väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja seepärast teadlikult mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis (Saar 1997:20). Võgotski arvab, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumate soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust ( näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt": ,,Mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide" (Blades, Cowie, Smith 2008:227).
väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar, 1997, 20). Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile (Ugaste, 2009,158; Saar, 1997, 20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis
Blanche vajas armastust, kuid Stella mees rikkus selle, avalikustades daami mineviku ning seepärast jäi ka naise silmarõõm sünnipäevale tulemata ja hakkas teda vihkama. See kõik juhtus Blanche'i sünnipäeval ning lisaks oli Stanley'l kingitus naise õele bussipiletid tagasi tema eelmisesse elukohta. Blanche oli väga rusutud, kuid see polnud tema elu kõige traagilisem osa. Blanche traagilise saatuse tippsündmuseks oli see, et Stanley vägistas teda. Peale seda, elas naine oma kujuteldavas maailmas oodates külla oma meest, kes viib ta peole. Blanche muutus vaimselt ebastabiilseks. Blanche'i edasine elu kulges pansionaadis. Blanche'i vaimne tervis sai kannatada juba peale farmi ära võtmist ja temasse suhtumisest kodukohas. Naise tervislikust seisundist said ka teised aru. Naist oleks pidanud hakkama varem ravima ja temaga pidanuks hästi käituma see oleks hoidnud ära tema täieliku hulluks minemise. Mõned inimesed on vaimselt tugevamad, kuid Blanche seda polnud
Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski tööle Psühholoogia ja Pedagoogika teadusliku Uurimuse Instituuti. Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile. Seega toimub siin esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. (Ugaste 2005:158; Saar 1997:20). Võgotski analüüsis mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest arengust
nad vanad ja päris targad juba on. Loovus ja inimene on alati käsikäes käinud ja teineteisest sõltuvad, nad muudavad maailma üheskoos. Minnes nüüd korraks tagasi aegade algusesse ei saa kohe kindlasti ära märkimata jätta Vana-Kreeka kuulsat teatrit. Etendused toimusid veinijumal Dinoysose auks peetud pidustuste raames. Inimesed jõid veini, olid koguaeg heas tujus ja auruall. Vainijumala kultus lubas paradiisi nüüd ja kohe! Inimesed olid kujuteldavas paradiisiaias, eemal argielu probleemidest, kus võis ilmselt isegi alasti olla( seda muidugi sel ajal ainult mõttleiselt, normatiivid olid küll kõrvale heidetud aga kõik oli rangelt piiritletud). Oldi rõõmsalt koos, nauditi teatrit ja saadi selleläbi vabamaks ja õnnelikumaks. Järgmisena tekivad mulle silmeette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed
,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest. Teose lõpus tabas aga Maheu'de perekonda niisugune traagika, mida ei sooviks ka enda kõige halvematele vaenlastele
realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. V järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4.5.aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. V märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud
Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. V järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4.5.aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. V märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud
kogemusega, olgu see somatosensoorselt tajutud või tegevusest tekkinud Milline on kehalise kogemuse Hüpoteetilise mõtlemise üheks vormiks on ka L14 simuleerimise roll mõtlemises? lahenduskäikude mentaalne simuleerimine. Sageli seisneb taoline simuleerimine millegi kujuteldavas liigutamises, mis toetub osaliselt ka motoorsele süsteemile
olendi reaalsuses. Simuleerimine Kuidas on keha seotud tajuga? See, mis toimub kehas, peegeldub seisundis. L14 Taju aitab liigutada. Milliseid mõisteid tähistatakse Soojus, kätepesu (puhtus), L14 keeles sageli kehalise kogemuse metafooridega? Milline on kehalise kogemuse Sageli seisneb taoline simuleerimine millegi L14 simuleerimise roll mõtlemises? kujuteldavas liigutamises, mis toetub osaliselt ka motoorsele süsteemile Milline on keha roll Emotsiooni nakkumine L14 emotsioonides?
simuleerimisel teise olendi reaalsuses. Simuleerimine Kuidas on keha seotud tajuga? See, mis toimub kehas, peegeldub seisundis. Taju aitab liigutada. Milliseid mõisteid tähistatakse Soojus, kätepesu (puhtus), keeles sageli kehalise kogemuse metafooridega? Milline on kehalise kogemuse Sageli seisneb taoline simuleerimine simuleerimise roll mõtlemises? millegi kujuteldavas liigutamises, mis toetub osaliselt ka motoorsele süsteemile Milline on keha roll Emotsiooni nakkumine emotsioonides? Millistest komponentidest koosneb narratiivi tunnetus?
