loomi, linde, putukaid, kasvas väärismetallide vedu Euroopasse kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine Ameerikale- Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse; pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, ülejõukäiva töö (kaevandused) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid, muhkkatk jne) tõttu. Koloniseerimine konkistadoorid. Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegerorjad Aafrikast). Uued põllukultuurid ja loomad: nisu, suhkruroog, banaanid, apelsinid, sidrunid, oliivid; lambad, hobused
Uus Maailm avas eurooplastele uusi võimalusi. Kui selgus, et Ameerikas leidub kulda, hakkas sinna üha rohkem rikkuse- ja seikluseotsijaid ehk konkistadoore purjetama. Lühikese ajaga alistasid nad enamiku Kariibi mere saartest ja kinnitasid kanda ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mis olid maadeavastuste tagajärgedeks Ameerikale? Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik(rõuged). Ameerika koloniseerimine. Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse. Millised aga olid suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale? Eurooplaste maailmapilt avardus.
kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10
kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10
Õpiti tundma uusi taimi ja linde: kartul, mais, tomat, tubakas, kakao, küüslauk, kalkun Kasvas väärismetallide vedu Euroopasse- kulla ja hõbeda väärtuse kiire kahanemine, toiduainete hindade kasv, süvenes varanduslik kihistumine Maailma jagamine mõjusfäärideks Tordesillase leping 1494. a Hispaania ja Portugali vahel 2) Ameerikale Indiaanlaste kõrgkultuuride hävitamine- kuldesemed sulatati kullakangideks ja veeti Euroopasse, pühakojad ja kunstiteosed hävitati. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses, üle jõu käiva töö (kaevandus) ja nakkushaiguste tõttu (rõuged, leetrid jne) tõttu. Koloniseerimine- konkistadoorid Elanikkonna koosseis muutus põhjalikult (valgete sisseränne Euroopast, neegerorjad Aafrikast) Uued põllukultuurid ja loomad: nisu, suhkruroog, banaanid, apelsinid, sidrunid, oliivid,
"arhailine naeratus" Pronksikunst: on säilinud kinke templitele. Olümpias, Dodonas, Aiginal avastatud tugevatest pronksipleki ribadest kokkuneeditud ja valatud kolmjalgu, mida kaunistavad loomade ja inimeste figuurid. VI saj tähtsaimad pronksimeistrid Samoselt, kes täiendasid pronksikunsti tehnikat. Vi ja V saj levib ka Kreeka mandril ja omandab seal suure tähtsuse: valatud sõjavankrid, kaitserüüd, tarberiistad jne. V jah I poolelt säilinud huvitavaid peegleid Kuldesemed: leitud haudadest, peamiselt sissepressitud ilustustega diadeemid õhukesest kuldplekist. Rhodos, Melos ja Deelos peamised leiukohad. Kaunistusesemed plekist, traadist ja kuldkuulikestest. Armastatud võte on granulatsioon – väikeste kuulikeste asetamine eseme pinnale. Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): KLASSIKALISE AJAJÄRGU ARKITEKTUUR Ateena akropolis Tasase pinnaga platool Ateena keskmeks Mükeene ajajärk
Kreekaga. Kaubanduses vankrid. Unetice kultuurist rohkesti peitleide, neis palju pronksesemeid: pistodade teramikud, käe- ja jalavõrud, metallspiraalid, kirved, arvukad pronksitükikesed. Neid võisid matta vahendajad. V palju rikkalikke pronksesemete peitleide Halle/Saale piirkonnast. Seostatud soolatootmisega piirkonnas (soola eest maksti pronksesemetega). Ka sama piirkonna haudades on väga palju pronksist panuseid. Ka kuldesemed. Pronkskirveste standardvormid ja pronksitükikesed võisid olla kasutusel raha asendajana kaubanduses ja vahetuses. Kesk-Saksa aladel eristatakse omaette allkultuurina Leubingeni kultuuri (Tüüringi aladel kuni Kesk-Elbeni). Kujunes u 17. saj eKr. Aluseks kohalikud neoliitilised hõimud ja Unetice kultuuripiirkonnast tulnud inimesed. Majanduse aluseks karjakasvatamine. Puuduvad tugeva kultuurkihiga asulakohad. Metallist ehteid, relvi, tööriistadest vaid kirveid. Algul metallesemeid vähe
Eseme pronks pärit Ida-Alpidest, kuld Karpaatiast 3. Stonehenge - ehitamine algas 6000 eKr. Kiviblokkide keskmine kaal on 4 tonni, kõrgus umbes 4 meetrit, tegu on sinise kiltkiviga, mis on tulnud kohale transportida 200 miili kauguselt. Tähendus: Hüpotees: omaaegne pühapaik, kus on läbi viidud rituaale; on omandanud laiemat tuntust. Võis olla ka ravikoja tähendus. 14. saj käidi seal ravimas, toksiti kividest kilde välja. Sealt on leitud ka matuseid (u 2200 eKr) vibukütt (kaasas kuldesemed, pärit praeguse Sveitsi aladelt, kannatanud hambapõletiku all, mille mürgitusse ta ka suri) NB! Kõik luustikud, mis on sealt leitud, on pärit erinevatest kohtadest. Ka on üks muusikateadlane arvanud, et see oli omaaegne lauluväljak, kuna seal on eriline akustika. N 19.11.09 Eesti pronksiaeg 1800-500 eKr EESTI PRONKSIAEG 1800-500 eKr 1. Vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr 2. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr 1. VANEM PRONKSIAEG EESTIS pronksesemeid vähe antud perioodist
annaabi.ee 