olendi reaalsuses. Simuleerimine Kuidas on keha seotud tajuga? See, mis toimub kehas, peegeldub seisundis. L13 Taju aitab liigutada. Milliseid mõisteid tähistatakse Soojus, kätepesu (puhtus), L13 keeles sageli kehalise kogemuse metafooridega? Milline on kehalise kogemuse Sageli seisneb taoline simuleerimine L13 simuleerimise roll mõtlemises? millegi kujuteldavas liigutamises, mis toetub osaliselt ka motoorsele süsteemile Milline on keha roll Emotsiooni nakkumine L13 emotsioonides?
väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja seepärast teadlikult mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis (Saar 1997:20). Võgotski arvab, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumate soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust ( näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt": ,,Mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide" (Blades, Cowie, Smith 2008:227).
arenemise teooria. Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4-5- aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. Võgotski märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud mõistetega, kuid need
korda anda. Siin testitakse kubismi kahte kõige erutavamat vahendit motiivide kõrvutamist ja kindlat läbipaistvust vormides nende võime tõttu realiseerida pilte mälust ning visioone ja fragmente kõige erinevamatest reaalsustest maalis. Lamba pea, selle kontuurid loomas ruumi lüpsmisestseenile, majad ning inimesed peapeal seismas, proportsioonid seismas vastu kogemustele on seatud assotsiatiivsetele joontele ning kujutavad reaalsust mis asub nähtavast maailmast kaugemal, kujuteldavas maailmas, kus mälestustest saavad sümbolid. Sest kõik detailid maalis on võetud mälust. Kunstnik on end kubismile kasulikuks teinud, mis asetab suurt rõhku kindlale ilmele , et luua autonoomne maailm, mis põhineb vaid tema enda psühholoogial. ,,Pariisis oli mul viimaks ometi võimalik väljendada seda kulinaarset rõõmu, mida ma olin vahest Venemaal tundnud rõõmu mu lapsepõlvemälestustest Vitebskist," kirjutas Chagall. Mitte
3. etapp: 3. 7. eluaasta, juhtiv tegevus: rollimäng. 4. etapp: 7. 10. eluaasta, juhtiv tegevus: õppimine. 5. etapp: 11. -18. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine eakaaslastega (Kivisalu 2005: 61). L. Võgotski analüüsis ka mängu ja arengu seost. Mäng on arengu alus, sest ta loob lähima arengu tsooni, mängus on laps alati kõrgemal oma igapäevasest käitumisest ja arengust. Mänguga seondub vajaduste muutumine, tahtemotiivide areng ja käitumine kujuteldavas plaanis. Kõik see teeb mängu väga oluliseks ja tähtsaks lapse arengus, laps arenebki ainult mängu kaudu. Seepärast võib mängu nimetada lapse juhttegevuseks eelkoolieas, st lapse arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997: 21). 2. JEAN PIAGET Prantsuse-Sveitsi psühholoog. J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et 5
Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas, Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine, Sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri integreerimine,Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus? Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 14. Tähelepanu liigid: Tahtmatu, Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud, Jagatud ja omadused: Valivus, Maht, Püsivus, Jaotuvus, Ümberlülitatav, Esmasus, Tähelepanu ülerahvastusefekt, Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) 15. Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend
· Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas · Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine · Sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri integreerimine · Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus? · Iseendast teadlik olemine ja arusaamine · Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). · Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Dialoog (Võgotski, Bahtin) Samastumised (Tart) Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu liigid · Tahtmatu · Tahteline · Tahtelisjärgne · Suundade järgi: Fokusseeritud Jagatud Omadused · Valivus · Maht · Püsivus · Jaotuvus · Ümberlülitatavus · Esmasus · Tähelepanu ülerahvastusefekt
! ! Ei peeta klassikalise loogika reegliks, ent sobib meile, sest õpime õigusteadusliku kallakuga ! ! loogikat. Seob loogikat tegelikkusega, samas reegel pole seotud VAID loogikaga. 2. MÕISTE JA TERMIN. TERMINI SISU JA MAHT. ! D3.1. Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab tegeliku või kujuteldava maailma objekte, nähtusi suhteid jm terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. ! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus – sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni.
tunnust. Näiteks, mees, linn, mägi, sõda jt., aga samuti mehisus, rumalus, sõjakus, leebus jne.. Formaalse loogika arutlustes domineerivad tavaliselt üldmõisted. Null-mõisted on eelnevalt iseloomustatud. Sisu järgi võib mõiste olla: a) abstraktne või konkreetne b) absoluutne või suhteline, c) positiivne või negatiivne. Konkreetne mõiste tähistab asja, nähtust, omadust ja seost olevas või kujuteldavas maailmas. Mõiste on sisult abstraktne, kui see on ainult mõtteliselt hoomatav. Abstraktsel mõistel puudub kaemuslik objekt. Näiteks, abstraktsed on: arv, suurus, ilu, sigadus jne., konkreetsed on: 7 päeva, ilus vihmauss, armas siga, kivi, saabas jne.. Suhteline mõiste väljendab seost teise, sisult lähedase mõistega. Näit., sõber, seltsimees, vend, elukaaslane jne., sest mõiste "sõber" eeldab sõprussuhet sõbra ja sõbra vahel, "elukaaslane" eeldab kooslust teise
! ! Ei peeta klassikalise loogika reegliks, ent sobib meile, sest õpime õigusteadusliku kallakuga ! ! loogikat. Seob loogikat tegelikkusega, samas reegel pole seotud VAID loogikaga. 2. MÕISTE JA TERMIN. TERMINI SISU JA MAHT. ! D3.1. Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab tegeliku või kujuteldava maailma objekte, nähtusi suhteid jm terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. ! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni.
Võimalikuks saab see alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile. Seega toimub siin esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. 4-5 aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. Võgotski märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud mõistetega, kuid need mõisted ei ole eraldatud reaalsetest toimingutest reaalsete esemetega. Igas kujuteldavas situatsioonis sisalduvad varjatult ka reeglid. Mängu reegleid loovad aga mängijad, sest laps ütleb endale ise, kuidas käituda ühes või teises mängus. Reeglite täitmine viib uute soovide tekkimiseni, seepärast ongi mängus võimalikud mängijate järjest kõrgemad püüdlused ja saavutused. Võgotski analuusis mängu ja arengu seost- lähima arengu tsooni. Mängides on laps alati üle oma keskmisest vanusest, tavaliselt igapäevasest käitumisest, ta on mängus nagu peajagu endast üle
Selektiivsus Ühtsus Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine. Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 10. Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu omadused- valivus, maht, jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus, esmasus, tähelepanu ülerahvastusefekt, tähelepanu silmapilgutus Tähelepanu liigid- tahtmatu ja tahtlik tähelepanu, tahtelisjärgne, fokusseeritud, jagatud. 11. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni on psühho-füüsiline nähtus
Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus - Muutunud teadvuse seisund - Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Eneseteadvus • Iseendast teadlik olemine ja arusaamine • Mida inimene teab enda füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus ( James, 1890) 14 15 • Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Eneseteadvuse vorme • Iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia). • Minapilt, sh oma keha kujund • Episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu (Tulving). • Kronesteesia (Tulving)- subjektiivse aja teadvustamine. Uuritavad teadvuse seisundid
- isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid
- isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus – kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid
Kuigi musta augu kiirguse vaatluse tõestus on üksjagu kaudne, peab igaüks, kes on probleemiga kursis, möönma, et see kiirgus peab tõepoolest olemas olema, et oleks kooskõla teiste, vaatlustega kontrollitud teooriatega. Siit tulenevad olulised järeldused determinismi kohta. Musta augu kiirgus kannab temalt ära energiat. Niiviisi kaotab must auk ühtlasi massi ja kahaneb. Joon. 4. 13 Kui vaatleja mõõdab Einsteini-Podolsky-Roseni kujuteldavas katses ühe osakese spinni suuna, saab ta kohemaid teada ka teise osakese spinni suuna. See aga tähendab omakorda, et tema temperatuur tõuseb ja kiirgus intensiivistub. Lõpuks kaob musta augu mass sootuks. Pole teada, kuidas arvutada, mis juhtub kaohetkel, kuid ainus mõistlik järeldus näib olevat, et must auk hävib. Kuid mis juhtub lainefunktsiooni selle osaga, mis jääb musta augu sisse ja selle infomatsiooniga, mida see osa kannab musta auku langenu kohta
Vahetu kokkupuude elava rahvamuusikaga avaldas mõju ka nende loomingule. Teatavaid mõjutusi suhtumises rahvaviisisse said nad kindlasti ka oma kompositsiooniõppejõult Nikolai Rimski-Korsakovilt, kes ikka ja jälle rõhutas folkloori tähtsust rahva helikunstile. Vanas rahvaviisis hakati nägema hindamatut rahvuslikku varandust, lätet, mis peaks toitma rahvuslikku muusikaloomingut. Rudolf Tobias esitas kujuteldavas vestluses rahvalaulikuga oma nägemuse tulevasest eesti kunstmuusikast. Aastate pärast juhtud sa ehk "Vanemuisesse" ehk mõndesse teisesse Eesti kunstikotta tulema: toredad helid kõlavad sulle säält vastu, päris sümfooniad, operetid, ooperid, - sa kuuled, imestad: paistab, nagu oleks üks viis sulle tuttav ja ometigi jälle hoopis teine... "ei, see on ikka tõesti meie oma laul, rahvalaul!" (1908)
Kuigi musta augu kiirguse vaatluse tõestus on üksjagu kaudne, peab igaüks, kes on probleemiga kursis, möönma, et see kiirgus peab tõepoolest olemas olema, et oleks kooskõla teiste, vaatlustega kontrollitud teooriatega. Siit tulenevad olulised järeldused determinismi kohta. Musta augu kiirgus kannab temalt ära energiat. Niiviisi kaotab must auk ühtlasi massi ja kahaneb. Joon. 4. 13 Kui vaatleja mõõdab Einsteini-Podolsky-Roseni kujuteldavas katses ühe osakese spinni suuna, saab ta kohemaid teada ka teise osakese spinni suuna. See aga tähendab omakorda, et tema temperatuur tõuseb ja kiirgus intensiivistub. Lõpuks kaob musta augu mass sootuks. Pole teada, kuidas arvutada, mis juhtub kaohetkel, kuid ainus mõistlik järeldus näib olevat, et must auk hävib. Kuid mis juhtub lainefunktsiooni selle osaga, mis jääb musta augu sisse ja selle infomatsiooniga, mida see osa kannab musta auku langenu kohta
poole aktiivsest ajast. Iga vahetus lõi oma hümni, Mäng kestis viis tundi väljas ja sees. Söögisaal oli maskoti ja lipu. Ujuti, peeti lõkkeõhtuid, veesõdu, muudetud Seakihva kõrtsiks, kus müüdi mahla, mängiti seltskonnamänge jms. sokolaadi, õunu, küpsiseid jms. Igal noorel oli män- Iga päev toimus vähemasti üks D&D mäng. Noo- gus oma roll kes oli kelle vaenlane, kes mida jahtis. red seiklesid kujuteldavas maailmas ringi väga Mängu lõppedes ütlesid pooled noored, et see oli suure huviga. Võitlesid, lahendasid saladusi, aren- nende elu kõige parem ja huvitavam üritus. dasid oma fantaasiat ja suhtlemisoskust. Mäng oli Iga vahetus koges ka öist luurekat. Oli vaja märka- väga populaarne, võimaluse korral oleksid noored
subjekti edasine killustumine või osadeks jaotumine, mille käigus terviklikkus %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 14 fragmenteerub. Nii jaotub keha erogeenseteks, mõnutekitavateks piirkondadeks. Näeme, et on toimunud subjekti killustumine, kuid juba nüüd hakkab lõhenev subjekt seda killustumist kompenseerima. Selles täielikult veel psüühilises süsteemis, Lacani termini järgi imaginaarses, kujuteldavas korras, kompenseeritakse oma killustumine samastumise kaudu asjadega, mis pole ei tema enda kui subjekti, kuid ka mitte temast väljaspoole jäävad teise (autre) osad. Näiteks on sellised objektideks, mis ei kuulu täielikult kummagi valda ema rind imetamise hetkel, tema pilk ja hääl, kuid ka enda väljaheited. Nende objektide funktsiooniks on taastada subjekti killustumise kaudu tekkinud ilmaoleku tunne, nad samastuvad sunbjekti puuduva osaga. Lacani terminoloogias
organism otseselt töö ajal tarbida suudab. treenitusega sportlase jaoks osutuda võrdlemisi KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMI TALITLUSELE tagasihoidlikuks pingutuseks, tree- Inimese organismi reaktsiooni kehalisele koormusele määrab eelkõige selle suhte- nimata inimesele line, mitte absoluutne intensiivsus. Seda on võrdlemisi lihtne mõista, kui võrrelda talle omasel suh- näiteks tippklassi pikamaajooksjat kesise treenitusega mehega kujuteldavas telise intensiivsuse treeningueksperimendis. Kui me doseeriksime neile ühesuguse koormuse in- skaalal aga väga tensiivsuse absoluutsel skaalal ja selleks oleks jooks kiirusega 5 ms-1, oleks kõrge kõrge intensiivsuse- treenitusega jooksjale see tugev, kuid harjumuspärane koormus, millega ta suure- ga kehaliseks tööks päraselt toime tuleks ning millel piisava kestuse korral oleks kindlasti ka treeniv efekt
annaabi.ee 
